Pedosfäär- konspekt (0)

Muld
Mullastik ehk pedosfäär hõlmab maakoore pindmise kobeda kihi, mis on tekkinud elusa 
ja eluta looduse koostoimel. 
Muld on elukeskkonnaks taimedele ja mullas tegutsevatele organismidele,kes seda 
aktiivselt ksutavad ja muudavad.
Mulla koostis:   Mineraalne osa (pärineb kivimitest)  Orgaaniline osa(koosneb lagunevatest ainetest ja huumusest)  Vesi (pärineb sademetest ja muutub mullaosakestega kokku puutudes väga 
lahjaks mullalahuseks)  Õhk (täidab mullaosakeste vahel olevaid poore, võrreldes atmosfääriõhuga on 
vähem hapnikku ja rohkem süsinik dioksiidi)  Mullaelustik (bakterid, seened, vetikad, kõdus elavad putukad ja nende vastssed,
suuremad mullaloomad jt, osaleb orgaanilise aine lagunemises ja huumuse 
tekkes) Murenemine ja mulla teke:
Muld moodustub väga pika aja jooksul. Muld saab kujunema hakata poorsel 
murendmaterjalil, mis suudab kinni hoida vett ja õhku. Murenemisel on väga tähtis osa 
mulla tekkes ja arengus.Füüsikaline ja keemiline murenemine toimuvad üheaegselt.  
Murenemise algfaasis on ülekaalus füüsikaline murenemine  Füüsikaline murenemine ehk rabenemine:  o kivimite mehaaniline peenendumine 
o põhjustavad temperatuuri kõikumised (osa kivimeid paisub ja tõmbub kokku  rohkem kui teised) o eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur
o Kõrbes
o Niiskes ja jahedas kliimas kivide pragudes oleva vee jäätumine
 Keemiline murenemine ehk porsumine: o kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku,  süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega o Temp kiirendab protsesse ja sajuveest moodustuvad lahused
o kõige intensiivsem palavas ja niiskes kliimas
o vabanevad mineraalsed toiteelemendid, mida kasutavad taimed ja  mikroorganismid o Hästi lahustuvad nt Na, K, Ca (ei lahustu SiO2, Fe, Al)
 Bioloogiline murenemine: o Põhjustavad taime juure eritused, ainevahetus saadused, muundunud  orgaanilised ained o Nt. puude juured või vetikad ja samblad Murenemiskoorik- Maismaa pinnakiht kus toimub murenemine Mulla teket mõjutavad tegurid:  Lähtekivim: määrab füüsikalised omadused nagu värvus, lõimis, õhu- ja niiskuse
sisaldus , soojenemiskiirus, mineraalainerikkus. Liivad on keemiliselt vaesed 
savid aga sisaldavad palju taimedele vajalikke toitaineid


 Kliima: määrab murenemisprotsessi kiiruse, iseloomu, veeliikumise mullas, 
taimkatte kujunemise, mullasisese bioloogilise aktiivsuse.   Organismid: taimed lisavad mulda orgaanilist ainet ja tarvõbivad toiteelemente 
ja vett. Loomad rjavad käike ja segavad mulda.  Reljeef ehk pinnamood: mõjutab mullaosakeste ümberpaiknemist ning mulla 
vee- ja soojusreziimi. Sõltub põhjaveetase, veesisaldus.   Aeg: muutub ajaga paksemaks, kujunevad horisondid.  slaididelt:
Mullahorisont- erineva tiheduse, koostise, värvuse ja omadustega horisondid.
Horisontide tekkimise järjekord: lähtekivim, huumus, sisseuhte horisont, leethorisont Ainete liikumine mullas oleneb:  lähtekivimi koostisest;  taimkatte tüübist;  sademete ja aurumise vahekorrast. Mulla tähtsus:  Tänu mullaviljakusele  kasvavad taimed on omakorda toiduks loomadele, 
inimestele  Elukoht paljudele organismidele  Muld aitab taimedel kinnituda  Muld toimib filtrina, puhastab vett ja õhku  Asendamatu loodusvara põllumajanduses Murenemise tähtsus:  Murenemine on eelduseks mulla tekkele  Murenemine on oluline lüli kivimite ringes, eeldus settekivimite tekkele  Murenemine kujundab reljeefi, mäestikud madalduvad, tekivad tasandikud 
(eeldus taimekasvatusele ja inimeste elukohale)  Murenemiskoorik ja sellele tekkiv muld on hea filter Muldade hävimise peamised põhjused:  vee-erosioon 56%  tuuleerosioon 28%  keemiline degradeerumine 12%  Füüsikaline degradeerumine 4%  Erosioon- Tuule ja vooluvete  poolt põhjustatud mulla ja setete ärakanne 
taimkatteta aladel  Kõrbestumine- Esimene samm on viljatu pinnase kandumine suhteliselt 
viljakale mullale ja selle matmine  Sooldumine- Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning aurumise 
toimel tõusevad maapinnale lahustunud soolad  Muldade hapestumine- eeldus-alustevaene lähtekivim, happevihmad  Raskemetallid (Pb, Hg, Zn, Cu, Cr, Co, Ni, As) mullas-  metallurgiatööstus, 
autokütus, reoveed, mineraalväetised  Ehitustegevus


 Kaevandamine  Bioloogiline mullaväsimus - sama kultuurtaim ühel mullal ,mitu aastat Mulla protsessid:  Leetumine: sademed>aurumine, oksametsades ja vihmametsades  Kamardumine: tekib huumushorisont- must muld, sademed=aurumine, rohlates  Gleistumine: pidevalt liigniiske ja hapnikuvaene keskkond, sinakas horisont, 
tundrates  Turvastumine: taimejäänused ei lagune lõpuni ja hakkab kuhjuma turvas, 
tundras  Sooldumine: aurumine>sademete hulga, kõrbetes  Ferralisatsioon: Muld rikastub raua- ja alumiiniumiühenditest, punamuld, 
savann, vihmametsades, viljatu muld sest need lähevad kohe ringlusesse  Igikelts: pinnas ei sula täielikult üles Küsimused  Väljauhtehorisont on valget värvi, see tekib liigniiskes keskkonnas  Gleihorisont on sinakat värvi,tekib liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas  Mille poolest sarnaneb ja erineb mullateke okasmetsas ja vihmametsas? 
Vihmametsades on ülekaalus keemiline murenemine, Okasmetsades on 
ülekaalus füüsikaline murenemine. Vihmametsades on paksem huumuskiht ja 
vanem muld. Mõlemas on leetumine.