Keemiast keskkond (0)

Puiga Põhikool Keemiast argielus referaat Koostaja: Gertu Teidla Juhendaja: Helve Ruul 2010 Sissejuhatus Üha enam ja enam toodetakse enamasti inimeste heaoluks erinevaid materjale ja tooteid, ühesõnaga keemiat on argielus väga palju. Inimene ei oska kasutada tooteid ja enda jääke keskkonnasõbralikult. Seetõttu saastub meie atmosfäär tootmises ning ka peale seda. Osooni kiht aina hõreneb ja see on kahjulik. Jäätmete suur ülekaal kahjustab ka väga meie oma loodust ja loomi. Kas teadsid, et kilekott laguneb looduses umbes tuhat aastat? Nii see on ja kilekotte muudkui toodetakse juurde ja ei taaskasutata neidki. Antud referaat räägibki materjalidest ja nende omadustest ning keemiast ja elukeskkonnast. Sõnaseletused: Plastifikaator ­ näiteks määrdeõli, mis lisatakse puhastele polümeeridele rabeduse vastu ja see muudab plastmassi sitkeks ja painduvaks.  Materjalid ja nend

Keskkond ja selle saastumine

KEEMIA JA ELUKESKKOND Referaat Koostaja: Tallinn 2008 SISUKORD: Keskkonna saastumine........................................................................................3 Atmosfääri saastumine..........................................................................................4 Vee saastumine.....................................................................................................6 Kuidas säästa keskkonda..................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus...............................................................................................8 2 KESKKONNA SAASTUMINE Praegusel ajal on meie elukeskkonna saastumine tsivilisatsiooni arengu paratamatu kaasnähtus. Maailm

Keemia ja elukeskkond

Keemia ja elukeskkond Referaat  Keskkonna ja atmosfääri saastumine Meie elukeskkonna saastumine tundub olevat tsivilisatsiooni arengu paratamatu kaasnähtus. Maakeral elab 5 miljardit inmest, kes kõik tahavad süüa, juua, rõivaid, elamuid, transporivahendeid ja palju mud, mida argielus vaja läheb. Kõige selle tootmiseks vajalikud lähteained ja energia ammutatakse loodusest. Aastas kaevandatakse üle 100 miljardi tonni mitmesuguseid maavarasid, peamiselt kütust ja metallimaake. Aastas toodetakse üle 800 miljoni tonni metalle, üle 500 miljoni tonni mineraalväetisi, üle 60 miljoni tonni sünteetilisi materjale, peamiselt plastmasse. Veel toodetakse Taimekaitse- ja putukatõrjevahendeid, mis on enamasti mürgised. Kõigi nende ainete tootmisel jõuab suurem osa nendest olmejäätmetest looduskeskkonda tagasi. Igal aastal paisatakse atmosfääri umbes 20 miljardit tonni süsihappegaasi. Süsihappegaas on taimedele hädavajalik lähteaine sahhariidide tootm

Esitlus: Keemia ja eluskeskond

Keemia ja elukeskkond Atmosfääri saastumine · Igal aastal paisatakse atmosfääri umbes 20 miljardt tonni CO2. CO2 sisaldus on 20. sajandi jooksul järjepidevalt tõusnud. · Mõju Maa kliimale: suur osa Maa pinnalt kiirguvast soojusenergiast süsihappegaasirikkas atmosfääris ega pääese maailmaruumi. · Maaketra soojuslik tasakaal on rikutud, maapind ja atmosfäär hakkavad soojenema. · Tekib kasvuhooneeffekt e. Mannerjää hakkab sulama ja ookeni tase tõuseb. · Aerosoolballoonide massilise kasutamise tulemusena on · atmosfääri sattunud feroone, mille tulemusel laguneb atmosfääri ülemistes osades osoon ning tekivad osooniaugud. · Osooniaukude piirkonnas on väga tugev ultravioletkiirgus ja ohtlik päevitada, kuna võib põhjustada nahavähki. · Mõned atmosfääri kogunevad gaasid on otseselt ohtlikud nt. SO ja NO . Need on 2 2 happelised oksiidid ja muudavad tavalised sademed happesademeteks. · Atmosfääri s

Keemia 9 klass-II veerand

Vee karedus ➢ Looduses pole kunagi vett puhta ainena ➢ Lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad muudavad vee karedaks ➢ Kare vesi ○ Seep ei vahuta ○ Põhja tekib helbeline sade ○ Kuumutamisel tekib anumale katlakivi Katlakivi ➢ Halvendab soojusjuhtivust ➢ Tekitab ummistusi ➢ Tekib vees lahustunud Ca(HCO3)2 ja Mg (HCO3)2 tõttu ○ Kuumutamisel lagunevad need vees lahustumatuteks CaCO3 ja MgCO3 ➢ Kui vees on ka rauasoolasid, siis on katlakivil pruunikas värvus Vee pehmendamine ➢ S.t Ca ja Mg soolade sisalduse vees vähendamine ➢ Lihtsaim moodus – keetmine ○ Tekib katlakivi, kuid vesi on tulemusena pehmem ○ Pole täielik lahendus ➢ Tööstuste meetod – destilleerimine ○ Kallis ○ Energiakulukas ➢ Muu – pehmendajate lisamine ○ Tulemusena sadenevad Mg ja Ca soolad välja ➢ Populaarseim viis – ioniitide lisamine ○ Ioniid

Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks

Nad on autotroofid ehk isevarustajad o Tarbijad e konsumendid, surmavad oma saagi, vöövad taimi ja teisi loomi o Lagundajad e destruendid, kasutavad surnuid organisme või selle osi, bakterid, seened ja paljud mulla või veekogude põhjasetete loomad. Kui lagunudumine on ebapiisava kiirusega, tekib orgaaniliste ainete ülejääk ja kumuleeriminie.  Sood muutuvad hapnikuvaeseks, happeline keskkond Okaspuumets, poollagunenud orgaaniliste ainete kõdu Eutrofeerumine, veekogude mudastumine, kinnikasvamine. Troofiliste tasemete puhul - energia ülekanne iseloomustab produktsiooni energia ja toiduenergia suhe, mida nimetatakse troofiliste tasemete energeetiliseks efektiivsuseks. Koosluse produktsioon - biomassi juurdekasv ajaühikus Toiduahel - energia ja aine liikumine tootjate kaudu lagundajateni, seos teiste organismide ja taimede vahel

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

 · autökoloogia ­ organismide tasand · demökoloogia ­ populatsiooni tasand · sünökoloogia ­ koosluse tasand Asjaolud, mis võivad mõjutada teatud liigi levikut ja arvukust uuritaval alal: 1. Liigi levimisvõime 2. Liigi käitumine 3. Biootilised (eluskeskkonna) tingimused 4. Abiootilised (elutu keskkonna) tingimused 5. Inimene võib mõjutada nii elus- kui ka eluta keskkonda. ABIOOTILISED TINGIMUSED on füüsikaline ja keemiline keskkond. Füüsikalised tingimused · valgus · temperatuur · gravitatsioon · rõhk · muld · tuli · hoovused (tuul ja vee hoovused) Keemilised tingimused · niiskus · atmosfääri gaasid · soolsus · toitained · happelisus Sünergism - Erinevad liigid taluvad keskkonna muutusi erinevalt. Seadusi ökoloogias · Liebigi miinimumseadus: organismi elutegevust piirab kõige rohkem see tegur (hoolimata teiste

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

akvatoorium) Maal. Milliseid spetsiifilisi küsimusi uurib biogeograafia? 1) biogeograafiline rajoneerimine ­ Maa territooriumi v. akvatooriumi liigestamine elustiku oluliste erinevuste alusel; 2) küsimus biogeotsönooside geograafilise jaotumise seaduspärasustest. Endla Reintam, 2008/2009 5 Biogeotsönoos on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi) eluta keskkond. Biogeotsönoos on ökosüsteemi erijuht, mille territoriaalse ulatuse määravad taimekoosluse e. fütotsönoosi piirid (V. Sukatsov, 1944). Iga biogeotsönoos on ökosüsteem, kuid kõik ökosüsteemid ei ole biogeotsönoosid. Ökosüsteem ­ 1. (A. Tansley) funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku