Hapete omadused (3)

3 KEHV

Hapete omadused
Soolhape ehk vesinikkloriidhape HCl
Saadakse – vesinikkloriidi juhtimisel vette – seal lahustuvad need vesinikioonideks ja kloriidioonideks.
Soolhape on tugev hape .
Vesinikkloriid annab soolhappele terava lõhna, see kahjustab hingamisteid.
Soolhape kuulub maomahla koostisse (0,5%), ta aitab toiduaineid lagundada. Üle- või alahappelisus põhjustab seedehäireid, mis on tervisele kahjulikud.
Divesiniksulfiidhape H2S
Saadakse – lahustades vees gaasilist vesiniksulfiidi.
Divesiniksulfiid on väga mürgine aine.
See tekib nt valkude lagunemisel ilma õhu juurdepääsuta.
Divesiniksulfiid haiseb nagu mädamuna.
Väävelhape H2SO4
Väävelhape on üks tugevamaid happeid .
Kontsentreeritud väävelhape on tugev oksüdeerija – raske õli taoline vedelik, mis seob tugevasti õhuniiskust. Seda tuleb säilitada õhukindlalt suletud anumates . Süsinikuühendid söestuvad selle toimel.
Väävelhape on üks tähtsamaid ja enamkasutatavaid happeid, olles lähteaineks väga paljudele keemiatööstustesaaduste valmistamisel (nt. Mineraalväetised, lõhkeained).
Väävlishape H2SO3
Väävlishape kuulub hapnikhapete hulka.
Saadakse – vääveldioksiidi lahustamisel vees. Vesilahuses SO2 molekulid seostuvad vee molekulidega, moodustades väälvlishappe.
Väävlishappel on osaliselt lahusest eralduva SO2 tõttu terav vääveldioksiidi lõhn, mis on mürgine nagu väävlishapegi.
Väävlishape oksüdeerib õhuhapniku toimel pikkamööda väävelhappeks.
Ta ei kuulu tugevate hapete hulka, sest tema lahuses pole kõik molekulid jagunenud ioonideks.
Ta liigitatakse sageli nn. keskmise tugevusega hapete hulka, sest tema lahuses on ioonideks jagunenud molekulide osatähtsus siiski märgatavalt suurem kui nt. Äädikhappe või süsihappe lahuses.
Süsihape H2CO3
Süsihappegaasi kasutatakse karastusjookide valmistamisel. Samuti annab see neile nõrgalt hapuka maitse. Pudeli avamisel eraldub süsihappegaas kihisedes limonaadist.
Süsihape on ebapüsiv ja laguneb küllalt kiiresti jälle süsinikoksiidiks ja veeks .
Suure rõhu all lahustub süsinikoksiid vees küllalt hästi.
Süsinikoksiidi molekulid moodustuvad veemolekulidega reageerimisel süsihappe.
Süsihape on väga nõrk hape. Ainult üsna väike osa laguneb lahuses ioonideks.
Happelised oksiidid
Oksiidi reageerimisel veega on võimalik saada veel mitmeid teisi hapnikhappeid. Nt. väävlishape ja süsihape.
Mõned happed on ebapüsivad ja võivad kergesti (eriti kuumutamisel) uuesti laguneda oksiidiks ja veeks. Nt. süsihape ja väävlishape.
Hapetele vastavaid oksiide nim. happelisteks oksiidideks. Enamik happelisi oksiide on mittemetallidoksiidid.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 115 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

115 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

KristiV Õppematerjali autor

Hapete omadused ning saamisviisid.

süsihape väävlishape väävelhape vesinikkloriidhape divesiniksulfiidhape happelised oksiidiid

Sarnased õppematerjalid

doc

Happed spikker - väävlishape, äädikhape

Igapäevaelus puutume kokku äädikhappega (toitude maitsestamisel või marineerimisel), sidrunhappega (jookides, küpsetuspulbris), piimhappega (piima hapnemisel, hapukurgis, hapukapsas), sidrunhappega (sidrunis, apelsinis jt. puuviljades), õunhappega (õuntes, pirnides), oblikhappega (hapuoblikas, rabarberis) jne. Keemialaboris kasutatakse hapete kindlakstegemiseks indikaatoreid, mis muudavad hapete toimel oma värvust (nt. lakmuselahus punaseks, punase peakapsa mahl, mustikamahl). Samuti võib neid kindlaks teha maitstes, kuid see võib tervisele ohtlik olla. Happed on anorgaaniliste ainete klass, mis koosnevad vesinikioonist ja happeanioonist ning mis annavad lahusesse vesinikioone. Kõigi hapete molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesinikuaatom ning kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone H+

rekursiooni- ja keerukusteooria

doc

Keemia - Happed

Happed Igapäevaelus puutume kokku äädikhappega (toitude maitsestamisel või marineerimisel), sidrunhappega (jookides, küpsetuspulbris), piimhappega (piima hapnemisel, hapukurgis, hapukapsas), sidrunhappega (sidrunis, apelsinis jt. puuviljades), õunhappega (õuntes, pirnides), oblikhappega (hapuoblikas, rabarberis) jne. Keemialaboris kasutatakse hapete kindlakstegemiseks indikaatoreid, mis muudavad hapete toimel oma värvust (nt. lakmuselahus punaseks, punase peakapsa mahl, mustikamahl). Samuti võib neid kindlaks teha maitstes, kuid see võib tervisele ohtlik olla. Happed on anorgaaniliste ainete klass, mis koosnevad vesinikioonist ja happeanioonist ning mis annavad lahusesse vesinikioone. Kõigi hapete molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesinikuaatom ning kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone H+

Biokeemia

docx

KEEMIA KONTROLLTÖÖ

 vesinikjodiidhape – HI  divesiniksulfiidhape – H2S  väävelhape – H2SO4  väävlishape – H2SO3  lämmastikhape – HNO3  lämmastikushape – HNO2  fosforhape – H3PO4  süsihape – H2CO3  ränihape – H2SiO3  metaanhape ehk sipelghape – HCOOH  etaanhape ehk äädikhape – CH3COOH Hapete liigitus:  Hapnikusisalduse järgi: hapnikuta hape, hapnikhape Hapnikuta hape – hape,mis ei sisalda hapnikku, nt. HCl, HBr, H2S. Hapnikhape – hape, mille koostisse kuulub ühe elemendina hapnik, nt. H2SO4, HNO3, H2CO3.  Vesinikioonide ehk protoonite arvu järgi, mida happe molekul saab anda lahusse: üheprotoonihape, mitmeprotoonihape Üheprotoonihape – hape, mille molekul annab lahusesse ainult ühe vesinikiooni, nt. HCl, CH3COOH Mitmeprotoonihape – hape, mille molekul annab lahusesse kaks või

rekursiooni- ja keerukusteooria

doc

Anorgaanilised ained

ALUSELINE OKSIID - Oksiid, mis reageerib hapega NB! Kõik aluselised oksiidid on mittemolekulaarsed. Tugevalt aluselised oksiidid reageerivad aktiivselt veega, nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri. HAPPELINE OKSIID - Oksiid, mis reageerib alusega Suurem osa tuntumaid happelisi oksiide on molekulaarsed, kuid nende seas on ka mittemolekulaarseid aineid(nt SiO2 ja CrO3). Happeline oksiid + alus = sool + vesi SO2 + 2NaOH -> Na2SO3 + H2O Happeline oksiid + vesi = vastav hape P4O10 + H2O -> 4H3PO4 AMFOTEERNE OKSIID - Oksiid, millel võivad avalduda nii aluselised kui happelised omadused(omadustelt vahepealsed). Amfoteersete oksiidide aluselised ja happelised omadused avalduvad väga nõrgalt. Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri. Al2O3 + H2O = EI REAGEERI NEUTRAALNE OKSIID - Puuduvad happelised ja aluselised omadused, neile ei vasta ükski alus ega hape HAPETE, LEELISTE EGA VEEGA EI REAGEERI Sellesse liiki kuulub ainult 3mittemetallioksiidi:

Keemia

docx

Keemia põhjalik kirjeldus mittemetallidest

Mittemetall - lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused Mittemetallide omadused - keemilisi elemendi võime siduda elektrone oma väliskihti Aatomiehituse erinevused metallidega võrreldes - väiksemad mõõtmed ja väliskihil palju elektrone (4-7), seetõttu on lihtainena oksüdeerijad (metallidega reageerides või nii) Oksüdeerumine - elektronide loovutamine, redutseerija. Redutseerumine - elektronide liitmine, oksüdeerija. Allotroopia - keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena a) aatomite erineva arvu poolest molekulis (O2ja O3)

Keemia

rtf

Konspekt

või B-rühma elemendi korral 2). Täidame sisemised elektronkihid järgmiselt: 2, 8, 18, 32. NB! Alates 4. perioodi elementidest tuleb eelviimase kihi elektronide arv leida arvutamise teel: liidame kokku juba kirjapandud elektronide arvud ja lahutame saadud summa elektronide koguarvust. Näited: Na+11| 2)8)1) Fe+26|2)8)14)2) 1.3 Omaduste muutumine perioodilisussüsteemis. Perioodilisusseadus elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (s.t. kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element). Perioodilisussüsteemi perioodides vasakult paremale nõrgenevad elementide metallilised omadused ja tugevnevad mittemetallilised omadused, rühmades ülevalt alla tugevnevad metallilised omadused ja nõrgenevad mittemetallilised omadused. 1.4 Ülesandeid.

Keemia

pdf

Väävel

SO3 on tavatingimustel kergesti lenduv vedelik. SO3 moodustub vääveldioksiidi oksüdeerumisel õhuhapniku toimel 2SO2 + O2 2SO3. SO3 on väga tugev oksüdeerija, milles temaga kokkupuutel võivad paljud orgaanilised ainet süttida. Tugeva happelise oksiidina ta reageerib veega SO3 + H2O H2SO4. Reaktsioon toimub väga tormiliselt, kus eraldub palju soojust. Enamik vääveltrioksiidist kasutataksegi väävelhappe tootmiseks. H2SO3 väävlishape Väävlishape on keskmise tugevusega hape, mis tekib vääveldioksiidi reageerimisel veega SO2 + H2O H2SO3 H2SO3 on suhteliselt ebapüsiv, lagunedes kergesti vääveldioksiidiks ja veeks, mistõttu on ta püsiv ainult lahjendatud lahustes. Kaheprootonilise happena reageerimisel leelistega moodustab ta kaks rida soolasid vesiniksulfiteid ja sulfiteid. Sulfitid oksüdeeruvad kergesti 2Na2SO3 + O2 2Na2SO4 Väävlishapet kasutatakse pleegitamiseks ja desinfitseerimiseks. Väävlishappe soolasid

Keemia

docx

Elektrolüüdid

ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED 1. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid Lahuste elektrijuhtivuse alusel võib aineid jaotada 2 liiki: 1) elektrolüüdid hapete, aluste, soolade vesilahused. Elektrolüüdid juhivad elektrivoolu vesilahuses ja sulatatud olekus (kuna sisaldavad vabu laengukandjaid ioone); 2) mitteelektrolüüdid destilleeritud vesi, suhkru, alkoholide ja paljude orgaaniliste ainete vesilahused. Mitteelektrolüüdid praktiliselt ei juhi elektrivoolu (ei ole võimelised vabu ioone moodustama). Elektrolüüdid- ained, mille vesilahused Mitteelektrrolüüdid- ained, mille

Üldkeemia

Rohkem sarnaseid