Taas on varjumas vaateväljalt kasvatus, koolist on lahkumas pedagoogika ja ühiskond naerab ta üle, sest kasvatuse ja tema poolt seatud piirangutega hirmutati ju kord vabadust ihkavat inimest. On unustatud, kuidas läbi sajandite oli kasvatus hariduse lahutamatu saatja ja et just tema haridusele tingimusi lõi. Kasvatuseta võib haridus ilma jääda oma inimlikust mõõtmest ja ma ei tea, kas meil õnnestub praegu kasvatust kaitsta. Haritus Selge on see, et haridus ei tee haritust. See on inimeses endas kinni millise harituse tasemega ta on. Mitte millise hariduse tasemega ta on. Lugemine, maailma nägemine ja jälgimine, mõtlemine, kuulmine ja palju muud sellist aitavad kõigele sellele kaasa. Aga kus kohast algab haritus ja millega seda mõõta? Kui palju võõrsõnu pead sa teadma, või kui mitmel alal pead oskama kaasa rääkida, et olla haritud ja intelligentne? Kui palju on vaja selleks, et mitte ühel
omaenda kultuurist. Õpetajad õpetavad küll väärtusi, kuid sageli tehakse seda alateadlikult, nt, kui öeldakse lapsele, et valetada ei tohi, siis õpetatakse sellega tegelikult tõe väärtustamist. Seda protsessi peaksid õpetajad endale teadvustama ja paremini läbi mõtlema, kuidas väärtusi lastele edastada. Oma esimesed väärtushoiakud saadakse perekonnast. Põhiosa inimese väärtushoiakutest pärineb isalt-emalt, laps jäljendab nende käitumist, omandab nende enesekohaseid oskusi, toimimisviise, võtab üle terveid iseloomujooni. Paraku ei peeta igas kodus oluliseks lapsele väärtuste õpetamist. Seega on väga oluline roll koolil ja õpetajatel, õpetades lastele väärtusi, mis on elus olulised. Väärtuste õpetamine lapsele noores eas, aitab lapsel kujundada häid iseloomujooni tulevikus. Kuigi minu arvates ei pöörata Eesti koolides väärtuste õpetamisele suurt tähelepanu, siis arvan siiski, et
Ehkki lasteaed annab kooliminekuks täidetud kolm eeltingimust. piisava ettevalmistuse, viiakse Kokkupuude kultuurivaldkonnaga laps veel kooli ettevalmistustundidesse Et loovus saaks areneda, peab inimene ja eraõpetaja juurde ikka selleks, et ta olema vastava valdkonnaga kokkupuutes pääseks mainekasse kooli ja suudaks ja seda põhjalikumalt tundma õppima. konkurentsis läbi lüüa. Niisiis on õpiedu On ilmne, et kes pole viiulit näinudki, taga enamasti ja järjest rohkem välised ei õpi iialgi seda mängima. Kes pole stiimulid ühiskonna surve, vanemate arvudega üldse kokku puutunud, sellest ja õpetajate sund. Loovale, uurivale ja matemaatikut ei saa. Inimesel peab olema loova õppimise rõõmule, mis annaks valdkonnas, kus ta võiks loovust ilmutada,
teadmiste poolest rikkamad, seal on rohkem võimalusi õppida erinevaid võõrkeeli ja arvuti käsitsemist. 12 Haridustasemest sõltub omakorda ühiskondlikus elus osalemise intensiivsus ja kvaliteet. Mõnele piisab lugemis- ja kirjutamisoskusest, lihtsamate arvutustehete tundmisest, teisele aga on eluliselt vajalikud teine kirjaoskus - arvuti käsitsemine, võõrkeeled ja nendest tulenev avatum maailmakäsitus ja silmaring. (Kamerov 1996) Kultuuriuurijate arvates on üks tänapäeva lääne kultuuri arengu märke ajaloosidemete katkemine. Soomes tehtud uuringu kohaselt hakkab noorte ajaloomõiste ahenema. Niinimetatud ajalootust tingib see, et üha tugevamini tõuseb kogemuses esi-plaanile see, mis on siin ja praegu. Internet, televisioon, mobiiltelefonid ja arvutimängud seovad noori üha tugevamini praeguse hetkega. Tundes vaid seda, mis on siin ja praegu, jääb
vahendid õppimiseks. Kasvatus sõltub paljustki poliitilistest otsustest.(otsuseid tuleb tihti muuta) Õppemeetodid, mida kasutatakse on osa globaliseerumisest.Õpilased asuvad õppima välismaale,ka see on osa globaliseerumisest. Globaalsus hajutab ära meie oma kultuuri.Kas see on õige? Kas seda on vaja? SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSTESSE S.Hirsijärvi J.Huttunen Sisukokkuvõte KASVUKESKKONNAD Olen nõus, et pere roll varajases kasvueas on lapsele olulisim.Hiljem laieneb see suhtlusring, tekivad omaealised sõbrad ja lasteaed. Lapse võimalused parimaks arenguks sõltuvad lapsevanemate ja lasteaia koostööst. Kasvukeskkonnad on jagunenud: Formaalseks – kool Informaalne – pere, sõbrad, töökollektiiv, huvirühmad Mitteformaalne – täiskasvanute täiendkoolitus Formaalse kasvatusega tegeleb kool, kust õpingute lõpuks saadakse ka tunnistus. Informaalse st.
Agressiivsus väljendub teistelt lastelt asjade äravõtmisega, meelega tõukamisest ja hammustamisega. Ta ei pruugi teiste lastega hästi läbi saada ning lapsed hakkavad teda tõrjuma selles suhtes, et ei soovi temaga koos mängida (Krips, Siivert, Rajasalu, 2012). Kool 6 Tänapäeval on koolis oluliseks faktoriks olla populaarne. Nii tekib ta nõrgemate kiusamine, millest saab alguse koolikiusamine. Lastel on meeles varajases eas osaks saanud negatiivne käitumine, kuid sellele annab juurde veel vägivaldsed filmid ja multikad. Meedial on agressiivuse kujundajana suur osakaal. Juba väga väikesest east peale vaadatalse vägivaldeid multikaid, kuid kahjuks on tõde see, et pragusesl ajal ei olegi tavakanalitel korralikke multikaid. Kooliealistele lastele meeldib väga vaadata erinevaid rohkelt vägivalda sisaldavaid filme ning mängida arvutis sõjamänge see
esimesest lahus, kuna varem või hiljem inimene peale õpinguid alustab tööd ja hakkab tegema karjääri. Paljudele oleks vaja seda vähest abigi , mis neid õigele teele suunaks ja vajadusel toetaks. 4 Olen kindel, et varajasel märkamisel ja inimese murega tegeledes on vastulööke ning abitustunnet elus vähem. Noore inimese jaoks on selline abi vägagi vajalik. Kui noorel on koolis varajases eas probleeme ja ajaga need üha enam kasvavad, võib murest õigel ajal rääkimata jätmine oluliselt spetsalistidele tööd raskendada. Selliste nõustamisteenuste näol ennetatakse aga igasuguseid raskusi edasises elus, mis noort võivad ümbritseda, nagu koolist välja langemine, probleemid õppimises, õigusvastased teod jne. Õppenõustamisteenuste roll on tagada, et noorele jääks võimalikult palju uksi tulevikus
annab vähe. Noorematele lastele tuleks pakkuda lugusid tõsielust, kirjandusest, Piiblist, vanematele fakte ja statistikat, aga ka emotsionaalseid lugusid. Teadmisi anda on kergem, kui suunata õpilast ise mõtlema ja järeldusi tegema, õpitut oma eluga seostama ja rakendama. Õpilase käitumise ja selle aluseks olevate hoiakute ja veendumuste seostamine on inimeseõpetuse võtmeküsimus. See ei tähenda teadmiste alahindamist ka hoiakute ja väärtuste aluseks on teadmised. Ent lisaks teadmistele taotleb inimeseõpetus sotsiaalsete oskuste andmist. Väärtusi ei saa anda edasi inimeselt inimesele ega põlvkonnalt teisele. Tähtsaim on inimese kõnelus iseendaga. Õpetaja saab suunata õpilasi probleeme nägema, nende erinevaid lahendusvõimalusi hindama ning selle alusel oma väärtuste hierarhiat looma. (Õpetajate Leht nr. 12 21. märts 2003). 3
Psühhodünaamiline - Käitumise põhjuseks inimese psüühikas toimuv liikumine. S.Freud – ID – MORAALITU. Sünnib kaasa, ta teenib alateadvuses selleks, et ellu jääda, primitiivsus, teenib mõnu printsiipe NÄIDE: söömine; TAHAB NÜÜD JA KOHE SÜÜA. EGO – ÜRITAB MORAALNE OLLA. Alateadvuse ja teadvuse vahepeale peaks jääma; õpib edasi lükkama mõnu NÄIDE: kõht tühi, aga lükkan edasi toidukorda. NÄIDE: PEAN OOTAMA, LÄHEN KUSKILE PAREMASSE KOHTA. SUPER EGO - ÜLI MORAALNE. Tekib viimasena, allasurutud viha, mis on suunatud täiskasvanute vastu. NÄIDE: POLE VIISAKAS SÜÜA HETKEL, EHK EI. Alateadvuse all. E.H.Erikson – Areng läbib teatud faasid, kõige suurem jõud on keskkonnal, tunnistab ID, EGO ja SUPER EGO, aga põhiliseks on tema arvates EGO. Selleks, et järgmisesse astmesse edasi minna, peab olem üks aste piisavalt lahendatud. Meeldiva ja ebameeldiva astmed. Positiivsed kogemused, ei ole ainult head, vaja halba ka. A.Adler – Esimene, kes ha
väärtusi. Sellele viitavad ka terminid väärtusvaldkonnad, väärtuse liigid ja väärtuste sisuvaldkonnad, mida võib pidada sünonüümideks. Peamised väärtuste liigid on järgmised: materiaalsed ja füüsilised, teoreetilised, majanduslikud, esteetilised, sotsiaalsed, poliitilised, religioosse ja eetilised väärtused. Meie ühiskonna üks põhiväärtusi on, et inimelu on püha. Kasvatus, maailmavaade ja maailmapilt. Väärtused ei ole mingid eraldiseisvad konstruktsioonid meie mõttesüsteemis, vaid selle süsteemi olulised elemendid. Meie mõttetervik on seega teatud süsteem, mille kohta kasutatakse nimetust maailmavaade ja vahel ka kitsamat nimetust maailmapilt. Kasvatuseülesannet nähaksegi individuaalse maailmapildi kujunemise tarvis materjali pakkumises ja vahendamises. Ideoloogia. Maailmavaate mõiste on lähedane ideoloogia mõistele
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordselt kasutati sotspedag mõi
õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega õpetajad), taotletavates õpitulemustes või õpetaja 2 poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas." (RT I 2010, 41, 240.) Niisiis nende õpilaste hulka kuuluvad nii eriandekusega kui õpiraskustega lapsed, samuti puudega lapsed ning tundeelu- ja käitumishäiretega lapsed. Erivajadusega laps vajab tavalise õppekava omandamiseks tavakoolis lisatuge. Selleks võib olla logopeed, psühholoog, eripedagoog, sotsiaalpedagoog. Mõni õpilane peab saama õppida kas õpiabirühmas, toimetuleku või õpiraskustega klassis, või jääma hoopis koduõppele. Uuendustena on loodud koolides
ülesannete lahendamist - Lisaks üldisele võimekusele on inimesel ka spetsiifilised võimed, mi smõjutavad ainult mingi konkreetse valdkonna ülesannete lahendamist - Mitme võime teooriad - Cattell - GF fluiidne ehk voolav intelligentsus – arutlusoskus ja loogiline mõtlemine, sünnipärane üldine vaimne võimekus - GC kristalliseerunud e ladestunud intelligentsus – omandatud faktiteadmised, silmaring, kultuurispetsiifiline - Thurstone - Verbaalne arukus - Sõnaline voolavus - Numbriline võimekus - Ruumiline ettekujtusvõime - Töömälu - Tajukiirus - Arutlusoskus - Gradner - Keeleline intelligentsus - Loogilis-matemaatiline - Muusikaline - Ruumiline - Kehalis-kineetiline - Intrapersonaalne - Interpersonaalne - Naturalistlik - Alternatiivsed intelligentsuse vormid - Sotsiaalne intelligentsus – thorndike - Praktiline intelligentsus – sternberg
lapse ka kodune kohtlemisviis, milleks võib olla pilkamine ja halvustamine eriti kui see toimub teiste inimeste ees. Kehaline karistamine iga pisemagi asja eest, mis tundub lapsele ebaõiglane ning kohmetust, sest ta ei tea mida või kuidas ta käituma peab, sest vanematele ei meeldi see niikuinii. Ta ei suuda oma vanematele meele järele olla ning see kutsub lapsel esile alalhoiu ning ennast haletseva instinkti. 2. PSÜHHIAATRIA INIMESEKÄSITLUS Kujunev välja inimese maailmapilt, mis põhineb meie läbielatud kogemustele. Sigmund Freud on loonud hingeelu ülesehituse , kus kolmnurga kõige tippu jääb 5 ülimina. Keskmine korrus on mina, seal valitseb mõistus ja kõik otsused tehakse ülemiselt astmelt tulenevatest juhtnööridest. Kolmnurga alumisse ossa jääb aga teadvustamatus, kust pärinevad kõik impulsid ja instinktid. Seal möllavad mitmesugused agressioonid , kired, kadedus ja viha
käitumist selgitada. (Lasteombudsman, 2014) 17 4. Mõtle läbi, kas su lapsel on piisavalt võimalusi oma saavutus- ja tunnustusvajaduse rahuldamiseks (hobid, sporditrennid jms). Kiusamine võib olla seotud sellega, et lapsel on tähelepanu- ja tunnustusvajadus või madal enesehinnang. Aita oma lapsel leida hobi või õppeaine, milles ta on tugev. Tunnusta last olukordades, kus ta on käitunud hästi ainult negatiivse tagasiside kaudu ei õpi laps positiivselt käituma. Samas anna talle selgelt teada, kui tema käitumine on lubamatu, sh kellegi kiusamine. (Lasteombudsman, 2014) 5. Võta esimesel võimalusel ühendust õpetajaga ja/või kooli esindajaga. Räägi oma tähelepanekutest ja küsi, milline on nende soovitus sellises olukorras tegutsemiseks. (Lasteombudsman, 2014) 6. Pöördu vajadusel psühholoogi poole
Ta avastas, et vaimne mahajäämus on suuresti pedagoogiline probleem, seega tuleks koolides ja teistes lasteasutustes muuta nii laste õpetamissüsteemi kui ka tingimusi laste arendamiseks. (Maria's career...). 1899. aastal, mil Torinos toimus pedagoogikakongress, taotles Maria õppimise ja õpetamise humaaniseerimist. Kaitses puuetega lapsi, väitis ta, et nad on täisväärtuslikud ühiskonnaliikmed ja nende haridus peab olema teistega võrdsel tasemel. Aastail 1899-1901 juhatas Maria nõrgamõistuslike laste kooli, kuhu koondati kõik Rooma koolide nõrgamõistuslikud lapsed, hiljem ka laps-idioodid Rooma vaimuhaiglastest. Kool töötas teadulikel alustel. Maria Montessori täiendas ennast Pariisis ja Londonis ning rakendas õpitu kohe ellu. Tähelepaneliku jälgimise ja lapsele kohase pedagoogika rakendamine oli viinud Montessori hämmastavate tulemusteni: lootusetuteks peetud lapsed hakkasid märgatavalt arenema. Nii
Kasvatuse eesmärkide liigitus: 1.kognitiivsed 2. psühhomotoorsed 3. afektiivsed Internaliseerimine isemiselt omaksvõtmine on mingi idee, tegevusviisi, normi, väärtuse, suhtumise vms omaks võtmine inimese poolt. Sotsialiseerimine samamoodi inimene võtab omaks ühiskonna normid jms. See välimine omaksvõtmine. Internaliseerimine on sisemiselt. Seda, mille suhtes tekib inimesel positiivne hoiak, mis omandab tema jaoks positiivse tähenduse, nimetatakse väärtuseks. Püsi valmisolek reageerimiseks. Väärtushinnang hinnang sellele, mis inimest eriti rahuldab ja mille pärast ta eelistab üht teisele kui paremat. Väärtustatav 2. DEFINITSIOON. Kasvatus kui inimese arengu juhtimine ühiskonnale vajalikus suunas. Kasvatus toimub mitmel tasandil. Ühiskonna kasvatuseesmärgid Kooli kasvatuseesmärgid Õppeaine eesmärgis Teema eesmärgid Tunni eesmärgid Ühiskonna tase
1) kujutlus endaga, kuidas see paistab teistele, 2) kuidas teised hindavad meid ja meisse suhtuvad, 3) emotsioonid seoses teiste suhtumisega minusse. Inimesed tunnevad emotsioone seoses teiste suhtumisega. Kui arvame, et hinnang on positiivne, siis suhtumine endasse muutub positiivsemaks ja vastupidi. Peegel- mina teooria: Kujuneb positiivne mina mina pilt Teised suhtuvad minusse hästi Mina, kes loob teistega suhteid: Teised suhtuvad minusse hästi, halvasti, negatiivne mina-pilt, positiivne mina-pilt. Tegelik Ann, keda teavad vanemad. Anni mõte enda kohta. Anni arvamus, mida tema sõbranna Triin temast mõtleb. Tunne sellest, mida sõbranna Triin temast mõtleb. Triinu mõte sellest, mida Ann arvab, mida Triin Annist mõtleb. Mina koosneb spetsiifilisest mina tundest, kida kujundatakse ja millele antakse....? Ise (self) ja ühiskond on kaksikud, keda ei saa teistest lahutada
Need kujunevad .sotsialiseerumisprotsessis Põhiline osa/keskne tuum kujuneb välja nooruses, olulisteks mõjutajateks on pere/sõbrad ja kokkupuude koolis õpituga. Isiksuse enda vahetu kogemus, praktiline tegevus ning elamused, .kujutlused, järeldused .Spetsialiseeritud kiht konkreetsete eluvaldkondade, olukordade teadmistest Kõige liikuvam ja vähem püsivam on operatiivne kiht, millest kajastuvad ümbritseva maailmas, inimese olukordades ja meeleoludes toimuvad muutused, päevasündmused. See täieneb ja uueneb .pidevalt inimestevahelise argisuhtlemise kui massiteabevahendite kaudu pakutava mõjul .McQuail Uue meedia kiirest ja jätkuvast kasvust hoolimata ei tundu massimeedia allakäigu märke kusagilt paistvat. Massimeediat täiendatakse ja laiendatakse ning sellele esitatakse väljakutseid uustulnukate areenile aitamiseks. Massikommunikatsiooni protsessid nende universaalne levik, suur populaarsus .ning avalik iseloom
veendudes, et neile õpetatakse häid käitumis- ja mõtlemisviise. Mustadele kirjutistele lisandus ka tuntud kasvatusfilosoofide R. S. Petersi, R. F. Deardeni ja P. H. Hirsti kasvatusteooriast lähtuv kriitika. Lapse enesetunnetuslik areng R. S. Peters (1969) tõi esile selle, et laps ei ela ühiskonnast isoleerituna, vaid peab arvestama ühiselu normide ning reeglitega (sallivus, teiste austamine, teistega arvestamine, abistamine jms). Lapse moraalne areng ei ole võimalik, kui liigses individualiseerimise vaimus ei pöörata ühiskonna kooselunormidele mingisugust tähelepanu. Õpetaja roll Ohumärgiks pidas ta ka seda, et õpetaja taandatakse kõrvalseisja ja materjalide ettesöötja rolli. Õpetaja isik tervikuna on eeskujuna ja jäljendamise mallina ülioluline. Räägitakse küll õppimisest, kuid kadunud on õpetamise mõiste, s.t kõrvale on jäänud õpetaja kutseoskused ja
1999). Algkooli lõpuks ja põhikoolis on iga laps teadlik kas murdeea, seksuaalsel teel levivate haiguste vältimise, rasedaks jäämise, omavanustega läbisaamise või mõne muu teema kohta. Eestis käsitletakse seksuaalhariduse teemasid inimeseõpetuse aine raames, mis on kooli õppeprogrammis kohustuslikku ainena kirja pandud alates 1996. aastast. 4.6. klassi inimeseõpetuse ainekavas on terviseõpetus (tervis, sooline areng, haigused) ja suhtlemisõpetus (suhtlemine teistega ja iseendaga, enesekehtestamine ja enesekontroll, sotsiaalne kompetentsus, erinevuste aktsepteerimine). 7.9. klassis pakub inimeseõpetuse kursus õpilastele olulisi teemasid arengu seisukohalt (inimese elukaar ja murdeiga, inimene ja tervislik eluviis). Gümnaasiumi osas on mitmed seksuaalhariduse teemad seotud perekonnaõpetuse (noorte suhted, abielu, perekonnaelu) ja psühholoogia (psüühika ja aju, inimestevahelised erinevused) kursusega. Seksuaalhariduse teemad
5. Vajab suhtlemist emotsionaalselt tasakaalustatud ja turvaliste täiskasvanutega. 6. Protesteerib autoriteedi vastu, kes pole demokraatlikult meelestatud. 7. Eelistab ise valida õppimisviisi, eriti lugemises ja matemaatikas. 8. Võib kergesti kaotada emotsionaalse tasakaalu, kuna tal on suurejoonelised ideed, kuid puuduvad võimalused või inimesed, kes aitaksid tal oma ideid ellu viia. 9. Omandab teadmisi kogemuslikul teel, keeldudes mõttetust tuupimisest või lihtsalt passiivsest kuulamisest. 13 10. Ei suuda rahulikult istuda, välja arvatud siis, kui asi teda tõeliselt huvitab. 11. On väga kaastundlik. Tal võib olla palju hirme, näiteks hirm surma või lähedaste kaotuse ees. 12
Kolumbia valitsus andis USA monopolile tegevusloa, mistõttu indiaanlased aeti kodudest minema. See oli levinud praktika Ladina Ameerika riikides. Vastuhakk kestab kohati siiamaani, näiteks zaparatistid Mehhikos. 3. N. S. Hrustsov ütles Valgevene põllumajandtöötajate nõukogul, et kõige tähtsamad on kolhoosis inimesed, kaader. ,,Tööle seltsimehed! Kommunism uutele võitudele !" (Noorte panus, Kolhoosnik, 03.03.1962). J. V. Stalini väljend ,,kaadrid otsustavad kõik" oli niisiis kasutusel ka Hrustsovil, vaatamata sellele, et Hrustsov Stalini kuriteod hukka mõistis. 1962. aastal toimus NLKP 22. kongress, kus võeti vastu programm, mis nägi ette kommunismi ülesehitamist NSV Liidus aastaks 1980. Antud lause oli mõeldud tööliste helge tuleviku ülesehitamise innustamiseks. 4. Kanada 1962. aasta esimene kuu tõi tuhandetesse Kanada töölisperekondadesse töötuse, jaanuari kuus kasvas töötute arv 132000 võrra, tõustes 545000ni. See on 8,5 %
staadiumis suudab inimene mõelda abstraktselt, hüpoteetiliselt, teha reeglite põhjal üldistusi, püstitada hüpoteese ja neid kontrollida. 42. Mis on keel ja mis on kõne? Eristatakse mõisteid keel ja kõne. Keelt defineeritaksegi kui tähendust omavat märgisüsteemi. Kõne on keele kasutamine rääkimisel 43. Miks on keel oluline? Keele tähtsust inimeseks olemise juures on raske ülehinnata. Keel annab inimesele võimaluse suhelda, keele vahendusel inimene mõtleb, õpib ja omandab teadmisi. Keel aitab kaasa isiksuse kujunemisele. Keel on peamine kultuuri kandja. Tänu keelele elab inimene sisse enda kultuuri, omandab seal kehtivad normid ja väärtused, saab osa eelnevate põlvkondade kogemustest. 44. Mis on keele omandamise kriitiline periood? Keele omandamisel on kriitiline periood - ajavahemik, mille jooksul ajus paiknev keeleorgan on vastuvõtlik keele omandamise (alustamise) suhtes. Kui laps ei kuule ajavahemikus aasta-
individuaalne protsess. Laps õpib läbi uurimise ja avastamise. Samas suurem osa konstruktiviste toetab siiski ideed, et õppimine on kui sotsiaalne protsess. (Krull, 2000) Kõige enam mõjutavaks teguriks õppimise suhtes peetakse konstruktivistide poolt sotsiaalset suhtlemist õpilaste seas omavahel ning ka õpetajaga. Nõnda väidavad selle teooria pooldajad, et õppimine annab paremaid tulemusi siis, kui see toimub sotsiaalsetes olukordades, kus on võimalik arutelu kahe või enama isiku vahel. Õpilane on osa paljudest ühiskondlikest keskkondades, sealhulgas kodus ja klass. (Krull, 2000) Konstruktivistide arvates on põhjus selles, et inimesed pole suutelised omandama sotsiaalseid komponente individuaalselt väljaspool ühiskondlikku suhtlemist (Airasian & Walsh, 1997). Sotsiaalne suhtlemine mõjutab õppematerjali omandamist positiivselt vähemalt kolmel põhjusel
Esimene kodutöö . Seal on ka arutelu all päris palju juttu. Vastused küsimustele ja mõned näited: · Millised erinevad tähendused on kutsel, ametil ja professioonil olnud aegade jooksul? Lisage näiteid Kõigil kolmel nimetusel on ühisosa sotsiaalse, ajaloolise, kultuurilise, ühiskondliku, isikliku (vahel ka seletamatute mõõtmete nn brute facts) mõõtme näol. Billetti Artikkel andis mulle järgmise aluspõhja, millelt edasi minna. Kutse pärineb ladina sõna "vocare", mis viitab kõnele, kutsele, meie aines siis kutse konkreetsele eluviisile, mis on elukestev/elu läbiv (Hansen, 1994). Ja mulle väga meeldis Billeti tsiteeritud mõte 1916 aastast, esitatud Dewey poolt, et kutse on nagu üksikisiku reisiteekond läbi (töö)elu. Varem olid näiteks sotsiaalsed ja ühiskondlikud asjaolud, mis piirasid teatud rassi, klassi või soo esindajatel omandada teatud elukutset. Oma valikutes sõltuti traditsioonidest, ajaloolistest tavadest, mida jälgiti rangelt. (Oma kutsevalikutes
See selgub Jaan Tättegi eestpoolt tuttavast mõttest. Tegelikult leiab pikemaid ja lühemaid sõnumeid kõikjalt: klassitahvlilt, seintelt, reklaamplakatitelt, oma töölaualt, ajalehest, ajakirjast, raamatutest rääkimata. Inimesed mõtlevad, küllap on need mõtted erinevad, põnevad kindlasti. Huvitav on mõelda, kui palju teoseid saaks, kui panna kirja kõik inimeste mõtted. Päris salajasi mõtteid pole sobilik ehk küll raamatusse panna, aga need ilusamad, kirkamad. Kui hea on teistega oma mõtteid jagada. Ja samuti on hea lugeda teiste mõtteid. Samas saame mõtted tekstist, sest tekst on avatud ja pakub palju mänguruumi. Kindlasti on kirjandus loomult dialoog: olemasoluks on vaja lugeja ja teksti kahekõnet. Romantismikirjanik Victor Hugo on öelnud: ,,Targad inimesed ammutavad eluhädades lohutust raamatutest." 14 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE
probleeme täiskasvanueas. Erik Homburger Erikson (1902-1994) Psühhoanalüütiline paradigma - kohtus Anna Freudiga (Sigmundi tütar) - sotsiaalne ja kultuuriline mõju on inimese arengu juures kõige suurem inimene on EGO poolt kontrollitud ja ratsionaalne - rõhutab, et EGO on kõige olulisem ; inimene peab selleks, et kohaneda ja toime tulla, tajuma maailma reaalsust - Erikul oli lai silmaring kuna reisis palju. Õppimises oli ääretult laisk. Kuid talle meeldis erinevate inimestega kohtuda jms. - arendas edasi Freudi teooriat Tähtsaim isiksuse komponent ego. Ego -Analüütiline lähenemine. Psühhosotsiaalne arenguteooria (Orienteeritud ühiskonnale) Ego on kõige olulisem, tähtsuselt järgmine on Superego. Ego suhestumine keskkonnaga on liikumapanev jõud arenguks.
Aristoteles leidis koos varasemate vanakreeka filosoofidega, et miski ei saa sündida mittemillestki (ex nihilo nihil fit). Eelnevalt olemasolev materiaalne substraat (mateeria) muutub. Kõik neli muutumise liiki (kvalitatiivne muutumine, kvantitatiivne muutumine (kasvamine ja kahanemine, kohavahetus ning tekkimine ja hävimine) nõuavad mateeriat, mis jääb muutumatuks. Aristotelese puhul on filosoofiline meetod rõhutatult teatud konkreetse nähtuse uurimise tulemusena saadud teadmistele. Edasi on paljud filosoofid kujundanud õendusteoreetikute – ja teadlaste mõtteviisi, aga Kreeka filosoofe on põhjust käsitleda põhjalikumalt just seetõttu, et sealt sai alguse kaasaegne teaduslik mõtlemine kui selline. Õdede mõtted ja tegutsemine peegeldavad ühiskonnas valdavalt kehtivat filosoofiat ja õendusfilosoofiat. Filosoofia mõjutab olulisi teemasid nagu tõde, teadmised, headus, väärikus ja tervis. Kuna õde oma tegevuses keskendub sobiva õendusabi osutamisele ja
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütlem
filosoofiast, religioonist, keskkonnast, õigusprobleemidest (ibid) 8 Sotsiaalse käitumise alal andekad lapsed huvituvad moraalsetest küsimustest (hea- kuri, õiglus-ebaõiglus), ei allu autoriteetidele, ei lähe kaasa enamusega, on individualistlikud, ei võta kriitikata seisukohti omaks, võtavad hea meelega vastutuse endale, otsivad kaaslasi omasuguste seast, kuigi suhtlevad meeleldi ka teistega, oskavad asju näha teiste seisukohast (ibid). Kuidas andekat last ära tunda? · Kiire õppija · Hea abstraktne mõtleja · Kestva tähelepanu võime · Laialdane sõnavara · Hea arvutaja ja piltmõistatuste kokkupanija · Väga hea mälu · Tundlik ja emotsionaalne · Arenenud õiglustunne · Püüdleb oma tegevustes täiuse poole · Huvides järjekindel · Eelistab endast vanemate seltskonda · Hea huumorimeel · Laialdased huvid
Me pidime õppima teaduse süstemaatikat tõsiselt võtma enne, kui hakkasime maailma vaatama läbi teaduse prisma, nagu me teeme praegu. Samamoodi pea- me suhtuma abstraktsete probleemide lahendamisse tõsiselt enne, kui hakkaksime neid lahendama näiteks ka vabal ajal; • teadmised ja informatsioon – mida rohkem meil neid on, seda roh- kem probleeme me suudame lahendada; • informatsiooni töötlemise kiirus – määrab, kuidas keegi omandab uusi andmeid – mida kiiremini, seda parem, kui ülesanne tuleb lahen- dada piiratud aja jooksul; • mälu – pääs teadmiste ja informatsiooni juurde. Flynn möönab, et muidugi on ka teisi asju, mis võivad mõjutada vaimsete ülesannete lahendamise võimet, kuid ta peab oma ülaltoodud intelligent- suskäsitust mõistlikus tasakaalus olevaks, sest nagunii ei suuda me hõlmata kõike. Ka on see käsitus küllalt avar, et sobida eri kultuuride erinevatest
· kvantiteet loob kvaliteedi, anna mõtetele inkubatsiooniaega; · julgusta mängulisust (Venelin 2007) Planeerimine a) probleemi/ülesande selge defineerimine mida tahame saavutada; b) informatsiooni kogumine, uute perspektiivide otsimine; c) mõtlemisprotsessi visualiseerimine [häälega mõtlemine, kujutluspiltide loomine vaimusilmas (forming metal images), joonised, pildid]. Mõtlemist saab arendada jagades seda teistega ja pannes kirja mõtlemisprotsessi käigu. Tegutsemine Loomingulise mõtlemise protsess algab ideest või mitmetest ideedest. Kui need on olemas mõeldakse, kas neist ideedest on võimalik kasu saada, neid kuidagi rakendada. Tagasivaade Kui loometulemus on saavutatud, ärgitavad saavutatud tulemused liikuma edasi ja loominguline tegevus käivitub uuesti, sünnivad uued ideed ja edasiarendused juba lahendatud idee baasilt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
