Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hapete omadused (3)

3 KEHV
Punktid

Lõik failist

Hapete
omadused

Soolhape
ehk
vesinikkloriidhape
HCl

Saadakse
– vesinikkloriidi juhtimisel vette – seal lahustuvad need
vesinikioonideks
ja kloriidioonideks.
Soolhape
on tugev hape .
Vesinikkloriid annab soolhappele terava lõhna, see kahjustab hingamisteid.
Soolhape
kuulub maomahla koostisse (0,5%), ta aitab toiduaineid lagundada.
Üle- või alahappelisus põhjustab seedehäireid, mis on tervisele
kahjulikud.
Divesiniksulfiidhape
Hapete omadused #1 Hapete omadused #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 112 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KristiV Õppematerjali autor
Hapete omadused ning saamisviisid.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Happed spikker - väävlishape, äädikhape

Igapäevaelus puutume kokku äädikhappega (toitude maitsestamisel või marineerimisel), sidrunhappega (jookides, küpsetuspulbris), piimhappega (piima hapnemisel, hapukurgis, hapukapsas), sidrunhappega (sidrunis, apelsinis jt. puuviljades), õunhappega (õuntes, pirnides), oblikhappega (hapuoblikas, rabarberis) jne. Keemialaboris kasutatakse hapete kindlakstegemiseks indikaatoreid, mis muudavad hapete toimel oma värvust (nt. lakmuselahus punaseks, punase peakapsa mahl, mustikamahl). Samuti võib neid kindlaks teha maitstes, kuid see võib tervisele ohtlik olla. Happed on anorgaaniliste ainete klass, mis koosnevad vesinikioonist ja happeanioonist ning mis annavad lahusesse vesinikioone. Kõigi hapete molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesinikuaatom ning kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone H+

rekursiooni- ja keerukusteooria
thumbnail
1
doc

Keemia - Happed

Happed Igapäevaelus puutume kokku äädikhappega (toitude maitsestamisel või marineerimisel), sidrunhappega (jookides, küpsetuspulbris), piimhappega (piima hapnemisel, hapukurgis, hapukapsas), sidrunhappega (sidrunis, apelsinis jt. puuviljades), õunhappega (õuntes, pirnides), oblikhappega (hapuoblikas, rabarberis) jne. Keemialaboris kasutatakse hapete kindlakstegemiseks indikaatoreid, mis muudavad hapete toimel oma värvust (nt. lakmuselahus punaseks, punase peakapsa mahl, mustikamahl). Samuti võib neid kindlaks teha maitstes, kuid see võib tervisele ohtlik olla. Happed on anorgaaniliste ainete klass, mis koosnevad vesinikioonist ja happeanioonist ning mis annavad lahusesse vesinikioone. Kõigi hapete molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesinikuaatom ning kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone H+

Biokeemia
thumbnail
9
docx

KEEMIA KONTROLLTÖÖ

 vesinikjodiidhape – HI  divesiniksulfiidhape – H2S  väävelhape – H2SO4  väävlishape – H2SO3  lämmastikhape – HNO3  lämmastikushape – HNO2  fosforhape – H3PO4  süsihape – H2CO3  ränihape – H2SiO3  metaanhape ehk sipelghape – HCOOH  etaanhape ehk äädikhape – CH3COOH Hapete liigitus:  Hapnikusisalduse järgi: hapnikuta hape, hapnikhape Hapnikuta hape hape,mis ei sisalda hapnikku, nt. HCl, HBr, H2S. Hapnikhape – hape, mille koostisse kuulub ühe elemendina hapnik, nt. H2SO4, HNO3, H2CO3.  Vesinikioonide ehk protoonite arvu järgi, mida happe molekul saab anda lahusse: üheprotoonihape, mitmeprotoonihape Üheprotoonihape – hape, mille molekul annab lahusesse ainult ühe vesinikiooni, nt. HCl, CH3COOH Mitmeprotoonihape – hape, mille molekul annab lahusesse kaks või

rekursiooni- ja keerukusteooria
thumbnail
4
doc

Anorgaanilised ained

ALUSELINE OKSIID - Oksiid, mis reageerib hapega NB! Kõik aluselised oksiidid on mittemolekulaarsed. Tugevalt aluselised oksiidid reageerivad aktiivselt veega, nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri. HAPPELINE OKSIID - Oksiid, mis reageerib alusega Suurem osa tuntumaid happelisi oksiide on molekulaarsed, kuid nende seas on ka mittemolekulaarseid aineid(nt SiO2 ja CrO3). Happeline oksiid + alus = sool + vesi SO2 + 2NaOH -> Na2SO3 + H2O Happeline oksiid + vesi = vastav hape P4O10 + H2O -> 4H3PO4 AMFOTEERNE OKSIID - Oksiid, millel võivad avalduda nii aluselised kui happelised omadused(omadustelt vahepealsed). Amfoteersete oksiidide aluselised ja happelised omadused avalduvad väga nõrgalt. Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri. Al2O3 + H2O = EI REAGEERI NEUTRAALNE OKSIID - Puuduvad happelised ja aluselised omadused, neile ei vasta ükski alus ega hape HAPETE, LEELISTE EGA VEEGA EI REAGEERI Sellesse liiki kuulub ainult 3mittemetallioksiidi:

Keemia
thumbnail
5
docx

Keemia põhjalik kirjeldus mittemetallidest

Mittemetall - lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused Mittemetallide omadused - keemilisi elemendi võime siduda elektrone oma väliskihti Aatomiehituse erinevused metallidega võrreldes - väiksemad mõõtmed ja väliskihil palju elektrone (4-7), seetõttu on lihtainena oksüdeerijad (metallidega reageerides või nii) Oksüdeerumine - elektronide loovutamine, redutseerija. Redutseerumine - elektronide liitmine, oksüdeerija. Allotroopia - keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena a) aatomite erineva arvu poolest molekulis (O2ja O3)

Keemia
thumbnail
29
rtf

Konspekt

või B-rühma elemendi korral 2). Täidame sisemised elektronkihid järgmiselt: 2, 8, 18, 32. NB! Alates 4. perioodi elementidest tuleb eelviimase kihi elektronide arv leida arvutamise teel: liidame kokku juba kirjapandud elektronide arvud ja lahutame saadud summa elektronide koguarvust. Näited: Na+11| 2)8)1) Fe+26|2)8)14)2) 1.3 Omaduste muutumine perioodilisussüsteemis. Perioodilisusseadus ­ elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (s.t. kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element). Perioodilisussüsteemi perioodides vasakult paremale nõrgenevad elementide metallilised omadused ja tugevnevad mittemetallilised omadused, rühmades ülevalt alla tugevnevad metallilised omadused ja nõrgenevad mittemetallilised omadused. 1.4 Ülesandeid.

Keemia
thumbnail
9
pdf

Väävel

SO3 on tavatingimustel kergesti lenduv vedelik. SO3 moodustub vääveldioksiidi oksüdeerumisel õhuhapniku toimel 2SO2 + O2 2SO3. SO3 on väga tugev oksüdeerija, milles temaga kokkupuutel võivad paljud orgaanilised ainet süttida. Tugeva happelise oksiidina ta reageerib veega SO3 + H2O H2SO4. Reaktsioon toimub väga tormiliselt, kus eraldub palju soojust. Enamik vääveltrioksiidist kasutataksegi väävelhappe tootmiseks. H2SO3 ­ väävlishape Väävlishape on keskmise tugevusega hape, mis tekib vääveldioksiidi reageerimisel veega SO2 + H2O H2SO3 H2SO3 on suhteliselt ebapüsiv, lagunedes kergesti vääveldioksiidiks ja veeks, mistõttu on ta püsiv ainult lahjendatud lahustes. Kaheprootonilise happena reageerimisel leelistega moodustab ta kaks rida soolasid ­ vesiniksulfiteid ja sulfiteid. Sulfitid oksüdeeruvad kergesti 2Na2SO3 + O2 2Na2SO4 Väävlishapet kasutatakse pleegitamiseks ja desinfitseerimiseks. Väävlishappe soolasid

Keemia
thumbnail
5
docx

Elektrolüüdid

ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED 1. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid Lahuste elektrijuhtivuse alusel võib aineid jaotada 2 liiki: 1) elektrolüüdid ­ hapete, aluste, soolade vesilahused. Elektrolüüdid juhivad elektrivoolu vesilahuses ja sulatatud olekus (kuna sisaldavad vabu laengukandjaid ­ ioone); 2) mitteelektrolüüdid ­ destilleeritud vesi, suhkru, alkoholide ja paljude orgaaniliste ainete vesilahused. Mitteelektrolüüdid praktiliselt ei juhi elektrivoolu (ei ole võimelised vabu ioone moodustama). Elektrolüüdid- ained, mille vesilahused Mitteelektrrolüüdid- ained, mille

Üldkeemia




Kommentaarid (3)

kalda6 profiilipilt
kalda6: suhteliselt kasulik materjal

18:11 16-04-2009
Kummipart profiilipilt
Kummipart: Väga hea!
16:16 22-11-2010
jaax007 profiilipilt
jaax007: hea
21:16 12-01-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun