müügioskused? Ja ei kahtle, et koostöö mittelaabumise põhjuseks on inimeste puudulikud koostööoskused? Mis siis ikka, ilmselt oleks teil mõistlik siinkohal lugemine pooleli jätta ja lasta olukorra lahendamiseks personaliosakonnal otsida mõni universaal-nahaalne koolitus. Aga kui olete jäänud edasi lugema ja on tekkinud isegi väike huvi selle vastu, mida autor käesoleva kirjatükiga öelda tahab, võime üheskoos jõuda ülaltoodud probleemide tegelike juurte juurde. See aga on eelduseks tõepoolest toimivate lahenduste ülesleidmiseks. ! Kõigi nende aastate jooksul, mil olen viinud läbi müügikoolitusi kümnetele firmadele, meeskonnakoolitusi sadadele meeskondadele, teeninduskoolitusi loendamatutele teenindusorganisatsioonidele ja juhtimiskoolitusi tervele armeele esmatasandi juhtidele, olen tundnud tõelist vajadust selliste koolituste läbiviimiseks ainult ehk kümnelkonnal korral. Enamikel juhtudel on tegelikuks lahendamist vajavaks
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste instituut Organisatsioonikäitumise õppekava Evelin Tomingas MUUDATUSTE JUHTIMINE Referaat Tallinn2017 SISUKORD Muudatuste juhtimine 2 MUUDATUSTE JUHTIMINE........................................................................................ 3 Muudatuste juhtimise protsess ja juhi roll...........................................................4 Muutusteks valmisoleku loomine.....................................................................4 Muudatuste protsess ja visioon........................................................................5 Muudatuste maksumus.................................................................................... 5 Erinevus ülemineku ja muudatuse vahel.........................................................
2.4.4.1.2 Eesmärgiline juhtimine 32 2.4.4.1.3 Tasakaalustatud mõõtmismudel 33 2.4.4.2 Postmodernistlikud juhtimisteooriad 34 2.4.5. Juhtimise põhimõtted 21. sajandil 34 3. Organisatsioon ja organisatsiooniteooriad. Organisatsiooni sise- ja 35 väliskeskkond 3.1 Organisatsiooni mõiste 35 3.2 Ettevõte kui süsteem 36 3.3 Formaalsed ja informaalsed organisatsioonid 37 3.4 Sotsiaalmajanduslikud süsteemid 37 3
KORDAMISKÜSIMUSED I 18. aprill 2010. a. 21:23 1. Mida võib nimetada organisatsiooniks? Organisatsioon on kindla inimrühma terviklik ühendus, kus juhitakse ja kooskõlastatakse konkreetseid tegevusi ühiste eesmärkide saavutamise nimel. 2. Millistest osadest koosneb organisatsioon H. Mintzbergi käsitluses? 1. Põhitegijad (töö teostajad) 2. Eesliin (vähemalt üks juht) 3. Keskliin (ühendab eesliini põhitegijatega) 4. Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) 5. Abistav personal 6. Ideoloogia (organisatsioonikultuur) 3. Kuidas võib jagada äriorganisatsiooni eesmärke? 7. tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine; 8
Eneseusk 3% Juhtimisoskused on tihedalt seotud juhi baasoskustega, mis omavahel koostoimes kujundavadki juhi kompetentsuse. Juhi baasoskused on juhtimis tehnika valdamine, võime mõista inimesi ning ettevõtte kui terviku funktsioneerimise mõistmist. Uuringus kontrolliti ka üldlevinud arvamust, et edukas juht peab olema teistest targem ning kõrge võimekusega. Tulemused ei kinnitanud arvamust, et edu saavutamiseks on kõrge võimekus vältimatuks eelduseks. Küll aga leidis kinnistust arvamus, et edukate juhtide võimekuse tase on keskmisest oluliselt kõrgem. Ühisteks olulisteks oskusteks on teiste käitumist kui ka soov saavutada midagi rohkemat, püstitada endale ja teistele väljakutsuvaid eesmärke. Samuti on nad algatusvõimelised, otsides ja kasutades erinevaid võimalusi, mis aitavad neil eesmärke paremini saavutada. Nad ei rahuldu pinnapealsete selgitustega, vaid otsivad alati põhjalikumat infot.
kvantitatiivselt kirjelduselt hõlmama kõiki peamisi probleemsituatsiooni aspekte. Selle nõudmise mitterahuldamisel jääb vastuvõetav otsustus uhekulgseks ja selle teostamisel võivad tekkida uued vastuolud. Täitmise võimalus: Jätkusuutliku arengu tagamiseks peavad kõiki olulisi juhitava protsessi komponente tasakaalustatult arendama, mille eelduseks ongi eesmärgi määratlemise ja kirjeldamise komplekssus. Edu ei too tegevuse eraldivõetud näitajate parandamine, vaid kogu süsteemi kompleksne täiustamine. Näiteks peaksid ettevõttel olema kooskõlas lühi- ja pikaajalised eesmärgid. Ei tohi kahe silma vahele jätta olulisi probleemsituatsiooni aspekte (nt. töötajate rahulolu) jne. · kooskõlastatus -Eesmärgi kooskõlalisuse nõue tähendab, et eesmärgisusteemi
12. Mida positiivset tõid juhtimisteooria arengusse klassikalised juhtimisteooriad? Neoklassikalised juhtimisteooriad Neoklassikaliste ehk uusklassikaliste juhtimisteooriate tekkimine on loogiliseks jätkuks klassikaliste juhtimisteooriate arenemisele. Neoklassikalist käsitlusviisi nimetatakse ka käitumuslikuks käsitlusviisiks. Kui klassikalise käsitluse juhtimisteoreetikute peamiseks huviobjektiks oli ametlik e. formaalne organisatsioon koos oma ülesehituse ja koostisosadega ning põhiliselt tegeleti töökorralduse ja töö lihtsustamisega, siis neoklassikalise koolkonna keskseks uurimisobjektiks on inimene. Neoklassikaline käsitlusviis e. inimeste juhtimine arenes osalt tänu praktiseerivate juhtide tähelepanekutele, et juhtimise klassikalise käsitluse seisukohtadega ei saavutata alati täielikku efektiivsust ja harmooniat töökohal. Juhid puutusid kokku probleemidega,
ressursid. Infotöötluse aluseks on püstitatud ülesande seisukohalt tähtsaid elemente ja seoseid kajastav juhitava protsessi mudel, mis hõlmab ka otsuse elluviimise tulemustele olulist mõju avaldavaid väliskeskkonna tegureid. Infotöötlusprotsessis võetakse vajadusel kasutusele spetsiifilised töövahendid nagu matemaatilised meetodid. Otsuse analüütilise ettevalmistamise organisatsioon ja vastavate tegevuste kogum moodustab kokku juhtimise infotöötlussüsteemi. Infotöötlussüsteemis ettevalmistatud otsustusinfo peegeldab juhitavat protsessi püstitatud ülesande lahendamiseks vajalikul viisil. Juhi huvidest, kogemusest ja intuitsioonist lähtuvalt analüüsitakse seda infot, et välja tuua konkreetse juhtimisotsuse tegemiseks olulised aspektid ja seosed.
8. Plaanide liigid · Pikaajalised ehk strateegilised plaanid · Vahepealse kestusega ehk taktikalised plaanid · Lühiajalised ehk operatiivsed plaanid Strateegiline planeerimine Strateegia määrab organisatsiooni põhieesmärgid ja peamised teed nende saavutamiseks, andes organisatsioonile kindla tegevussuuna. Strateegilisel planeerimisel peavad eesmärkidel olema järgmised omadused: Mõõdetavus, arusaadavus, motiveerivus, reaalsus, saavutatavus, paindlikkus, sobivus. Strateegiliselt planeeritakse keskkonna kontekstis. Kui keskkond jätta tähelepanuta, pole võimalik koostada toimivat plaani. Planeerimise vältimatu koostisosa ongi keskkonna analüüs. Strateegia keskendub ressurssidele, keskkonnale ja missioonile. Taktikalised plaanid Taktikalisi plaane tehakse strateegiliste plaanide eri osade täitmiseks. Taktika keskendub inimestele ja tegevustele. Taktikalise planeerimise tõhusus suuresti sõltub konkreetsest
põhjendatud viisil. 4. Töö ja vastutus jaotub tööliste ja juhtkonna vahel ligilähedaselt võrdselt · Frank ja Lillian Gilbrethtöö lihtsustamise põhimõtted (Uurisid aja kasutust ja liigutuste tehnikat) · Henry Gantt töö planeerimine, Gantti tabel(ühel teljel töö, teisel aeg), tegeles veel majanduse sotsiaalse vastutuse probleemiga. Oluline tasakaal kasumi ja ühiskonna heaolu vahel. 30. 31. Administratiivne koolkond · Keskendub sellele, kuidas organisatsioon tuleks üles ehitada ja kuidas peaks toimime, et tagada efektiivne juhtimine. · Henry Fayol : 5 juhtimise osategevust: planeerimine, organiseerimine, käsutamine, koordineerimine, kontroll. 14 juhtimise printsiipi rõhutas, et suhtlemine on vajalik organisatsiooni madalaimalt tasemelt tipuni 32. 33. Bürokraatlik koolkond · Max Weber(1864-1920) Sõnastas bürokraatiale iseloomulikud tunnused. Defineeris kolme tüüpi autoriteedi olemasolu: 1
võimalike variantide kohta. Oluliste otsuste tegemine nõuab juhilt suurt kompetentsust ning pühendumust oma ettevõttele. Tähtis on ka õigeaegne otsustamine, kuna ennatlik otsuse langetamine või tahtlik viivitamine võivad tuua suurt kahju organisatsiooni liikmetele ja ettevõttele tervikuna. Eetilise majandusotsuse langetamisel tuleks pöörata tähelepanu järgmistele punktidele: · otsustaja erialane kompetentsus, mis on eelduseks tulemuslikkuse kasvule · klienditeeninduse konfidentsiaalsus ja õigluse printsiibid, klient on esmatähtis ja tema huvid peavad olema esmatähtsad · moraalne vastutus, tuleks vältida ebaeetiliste tehingute toetamist · ratsionaalsus, mis avaldub riskide võtmisel ja hindamisel. Otsuste vastuvõtmisel on tähtis keskendumisvõime, tuleks vältida lohakust, pinnapealsust ja ükskõiksust. Juhtimisel on ka tähtsal kohal intuitiivne otsustamine. Intuitsioon lisab otsustamisse
TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISEKS KONTROLLTOO nr 1 1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Igapäevases tähenduses on organisatsioon kahe või enama inimese kogum, mis toimib sihipäraselt ühise sõnastatud eesmärgi nimel. Organisatsioonil on psühholoogiline tähendus igale tema liikmele Organisatsiooni iseloomustab koordineeritus, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud Organisatsiooni tegevus on eesmärgistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks 2. Mis on organisatsiooni edukuse eelduseks? Oranisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine
...........................................................28 1.6 Liider, järgija ja eestvedamise ning järgimise tehnikad ...................................................................33 1.7 Tulemusjuhtimine..............................................................................................................................37 1.8 Muudatuste juhtimine ........................................................................................................................42 2. ORGANISATSIOON JA KULTUUR 44 2.1 Organisatsiooni mõiste ja struktuuritüübid .......................................................................................44 Funktsionaalne organisatsioon - ettevõtet organiseeritakse ....................................................................45 2.2 Rahvuskultuuride käsitlused..............................................................................................................50 Takistused kultuuride mõistmisel: .........................
analüüs, kujutlusvõime kasutamine, mõtisklemine, kaalutsemine), valimine (valiku tegemine, otsustamine, teistelt ideede laenamine, uuendamine, leiutamine, välja mõtlemine), ideede arendamine (ideede hindamine, keerukate ideede lihtsustamine, ebasobivatest loobumine, ebaõnnestumisel üritada uuesti), ideede kaitsmine- (teistele tutvustamine ja müümine, kriitika kuulamine, eesmärgi saavutamine ja vastutuse võtmine. 20. Õppiv organisatsioon ja õppimine organisatsioonis. Õppimine toimib kui organisatsioonis on märgata pidevat muutust ja arengut. Madalama taseme õppimine toimub kitsa ülesande piires etteantud reeglite kohaselt. Kõrgema taseme õppimine esineb juhtimistasemetel. Õppimine on ka oma käitumise muutmine, õppimist vigade kaudu, väärtushinnangute muutmine, teadmiste muutmine. Õppimine võiks viia arenguni, ümberkorralduseni, isegi ümberkujundamiseni
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2015 1. Organisatsioon - kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsess on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist
tegevuseks infot ja ressursse. Mida suurem on sõltuvus, seda rohkem on vaja koordineerida. 47. Selgitage kaasava juhtimise põhimõtet. Sõnastage eluline/praktiline näide. Juhtimispraktika, mis lähtub eeldusest, et LAHENDUSTE LEIDMISEKS on oluline tuua inimesed kokku. Kui inimeste vahel tekib dialoog, võtavad inimesed vastutuse ning viivad soovitud ideed ellu. 48. Selgitage muudatuste läbiviimise protsessi peamisi etappe. 1. Organisatsioon ülessulatamine - paigaloleku lõpetamine 2. Muutumine, et saavutada uut seisundit 3. Taaskülmutamine, et ei taastuks endine olukord ja uus kinnistuks 49. Milliseid inimesi on vaja muudatuste läbiviimiseks? 1. Väljamõtleja 2. Tsempionid (propageerivad aktiivselt uuenduste elluviimise asjalikkust) 3. Sponsorid (toetavad) 4. Kriitikud (näitavad idee nõrgad küljed) 50. Selgitage muudatustele vastuseisu põhjused. Sõnastage eluline/praktiline näide.
1. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates juhtimise definitsioon. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse suunamise kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. (“Juhtimise alused” Ruth Alas) 2. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. (“Juhtimise alused” Ruth Alas) 3. Kirjeldage McKinsey 7S käsitlust. McKinsey kirjeldab organisatsiooni olemust 7S kaudu: Tugevad S-id (iseloomulikud juhile) - STRATEGY, SYSTEMS, STRUCTURE Nõrgad S-id (iseloomulikud liidrile) - STYLE, SKILLS, STAFF, VALUES 4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust.
1. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates juhtimise definitsioon. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse suunamise kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. (“Juhtimise alused” Ruth Alas) 2. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. (“Juhtimise alused” Ruth Alas) 3. Kirjeldage McKinsey 7S käsitlust. McKinsey kirjeldab organisatsiooni olemust 7S kaudu: Tugevad S-id (iseloomulikud juhile) - STRATEGY, SYSTEMS, STRUCTURE Nõrgad S-id (iseloomulikud liidrile) - STYLE, SKILLS, STAFF, VALUES 4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust.
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2014 Mida peab teadma eksamil 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine.
Paindlikus b. Juhi ebaedu põhjused Orjenteerumine oma töötasule Orjenteerumine võimu sümbolitele Kõrgendatud tähelepanu oma isikule Isoleeritus teistest inimestest Oma arvamuste ja tunnete valjamine Organisatsiooni olemus 9. Organisatsiooni mõiste. a. Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2 Juhtimise alused: EKSAMIKS | 16. detsember 2008 b. See on grupp inimesi, kelle tegevust teadlikult suunatakse ühiste eesmärkide saavutamise poole. c. Mis on organisatsioon?
1. ORGANISATSIOONI JA JUHTIMISE OLEMUS 1.1. Organisatsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni loomise ning talitlemise peamine mõte on saavutada ühiselt tegutsedes rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. See tugineb nn sünergilisele toimele, kus 1+1>2. Oma laadilt võib sünergilist mõju liigitada järgmiselt: organisatsiooniline (inimeste otstarbekas rakendamine ühise eesmärgi, tööjaotuse,
· motiveerimine - soovitud eesmärgi täitmiseks inimeste innustamine Juhtimise esimene ja olulisim ülesanne on väärtuse loomise võimaldamine. Selleks on vaja luua organisatsioone, mis toimivad Organisatsiooni protsessid on omakorda seotud läbi sisendite ja väljundite moodustades nö väärtusahela (Value Chain) Väärtusahel Väärtusahel (Value Chain) Nende protsesside ja infovoogude jada, mida organisatsioon ja selle tarnijad peavad läbi viima, et oma tooteid/teenuseid kavandada, toota/luua, turustada, kohale toimetada ja toetada omades 2 osa. Esimene osa sisaldab kõiki tegevusi, mis on seotud millegi tegemisega - kavandamine, toormaterjalide ostmine, tootmine või teenuse osutamine. Teine osa sisaldab kõiki tegevusi, mis on seotud millegi müümisega - klientide leidmine ja nendeni jõudmine; müügitehingu teostamine, toote levitamine või teenuse pakkumine
• Suletud ja avatud süsteemid • Kui süsteem ei saa keskkonnast sisendit, siis lõppeb töö iseenesest Juhtimisteooriate areng 5 • OLUKORRALINE KOOLKOND 1970ndad! • Mõjutajad: ärikeskkond,tehnoloogia, organisatsiooni suurus • Võtmesõna: paindlikus • Esmane on ühendada olemasolev (mitte luua uut) • Tööd hästi teha on palju viise • Iga olukord on unikaalne • Kindlate reeglite asemel välis- ja sisemõjutuste analüüs Juhtimisteooriate areng 6 • ÕPPIV ORGANISATSIOON 1990ndad • Peter Senge “Viies distsipliin” (1990) • Keskkonna muutused tingivad muutuse organisatsioonis • Oskused, hoiakud, käitumine- kõik õpitakse jooksvalt • Eluaegne õpe • Vajalik õppimistingimuste olemasolu. • Organisatsiooni areng teatud faasini, kui õppimise eeltingimus • Iga organisatsioon õpib oma moodi • Suurendatakse võimet saada tulemusi • Üksikute liikmete õpitulemused on kõigele organisatsioonis kättesaadavad ÕPPIV ORGANISATSIOON
motiveerida, rõhudes tunnustuse ja arenguvajadusele ja soovile teha tööd hästi. (Airi) 18) Mis oli Frederick Taylor´i peamine huvi, mis ajendas teda välja pakkuma teadusliku juhtimise teooriat? Uuris võimalusi kulude alandamiseks ja tulude suurendamiseks – sisuliselt tööviljakuse tõstmist 19) Millega iseloomustate Max Weber´i ideaalset bürokraatiat? Organisatsioon kui õlitatud masinavärk, selge tööjaotus ja hierarhia ning kinnitatud protseduurid –ametikoha põhisus, distsipliini järgimine Milles seisneb teie hinnangul selle mudeli „idealism“ ehk mis võivad olla raskused reaalses elus rakendamisel? Teooria oli loodud selleks, et konflikte ära hoida aga konfliktide ärahoidmine on peaaegu võimatu ja pole ka soovitatav. Võidakse jääda loorberidele puhkama ja ei toimu organisatsioonis arengut.
selleta oleks ühiskonnas tegemist enama kui omapäi igas suunas liikuva ja tegutseva inimhulgaga. Juhiks võib pidada iga inimest, kellel on vähemalt üks alluv. Juhtida saab ka näiteks autot, lennukit või jalgratast, aga juhtida saab ainult nende liikumist, mitte neid endid. 2. Organisatsiooni mõiste Sõna ,,organisatsioon" tuleneb kreeka keelest, kus ta tähistas korrastust ja kooskõlastatud tervikuks korrapärastumist. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Org on inimrühm, kellel on kindlad strateegia, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi saavutamiseks. Organisatsioonide hulka kuuluvad nii era- kui ka riigiettevõtted, ametlikud kui ka mitteametlikud asutused. Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on anda tulemusi. Organisastioon peab suunama ja korraldama kõik oma varad kavandatud tulemuste saavutamiseks. Tegutsemiskeskonnana peab organisatsioon looma head tingimused
MIKS inimesed lasevad ennast juhtida (alluvad juhtimisele)? · abitus ja alaväärsuskompleks · armastus · oma lolluse tunnistamine KES on need, kes juhivad teisi? · missioonitunne · egoistlikud kaalutlused · jumalad ja väljavalitud KUIDAS (mille abil) juhitakse? · hirm & toores jõud · veenmine (moraalne mõjutamine) · `prääniku' pakkumine (majanduslik huvi) w KUS toimub juhtimine? · organisatsioon · grupp (kamp, töörühm...) · mass 2. Juhtimistegevus kui protsess ja selle koostisosad (lisa: R. Alas lk 10) Juhtimine on mõjutamine; eesmärgile jõudmine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on tegevus, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Alas'i õpiku järgi on juhtimise kui prostsessi komponendid piiratud ressursside max kasutamine, koostöö
ametinimetus. Seega on juhil kaks võimalikku teed töötajate motivatsiooni suurendamiseks: . selgitada alluvale, kuidas saavutada firmale vajalikku tulemust, mille eest ta saab oodatud tasu; 2. määrata just selline tasu, mis on alluva jaoks väärtuslik. Juht saab valida nelja võimalikku käitumisviisi vahel sõltuvalt olukorrast: . Toetav juhtimine, kui alluval on puudu enesekindlusest. Selle tulemusel peaks suurenema alluva kindlustunne ja tahe saavutada tulemust; Suunav juhtimine, kui tööülesanded on alluvale ebaselged. Alluv saab selgeks tee oodatud tasuni; Saavutamisele orienteeritud juhtimine, kui töö ei ole piisavalt väljakutset esitav. Alluv püstitab endale kõrged eesmärgid; Osalev juhtimine, kui tasustamine tundub alluvale ebaõiglane. Selguvad töötaja vajadused ja tasu muudetakse. Kõigil juhtudel peab tulemuseks olema jõupingutuse suurendamine alluva poolt, millega
JUHTIMINE LOENG I 1. Mida võib nimetada organisatsiooniks? kindla inimrühma terviklik ühendus, kus juhitakse ja kooskõlastatakse konkreetseid tegevusi ühiste eesmärkide saavutamise nimel. koostöö üldine vorm, mis liidab koostisosad üheks tervikuks ja moodustab raamistiku mingile ettevõtmisele või üritusele 2. Millistest osadest koosneb organisatsioon H. Mintzbergi käsitluses? 1. Põhitegijad (töö teostajad) 2. Eesliin (vähemalt üks juht) 3. Keskliin (ühendab eesliini põhitegijatega) 4. Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) 5. Abistav personal 6. Ideoloogia (organisatsioonikultuur ja põhiväärtsed) 3. Kuidas võib jagada äriorganisatsiooni eesmärke? tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine;
kasv ja juhi otsusesse sekkumine, konfliktid 3. Ühinev meeskond suhete paranemine ja tulemuslikkuse tõus, paindlikumad rühmanormid, eesmärgid ja sihipärane tegutsemine 4. Arenenud meeskonnad toimub liidrirolli jaotumine, ei lahkuta enam kergelt, tulemuste jätkuv paranemine. 24. Millised on meeskonnatöö tüübid Belbini järgi? Belbini meeskonna tüübid on: 1. Koordinaator - tahe olla juhirollis ja võtta vastutust, (positiivne, soe ja toetav suhtumine teiste suhtes.) 2. Nõudja on orienteeritud tulemustele (emotsionaalsus, kannatamatus, otsekohesus ja kriitilisus) 3. Innovaator n-ö. ideede allikas (õrnatundelisus, spontaanne, kriitilisus, töötab pigem omaette) 4. Seiraja hindaja (vähene emotsionaalsus, objektiivsus, madal tulemusele orienteeritus, erapooletus, tagaplaanil olemine) 5
juhatusest, töötajatest ja (organisatsiooni)kultuurist (Alas 1997:31). Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Nende kahe eristamise peamine alus on see, et makrokeskkonna mõjud jõuavad organisatsioonini ehk mõjutavad seda läbi mikrokeskkonna (vt. ka joonis 1). Mikrokeskkonna huvigrupid on: kliendid, hankijad, konkurendid, koostööpartnerid (mittetulundusühingud või ükskõik milline teine huvitatud organisatsioon k.a. mõne teise huvigrupi esindaja), regulaatorid (näit. keskkonnakaitse- ja tervishoiu-organisatsioonid, roheliste ühendused jt.) ja kreeditorid (näit. pangad, riskikapitalistid jt.). Makrokeskkonnas on huvigruppe märksa enam kui sise- ja mikrokeskkonnas seetõttu ei nimetata neid üldjuhul enam konkreetselt, vaid suurema üldistusastmega, abstraktselt: sotsiaal-kultuuriline keskkond (mõjudena on 21.saj ilmselt aktuaalne näit. elanikkonna keskmise vanuse
Juhil on 2 olulist ülesannet: 1.panna inimesed tööle nii eraldi kui tervikuna. 2. Igal liigutusel on tagajärg, dünaamika; iga otsus peab olema vaadeldud läbi kahe prisma: kuidas on täna ja mida annab pikas perspektiivis. Inimene on kõige väärtuslikum ressurss organisatsioonis. 2. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? Klassikaline teaduslik koolkond põhines praktikal ja selle uurimisel. Fookuses oli ametlik organisatsioon, selle struktuur ja seosed, tööjaotus ja käsuliin. Teooria läbiv idee seisnes põhimõttes, et organisatsiooni edukuse määravad ära organisatsiooni töötajad. Peamise tähelepanu pööras teadusliku juhtimise koolkond personalivalikule, töötajate ja juhtide koolitusele, alluvate ja ülemuste omavahelistele suhetele ning tööjaotusele. Koolkonna tuntuim esindaja oli F. W. Taylor. Keskendus töötajale kuidas temast rohkem tulemust saada. Töötaja tuleb paremini tööle panna
a millal olid aktuaalsed) Klassikal Nüüdisaegsed teooriad ised teooriad 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 Teaduslik Administratiivne Inimsuhete Organisatsiooni Süsteemi Olukorraline Piirangute teooria ja juhtimine ja bürokraatika koolkond -käitumine koolkond koolkond õppiv organisatsioon koolkond Juhtimisteooriad võib jagada viide rühma: 1) Klassikalised teooriad, sh teaduslik juhtimine, administratiivne koolkond ja bürokraatlik koolkond. 2) Neoklassikalised teooriad, sh inimsuhete koolkond ja motivatsiooniteooriad (inimressursside koolkond) 3) Kvantitatiivsed teooriad, sh kvantitatiivne juhtimisteadus, operatsioonide juhtimine ja infosüsteemidega juhtimine. 4) Kaasaegsed teooriad, sh süsteemiteooriad ja olukorrateooriad.
mitte formaliseeritud formaliseeritud mitte tsentraliseeritud ega tsentraliseeritud * Juhib üks isik või * Tähtis see, milline on * Mingi konkreetse * Hea rühmasisene väike grupp inimese positsioon projekti elluviimiseks kommunikatsioon ja * Olulised mitte * Selged käsuliinid ja ülesehitatud organisatsioon integratsioon protseduurireeglid, vaid vastutusvaldkonnad * Pingutuste ühtsus * Enese sidumine lojaalsus juhile vähendavad konflikte, saavutamaks kõikide poolt vastuvõetud otsusega on * Ühendab kõigi omavahelist konkurentsi, väärtustatud eesmärke tugev individuaalsed segadust ja * Kõrge sisemine * Koostöö on kõrgel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
