Tõnis Lukas haridus ja teadusminister Valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Rein Lang justiitsminister Valitsemisalas on õigusloome koordineerimine, õigusaktide süstematiseerimine, esimese ja teise astme kohtute, prokuratuuri, vanglate, notarite ametitegevuse ja õigusteenuse korraldamine ning õigusloome ministeeriumi pädevuse kohaselt, samuti välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku välisriigile väljaandmise otsustamine ja andmekaitsealased küsimused. Valitsemisalas on Andmekaitse Inspektsioon. Jaak Aaviksoo kaitseminister Valitsemisalas on riigikaitse korraldamine ja seoses sellega ettepan...
Jaanuarist maini mai koostatakse aastase riigieelarve aluseks olevat RES-I (eelarvestrateegiat) järgmise nelja aasta kohta, mille valitsus mai lõpuks heaks kiidab. 1. Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid Mai-juuni Mai- ning juunikuu jooksul kogub Rahandusministeerium kokku erinevate ministeeriumide eelarvetaotlused ning alustab juuli alguses ministeeriumidega nende summade üle läbirääkimisi. 2.Rahandusminister kehtestab vastava määrusega riigieelarve koostamise ja esitamise Juuni tingimused algus 3. Ministeeriumide ettepanekute kooskõlastamine
RIIGIEELARVE Õpik lk 129 TV lk 64 Riigieelarve On riigi rahaline plaan eelarveaasta tulude ja kulude kohta. Eelarveaasta ehk rahandusaasta 1.jaanuarist 31.detsembrini Plaani aluseks on: eelmise aasta eelarve majandusarengu üldised näitajad valitsuse eesmärgid Riigieelarve koostamine ja vastuvõtmine: 1) Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid. 2) Valitsus teeb ministeeriumide rahasoovides muudatusi ja kärpeid. 3) Ministeeriumide ettepanekute kooskõlastamine. 4) Riigieelarve projekt saadetakse Riigikokku. 5)-6) Riigieelarve seaduseelnõu kolm lugemist Riigikogus, mille käigus tehakse seaduseelnõusse ettepanekuid ja parandusi. 7) Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus. 8) President kuulutab riigieelarve seaduse välja. Eelarvepoliitika Eelarve koostamise põhimõtted ja otsused, mida koostamisel tehakse; Koosneb maksupoliitikast ja kulupoliitikast;
Riigivapi kõrgeim aumärk riigile osutatud teenete eest.Sellel on kuus klassi. VALGETÄHE TEENETEMÄRK:on asutatud 1936.a Eesti rahva Vabadusvõitluse mälestamiseks,antakse riigiteenistuses või omavalitsuses osutatud teete tunustamiseks ja välismaalastele Eesti riigile osutatud teenete eest.Sellel on 7 klassi. KOTKARISTI TEENTEMÄRK :asutati 1928.a kaitseliit iseseisvuse 10 aastapäeva puhul antakse sõjaliste või riigikaitseliste teenete eest.Sellel 8 klassi. Riiki juhitakse ministeeriumide kaudu.Selle töö järjepidevuse tagab kantsler.Lisaks peaministrile ja ministritele võtaab valitsemisest odsa riigikantselei juht riigisekretär.Seaduse järgi on riigiaparaadi osaks ka maavalitsused eesotsas maavanematega.Nnede ül.on esindad valitsust maakonnakeskustes,tuues sellega riik inimestele lähmale. Ministeeriumide allasutused on ametid. Kohaliku omavalitsuse peamised ülesanded. *korraldab vallas või linnas sotsiaalabi ja teenuseid,vanurite hoolekannet,noorsootööd jne
Miks pakutakse ? .. Sotsiaalse olukorra parandamiseks . 6. EELARVE Eelarve koosneb tuludest ja kuludest . Eesti riigieelarve koostab valitsus , võtab vastu parlament ja kuulkutab välja president . Riigieelarve peab olema tasakaalus, et ei tekiks probleeme riigielu korraldamisel . Riigieelarve olulisemad kulud: 1.) sotsiaalhooldus. 2.) tervishoid 3.) haridus . 1. Rahandusministeerium kogubkõigilt ministeeriumidelt rahasoovid 2. Valitsus teeb ministeeriumide rahasoovides muudatusi ja kärpeid . 3. Ministeeriumide ettepanekute kooskõlastamine . 4. Riigieelarve projekt saadetakse Riigikokku. 5. Riigieelarve seaduseelnõu kolm lugemist Riigikogus . 6. Ettepanekute ja paranduste tegemine riigieelarve seaduseelnõus . 7. Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus. 8. President kuulutab riigieelarve seaduse välja. EELARVEPOLIITIKA : 1) Maksupoliitika määrab milliseid makse ja mille eest riik maksab
kohta. 14. Mis on riigieelarve koostamise aluseks? Riigieelarve koostamise aluseks on: eelmise aasta riigieelarve, majandusarengu näitajad, valitsuse eesmärgid, riigi eelarvestrateegia. 15. Mis institutsioon koostab, mis institutsioon võtab vastu riigieelarve? Eesti riigieelarve koostab Vabariigi Valitsus ja võtab vastu Riigikogu. 16. Kuidas toimub riigieelarve koostamise protsess? Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid. Toimub ministeeriumide ettepanekute kooskõlastamine. Valitsus teeb ministeeriumide rahasoovides muudatusi ja kärpeid. ----------------------------------VASTUVÕTMINE------------------------------------ Valitsus kinnitab riigieelarve eelnõu oma istungil ja saadab Riigikokku. Riigieelarve seaduseelnõu kolm lugemist Riigikogus. Ettepanekute ja paranduste tegemine riigieelarve eelnõus. Riigieelarve seaduse hääletamine Riigikogus.
süsteemi käivitamiseks. Riigikogu korraldab EKAKi elluviimise ja kodanikuühiskonna arengu arutamiseks igal teisel aastal vastavasisulise olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu [5]. Ajavahemikul 2007 kuni 2010 viiakse EKAKi ellu "Kodanikualgatuse toetamise arengukava" (KATA) abil. 8 3. KODANIKUALGATUSE TOETAMISE ARENGUKAVA Kodanikualgatuse toetamise arengukava hõlmab ministeeriumide ja maavalitsuste tegevust kodanikualgatuse toetamiseks. Eesti kodanikuühiskonna arengu toetamise strateegilise kavandamise, elluviimise ja erinevate osaliste tegevuse koordineerimise eest vastutab Siseministeerium [6, lk 2]. Kodanikualgatuse toetamise arengukava koostamisse, uuendamisse ja rakendamisse on kaasatud Riigikantselei, kõik ministeeriumid ja rahvastikuministri büroo ministeeriumide ettepanekuid arvestades on arengukavas välja toodud teiste
Miks pakutakse tasakaalustada ühiskonna kihte Eelarve Riigieelarve on rahaline plaan laekuvate tulude ja kulude kohta. Riigieelarvesse pannakse kirja tulud ja kulud. Eelarve koostamise aluseks on eelmise aasta eelarve, majanduse arengu üldised näitajad ja valitsuse eesmärgid. Eesti riigieelarve koostab valitsus ja võtab vastu riigikogu. 1. Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid. 2. Valitsus teeb ministeeriumide rahasoovides muudatusi ja kärpeid. 3. Ministeeriumide ettepanekute kooskõlastamine. 4. Riigieelarve projekt saadetakse Riigikokku. 5. Riigieelarve seaduseelnõu kolm lugemist riigikogus. 6. Ettepanekute ja paranduste tegemine riigieelarve seaduseelnõus. 7. Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus. 8. President kuulutab riigieelarve seaduse välja. Riigieelarve on oluline, kuna näitab, milleks riik raha kogub ja kulutab
Sotsiaalse heaolu tagamine. 6. Riigieelarve on rahaline plaan laekuvate tulude ja tehtavate kulude kohta. Riigieelarvesse pannakse kirja tulud ja kulud. Eelarve koostamise aluseks on eelmise aasta eelarve, majandusliku arengu üldised näitajad ja valitsuse eesmärgid. Eesti riigieelarve koostab valitsus, võtab vastu Riigikogu ja kuulutab välja president. Riigieelarve koostamine : 1. Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid. 2. Valitsus teeb ministeeriumide rahasoovides muudatusi ja kärpeid. 3. Ministeeriumide ettepanekute kooskõlastamine. 4. Riigieelarve projekt saadetakse Riigikokku. 5. Riigieelarve seaduseelnõu kolm lugemist Riigikogus. 6. Ettepanekute ja paranduste tegemine riigieelarve seaduseelnõus. 7. Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus. 8. President kuulutab riigieelarve seaduse välja. Miks on riigieelarve seadus väga oluline? 1) See näitab, milleks riik raha kogub ja milleks kulutab.
Sellest järgmisel tasemel on tööjõu ja majanduskulud. Viimasena muud kulud. Võrdle sotsiaalmaksust laekuvat eelarve tuluosa kulutustega sotsiaalministeeriumis. Mida saab järeldada? Sotsiaalmaksust laekub 28% riigieelarvesse, ning sotsiaalse kaitse eest 34%. Kulusid on 34% ning tulusid 28%, kulusid on rohkem kui tulusid. Riigil läheb rohkem raha kulude peale, ning ise saab tulude pealt vähem tagasi. Kulud kajastatakse Eesti riigieelarves reeglina ministeeriumide lõike, kuid kirjeldamine tegevusalade järgi on vajalik. Miks? Selleks, et teada kuhu kõik kulud lähevad, ning et aasta lõpuks näeks eelarves ära, mille peale kõige rohkem kulusid läheb, ning kas on võimalik kuidagi lisatulusid saada. Kohalike omavalitsuste eelarved. Mäetaguse = Tulud :5 431.38€ // Kulud : 4 767.06€ Rae = Kulud: 26 534.41€ // Tulud : 19 266.66€ Karula = Kulud: 1 140.50€ // Tulud: 1 177.01€ Eestis kehtivad maksud
PRAKTILISED TÖÖD Eesti riigieelarve tulud ja kulud. Kohaliku omavalitsuse eelarve. 1. Kuidas koostatakse Eesti riigieelarvet? Riigieelarve koostamine võtab aega terve aasta või rohkemgi. Koostamise õiguslikeks alusteks on põhiseadus ja riigieelarve seadus. Kõige tähtsaim roll eelarveprotsessis on rahandusministeeriumil. Algul koostatakse riigieelarve aluseks olev seadus järgmise nelja aasta kohta. Peale seda kogub rahandusministeerium kokku ministeeriumide, põhiseaduslike institutsioonide ja Riigikantselei järgmise aasta täpsustatud eelarvetaotlused ning alustab augusti alguses ministeeriumidega läbirääkimisi parimate rahastamislahenduste leidmiseks. Lähtudes Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud riigieelarve seadusest ja rahandusministri riigieelarve koostamise alasest määrusest, esitavad põhiseaduslikud institutsioonid, Riigikantselei ja
osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega; abistada tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või katastroofide korral. Kriiside korral on maaväe ülesanneteks: valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile; tõsta väljaõppe intensiivistamise ja sõjaajal ülesannete harjutamise teel kindlaksmääratud üksuste valmisolekutaset; alustada kas osalise või täieliku mobilisatsiooni läbiviimist; luua tingimused liitlaste saabumiseks; lõimida teiste ministeeriumide alluvuses olevad maismaaüksused. Sõjaajal on maaväe ülesanneteks: kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust vastavalt kaitseplaanile ja seaduslike võimude ettekirjutustele; korraldada liitlaste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas hoida käigus olulised siseriiklikud ühendusteed. Reservüksused Reservväe baasil on võimalik teenistusse kutsuda, formeerida, relvastada ning rakendada peamiselt järgmisi Maaväe väeüksusi:
Kõne all oleva seaduse muudatuse eelnõu protsessi kestel loobuti valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate asutuste põhimääruste muutmise nõudest seoses ministrite ametinimetuste muutumisega. Eelnõu § 1 punktiga 1 viidi Vabariigi Valitsuse seadusesse sisse muudatus, mille kohaselt määrab ministrite pädevuse ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad peaminister oma korraldusega. Tulenevalt sellest, et ministrite pädevust ministeeriumide juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkondi ei sätesta seadus, ei ole seaduse eelnõu koostajate arvates otstarbekas reguleerida seadusega ka valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate asutuste põhimääruste muutmist ministrite pädevuse ja vastutusvaldkondade muutumisel. Kõne all oleva muudatusega kaasneb siiski teatav vastuolu Põhiseadusega 10 , täpsemalt PS § 94. Vastavalt Põhiseaduse kommentaaridele 11 on rõhutatult lahti
läbirääkimisteks,hiljem liikmelisuseks). Riigikantselei strateegiabüroo loomine. • Riigirahandus - Eelarveplaneerimise algus 1997 (alates 2000 riigieelarve strateegia). Ühisraha euro kasutuselevõtt 2011 • Julgeolekustruktuurid - Ühinemine NATO-ga 2004 Millises suunas kohalik valitsemine areneb? Tranditsioonilised järelvalvesuhted on asendumas koostöösuhetega, mille üheks vormiks on mitmesuguste komiteede ja nõukodade loomine, selleks et arutada ministeeriumide ja regioonide koostööd. Regionaalarengu tähtsustamine eurointegratsiooni kontekstis. Eesti riigipead läbi aegade • 1918-1934 Riigipea ametit polnud ette nähtud, kõrgemateks ametiisikuteks peaminister (hiljem riigivanem)ja parlamendi esimees • 1934-1937 Riigipeaks pidi olema 5 aastaks valitav Riigivanem. Valimisi ei toimunud, Päts täitis Riigivanema ülesandeid • 1938-1940 Vabariigi President Konstantin Päts
5 ringluses 604 121 029 762 996 777 Kokkuvõte Riigieelarve koostamise õiguslikeks alusteks on põhiseadus, riigieelarve seadus ning tulude kogumise ja kulude tegemise sisulise kujunemise aluseks on riigi eelarvestrateegia ja valitsemisalade arengukavad, mis omakorda koondavad mitmesuguseid valdkondlikke arengukavasid. Riigieelarve on otseses tähenduses riigi eelarve ehk riigieelarve koondab kõikide ministeeriumide, põhiseaduslike institutsioonide ning Riigikantselei eelarved ning ei hõlma kõikide valitsussektori institutsioonide (kes otseselt või kaudselt maksutulude arvelt oma tegevusi ellu viivad) eelarveid. Lisaks riigile kuuluvad valitsussektorisse ka kohalikud omavalitsused, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ja mitmed muud avalik-õiguslikud institutsioonid (näiteks ülikoolid ja haiglad), samuti mõningad riigi omanduses olevad äriühingud ning sihtasutused ja mittetulundusühingud.
finantseerimiseks, mittetootmissfääri asutuste ja organisatsioonide ülalpidamiseks, elamu- ja kommunaalmajanduskuludeks (lisaks elanikkonna maksetele, mis kõiki kulusid ei katnud), pensionideks jt. sotsiaalkindlustuskuludeks, riigikaitseks ja haldusaparaadi ülalpidamiseks. Ettevõtete töö laiendamise finantseerimise allikaks oli nende kasum. Nõukogude Liidus juhtis ja kontrollis rahandust NSV Liidu Rahandusministeerium koos liiduvabariikide vastavate ministeeriumide ja kohalike nõukogude täitevkomiteede rahandusosakondadega. 15. Märtsist 1946.a. asendati Nõukogude Liidus ja liiduvabariikides rahvakomissariaadid ministeeriumidega. Eesti NSV Rahandusministeeriumile allusid töökorralduse liinis vabariigi alluvusega linnade ja rajoonide rahandusosakonnad, kokku 21 osakonda. Rahandusosakondade juhtiva kaadri kinnitamine toimus Rahandusministeeriumi poolt kooskõlastatult kohalike täitevkomiteede juhtkonnaga
Eelarve-rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarve koostamisel on vaja arvestada mitmesuguseid rahvusvahelisi arenguprognoose. Riigieelarve sünnib valitsuse ja parlamendi koostöös. Riigi tulude ja kulude esialgse projekti koostab valitsus,pärast seda kui ministeeriumide ettepanekud on valitsuses kooskõlastatud,saadetakse eelarveprojekt riigikogusse.Lõpuks parlament hääletab kui seaduseelnõu poolt on 51 või enam parlamendisaadikut on eelarve vastuvõetud. Eelarveaasta algab 1.01-31.12-periood rahandusaasta,kuna tuled ja kulud on just selleks perioodiks planeeritud Eelarve koostamise põhimõtteid nim. eelarvepoliitikaks.Eelarvepoliitika koosneb kahest valdkonnast:maksu-ja kulupoliitika
Peale selle on haigekassa ülesanne korraldada ravikindlustust ja haigekassat puudutavate välislepingute täitmist; osaleda tervishoiu planeerimisel; avaldada arvamust haigekassa ja ravikindlustusega seonduvate õigusaktide ja välislepingute eelnõude kohta ning anda nõu ravikindlustusega seonduvates küsimustes. Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan. Riigieelarve on otseses tähenduses riigi eelarve ehk riigieelarve koondab kõikide ministeeriumide, põhiseaduslike institutsioonide ning Riigikantselei eelarved. Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank. Eesti Pank asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919 .Eesti Panga ülesanded: Euroopa Ühenduse rahapoliitika kujundamisele kaasaaitamine ning Euroopa Keskpanga nõukogu poolt määratletud rahapoliitika elluviimine; 2) ametlike välisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine; 3) maksesüsteemide tõrgeteta
laenupiirangud, riigi esindajad Kohalikud omavalitsused: KOV üksuste finantsjuhtimise seadus (sh laenupiirang 60% (100%tuludest); ühine defitsiidipiirang) Sotsiaalkindlustusfondid: Haigekassa- riigi esindajad nõukogus, läbirääkimised Töötukassa- riigi esindajad nõukogus, läbirääkismised, töötuskindlustusmakse määr. Riigieelarve protsess on kaheastmeline: Riigi eelarvestrateegia (RES) Prioriteedid, üldisemad piirangud ministeeriumide tegevusvaldkondadele ja tähtsamatele projektidele Kinnitab valitsus hiljemalt 31 maiks (seaduses), tegelikult aprilli lõpus 4 a perspektiiv, uuendatakse igal aastav RES baasil valmib samaaegselt ka Eesti stabiilsusprogramm Iga-aastane riigieelarve Annab Valitsusele õiguse kulusid teha Sisult detailsem tegevuste ja kulude planeerimine
kaitse seadus, mis mõjus hästi majanduse arengule. Olulisemateks ettevõtmisteks oli: 1)Panga süsteemi reorganiseerimine 2)Välislaenu seadus (mai 1927), mis võimaldas võtta välisriikidelt laenu. Laenu saadi Inglismaalt, hiljem ka Rootsist 3)Rahareform (1928), mille abil Eesti kroon muutus konverteeritavaks 1928. a. tabas Eestit ikaldusaasta. Sellele järgnes riigis suur depressioon. Üha enam kõlas hääli valitsuse ümberkorraldamise poolt. Nii tuligi vastavalt Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide korraldamise seadusele 19. märtsist 1929. a. reorganiseerida valitsusaparaat, kus pandi alus majandusministeeriumile, alles jäi aga teedeministeerium, mis oli tegutsenud alates 1918. aastast. Märtsis 1929. a. võttis Riigikogu vastu Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide korraldamise seaduse, millega nähti ette ka majandusministeeriumi loomine. Majandusministeeriumi ülesandeks sai riigi majanduse üldjuhtimine, maksustamine, krediidi ja raha liikumine, kaubanduse ja tööstuse korraldamine
majanduskompleksist. Juunikommunistid 1940 juunipöördes aktiivselt osalenud kohalikud kommunistid metsavennad relvastatud vastupanuliikumine, mille moodustas metsadesse jäänud Saksa sõjaväes teeninud mehed, Saksa võimudega koostööd teinud, Punaarmee mobilisatsioonist kõrvalehoidnud ja NSV võimu eest pakku läinud migratsioon - sisseränne Ministrite Nõukogu ehk valitsus on kõrgeim täidesaatev võimuorgan, mille ülesanne on ministeeriumide jm. keskasutuse tööd suunata ja kooskõlastada. MRP-AEG Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, Eesti esimene poliitiline üksus, eesmärgiks avalikustada Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu. nõukogude rahvas sisuliselt venestamine pagulased poliitilised põgenikud Põhiseaduslik Assamblee - Põhiseaduse eelnõu valmis Põhiseaduslikus Assamblees 1991 lõpus ja hakkas kehtima peale rahvahääletust 1992. rehabiliteerimine - vägivalla osaline keelamine.
aktide täitmist; annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; korraldab suhtlemist teiste riikidega; kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas 2. Mida tähendavad: komisjon, fraktsioon, koalitsioon, opositsioon, koosseisu häälteenamus, poolthäälteenamus? Komisjon – riigikogu tööorgan, mis valmistab ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus menetlemiseks; kattub ministeeriumide vastavate valdkondadega Frkatsioon – parlamendis esindatud erakonna saadikurühm Koalitsioon – erakonnad kes kuuluvad valitsusse: RE, SDE Opositsioon – erakonnad, kes ei kuulu valitsusse: Keskerakond, IRL Koosseisu häälteenamus – hääletamisprotseduur, mille puhul otsuse vastuvõtmiseks peab poolt hääletama enam kui 50% kõigist esinduskogu liikmetest Poolthäälteenamus – poolt on rohkek kui vastu 3. Riigikogu struktuur. – Esimees, kaks abiesimeest, komsjonid ja fraktsioonid 4
Seega valitsusel ei olnud parlamendis piisavalt kohti, et suruda oma eelnõusid läbi ning vajas lisa toetus ning saadikute veenmist, et eelnõu läbi läheks. Seega opositsioonil oli tol hetkel tugevam roll ning tasakaalustas täidesaatvat võimu. Seega Riigikogu ei pruugi kummitempel siiski olla. Heywood toob teise põhjendusena välja, miks parlamendi roll väheneb selle, et valitsustel on rohkem teadmisi teatud valdkonna kohta kui on parlamenti liikmetel. Ministeeriumide ametnikud tunnevad antud valdkonda paremini kui Riigikogu saadikud ning saavad anda professionaalsemaid hinnaguid seadusandluse puudujääkidele. Parlamendi liikmetel pole alati vastavalt valdkonnale piisavalt kvalifikatsiooni, et teha vajaminevaid muudatusi. See suurendab valitsuse rolli veelgi ning jätab veelgi enam parlamendi ainult heakskiitja rolli. Eesti Riigikogu liikmete haridus tase ja vastava valdkonna teadmised mitmel juhul puuduvad. Nimelt on osade
eest vastutuse ja kompetentsi Rahandusministeeriumisse. Osaliselt täidetud. Arvamus: Ma eeldan, et see on positiivne. Ma pole väga kindel, et kuidas see koordineerimine riigitasandil käib, aga usun, et Rahandusministeerium saab/saaks sellega hakkama. 9. Riigi halduse muutmine lihtsamaks ja tõhusamaks: a. parandame riigi poliitikate strateegilist planeerimist ja ministeeriumide vahelist koostööd. 2014. aastal algava Euroopa Liidu eelarveperioodi vahendite tulemuslikumaks ja tõhusamaks kasutamiseks tugevdame keskset koordineerimist, koondame funktsioone ja vähendame juhtimistasandeid. Võimalusel koostame kõikide fondide kohta ühe arengukava, mis muuhulgas tagab rakendamise käigus suurema paindlikkuse vahendite ümbertõstmiseks. Osaliselt täidetud. Arvamus: Üleüldiselt peaksid riigi kõik osad suutma edukalt koostööd
õppele, samuti aga ka selle jaoks, et jälgida hariduse omandamise kvaliteeti koolides, kes on vabatahtlikult avaldanud soovi üleminekuks vene õppekeelelt mõnele muule õppekeelele, luua koolides hooldekogude ja lapsevanemate esindajatest ühiskondlikud komisjonid, jälgimaks 2007.aastaks kavandatud haridusreformi läbiviimise kulgu. 2. Anda rohkem õigusi kohalikele omavalitsustele, lõpetada üleriigiline tsentraliseerimispoliitika ja ministeeriumide ning ametkondade omavoli vahendite jaotamisel kohalikele omavalitsustele ja surve avaldamine eelmainitutele. 3. Leida riigieelarvest lisavahendeid igakuise toetuse maksmiseks kahe miinimumpalga ulatuses peredele, kus kasvamas kolm või enam last ja maksta seda toetust vähemalt kuni noorima lapse 12 aastaseks saamseni. 4. Muuta seadusandlust erakondade finantseerimise osas nii, et see poleks sõltuvuses mitte
jaoks, sh võimalikku kasutamist. Võib öelda, et säilitustähtaeg ongi dokumendi väärtuse hinnang. Põhimõte on, et dokumente tuleb hoida nii kaua kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Säilitustähtaeg määratakse kõikidele asutuse dokumendiliikidele. Säilitustähtaeg võib tuleneda mõnest õigusaktist näiteks Raamatupidamisseadus sätestab säilitustähtajad raamatupidamise dokumentidele. Samuti on säilitustähtajad esitatud ministeeriumide koostatud dokumentide näidisloeteludes. Lõplikult määrab aga säilitustähtaja oma asutuses olemasolevatele dokumendiliikidele ikka asutus ise. Säilitustähtaeg määratakse üldiselt täisaastates 3 aastat, 10 aastat, 50 aastat. Vahel on vaja siduda säilitustähtaeg mingi sündmuse toimumisega näiteks 10 aastat peale lepingu tähtaja lõppemist. Asutuse jaoks kõige olulisematele dokumendiliikidele antakse säilitustähtaeg "alatine"
* niisugust halduskorraldust nimetatakse ka kolmetasandiliseks, sest igal tasandil keskvõimul, regionaalvõimul, kohalikul võimul on oma selge pädevus ja ülesanded poliitika teostamiseks * regionaalvõim kujundab iseseisvalt oma poliitikat Vastutuse jaotus on keskne probleem enamikus riikides. * suundumus võrgustikukoostöö poole (ranget hierarhilist pädevuse jaotust enam ei toetata) * komiteede ja nõukodade loomine (et arutada ministeeriumide ja regioonide koostööd) * regionaalarengu tähtsustamine eurointegratsiooni kontekstis. Loodi Regioonide Komitee, mis on oluline koht kogemuse omandamiseks, aga ka piirkondlike huvide kooskõlastamiseks ja läbisurumiseks Brüsselis. * EN ja EL peavad oluliseks ka kohaliku demokraatia edendamist * Euroopa omavalitsuste harta sätestab kohaliku elanikkonna kohustusliku kaasatuse neid puudutavate otsuste
Presidenti mõttekoda, Vabariigi presidenti rahastu, Riigikaitse nõukogu, Eesti koostöö tegu, Eesti mälu instituut, Kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaud. 9. Mis valdkonnad kuuluvad maaeluministeeriumi valitsusalasse? 10.Mis on viimase uudise (kuupäev) sisuks maaeluministeeriumi lehel? 22.Veebruaris. Kuulutati välja konkurss mille sisuks oli loomakasvatus. 11. Milliste ministeeriumide valitsemisalasse kuuluvad: Maa-amet Kaitsevägi Politsei- ja Piirivalveamet? Maa-amet on Keskkonnaministeeriumi valitsemisealas. Kaitsevägi on Kaitseministeerium, Politsei-ja Piirivalveamet on siseministeerium. 11.Kes on hetkel riigisekretär ja millised on tema ülesanded? Heiki Loot 1.Tema korraldab Vabariigi Valitsuse tööd ja juhib Riigikantseleid 2. Koostab valitsuse istungi päevakorra kava ja võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest.
ettevõtteid raiskama ressursse ja arendama väga vähese või olematu ekspordipotentsiaaliga lahendusi. Peamine takistus innovatsioonile avalikus sektoris on liigne keskendumine lühiajalistele tegevustele ja ressurssidele. Kuigi pikaajalised plaanid on olemas (nagu nt struktuurifondid 9 perioodiks 20142020), kipuvad need olema jagatud eri ministeeriumide tasandite tegevusteks ning neil puudub üldine valitsusetasandi strateegiline suund. See viib killustumiseni, mida on võimalik ületada lisapingutustega tegevuste koordineerimiseks. Sageli aga koordineerimisega ei tegeleta või on see ebaefektiivne. Tulemuseks on killustunud poliitika ja poliitikaalgatused, mis tekitavad ettevõtetes segadust ning samuti kaasnevad sellise lähenemisviisiga ootamatud muutused. Taas loob pikaajalisema visiooni puudumine
• Ettevõtluse edendamine 2. Milline väide on vale? a. RIIGI eelarvestrateegia seob omavahel riigi vajadused prioriteedid ning rahalised võimalused Õ b. Riigi eelarvestrateegia kehtestab eemärgid majanduskasvu kohta c. Riigi eelarvestrateegia kehtestatakse järgnevalt eelarveaastaks ning veel ... aastaks d. Riigi eelarvestrateegia määrab ministeeriumide valitsemisalade kulutused järgmisekd neljaks aastaks Õ 3. Milline on riigi roll negatiivsete välismõjude kui turutõrke puhul? A. Keeldude ja sanktsioonide kehtestamine 4. Valitsus otsustas kommisöömise vähendamiseks kehtestada maksu magustoodetele, mis hakkas kehtima 2015. aastal. Milliseid andmeid on vaja selle poliitika mõjususe hindamiseks 2019.aastal? A. Ostetud kommide hulk aastal 15-19
sõltumatus; auditi pädevus; valikuvabadus ülesannete täitmisel; auditi aruande koostamise ja avalikustamise vabadus; tõhusad meetmed kontrolliks. Klientideks on riigikogu, valitsus, ministeeriumid, maksumaksjad, poliitikud ja avalikkkus. Tellitavad auditid on kasutusel Venamaal ja Hiinas. Eestis Riigikontrolli auditeid tellida ei saa. Riigikontrolli roll – tõene pilt , tähelepanu, info, tasakaalustamine. Tulemus finants- ja KOV auditid, ministeeriumide aruanded. Auditiraportid ja ülevaated, mis sisaldavad salajast infot, pole avalikkusele kättesaadavad. 1 Tulemus – säästlikkus, tõhusus, mõjusus, arengukavade ja lubaduste täitmine, tõkked, ülevaade riigivarade kasutamisest ja säilimisest. Koostöö riigikogu eelarvekomisjon, valdkondlikud komisjonid. Auditi teemad valitakse seire- ja riskipõhiselt 3 aastat ettevaatavalt.
eesmärgid nende elluviimiseks (tavaliselt igaks eesistumisperioodiks). Nendest lähtuvalt kiidetakse valitsuse istungitel heaks kõik Eesti seisukohad olulisemate Euroopa Komisjoni algatuste osas ning samuti Eesti positsioonid ELi nõukogudes. Ministeeriumid: Koostavad lähtuvalt oma valitsemisalast Eesti seisukohti ELi algatuste ja eelnõude kohta. Sealjuures on ministeeriumide ülesandeks korraldada seisukohtade kaitsmine ELi institutsioonides ning jõustunud ELi õigusaktide rakendamine. Peaminister:Juhib ELi küsimuste siseriikliku koordineerimist. Riigikantselei ELi sekretariaat (ELS): Nõustab valitsust ja peaministrit, teenindab ametkondadevahelist koordinatsioonikogu, korraldab ELi dokumendihaldust, osaleb valitsuse ELi alaste seisukohtade kujundamises ning seirab ELi õigusloome rakendamist.
. 1925. a. veebruaris võeti vastu valitsemisasutuste korraldamise kaitse seadus, mis mõjus hästi majanduse arengule. Olulisemateks ettevõtmisteks olid pangasüsteemi reorganiseerimised, välislaenu seadus (võimaldas võtta välisriikidelt laenu) ja rahareform( riigi rahaühikuks Eesti kroon). 1928. a. tabas Eestit ikaldusaasta. Sellele järgnes riigis suur depressioon. Üha enam kõlas hääli valitsuse ümberkorraldamise poolt. Nii tuligi vastavalt Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide korraldamise seadusele 19. märtsist 1929. a. reorganiseerida valitsusaparaat, kus pandi alus majandusministeeriumile, alles jäi aga teedeministeerium, mis oli tegutsenud alates 1918. aastast. Märtsis 1929. a. võttis Riigikogu vastu Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide korraldamise seaduse, millega nähti ette ka majandusministeeriumi loomine. Majandusministeerium tegutses 25. augustini 1940. a., mil seoses nõukogude okupatsiooniga
· Peaministrikandidaat esitab Riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta, mille järel Riigikogu otsustab läbirääkimisteta avalikul hääletusel peaministrikandidaadile volituste andmise valitsuse moodustamiseks · Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile, kes nimetab kolme päeva jooksul valitsuse ametisse Valitsuse ülesanded: · Viib ellu riigi poliitikat (põhiliselt läbi ministeeriumide ja teiste valitsusasutuste, mida nimetatakse ka riigiaparaadiks) · Töö täpseks korraldamiseks annab valitsus välja õigusakte määrusi ja korraldusi · Koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle vastuvõtmiseks Riigikogule. · Valitsusel on ka õigus algatada seaduseelnõusid. · Suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust · Viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat: korraldab näiteks riigivarade haldamist, põllumajandustoetuste jagamist, kutsekoolide toimimist jne.
Esimene koht kuulub mõne koalitsioonierkonna liikmele, üks aseesimeestest esindab opositsiooni. Spiiker: 1) tagab istungite korrakohase toimumise ja päevakorra täitmise 2) ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fraktsioonide töös 3) riigipea pikaajalise eemaloleku korral muutub spiiker riigipea kohusetäitjaks Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Riigikogu komsjonide loetelu kattub suures osas ministeeriumide loeteluga. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Umbes pooli komisjone juhviad opositsioonierakondade saadikud. Erakorraliste probleemide uurimiseks võib parlament luua ka ajutisi komisjone. Parlamendi erakondlik jaotus Koalitsiooni moodustavad need parteid, kes kuuluvad valitsusse. Kui kõik ministrikohad on ühe partei käes, räägitakse valitsusparteist. Opositsiooni kuuluvad need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud ja mängivad vastasjõu rolli. Opositsiooni
infoosakond), asekantsler välismajanduse ja arengukoostöö küsimustes(välismajanduse ja arengukoostöö osakond), asekantsler Euroopa Liidu küsimustes (Euroopa Liidu osakond), asekantsler juriidilistes ja konsulaarküsimustes (juriidiline osakond, konsulaarosakond), asekantsler haldusküsimustes (rahandusosakond, haldusosakond, infotehnoloogia osakond, personaliosakond, sekretariaat). 4. VÄLISMINISTEERIUMI ÜLESANDED 1) valmistada koostöös teiste ministeeriumide ja asjaomaste asutustega ette Euroopa Liidu Nõukogu alaliste esindajate komitee töös osalemiseks vajalikud materjalid ning tagada Eesti seisukohtade kaitsmine nimetatud komitees; 2) edastada teistele ministeeriumidele ja asutustele Euroopa Liidu Nõukogust saabunud ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga ning Euroopa Liidu Nõukogu alaliste esindajate komitee töö ettevalmistamisega seonduvaid dokumente, sh juurdepääsupiirangutega ja
Kulude artikligrupid on: 1. Tegevuskulud 2. Eraldised 3. Materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine 4. Muud kulud Majandusministeeriumis valmib igal kevadel majandusprognoos. Nii prognoos kui ka maksu- ja eelarvepoliitilised põhimõtted on strateegias kokkuvõtlikult ära toodud fiskaalstrateegiana aastateks 2008- 2011. Rahandusministeerium viib eelarvestrateegia koostamiseks läbi mitmeid erinevaid analüüse, näiteks eelseisvate aastate finantsvõimaluste, ministeeriumide rahataotluste koondpildi jms osas. Eelarvestrateegia koostamisel võetakse arvesse ka eelmiste aastate riigieelarve elluviimise tulemusi, sealhulgas analüüsides riigiasutuste aruandeid raha kasutamise kohta. Rahandusministeerium koostöös teiste ministeeriumidega koostab riigi hetkeolukorra analüüsi, millele toetutakse ministeeriumide taotluste läbivaatamisel ja elarveliste otsuste tegemisel. (Rahandusministeerium) Rahandusministeeriumi 2007
muudeti paremaks, ülikoolis ainete valik minimaalne ja venekeelne haridus. 26. Mis aastal koostati "40 kiri"? Millistele probleemidele osundasid kirjas loomeinimesed? 1980 aastal. Probleemid: eestlaste osatähtsuse kiire vähenemine, liigne propaganda vene keele õpetamiseks koolides ja lasteaedades, kakskeelsuse propageerimine eestlaste hulgas aga mitte muulaste seas, eesti keele piiramine asjaajamises, olmes, teaduses ja mujal, tööstuse liigne piiramine üleliiduliste ministeeriumide poolt, millega kaasnes ökoloogiline tasakaalu rikkumine.
. ja autokütuse,tubaka,alkoholi aktsiisimaks…….. 46) Riigieelarve projekti koostab valitsus.. , kinnitab selle ……Riigikogu…………………………… 47) Praegustest ministritest oskan nimetada: Jürgen Ligi, Taavi Rõivas, Urmas Reinsalu Jevgeni Ossinovski, ……Margus Tsahkna,Marina Kaljurand……………………………………….. , ……………………………………………………… ja …………………………………………………….. . 48) Ministeeriumide sisulist tööd juhib …………………………………………………………………… . 49) Riigikokku saab kandideerida …21……- aastaselt, hääletada saab …18…… - aastaselt. 50) Kõrgeim võim Eestis kuulub … rahvale……………………………………………………………………….. 51) Kui president ei saa oma ülesandeid täita, lähevad need Riigikogu Esimehele………………. .
muudeti paremaks, ülikoolis ainete valik minimaalne ja venekeelne haridus. 26. Mis aastal koostati "40 kiri"? Millistele probleemidele osundasid kirjas loomeinimesed? 1980 aastal. Probleemid: eestlaste osatähtsuse kiire vähenemine, liigne propaganda vene keele õpetamiseks koolides ja lasteaedades, kakskeelsuse propageerimine eestlaste hulgas aga mitte muulaste seas, eesti keele piiramine asjaajamises, olmes, teaduses ja mujal, tööstuse liigne piiramine üleliiduliste ministeeriumide poolt, millega kaasnes ökoloogiline tasakaalu rikkumine.
Komisjonid/kommiteed on parlamendi tähtsad tööorganid. Kas neid nimetatakse komisjonideks või kommiteedeks, sel pole sisulist vahet, mõlemad täidavad ühelaadseid funktsioone. Eesti riigikogus on komisjonid, USA kongressis komiteed. Alatised komisjonid keskenduvad igaüks ühele valitsemisalale, seda nii seadusloome kui ka parlamentaarse järelevalve osas. Kui võrrelda Eesti riigikogu alatise komisjonide loetelu ministeeriumide loeteluga, näeme, et need kattuvad suurel määral. On olemas väliskomisjon ja välisministeerium, kultuurikomisjon ja kultuuriministeerium, rahanduskomisjon ja rahandusministeerium jne. See dubleerimine pole sugugi juhuslik. Nii peab väliskomisjon põhjalikult töötama välispoliitikat käsitlevate seaduseelnõude kallal ning pidevalt jälgima välisministeeriumi tegevust. Iga parlamendi liige kuulub ühte komisjoni. Komisjonide koostamisel jälgitakse
Valimised puuduvad. Sinna pääseb omandatud tiitliga- Lordid. Seadusandlikvõim (parlament) Eesti parlament- Riigikogu, valitakse iga 4 aasta järel. Struktuur- (formaalõiguslik) tuleneb seadustest · Parlamenti juhib juhatus- esimees Ene Ergma, I aseesimees- Kristiina Ojuland, II aseesimees- Jüri Ratas. · Komisjonid(tööorganid)- esimehed nim. parlamendi juhatuse esimees · Alatised komisjonid (kattuvad ministeeriumide tegevusvaldkondadega) · Ajutised komisjonid 2. Poliitiline struktuur- · Fraktsioonid e saadikute rühmad, aluseks ideoloogiline ühtekuuluvus. Eesti Keskerakonna fraktsioon- esimees Vilja Savisaar, Reformierakonna frak.- esimees Keit Pentus, Rohelised- Valdur Lahtvee, Rahvaliit- Karel Rüütli, IRL-Mart Laar, Sots- Eiki Nestor. · Koalitsioon (võimul olev) ja opositsioon( pole kaasatud valitsusse)
*Eestisse toodi NSVL-i väed Baaside Lepingu alusel, mistõttu okupeeriti Eesti. 18.Millal ja millistel asjaoludel vallutas NSVLiit Eesti teistkordselt? VASTUS: NSVL okupeeris ja liitis Eesti 1944a. See toimus Punaarmee abiga. 19.Millistest osadest koosnes nõukogulik võimustrktuur ( nimeta ja selgita)? VASTUS: *kommunistlik partei- See allus täielikult Moskvale a lähtus oma tegevuses sealt saadud juhtnööridest. *Ministrite nõukogu- See suunas ja kooskõlastas ministeeriumide keskasutuse tööd. 20.Millistest ametikohtadel olid N.Karotamm , J.Käbin ja K.Vaino?Millal oli nende võimuperioodid? Iseloomusta. VASTUS: * N.Karotamm-EKP esimene sekretär. -1944-1950a. -Tugines uue võimu ülesehitamisel eelkõige juunikommunistide ja laskurkorpusest tulnud eestlastele. *J.Käbin -EKP esimene sekretär. -1950-1978a.
Peaminister Ratas Keskerakond + IRL + sotsiaaldemokraadid Ministeeriumid ja ministrid Valitsuse peamised ülesanded: 1. viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat 2. juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel 3. koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid 4. suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust Vältimaks korralagedusi ministeeriumides, on ametisse pandud kantsler, kelle ülesandeks on korraldada ministeeriumide igapäevast tööd. Täidesaatva võimu korraldamiseks tegutseb valitsuse juures veel riigikantselei, mida juhib riigisekretär, kes erineb ministrist, kuigi töö sama nagu ministeeriumi juhtimine Valitsuse ülesanded: I Õigusalase tegevuse vallas 1. parlamendile seadus eelnõud esitada ja muutmisettepanekuid 2. sätestada määrustega meetmed mis tagavad seaduste elluviimise 3. tagada kodanike turvalisus ja julgeolek II Majandusvallas 1. koguda makse 2
Riigis on varajane sekkumine üks alushariduse osadest ja detsentraliseeritud mudeli kohaselt kohaliku omavalitsuse korraldada. 0-5- aastaste lastega tegelevad enam sotsiaal- ja tervishoiusüsteem, 6- aastastele lastele on eelõpetus kohustuslik. (Häidkind: 2012) Raporti (2010: 12) järgi on lisaks tervishoiu- ja sotsiaalsektoritele varajase sekkumisega seotud ka haridussektor. Seega, et varajase sekkumise poliitika pidevalt edasi areneks, on vastutus vastavate ministeeriumide õlul. Varajase sekkumise teenuseid osutatakse võimalikult lapse ja kodu lähedal. Kuna ka maapiirkondades elavad erivajadusega lapsed vajavad tugiteenuseid, siis riiklik maksutuludest rahastatav kindlustussüsteem hüvitab sõidu- ja meditsiini kulud, et lapse perel ei tuleks lisakulutusi teha. (Raport 2010: 17-19) Varajase sekkumise süsteem sisaldab u 3000 lasteaeda, millest enamus on avaliku halduse all.
.................................................................................................15 Kasutatud kirjandus.............................................................................................15 2 Sissejuhatus Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte kohaselt kuulub valitsusele täidesaatev riigivõim. Valitsuse peamine ülesanne on ellu viia riigi poliitikat. Poliitikat viiakse ellu põhiliselt läbi ministeeriumide ja teiste valitsusasutuste, mida nimetatakse ka riigiaparaadiks. Eesti Vabariigi Valitsuse õigused on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse VI peatükis. Töö täpseks korraldamiseks annab valitsus välja õigusakte – määrusi ja korraldusi. Neid õigusakte saab välja anda ainult seaduse alusel ja seaduste täitmiseks. Küsimus, kas ministeeriumi poliitiline ja igapäevane juhtimine peaksid olema eraldatud ning viimase eest vastutama kantsler, on vaidluse objektiks.
direktiive, mille väljatöötamisel ta isiklikult osaleb.“ Liiduvabariigi täitevvõimu (riigihalduse) organisatsioon Ministrite Nõukogu Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus Ministeeriumid, komiteed, peavalitsused, valitsused, komisjonid: o Ülemliidulised (NSVL ainupädevus) o Liidulis-vabariiklikud (ühispädevus) o Vabariiklikud (liiduvabariigi pädevus) ENSV Ministeeriumide jaotus alluvuse järgi Liidulis-vabariiklikud 1973. aastal 19 Siseministeerium Välisministeerium Rahandusministeerium Tervishoiuministeerium Haridusministeerium alates 1966 Jt Vabariiklikud 1973. aastal 5 Kohaliku Tööstuse ministeerium Sotsiaalkindlustuse ministeerium Kommunaalmajanduse Haridusministeerium kuni 1966 Jt ENSV Ministrite Nõukogu Ülesanded
tulud, kulud ning finantseerimistehingud, puudujääk ja ülejääk. Igale riigile on parem, kui riigieelarve on tasakaalus kulud on sama suured kui tulud. Juhul kui eelarve on tasakaalust väljas, kulutab riik rohkem raha kui ta teenib. Sellist olukorda nimetatakse eelarvepuudujäägiks ehk eelarvedefitsiidiks. Järgmise aasta eelarve koostamist alustavad valitsusasutused juba kevadel. Mai- ning juunikuu jooksul kogub Rahandusministeerium kokku erinevate ministeeriumide eelarvetaotlused ning alustab juuli alguses ministeeriumidega nende summade üle läbirääkimisi. Rahandusministeeriumi rolliks on aidata teistel ministeeriumidel jõuda eelarvesummade jagamisel kokkuleppele. Tavaliselt juuli lõpus või augusti alguses esitab Rahandusministeerium valitsusele läbirääkimiste tulemusel sündinud esialgse nägemuse riigieelarve jaotumisest. Valitsus arutab välja käidud piirsummasid
kohta. Kuna elektroonse dokumendihaldussüsteemi loomisega on tegelenud avaliku sektori asutuste jaoks Riigikantselei, siis sellelt kodulehelt sain vajalikku informatsiooni. Riigikantselei ja ka Riigikontrolli auditi aruandest selgus, et enim on probleeme elektroonse tarkvara kasutamisega ja selle juurutamisega kohalikel omavalitsustel. Riigikontrolli kodulehel avaldatud ,,Digitaalse dokumendi halduse korraldus riigihalduses" aruandest sain materjale ministeeriumide tarkvara Postipoiss riigihangete maksumuse kohta. Samas dokumendis on infot, et osa ministeeriume on soetanud tarkvara Amphora. 13
terviku ja tunneksid end selle ühiskonna täisväärtuslike liikmetena. Eesti integratsioonistrateegia koostamise lähtealuseks on EV põhiseadus. Eesmärgiks on nii eesti keele ja kultuuri kaitsmine, kui ka see, et igaüks peab saama võimalust säilitada ona rahvuskuuluvus. Riigi ülesandeks on seada eesmärgid, töötada välja tegevuskava eesmärkide elluviimiseks ning koondada valdkondlike ministeeriumide integratsioonispetsiifiline tegevus. Integratsiooni jaoks on loodud programmed, need on ,,Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000 2007" ja ,,Integratsioon Eesti ühiskonnas 20082013 Artiklite autorid erinevalt suhtuvad sellesse, kuidas riik, eestlased ja muulased lahendavad (või ei lahenda) muulaste probleeme. Autoritel ei ole siin ühist arvamust, vaid neid arvamusi võib jagada kolmeks. Mõned autorid arvavad, et integratsiooni protsess areneb ja riik aitab teda.
annaabi.ee 
