Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Minu mälu omapära". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
unustada, unustame, piltlik, vastan, unustamine, toetub, korrata, mäletama, hajutatud, pause, tegelen, esmalt, mäletan, punasega, loen, esitan, küsimusi, arutama, teemadel, ammu, vastand, tahtmatu, emotsioonid, minus, õpetliku, teeksolukordadest. Inimesed õpivad kogu oma eluaja. Õppimine on oluline, sest see arendab meie mõttetegevust, see aitab meid looma paremat maailmavaadet ning üldse aru saama elust meie sees ja meie ümber. Õpitud asjad võivad ajapikku ununeda, seetõttu on õppimine seotud mäluga. Mälu aitab meil õpitut meelde jätta ja säilitada. See aitab ka varemõpitud informatsiooni väljastada ning meelde tuletada. Mälule toetuvad inimese kogemused, ilma selleta oleks võimatu korrata saavutusi ja vältida ebaõnnestumisi. Kui meil poleks mälu, tuleks kõike iga kord otsast alustada (Uljas, Rumberg, 2002). Mälu abil sesostame me õpitavat informatsiooni eelpool õpituga, see aitab kõike seda informatsiooni kergemini meelde jätta. Kõike mida me näeme, kuuleme ja omandame ei suuda me korraga talletada. Meelde jätame me ainult oluliseima informatsiooni. Unustamine on aga meelespidamisele vastupidine protsess. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja
infoga mitmesuguseid muutusi: info muutub lühemaks ja pikemaks; kaovad detailid ja meeles püsib vaid ,,peamine"; tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub); ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad; info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute mõjul; loogikavastane info ununeb; juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid; mõni teema muutub valdavaks. Meelespidamisele vastupidini protsess on unustamine. Unustamine on meie elu vältimatu osa: see, et me praegu suudame meenutada mõnda fakti või sündmust, ei ole garantiiks sellele, et me suudame seda homme, järgmisel aastal või 30 aastat hiljem. Unustamise omadused: - unustamise kiirus on kõge suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik asja omandatud meterjal kohe korrata); - kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest suurt kasu).
........................................................................................... 6 2.3 Püsimälu....................................................................................................................... 7 3.MÄLUHÄIRED.................................................................................................................. 8 4. MÄLU PROTSESSID........................................................................................................9 4.1 Unustamine.................................................................................................................11 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................12 KASUTATUD ALLIKAD...................................................................................................13
kontrollimise katse oli 24 tunni pärast tehtud mälutestis sooritus ligi 50% halvem kui mälutestis, mis tehti kohe pärast õppimist. Mällu salvestamiseks kasutatakse sageli ka muid, väliseid abivahendeid. Paljud inimesed kirjutavad endale meeldetuletussedeleid, ostunimekirju jms, et meeles pidada, mida nad olid kavatsenud teha. Sama eesmärk on ka tähtsate asjade asetamisel nähtavasse kohtadesse (nt laua peale või ukse juurde), et neid mitte maha unustada. 1.1.2 Meenutamine ehk reprodutseerimine Kuidas meenutamine täpselt toimub, sellele psühholoogia praegu ühest vastust anda ei saa. Aastakümneid tagasi oli populaarne nn laoruumi käsitlus, mille kohaselt on vaja leida tee õigesse kohta hiiglaslikus informatsioonilaos. Olukorda võib võrrelda ka informatsiooni otsimise ja leidmisega suures raamatukogus. Kui see ebaõnnestub, siis ei suudetagi asju mälus taastada
Seega samal viisil nagu saadakse heaks hokimängijaks, uisutajaks või ujujaks võib treenida ennast väga heaks mingis mäluülesandes, näiteks nägude, ajalooliste kuupäevade või arvujadade meelespidamises. 1.4. MÄLU PÄRSSIVAD TEGURID Salvestatud informatsioon võib säilida oma esialgsel kujul, kuid võib ka oluliselt muutuda. Neid muutusi saab registreerida, jälgides inimese käitumist ja tavaliselt ilmnevad muutused unustamisena. Unustamine on meie elu vältimatu osa: see mida me praegu suudame meenutada, ei ole garantiiks, et me suudame seda homme, järgmisel aastal või ka 30 aastat hiljem. Mõnikord tehakse vahet mälujäljest sõltuva ja ajendatud unustamise vahel. Jäljest sõltuv unustamine on tingitud informatsioonist, mida salvestatakse mällu meeldejätmise ja reprodutseerimise vahelisel ajal. Ajendatud unustamine on tingitud aga ajendite kodeerimisviisi muutustest
asemel, et mõelda eelnevalt palju, mida teha. Kognitiivne psühholoogia on tunnetega seoses.Keeruliste õppimisnormide puhul pandi tähele, et oluline pole niivõrd mitte uue info omandamine vaid info kasutamine.Õppimist arutluse abil kasutatakse juhul, kui mingi ülesande lahendamine ebaõnnestub meile tuntud viise kasutades. Seega mängib olulist rollim kogemused ja seosed, mida suudetakse luua. Unustamine algab kohe koos meeldejäämisega. Esimestel minutitel ja tundidel on unustamine eriti kiire. 24 tunni möödudes mäletatakse alla 50% õpitust. Hiljem unustamine aeglustub. Unustamise vastu aitab hästi kordamine. Kordamine tõstab teadmised uuesti 100%-ni, kuid edasine unustamine on juba aeglasem ja nii jääbki lõpuks rohkem meelde. Mälu Üheks aju imepäraseks omaduseks on mälu. See on võime salvestada, säilitada ja vajaduse korral taastada (meelde tuletada) kuuldut, nähtut ning kogetut. Mälu võimaldab meeles
............................................................................ Mehaaniline mälu.................................................................................................................. Sõnalis-loogiline mälu.......................................................................................................... Meenutamine......................................................................................................................... Unustamine........................................................................................................................... Mälu kvaliteet........................................................................................................................... Mälu kvaliteeti kujundavad tegurid:..................................................................................... Info mällujätmist kujundavad tegurid.................................................................
suur roll teadmiste omandamises meelespidamisel ehk info säilitamisel. See on aktiivne infotöötlusprotsess, mille käigus toimuvad säilitava informatsiooniga muutused. Info muutub lühemaks ja lihtsamaks, kaovad detailid ja meeles püsib vaid peamine, tekivat mõned lüngad, ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad, informatsioon muutub isikupärasemaks. Abinõusid õppimise efektiivistamiseks on mitmeid. Paremaks meeldejätmiseks teen mina õppimises vahepeal pause, tegelen millegi muuga. Näiteks lähen käin söömas või jalutamas. Materjali konspekteerimine on suurepärane lahendus minu jaoks edukaks õppimiseks, sest kui korra õppematerjal läbi kirjutada jääb see paremini meelde. Seda enam, et mul on piltmälu(nägemismälu). Mulle meeldib ka igasuguseid seoseid luua. Näiteks kui võõrkeeles tuleb sõnu õppida, siis enamasti jätan ma neid meelde sama kõlava eestikeelse sõnaga. Samuti loon ma ka
· Tahtlik meeldejätmine toimub palju süsteemsemalt. See nõuab pingutust, tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada tahetakse. Tahtliku meeldejätmise tingimus on kordamine. Kordamine pidev harjutamine tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine). On teada, et igal juhtumil üksnes kordamisest ei piisa. Kuidas muuta kordamine tulemuslikuks? Omandatav materjal jääb paremini meelde, kui kordamine on ajaliselt hajutatud (kordamise hajutatus). Ei õpita ühtejärge, vaid tehakse pause, tegeldakse vahepeal muude asjadega. Nt jaotada luuletuse õppimine mitmele päevale. Materjali korrastatus (organisatsioon) mõjutab tulemuslikku meeldejätmist. · Objektiivne korrastatus esitatakse materjal juba korrastatud kujul (nt õpetaja esitab mitmeks osaks jaotatud tunnikonspekti). Tuleb meeles pidada- mis ühe meelest on korrastatud, ei pruugi teise meelest seda olla.
· Recency effect- Hiljutine efekt - Need sõnad, numbrid, mida pidi meelde jätma viimasena, tulevad alati esimesena meelde · Peterson ja Peterson (59) - Katseisikud pidid jätma meelde 3-kohalise kombinatsiooni ja siis lahutama 100-st kolmekaupa numbreid maha. Pärast seda, pidid katsealused meenutama 3-kohalist kombinatsiooni. Katseisikud said umbes 50% kehvemaid tulemusi pärast 6 kuud ja unustamine oli täielik pärast 18 sekundit. · Neirne, Whiteman, Kelley (1999) - sarnane katse, kus kasutati kõiki tähestiku tähti ainult 1 kord ja meelde jätmise ajal pidi lugema ette kõvasti ekraanil olevaid numbreid. Siis püsisid tähed mälus rohkem kui 96 sekundit. Järelikult lühimälus kustutamist ei põhjusta lagunemine (decay). - Lühiaegne mälu hõlmab infot, mis parajasti meeles/teadvuses. (Jamesi järgi primaarne mälu). - Piiratud mahuga (..7+/- 2.
Informatsioon võib lüheneda ja olulised detailid kustuda. Kuna mälu-uuringutega on väga keeruline uurida, mida aju teeb selleks, et vastav informatsioon püsiks mälus. Kuid uuringute käigus on saadud teada, mis võivad olla informatsiooni kadumise ehk unustamise põhjused. (Kiis 2013 ) Unustamine algab koheselt koos meelde jäämisega. Esimestel minutitel ja tundidel on unustamine kiire. Ööpäeva möödudes mäletatakse alla 50% õpitust. Hiljem unustamine aeglustub. Unustamise vastu aitab väga hästi kordamine. Kordamine tõstab teadmised uuesti 100% - ni, kuid edasine unustamine on juba aeglasem ja nii jääbki lõpuks rohkem meelde. Sellist nähtust nimetatakse unustamiskõveraks ,vt joonist 3 . ( Peil 2007 ) Joonis 3. ( Peil 2007 ) 8 Mäluvead
vilumisi, c) hoiakuid, d) veendumusi, e) käitumisviise, d) harjumusi. Loomad õpivad omandama ainult mingile stiimulile vastavat reaktsiooni. Õppimine ja organismi küpsemine on seoses. Küpsemiseeldused määravad õppija õpetamiseks soodsaima aja ja õppimise murrangulise järgu. Loomulikuks küpsemiseks on omakorda vaja kogemusi. Inimene õpib kogu elu. Koolieas on õppimine peamine tegevus, mis mõjutab inimese edasist arengut. Õppimise vastandprotsess on unustamine (vt peatükki Unustamine). (6: 608) Õppimine on uute kogemuste omandamise protsess ja suhteliselt püsiv muutumine, mille tulemuseks on edasise käitumise organiseerimine varasemate kogemuste alusel. (9) Õppimine on tavaliselt edukaim hommikuti, pärast puhkamist. Õppimist segavad lärm, vali muusika, teiste kõne. (2: 228) Õppimiseks on mitmeid erinevaid mooduseid. Selles peatükis tutvustangi neist mõnda. 1.1 Harjumine Harjumine on lihtsaim ja levinuim õppimisvorm
Võimete ja eelduste ühte 7 koondamise katse on takistatud seesmistest vastuoludest: samal ajal kui püüdlik poolus soovib võõrkeelt õppida, eelmistab laiskuse alge lobiseda, unistada, tuttavaid külastada või telekat vaadata. (Kidron 2008, 64) Katsed näitavad, et kontsentratsioonita õppides kulutame 2-3 korda rohkem aega, mõningatel juhtudel isegi kordades rohkem. Sooritati katse mõttetute silpide päheõppimises. Keskendunult õppides tuli korrata keskmiselt 9-13, konsentreerumata 89-100 korda! (Koemets 1979, 35) Et edukalt midagi meelde jätta, tuleks tähelepanu suunata ühele asjale pühenduda peamisele.Milleks on see kasulik ja miks see nii oluline on? Mingisugusesse olukorda, nähtusesse või probleemi süvenedes õpitakse seda mitmekülgsemalt ja sügavamalt pinnapealsus kaob ning määratakse ära tegevuse kvaliteet ja tulemuslikkus. (Kidron
sama. (palatalisatsioon palk, tall. puu või tsekk, ehitis või loom). Mälu uurimine meenutamise ja äratundmise kaudu kirjeldab ainult üht osa pikaajalisest mälust seda, mis hõlmab teadvustatud teadmist õppimise kohta ja informatsiooni kohta mälus, st eksplitsiivset mälu. Üsna suur hulk informatsiooni võib olla mitteteadvustatav, kuid siiski salvestatud ja kättesaadav, nagu nt omandatud motoorsed vilumused. Meelespidamine ja unustamine Inimese aju sarnaneb oma töös mõnevõrra arvutiga, kuid üks väga oluline külg, mis teda arvutist eristab, on unustamine. Unustamine on enamasti kasulik, sest pole süsteemi, mis suudaks nii palju informatsiooni talletada ja vajalikul hetkel sellest hiiglaslikust laost ka vajaliku kiiresti ja õigesti üles leida. Organismile on kindlasti kasulikum, kui unustamise käigus filtreeritakse välja ning
Mis on õppimine? lk 3 Õppimise mehhanismid lk 4 Mälu osa õppimisel lk 7 Mälu liigid lk 7 Mälu protsessid lk 8 Kasutatud kirjandus lk 10 2 Mis on õppimine? Õppimine on lai mõiste, sest õppimise tulemusena peavad inimese (ka looma) käitumises toimuma muutused. Seda on lihtne segamini ajada omandamisega, mille tähendus on tegelikult palju kitsam ja toetub tihti erinevalt õppimisest ainult mälule. Psühholoogilises tähendus sõnastatakse termin ,,õppimine" järgnevalt: õppimise all mõistetakse organismi käitumises toimuvaid suhteliselt püsivaid muutusi, mis tekivad mingi kogemuse tagajärjel. Sellised muutused võivad õpilase või vaatleja seisukohalt olla nii positiivsed kui negatiivsed, aga võivad jääda ka märkamatuks nii ühele kui teisele. Samuti ei tähenda õppimist igasugused muutused
pakk ilma vigadeta meelde jätta. Ta fikseeris hoolikalt, kui palju muutub meeldejätmine kergemaks sõltuvalt sellest, kui ta oli sama silpide nimekirja püüdnud eelmistel päevadel meelde jätta ja kui kiiresti nimekiri ununeb, kui seda vahepeal ei korrata. Nendest katsetustest selgus, et mälu saab üsna täpselt mõõta ja näiteks unustamist õnnestub iseloomustada peaaegu sama valemiga, mis kirjeldab elektrikondensaatori tühjenemist. Need enda mälu katsetused pani Hermann Ebbinghaus kirja raamatus Über das Gedächtnis, mis ilmus 1885. aastal, avades inimese mälu jäädavalt katselisele uurimisele. Mälu, mida esialgu oma liigse hingelisuse tõttu
Organismis toimuvad suured sisemised ümberkorraldused ja kiire kehaline areng mõjuvad noorukite psüühukat, käitumist ja kognetiivset arengut (Roosalu, lk. 12-13). · Murdeeas muutub laste suhtumine õppimisprotsessi, sell perioodil nende jaok tund ei ole ainult teadmiste saamiseks vaid kaaslate ja õpetajaga suhtlemiseks. Ainult siis, kui õpetaja seletab midagi väga huvitavat või korraldab töö tunnis tõepoolest meisterlikult, võib nooruk kaaslased unustada. Murdeeas tekivad isiklikud huvid ja harrastused ning teadmised sageli ületavad kooli õppeprogrammi piire, areneb inimesetundmine ja isiksuse hindamise kriteeriumid, tekivad uued õppimismotiivid, mis on seotud tulevikuplaamide ja ideaali kujunemisega (Petrovski 1979: 101-103). · Muutused intellektuaalses arengus: Arenevad teoreetiline, formaalne ja reflektiivne mõtlemine ning selle põhjusel hakkab murdeealine arutlema hüpoteetiliselt ja
Nt kui on sõna palk ja ma talletan selle mällu seoses rahaga, mida palgapäeval saan ja hiljem etteöeldav abistav tunnus on puu, siis ei pruugi meil see sõna meelde tulla. Mis on unustamise seaduspärasused? Mis on unustamiskõver? Nimeta unustamise põhjused. Seaduspärasused Unustamisekõver näitab unustamise kulgemist ajas. Kohe esimese paari tunni jooksul unustatakse peale õppimist umbes 50 % õpitust, edasine unustamine kulgeb aeglasemalt. Unustamise põhjused 1. Informatsioon kaob mälust seetõttu, et seda küllalt palju kohe ei korrata. Nt kui on vaja meelde jätta mõni nimi, aastaarv jne. Kui me piisavalt ei korda või seoseid ei loo mälus varem oleva infoga, unustame me kiiremini. 2. Interferents ehk vastastikune häirumine nt kui alguses õpime ajalugu ja siis geograafiat, selgub kontrollimisel, et ajalugu ei ole hästi meeles
tema funktsiooniks on objektide äratundmisele kaasaaitamine. Protseduuriline mälu on implitsiitse mälu üks vorm Implitsiitse mälu erivorm on praimimine ehk praiming (priming) - mingi eelnevalt nähtu v kuuldu vm mõju järgneva tegevuse (nt ka mälutesti) edukusele, ilma, et inimene seda ise teadvustaks! Põhiprotsessid on: meeldejätmine (mällu salvestamine) meelespidamine (mälus säilitamine) meenutamine (mälust ammutamine) unustamine Meeldejätmine ehk salvestamine kodeerimine omandamine ’õppimine’. Meelespidamine ehk säilitamine talletamine. Meenutamine ehk meeldetuletamine reprodutseerimine ammutamine. Mis tagab parema MEELDEJÄTMISE ja miks? - Aeg (lühimälu kui “laadimisplatvorm” (kui laadung seisab seal küllalt kaua, on tal tõenäosus ”lattu” ehk püsimällu sattuda; kui vähe aega, ja teda mõttes ei korrata, siis ta kaob e. hääbub (decay), või paigutub ümber
Nii saab aidata rääkijal mõista, mis teda tegelikult häirib? KEHAKEEL Mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, pilkkontakt ja füüsilise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus, valjus, intonatsioon, hääle kõrgus jne). Zeste saab liigitada järgmisel moel: kaasasündinud, geneetilised, omandatud ja kultuuriliselt tingitud. ISIKURUUM JA KEHTESTAV KÄITUMINE o Kehtestav mõtteviis toetub uskumusele, et minu vajadused, soovid, tunded, väärtused on sama tähtsad kui teiste omad; ja et teiste vajadused, soovid, tunded ja väärtused on sama tähtsad kui minu omad. o Enesekehtestamine on käitumine, millega väljendatakse oma vajadusi, mõtteid, tundeid ning seistakse oma Õiguste eest sellisel viisil, mis aitab partneril teha sedasama.
meeldejätmine, säilitamine, pärastine meenutamine ja kasutamine. Mälu on vaja õppimises, mõtlemises, tajumises, kõnelemises, suhtlemises jmt psüühilises protsessis. Mälu seostab indiviidi minevikku tema oleviku ja tulevikuga. Mälu tähtsaimad omadused on mälu maht ja kestus. [EE 6. kd., lk 498] Lk. 262 Unustamiskõver iseloomustab unustamise kiirust, näidates kui palju meeldejäetust aja möödudes ununeb ehk teisiti öeldes kui palju meeles püsib. Mida suurem on unustamine, seda vähem on jäänud meelde ja vastupidi mida vähem unustati, seda rohkem jäeti meelde. Seepärast võib unustamiskõverat väljendada ka meeldejätmise (säilitamise) kaudu: ordinaatteljele kantakse säilitamise (saving) ulatus protsentides, abstsissteljele esmaõppimisest möödunud aeg (meeldejätmise ehk retentsiooni aeg, retention interval). [joonis 7.9] Unustamiskõverat saab koostada sisutute silpide (kaks konsonanti nende vahel oleva vokaaliga, mis ei moodusta
nimetada selleks alles Jungi, seega Freud on väga mõjukas). -) 1895 a. loetakse psühhoanalüütika alguseks, sest siis ilmus raamat, mida loetakse selle koolkonna algatajaks. Selle raamatu kirjutasid S. Freud ja J. Breuer ning selle nimi oleks eesti keeles ,,Etüüdid hüsteeriast" raamat ühest J. Breueri patsiendist, Anna O.'st, kes põetas aastaid oma isa ning pärast isa surma varises kokku, tekkis osaline jäsemete halvatus, isiksuse lõhestumine, emakeele unustamine, ei saanud juua, sest tekkis okserefleks jne. Üks oli kindel, et need probleemid ei tulnud sellest, et tal oleks mingi haigus, vaid nende asjade algpõhjuseks peeti tema mõistust ja psühhootikat. Teda hakati ravima hüpnoosiga ja avastati, et hüpnoosi all tulid talle meelde asjad, mida ta ärkvel olles ei mäletanud. Sealt tekkis küsimus, kus need mälestused siis on, kui inimene ei suuda ärkvel olles neid asju meenutada. Avastati, et kui inimene hüpnoosis elab uuesti läbi
Psühholoogia konspekt 2008 Tänapäeva psühholoogias on 5 teoreetilist suunda: 1. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) S. Freud algataja Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Freudi järgi moodustab inimeste teadvustatud kogemus vaid n-ö jäämäe veepealse osa. Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Seepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid, neist sõltub suurel määral meie käitumine. Freud kasutas vabade assotsiatsioonide meetodit: patsient ütles, mis tal parasjagu pähe tuli, püüdmata öeldavat loogiliselt ritta seada. Freud kuulas ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. Freud arendas välja ka unenägude analüüsi. Ta on loonud ka isiksuseteooria. Freud kinnitas, et psühholoogilisi meetodeid saab
juhtub. Toimunu meenub näiteks vaid varem sisendatud signaali peale. - Inimeste hüpnootiline tundlikkus on erinev . Väidetakse, et hüpnoosile ei allu 5-10% inimestest ja et umbes 15% inimestest on väga kergesti hüpnotiseeritavad. Hüpnootilist tundlikkust mõjutavad tegurid: - Hüpnoosile allutakse kergemini, kui ise soovitakse hüpnoosi ja usaldatakse hüpnotiseerijat. - Kergesti hüpnotiseeritavad võivad lugemisel või muusika kuulamisel unustada ümbruse. - Nad kalduvad unistama ja harilikult on neil hea keskendumisvõime. - Nad võivad ka tavaelus olla kergemini mõjutatavad. Sõltuvus - Erinevad sõltuvused: o Hingeline ehk psüühiline sõltuvus o Füüsiline sõltuvus (olukord, kus mingi kehavõõras aine on muutunud ainevahetuse vältimatuks osaks ja selle puudumine tekitab võõrutusnähte) o Sotsiaalne sõltuvus o Seksuaalne sõltuvus
Jälgige, et kasutatavad visuaalsed abivahendid oleksid lastele mõistetavad. Lastel taju olemas, aga vastsündinud veel maailma ei taju nagu täiskasvanu. Mälu Mäluprotsesside sisuks on indiviidi kogemuste talletamine, korrastamine, säilitamine ja taastamine. Meeldejätmise ja unustamise igal etapil mõjub ka isiksuslik aspekt (huvid). Mälu funktsioone täiendab ka liigseks tunnistatud materjali kiire või aeglane, vaistlik või ettekavatsetud unustamine. Mäluliigid Protseduuriline mälu selleks et käivitada, on vaja mingi toiming läbi teha. Nt jalgrattaga sõit. Ei saa teoreetiliselt õppida. Sensoorne mälu seotud sensoorse tajumisega. Välklambi effekt nagu foto jääb meelde. Võib kiiresti kaduda ikooniline mälu nägemisorganitest saadud info. Võib kaduda sekundi murdosa jooksul. kajamälu - kuulmisinfo Episoodiline mälu seotud inimese enda teadmiste ja mälestustega. Graafilise iseloomuga
Kasutatakse ka mnemoonilisi ehk mälu abistavaid tehnikaid. 7.4.2. Meenutamine ehk reprodutseerimine Taastamistunnus on meenutuse ajend. Näiteks üks sõna tuletab meelde teise. Kodeeremise spetsiifilisuse printsiib- Seob omavahel salvestamise ja meeldetuletamise edukuse. Reprodutseerida saab ainult seda, mis on kord mällu salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub omakorda sellest, kuidas vastav info on meelde jäetud. 7.4.3. Meelespidamine ja unustamine Meelespidamise kohapealt on inimese mälu sarnane arvutile, kuid erinevaks teeb need kaks unustamine. Unustamine on vajalik. Unustamise viis kõige sagedamat põhjust: 1) Ei korrata piisavalt. 2) Interferentsehk vastastikune häirumine. Nt. õppides pool tundi ajalugu ja siis pool tundi geograafiat on ajalugu halvemini meeles. 3) Valede taastamistunnuste olemasolu või õigete puudumine. 4) Konteksti mõju 5) Motiveeritud unustamine. Sageli kaovad ebameeldivad ja
küsida, miks nad ilmuvad ja mida nad soovivad. Ka saab "halval" unenäol lasta korduda ja panna see lõppema hästi või kutsuda esile ilus unenägu, mis loob ärgates hea tuju. Ilmselt vajavad kik imetajad loomad REM-tüüpi und, mille puhul inimesed näevad unenägusid. Noored loomad viibivad selles seisundis igatahes rohkem aega kui täiskasvanud. Ehkki spetsialistid vaidlevad ikka veel selle üle, kui palju aega veedame unenägude seltsis, on see igatahes pikk aeg. Sageli unustame kõik oma unenäod, mõnikord mäletame ainult paari neist. Nii mõnedki inimesed väidavad, et nad ei näe kunagi und, tegelikult aga unustavad ärgates kõik oma unenäod. See, et me oma unenägudest mõned unustame, on täiesti loomulik. Nii unenägudes kui ka ilmsielus teeme valiku: kaldume meenutama meile tähtsaid või erksaid unenägusid ja unustama tavalisi, näiliselt tähtsusetuid või kurbi.
pikaks ajaks. Tahtlik meeldejätmine toimub palju süsteemsemalt. See nõuab aga pingutust ning tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada tahetakse. Tahtliku meeldejäämise tingimuseks on kordamine. · Kordamine- paljude oskuste omandamine toimub suuresti pideva harjutamise ehk kordamise kaudu. Kuidas muuta kordamine tulemuslikuks? Omandatud materjal jääb paremini meelde, kui kordamine on ajaliselt hajutatud. St et ei õpita ühtejärge, vaid tehakse pause ja tegeletakse vahepeal muude asjadega. · Materjali korrastatus- Tulemuslik meeldejätmine sõltub olulisel määral ka omandatava materjali korrastatusest. Objektiivse korrastatuse puhul esitatakse materjal juba korrastatud kujul. Kui omandatavat materjali pole eelnevalt korrastatud, siis võib inimene ise luua mõttelise süsteemi- subjektiivse korrastatuse
Teadvusväli on ajakulgemise mõttes ühtne ja pidev. Teadvuse funktsioonid: Prioriteetide, toimingute järjestamine Mineviku ja oleviku intergratsioon Käesoleva hetke märgistamine ... jne Teadvuse üks funktsioon on teadvust mittevajavate protsesside loomine? 27. Aju ja teadvus. Sõlmimisprobleem. Töökeskkonna hüpotees. Informatsioon ümbritseva maailma kohta on hajutatud erinevate aju osade vahel. Kus ja kuidas tekib ühtne teadvustatud kogemus e informatsiooni kokkusõlmimine? (Crick, 1995) Teadvuse uurimise raske probleem: siiani peetakse võimatuks uurida, mis teadvus on. 28. Uuritavad teadvuse seisundid ja metoodikad. Kooma Sügav uni Pinnaline uni Paradoksaalne uni Hüpnagoogsed seisundid Unisus Virgus Ülivirgus Teadvuse uurimise metoodika: 1
teine verbaalne info segaks. 2 teemat - Fonoloogiline ladu – sisemine kõrv - Artikulatoorne kontrolliprotsess – sisekõne, mida teeme asjadega ja mida hakkame meelde jätma Robert Logie - Visuaalne vahemälu – aitab sõnu pildi järgi meelde jätta - Sisemine kuvand Fonoloogiline ring - Fonoloogilise/semantilise sarnasuse efekt - Sõnapikkuse efekt – meenutatakse niipalju sõnu kui 2s jooksul korrata jõuab, nii palju meelde jääb - Artikulatoorne mahasurumine – protseduur mis takistab kordamist, visuaalsel sõnade esitamisel ’katkestab’ sõnapikkuse efekti - Seostamata helide efekt- töötlemine võib sekkuda fonoloogilisse töötlusesse - Seriaalse järjekorra säilitamine - … Fonoloogiline sarnasus (suur-väike) - Suur fonoloogilise sarnasuse efekt – sõnad on sarnased nt kapp, mapp, lapp
põhjustatud kahjustustest vasaku ajupoolkera koores. Ekspressiivne ehk Broca afaasia seisneb võimetuses suulist või kirjalikku kõnet tekitada. Sellised patsiendid väljendavad end telegrammstiilis, ilma funktsionaalsete sõnadeta (kusjuures sisu kandvad sõnad on säilinud). Nad mõistavad neile suunatud kõnet, kuid pole suutelised sellele vastama. Retseptiivne ehk Wernicke afaasia eelmise vastandina põhjustab patsientidel neile suunatud kõne mittemõistmise, kuigi nad suudavad korrata neile öeldud sõnu ja vastamiseks on nad valmis. Nad on ise jutukad, kuid jutt koosneb ainult funktsionaalsetest sõnadest ja sisu kandvad sõnad puuduvad. Afaasiat on täheldatud ka viipekeelt osanud patsientidel. Ajukahjustustest paranemine on erakordselt varieeruv. Paranemine võib saabuda neuronite funktsioonide taastumise teel, aksonitele uute kollateraalide kasvatamise teel või vigastatud ajuosa funktsiooni asendamise (ülevõtmise) teel tervete aju osade poolt
3) lõhnamälu 4) liigutusmälu Mälu struktuur: 1) lühimälu e. töömälu (lühike kestus, piiratud maht) 2) pikaajaline mälu ( kestab väga kaua ja praktiliselt piiramatu maht) Pikaajalise mälu liigid: 1) Semantiline mälu sisaldab fakte ja teadmisi maailma kohta, mõisted, reeglid; tagab keele mõistmise, sõnade seosed, nende tähenduse. Unustamine vähene ning aeglane. 2) Episoodiline mälu sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, on autobiograafiline; isiklikud mälestused, mis on elu jooksul kogunenud.Unustamine kiire. 3) Protseduuriline mälu oskused ja vilumused ( millele ei ole tahtlikult vaja mõelda ). Ei unusta kord õpitut. Eiteetiline mälu - e. pildiline mälu esineb siis, kui me suudame mõnd objekti pärast lühiajalist pilguheitu täpselt meenutada
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava SVETLANA KAVALEROVA ,,Mina õppijana" Essee Juhendaja: Tiina Uusma, lector Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 Eneseanalüüs aitab inimesel paremini tundma õppida oma tugevusi ja nõrkusi. Kasutades eneseanalüüsist saadud teadmisi, on võimalik määratleda, mille kallal on vaja töötada, et oma nõrku külgi tugevamaks muuta. Oskust õppida on raske hinnata. Selleks, et mul oleks kergem ennast hinnata, ma teen endale selgeks mis on õppimine ja õppimise protsess ise. Ma saan aru, et õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid sellega, mis on koolipingis omandatud, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemistel, vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Kui püstitada küsimus, mis on õppimises olulist
annaabi.ee 
