50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
elin09
Õppematerjali autor
Keemia igapäevaelus Co-oksiid Süsinikmonooksiid ehk süsinikoksiid Igapäevaelus kasutatav nimetus-vingugaas Co tekib peamiselt põlemisel ,hapnikuvaeses keskkonnas Reaktsioon:2C + 2O=2Co CO2-oksiid Süsinikoksiid ehk süsihappegaas Igapäevaseselus kasutatav nimetus-süsihappegaas CO2 tekib mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, tekib ka hingamisel NO-oksiid Lämmastikoksiid NO2-oksiid Lämmastikdioksiid Igapäevaelus kasutatav nimetus-naerugaas SO2-oksiid Vääveldioksiid Vihmades esinev ühend tänu õhusaastusele SiO2-oksiid Ränidioksiid Puhas ränidioksiid esineb looduses peamiselt mineral kvartsina NaOH-alus Naatriumhüdrooksiid Igapäevaelus kasutatav nimetus-seebikivi H2SO4-hape Väävelhape Väävelhapet toodetakse vitriolimenetlusel ja (tina)pliikambrimenetlusel (mõlemad ajaloolised), kontaktmenetlusel või topeltkontaktmenetlusel Igapäevaelus kasutatav nimetus-Lõngaõli või akuhape NaCl-sool Naatrium
Kaltsiumoksiid reageerib väga aktiivselt veega, moodustades kustutatud lubja e. kaltsiumhüdrooksiidi Ca(OH)2. Kustutatud lupja kasutatakse ehitusmaterjalina. CO- süsinikoksiid e. vingugaas; oksiid; tekib, kui põlemisel ei jätku piisavalt hapniku e. mittetäielikul põlemisel. See on väga mürgine gaas ja eriti ohtlik, kuna ta on värvitu ja lõhnatu. Tekib siis kui sulgeda ahju siiber liiga vara. CO2- süsinikdioksiid; oksiid; Tekib kütuste ja teiste süsinikku sisaldavate ainete põlemisel, hingamisel ja ka lubjakivi lagundamisel. Kõrgemal rõhul lahustub süsihappegaas hästi vees. Seda omadust kasutatakse karastusjookide valmistamisel. Argielus kasutatakse süsinikdioksiidi veel tulekustutites ning toiduainete säilitamisel (kuiv jää). Süsinikdioksiid esineb looduslikult atmosfääriõhus ja on vajalik taimede ja ka loomade eluks. Süsinikdioksiid on loodusliku süsinikuringe oluline osa.
FeCl3+H2=reaktsiooni ei toimu FeCl3+H=FeCl2+HCl 6. Vesiniku kasutusalad. Vesiniku kerguse tõttu täidetakse temaga õhupalle ja stratostaate, millega uuritakse atmosfääri. Vesiniku põlemisel tekkitav kõrge temperatuuriga (3000*C) leeki rakendatakse metallide keevitamisel. Vesiniku toimel muudetakse vedelad taimsed ja loomsed rasvad (õlid) tahketeks (margariin). Vesinikku kasutatakse keemiatööstuses ammoniaagi ja soolhappe tootmisel ning orgaaniliste ainete töötlemisel. VESI---H2O 1. Leidumine ja puhastamine. Vesi on kõige levinum vesiniku ühend. Ta on kõikide organismide ja ümbritseva keskkonna alaliseks koostisosaks. Elusorganismid sisaldavad 50- 99% vett. Täiskasvanud inimese massist moodustab vesi umbes 23. Looduslik vesi ei ole täiesti puhas. Ta sisaldab lahustunult mitmesuguseid sooli ja gaase ning lahustumata lisandeid, mikroorganisme jne. Joogivee saamiseks kõrvaldatakse vees
KNO3 jne) kuumutamisel, H2O2 lagunemine kat. MnO2 mõjul. O2 ja O3(mürgine) on õhust raskem, lõhnatu, maitsetu ja värvusetu gaas. Vees suhteliselt vähe lahustuv, madal keemistemperatuur. Reaktsioonides tavaliselt oksüdeerija (va. F puhul, kui on redutseerija ja II o-a). Hapnikku kasutame siis loomulikult hingamisel. Oksiidide saamiseks väga tähtis aine, põlemiseks, meditsiinis, keevitustöödel, terasesulatamiseks, keemiatööstuses paljude ainete valmistamisel. Leidub vees ja õhus. Vesi on väga nõrk elektrolüüt, mis tõttu saab ta käituda nii happe kui ka alusena. H2O2 on ebapüsiv aine, tugev oksüdeerija, kasutatakse pleegitamisel, söövitav. O3 - osoon, osoon hävitab baktereid, kuid samas kaitseb liigse UV-kiirguse eest, selle käigus eraldub soojus. Õhk viiakse üle vedelasse olekusse, temp. tõstmisel saadakse kätte O ja N ja ju siis eraldatakse N, kui tahetakse O-d. Väävel S: algus on sama nagu hapnikul
Süsinikoksiid, CO Süsinikoksiid tekib kütuste mittetäielikul põlemisel. Süsinikoksiidi heitkogused sõltuvad kasutatavast kütusest ja põlemise tingimustest. Suurimad süsinikoksiidi eriheited on tahkete kütuste põlemisel ja kõige väiksemad maagaasi põlemisel. maagaasi põlemisel on süsinikoksiidi eriheide ca 60 g/GJ, puitkütuste põlemisel 250 - 300 g/GJ. Maalähedases õhukihis on süsinikoksiid inimesele ohtlik, vähendades vere hapnikusidumisvõimet ja tekitades kudede hapnikuvaegust. Troposfääri sattunud süsinikoksiid soodustab kaudselt osooni teket, mis mõjutab Maa soojusbilanssi. Süsinikoksiidi heitkoguseid on võimalik vähendada kütuse põlemisprotsessi reguleerimisega ja juhtimisega. Süsinikdioksiid, CO2 Süsinikdioksiid esineb looduslikult atmosfääriõhus ja on vajalik taimede ja ka loomade eluks. Kasvamisel seovad taimed atmosfääriõhus olevat süsinikdioksiidi fotosünteesi protsessis. Süsinikdioksiid eraldub atmosfääri fossiilsete kui ka biok?
5. tundmatu aine lõhnaga tutvu eemalt, ära maitse! 2. vajadusel kasuta avivahendeid nt. kittel, kummikindad jne. 6. pärast tööd pese käed ja korrasta laud. 3. plahvatus- ja tuleohtlike aineid hoia põletist eemal. 7. kasuta väikeseis ainekoguseid 4. hoia töökoht puhas ja korras, väldi kemikaalide sattumist nahale, riietele ja lauale! Katsevahendid: Katseklaas katsete tegemiseks, ainete kuumutamiseks (ka lahtisel leegil). Keeduklaas katsete tegemieks, vedelike kuumutamiseks (ei või lahtisel leegil). Kolvid lahuste valmistamiseks ja hoidmiseks (kooniline- ja ümarkolb). Statiiv- katsevahendite hoidmiseks Mõõtesilinder vedelike koguste ligikaudseks mõõtmiseks Pipett vedelike täpseks mõõtmiseks. Tilgapipett vedelike tilkhaaval võtmiseks. Lehter vedelike valamiseks. Uhmer ja nui tahkete ainete peenestamiseks.
Asub esimeses perioodis ja alakihis on üks elektron. Loovutab ühe elektroni ja tekib H+ Lihtainena on vesinik gaasiline, esineb H2-na. On levinud eelkõige ühendites. H: +1| 1) 1 element perioodilisussüsteemis, paikneb I ja/või VII rühmas Molekuli valem H2; H:H H-H *On 3 isotoopi: H-prootium D-deuteerium, raskevesinik T-triitium, üliraske vesinik(radioaktiivne) *Levimus: Kosmoses levinum element ( -75% päikese massist) Maal H2O-na , orgaaniliste ainete koostiselement. *Saamine: ELKTROLÜÜS VEE ELEKTROLÜÜS 2H2O 2H2 + O2 LABORIS Zn + H2SO4 = H2 + ZnSO4 VEEGAASIST C + H2O = CO + H2 Veegaas *Hapnik asub 2 perioodis ja VI A rühmas. On 8elektroni, molaarmass on 16. õhus on hapniku 21%. Lihtainena on ta O2, võib leiduda ka O3-na, see on osoonikihina. Normaalolek on gaasiline. O: +8| 2)6) oksüdatsiooni aste II Lihtainena O2 *Omadused: Maitseta, värvuseta ja lõhnatu gaas.
4)Tähtsamad räni ühendid A) Ränidioksiid SiO2 (kvarts) B) Ränihape: SiO2 + 4NaOH = Na4SiO4 + 2H2O Na4SiO4 + 4HCl = H4SiO4 + 4NaCl C)Tsement- lubjakivi + savi. D)Betoon-tsement + liiv + kruus. Betoon on tugev, ei karda niiskust, on külmakindel ja tulekindel. E)Savi koosneb savimineraalidest. Kuivana on rabe, niiskena pehme ja vormitav F)Klaas- puhas liiv(kvarts) + sooda (naatriumkarbonaat )+lubjakivi (kaltsiumkarbonaat) Klaas on läbipaistev,, püsiv peaaegu kõigi ainete suhtes. Mattklass-klaasipinda töödeldakse liivajoaga. Kvartsklaas- laseb läbi UV kiirgust. On väikese soojuspaisumisega. SÜSINIK 1.Leidumine looduses: Ühendite koostises CO2 (süsihappegaas), CaCO3 (lubjakivi, marmor, kriit), nafta, kivisüsi , lihtainena (grafiit, teemant) 2. Allotroopsed teisendid: a) teemant- kõige kõvem looduslik mineraal. On läbipaistev, värvuseta. Kasutatakse klaasi lõikamiseks, metallipinna lihvimiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid