(50-100 aastat). 3.1 Ehituslikud põhilahendused Hoone toetub betoontaldmikuga keramsiitplokkidest lintvundamendile. Maapinna kalle hoone ümbruses 3 m ulatuses on projekteeritud kaldega 1/20. Välis- ja sisetarindid on mõlemad silikaattellis-seinad. Hoone katuslagi on projekteeritud liimpuittaladele. 3.2 Põhitarindite kirjeldused 3.2.1 Välisseinad Hoone välisseinte fassaadi moodustab 80 mm paksune tellistest vooder, jättes 40 mm tuulutusvahe mineraalvillast tuuletõkkeplaadini paksusega 30 mm. Soojustusena on kasutatud mineraalvilla paksusega 150 mm. Sisesein on tellisest kandesein, mille siseviimistlusena on kasutatud pahtlit ja värvi. Märgades ja niisketes ruumides on pahtel- värv siseviimistlus asendatud tsementkiudplaadi ja keraamiliste plaatidega, mille all asetseb veetõke. tellistest välisvooder 80 mm
Fassaadikatted Fassaadikatted Ehitustehniliselt jagunevad hoone fassaadi katted põhimõtteliselt kaheks tüübiks: Mittetuulutatav soojustuse liitsü liitsüsteem: Krohvitud fassaadisoojustus mineraalvillast vahtpolü vahtpolüstü stüreenist, reenist, Massiivseinte fassaadid. Tuulutatav fassaadi soojustussü soojustussüsteem Puidust vä välisvooder, Tellisvoodriga kaetud soojustus,
Tooraine sulatatakse 1400-18000 C juures. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa meenutava massi. Kiudude jämedus on 0,005-0,008mm ja pikkus kuni 60mm. Mineraalkiududele pihustatakse juurde mõnd kleepuvat sideainet ja villa kiht suunatakse valtside vahelt läbi. Nii muudetakse vill kompaktseks materjaliks. Sõltuvalt pressimise survest, võib mineraalvillast saada rullikeritavaid matte, pehmeid plaate või kõvu koormust-taluvaid plaate. Sageli kaetakse plaadid või matid mingi kattekihiga. Aluspinna ettevalmistus Aluspind, millele paigaldatakse soojustussüsteem, peab olema eelnevalt puhastatud tolmust, lahtistest krohviosadest ja muudest nakkumist raskendavatest elementidest. Pind peab olema piisavalt tugev kandmaks liimiseguga paigaldatavat mineraalvillaplaati. Selleks sobivad
kõige suurem (nt Penoflexipolüuretaanvahuga vms). Niiskuse ja hallituse levikut saab tõkestada ka puidukaitsevahenditega vundamendile ja postidele toetuvad talad ja laagide otsad võõbatakse hallitust ja niiskust tõrjuva mastiksiga. Seejärel põrand soojustatakse. Enne soojustuse paigaldust tuleb laagide vahele abiliistudele ja/või hõrelaudisele paigaldada tuuletõkkekiht. Selleks sobivad antud juhul kõige paremini niiskusele vastupidavad mineraalvillast tuuletõkke- ja soojustusplaadid (nt Rockwooli kivivillast plaadid paksusega 20...30 mm). Laagide vahele paigalda- takse Thermolani klaasvillarullid või Rockwooli kivivillaplaadid kogupaksusega vähemalt 200 mm, vajadusel mitmes kihis, nt 50 + 150 mm või 100 + 100 mm. Eriti tähelepanelik tuleb olla vundamendi-laagide-talade kokkupuutejoontel ja hoone nurkades, kuhu sageli kipuvad jääma soojustamata kohad, mis tekitavad hiljem põrandal külmasildu.
kogunenud niiskusel kiiremini välja kuivada. Tuuletõkkeplaadi niiskussisaldus kõigub tavaliselt väga suures ulatuses, millest sõltuvalt muutuvad ka tema omadused. Peale sooja- ja niiskusjuhtivuse muutuse tuleb välja tuua ka materjali niiskusest tingitud mahumuutused, sest neist tingitud "elamine" vähendab piirde õhupidavust. Mineraalvillad ei "mängi" niiskussisalduse muutudes nii palju kui puitkiust tuuletõkkeplaadid. Võrreldes samades tingimustes mineraalvillast, puitkiudplaadist ja kipsplaadist tuuletõkkeplaatide omadusi, võib tõdeda, et mineraalvillast tuuletõkkeplaadi sisepinna suhteline niiskus on kõige madalam, seda tänu tema heale soojatakistusele ja veeaurujuhtivusele. Kuigi 25 mm paksuse puitkiudplaadi aurutakistus on u 1,6 korda suurem kui 9 mm kipsplaadil, on puitkiudplaadil parem soojatakistus. Seetõttu on puitkiudplaadi sisepinna talveperioodi keskmine temperatuur u 2 kraadi kõrgem ja suhteline niiskus u 9% madalam
laudadest. Laud kinnitatakse tavaliselt kahe naelaga iga talaga. Laud- ja parkettpõrandad tehakse sageli kilpidest ERIOTSTARBELISED PÕRANDAD peavad täitma nendele esitatud erinõudeid, nät: 1) spordisaali või balletisaali põrand peab olema vetruv, mistõttu tehakse laagid vetruvatena nn läbilõigatud kujul; 2) helikindluse tõstmiseks tehakse nn ujuv põrand, st parketi toetava aluskonstruktsiooni alla asetatakse kas kõvast mineraalvillast aluskiht või siis laagide alla kummist või neopreenist tükid; 3) tööstuses vajatakse sageli happe- ja teiste keemilistele ainetele vastupidavaid põrandaid, mille viimistlusel kasutatakse plaatmaterjale; 4) tööstustsehhides tehtavad põrandad peaksid olema veel kulumiskindlad ja taluma löökkoormust.
seast leiab vastuse ka kõige keerukamas olukorras. Lubi ja lubitsementkrohvid leiavad tänapäeval küll võrdlemisi vähe kasutust, kuid muinsuskaitse all olevate objektide renoveerimisel nõutakse neid jätkuvalt. Tootesarjas on olemas lisaks erinevatele täite ja pinnasegudele ka vastavad fassaadivärvid. Enim kõneainet pakuvad fassaadide soojustussüsteemid. Hoonete soojustamise populaarseimaks lahenduseks on õhekrohvisüsteemid, kus soojustusena kasutatakse kas mineraalvillast (nt Isover) või vahtpolüstüreenist isolatsiooniplaati. Lisaks on Weberi valikus olemas ainulaadne metallist krohvivõrguga ning paksu krohvikihiga (2030 mm)ThermoRoc soojustussüsteem. Kuid fassaadide juures on kõige olulisem siiski tema väljanägemine ning selle jaoks on oluline ikkagi dekoratiivkrohv. Selleks on kõige kasutatavamad tooted silikaat ja silikoonkrohvid. Viimased neist eelkõige oma hüdrofoobsete omaduste tõttu, kuna nii püsib fassaadipind kauem puhta ja nägusana
materjal on täielikult dehüdreerunud, seda ajani, mil kogu materjal on saavutanud temperatuurini 600- 800 0C. Kristallvee täieliku eraldumise tulemusena kipsplaat kaotab oma tugevuse ning laguneb koost. Edasine protsess toetub peamiselt puidu söestumiskiirusele, mille juures on oluline erlada süttimisega kuni söestumiskihi tekkimiseni, mis tulenevalt puusöe halvemast soojusjuhtivusest võrreldes puiduga kaitseb omakorda konstruktsiooni. Puidu tulele avatud osa suurus oleneb kasutavast mineraalvillast ning selle käitumisest kõrge temperatuuri tingimustes. Klaasvill olles avatud tulele sulab ning kaotab mõõtmetes, mistõttu tema kaitsevõime oluliselt kahaneb. Kaitsekihi paigaldamisel on eriti olulised õigesti valitud kinnitusvahendid ning plaatide kinnitamine ja plaatide jätkamine. Kaitsmine plaatidega Puitkonstruktsioonide tulepüsivuse parendamiseks kipsplaatidega kasutatakse tavaliselt puitkarkassil mineraalvillaga isoleeritud ning kipsplaadiga kaetud karkassi
Põranda välimus sõltub peamiselt täitematerjalist, pigmendist ja tsemendist. Eriotstarbelised põrandad peavad täitma nendele esitatud erinõudeid, näiteks: 1) Spordisaali või balletisaali põrand peab olema vetruv, mistõttu tehakse laagid vetruvatena nn läbilõigatud kujul; 2) Helikindluse tõstmiseks tehakse nn ujuv põrand, st parketi toetavad aluskonstruktsiooni alla asetatakse kas kõvast mineraalvillast aluskiht või siis laagide alla kummist või neopreenist tükid; 3) Tööstuse vajatakse sageli happe- ja teiste keemilistele ainetele vastupidavaid põrandaid, mille viimistlusel kasutatakse plaatmaterjale; 4) Tööstustsehhides tehtavad põrandad peaksid olema veel kulumiskindlad ja taluma löökkoormust. KÜSIMUSED 1. Vahelae ülesanded 2. Vahelagede jagunemine (asukoha järgi) 3. Vahelae talade vekseldamine
Sisepinna veeaurujuhtivus peaks välispinna omast olema 4-5 korda väiksem, siis võib olla kindel, et konstruktsiooni sisse pääsenud siseõhu niiskus suudab väljuda. See puudutab just niiskust mittesiduvaid isolatsioonimaterjale. Traditsioonilised hingavad materjalid tulevad toime ruumi õhuniiskuse sidumisega, olgugi et sisepinnad ei ole nii palju tihendatud. Soojustusmaterjalid Soojustusmaterjalidest on saepuru mineraalvilla vastandiks. Tema isolatsioonivõime on mineraalvillast ligi kaks korda halvem. Saepuru hea omadus on niiskuda kondensaati andmata ning kevadel, ilmade soojenedes kuivab saepurusse kogunenud niiskus sealt välja. Saepuru võib endasse õhust vett koguda kuni 14 liitrit kuupmeetri kohta, ilma, et tekiks kondensaati. Mineraalvillade puhul piisab kondensaadi tekkeks vaid mõnesajast grammist veest. Seepärast peab mineraalvillaga soojustatud hoone sees olema kindlasti korralikult paigaldatud aurutõke.
.......................18 7 Arvamus tootest....................................................................................................................18 8 Kasutatud kirjandus............................................................................................................19 1 Standardikohane klassifikatsioon 1.1 Nõuded kõikide rakendusviiside korral Käesolev standard esitab nõuded hoonete soojustamiseks kasutatavatele tehases toodetud kattekihiga või ilma kattekihita mineraalvillast toodetele. Tooted valmistatakse rullide, ribade, tahvlite või plaatidena. Käesolev Euroopa standard kirjeldab toodete omadusi ja esitab katsetamise, vastavushindamise, märgistamise ja tähistamise protseduurid. Käesoleva standardi käsitlusalasse kuuluvaid tooteid kasutatakse ka monteeritavates soojustussüsteemides ja liitpaneelides, kuid neid tooteid sisaldavate süsteemide toimivus ei kuulu käesoleva standardi käsitlusalasse
lisasoojustust ja kui vajab, siis kui paksu. Mida suurem on soojatakistus, seda soojem on sein. Tuuletõkkeplaate kasutatakse hoonete välisseinte konstruktsioonides tuuletõkestava soojustava ja konstruktsiooni jäikust tõstva elemendina. Tuuletõkkeplaat kaitseb soojusisolatsiooni ilmastiku mõjude ees. Tuul ei tohi puhuda soojustusest läbi. Materjalide õhutihedus ehk läbilaskvus on erinev. Betoon ja tellismüür on suhteliselt tuulekindlad puitseina pragudest ja mineraalvillast puhub tuul läbi. Tuuletõke ei tohi takistada niiskuse liikumist selleks, et soojustus hästi toimiks ja kaua kestaks kasutatakse spetsiaalset ISOPLAAT tuuletõkkeplaati. Tuuletõke paigaldatakse soojustusest väljaspoole, nii kaitseb ka mineraalvilla tuule eest. ISOPLAAT tuuletõke on meie oludele väga sobilik. ISOPLAAT tuuletõkkeplaadid kaitsevad konstruktsiooni ilmastikuolude eest suhteliselt pikka aega ilma katva fassaadita. Tuuletõkkeplaat
Kergseinad Sidemed paigaldatakse, et vältida välimise voodriosa väljanõtkumist ja purunemist. Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vajalikust tugevuses ja seina soojustatakse vastavalt soojapidavuse nõuetel täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga või vahtpolüstüreeniga. Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele. Mineraalvillast soojustust kaetase tuuletõkkeplaadiga. Välisvoodrit siduvad metallankrud peavad olema tsingitud või roostevabast terasest ja kaldega sinast välja poole. Moodustatakse nad kahest pikikiviseinast, mille vahe täidetakse kergbetooni, soojapidava puiste või isol. Plaatidega. Välimised ja sisemised seinakased seotakse omavahel kas tellistest või mördist diafragmadega ( sarrustatud rõhtvuuk) Plokkseinad
konstruktsioonide soojustamisel on niiskuse mõju suur, mistõttu tuleb immutada vetthülgavate ainetega. · Veeauruläbilaskvus on küllalt suur, piirides 0,06x10-9 kuni 0,2 x10-9 kgm/Ns vajavad hüdroisolatsiooni. · Mineraalvilltoodete survetugevus oleneb toote liigist. · Mineraalvilla soojusjuhtivus on madal, see on tingitud suure hulga kiududevahelise õhu olemasolust (95% toote mahust). Soojusjuhtivus sõltub mineraalvillast toote tihedusest. · Akustilised omadused mullilisest ja kiulisest struktuurist olenevalt on hääleabsorbtsiooni võime hea, seda eriti suurte lainepikkuste puhul. Väikeste lainepikkuste puhul on tarvis paksu mineraalvilla kihti või tuleb villa kaugust kõvast pinnast pisut suurendada (jätta vahed). Sammude müra summutamiseks kasutatakse nn ujuvate põrandate konstruktsioonis mineraalvillast plaate või matte. Akustiliste
cm. 4) Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine. Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm. Järgmiseks tuleks soojustada seinad väljast poolt. Lisaks tuleb panna tuuletõke. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool. Soojustus paigutatakse reeglina seina kandvast kihist väljapoole, sel juhul paikneb seina kandev kiht pidevalt ühtlastes toatem-le lähedastes tingimustes. Sõrestik seintes paigutatakse soojustus sõrestikpostide vahele, mineraalvillast soojustuse min paksus on 15 cm. Soojustuskiht peab olema pidev, seda ei tohi läbida mingid suurema soojajuhtivusega detailid. Varem ehitati tellisseinu, milles vertikaalsete tellismüürikihtide vahele oli paigutatud soojustus. 5. Aurutõkke ja tuuletõkke otstarve piirdekonstruktsioonides. Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool. Aurutihedad materjalid: plekk, kivi, klaas, plastik. Raudbetoon on suhteliselt aurutihe, tellis 4 korda vähem
niiskusel kiiremini välja kuivada. Tuuletõkkeplaadi niiskussisaldus kõigub tavaliselt väga suures ulatuses, millest sõltuvalt muutuvad ka tema omadused. Peale sooja- ja niiskusjuhtivuse muutuse tuleb välja tuua ka materjali niiskusest tingitud mahumuutused, sest neist tingitud "elamine" vähendab piirde õhupidavust. Mineraalvillad ei "mängi" niiskussisalduse muutudes nii palju kui puitkiust tuuletõkkeplaadid. Võrreldes samades tingimustes mineraalvillast, puitkiudplaadist ja kipsplaadist tuuletõkkeplaatide omadusi, võib tõdeda, et mineraalvillast tuuletõkkeplaadi sisepinna suhteline niiskus on kõige madalam, seda tänu tema heale soojatakistusele ja veeaurujuhtivusele. Kuigi 25 mm paksuse puitkiudplaadi aurutakistus on u 1,6 korda suurem kui 9 mm kipsplaadil, on puitkiudplaadil parem soojatakistus. Seetõttu on puitkiudplaadi sisepinna talveperioodi keskmine temperatuur u 2 kraadi kõrgem ja suhteline niiskus u 9% madalam
Sisevoodriks kasutatakse laudvoodrit, aga samuti kipskartongplaate, puitlaastplaate, vineeri jmt. Soojustuseks kasutatakse enim mineraalvillaplaate, aga ka puistesoojustusmaterjale. Soojustuskihi paksus peaks olema vähemalt 20 cm, et tagada nõuetekohast välispiirde soojapidavust. Puitkilp- ja puitpaneelseinad Puitkilpe ja puitpaneele toodetakse peamiselt eramute ehitamiseks. Puitpaneelid kujutavad endast puitkarkassiga mineraalvillast täitega ning kipskartongplaatidest kattega välis- ja siseseinapaneele. Paneelide omavaheliseks ühendamiseks jäetakse paneelide otsasektsioonid üheltküljelt avatuks naelühenduse teostamiseks. Soojustusega täitmine isoleerimine ja katteplaatidega katmine toimub ehitusplatsil peale montaaži. Välisseinapaneelide vahelised vuugid soojustatakse-tihendatakse peale paneelide paigaldust mineraalvilla või montaaživahuga.
Tugevus K=30[MPa/(T/m ) ] 26 55,16 6,56 0,54 0,21 14,04 5,46 Hügieen 4 palli 8 4 4 1,0 1,0 8,00 8,00 Uudsus 3 palli 12 2 2 0.8 0,8 9,60 9,60 Kokku: 81,34 69,90 Võrdlusest selgub, et paremaks lahenduseks on lahendus 1 – kombineeritud soojustuspaneel mineraalvillast, tuuletõkkeplaadist ning töödeldud saematerjali jääkidest. 23. Kasutatud kirjandus 1. ROCKWOOL, koolitusmaterjal [WWW] http://puumarket.ee/static/files/498.Rockwool.pdf (18.12.2014.) 2. Kergkonstruktsioonide helipidavusest [WWW] http://www.ehitusala.ee/wp-content/uploads/2014/03/ISOVER-28.03.2014-Ehitusala- akustikap%C3%A4ev.pdf (18.12.2014.) 3. Heliga seotud põhimõisted, ISOVER [WWW] (18.12.2014.) http://www.isover.ee/projekteerimine/heliisolatsioon 4
Soojustusele kinnitatakse rullkate alati mehaaniliselt (alumine kiht) kuni kandva tarindini. Alumine kiht kinnitatakse soojustusele ja teised kihid omavahel täispinnalise liimimisega või keevitamisega. Kui katusekatte või seda katvate kihtide raskus ei ole piisav vastupanuks tuule imemisjõule, siis tuleb soojustusplaadid kinnitada aluskonstruktsioonile 45 Katusekatte alus: soojustusmat. Mineraalvillast Mineraalvillast soojustusplaatide kasutamisel katusekatte alusena tehakse soojustuse kiht kahest või kolmest kihist. Vahetult katusekatte all paiknev kiht (paksus 20…20…70mm) peab olema kõvematest ja jä jäigematest plaatidest. Plaadid peavad taluma töö tööde de teostamisega kaasnevaid koormusi. Kä Käigutee (tä (tähistada) tuleb projekteerida
Põhikonstruktsioonid: hooned rajatakse vaivundamendile. Korterelamu kandekarkassi moodustavad kandvad monteerivad raudbetoonist siseseinad ja kolmekihilised raudbetoonist välisseinapaneelid. Vahelaed on õõnespaneelidest, millele paigaldatakse täiendav heliisolatsiooni kiht ja betoonist aluspõrand. Trepid monteeritakse elementidest. Korterite vahelisteks seinteks on raudbetoonelemendid ja kahekihilised kergplokist seinad. Korterisisesed vaheseinad ehitatakse metallsõrestikul mineraalvillast täitega kipsplaatseintega. Keldrikorrusele rajatakse raudbetoonpõrand. Katus: elamutel on lamekatus ja sisemine veeäravool. Katuse kandetarindid on monteerivad raudbetoonpaneelid. Katuseks paigaldatakse 2xSBS. Aknad ja uksed: korteritel on puitalumiinium aknad. Klaasid kirkad, sisemine selektiivklaas, aknalengis suletavad tuulutuspilud. Korterite siseuksed on mantel sileuksed. Välisuksed vastavad tule- ja helipidevusnõuetele.
väliseinad 20 cm, sisemised kandeseinad 30cm paksused; mansardkorrusega ja kahekordsetel hoonetel kandeseinte paksus 30 cm. Silbeti gaasbetoonplokkidest kandeseinad on paksusega 25 cm. Soojustus paigutatakse reeglina seina kandvast kihist väljapoole, sel juhul paikneb seina kandev kiht pidevalt ühtlastes toatemperatuurile lähedastes tingimustes ei paisu ega kahane temperatuurikõikumiste tõttu. Sõrestikseinas paigutatakse soojustus sõrestikupostide vahele, mineraalvillast soojustuse minimaalne paksus on 15 cm, kuid parem oleks 20 või 25 cm, saepurust soojustuse paksus võiks olla 25 ... 30 cm. Soojustuskiht peab olema pidev, seda ei tohi läbida mingid suurema soojajuhtivusega detailid - kivist või betoonist hooneosad. Kui soojustus paigutatakse puitkarkassi vahele, siis karkass on külmasillaks on ju puidu soojajuhtivus neli korda suurem kui mineraalvillal. Seepärast tuleks eelistada ristkarkassi
Kergseinad Sidemed paigaldatakse, et vältida välimise voodriosa väljanõtkumist ja purunemist. Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vajalikust tugevuses ja seina soojustatakse vastavalt soojapidavuse nõuetel täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga või vahtpolüstüreeniga. Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele. Mineraalvillast soojustust kaetase tuuletõkkeplaadiga. Välisvoodrit siduvad metallankrud peavad olema tsingitud või roostevabast terasest ja kaldega sinast välja poole. Moodustatakse nad kahest pikikiviseinast, mille vahe täidetakse kergbetooni, soojapidava puiste või isol. Plaatidega. Välimised ja sisemised seinakased seotakse omavahel kas tellistest või mördist diafragmadega ( sarrustatud rõhtvuuk) Plokkseinad
ei arvestata ääretingimuste (temperatuuri või niiskuse) pideva muutumisega. Meetod ei arvesta materjalide hügroskoopsust e. niiskusmahtuvust, ega soojusmahtuvust. Ei arvestata tuulega, vihmaga, päikesega. Konvektsiooni ja kapillaarset liikumist ei arvestata. Mida väiksema aurutakistusega on õhu- ja aurutõkke kiht, seda kõrgemale tõuseb tuuletõkke- plaadi sisepinna niiskustase. Tuuletõkkeplaat peab olema hea niiskusjuhtivuse ja soojatakistusega. Pressitud mineraalvillast tuuletõkkeplaatide sisepinna suhteline niiskus jääb väiksemaks, kui samadel tingimustel kasutatavatel puidkiudplaat- või kipsplaat tuuletõketel. 28. Hoonepiirete õhupidavus: hoonepiirete õhupidavuse mõõtmine, õhulekkeearv, nõuded hoonepiirete õhupidavusele, hoonepiirete õhupidavus mõjud, õhurõhkude erinevus kahel pool hoone piiret (temperatuuride erinevus, tuul, ventilatsioon), nõuded õhutõkkele
Valem: = U * A * (T1 - T2) Lahendus: = 0,16 * 11 * 22,5 - (-25) = 313,5 W Vastus: Soojusvool on 313,5 W 8 ÜLESANNE 7 ÜLESANNE 7 Väärtus Ühik Jäik mineraalvilla plaat D 0,035 W/mK Materjali keskmine temperatuur T1 10,3 °C Mineraalvillast soojustusplaadi soojuserijuhtivuse mõõtmise ajal Seina keskmine temperatuur T2 deklareeritav soojus- °C kütteperioodil 13,5 erijuhtivus on D= 0,035 W/ Materjali keskmine niiskussisaldus 1 (mK). Kui T1= +10,3 ºC
välisseintele. Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm. Järgmiseks tuleks soojustada seinad väljast poolt. Lisaks tuleb panna tuuletõke. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool. Soojustus paigutatakse reeglina seina kandvast kihist väljapoole, sel juhul paikneb seina kandev kiht pidevalt ühtlastes toatem-le lähedastes tingimustes. Sõrestik seintes paigutatakse soojustus sõrestikpostide vahele, mineraalvillast soojustuse min paksus on 15 cm. Soojustuskiht peab olema pidev, seda ei tohi läbida mingid suurema soojajuhtivusega detailid. Varem ehitati tellisseinu, milles vertikaalsete tellismüürikihtide vahele oli paigutatud soojustus. 5. Aurutõkke ja tuuletõkke otstarve piirdekonstruktsioonides Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool, siis ei teki kondenseerumist. Aurutihedad materjalid: plekk, kivi, klaas, plastik. Raudbetoon on suhteliselt
..1800°C juures. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa (vatti) meenutava massi. Kiudude jämedus on 0,005...0,008 mm ja pikkus kuni 60mm. Mineraalkiududele pihustatakse juurde mõnd kleepuvat sideainet ja villa kiht suunatakse valtside vahelt läbi. Nii muudetakse vill komaktseks materjaliks. Sõltuvalt pressimise survest, võib mineraalvillast saada rullikeritavaid matte, pehmeid plaate või kõvu koormust-taluvaid plaate. Sageli kaetakse plaadid või matid mingi kattekihiga (klaaskiudriie, alumiiniumpaber jne). Mineraalvill ei põle, ei kõdune, on väikese hügroskoopsusega ja suure soojapidavusega materjal. Klaasvillad Klaasvilla põhilisteks komponentideks on klaasipuru, liiv, sooda ja lubjakivi. Klaasiks emulgeeruva toorsegu sulatusprotsess toimub ahjus temperatuuril üle 1400°C
hoone soojustamisega alustada peale seda, kui hoone on “katuse all” kiviehitisi soojustada välispinnalt, sest seestpoolt soojustades võib tekkida kondensaat ja hoone soojakaod võivad seeläbi hoopis suureneda puitehitisi võib soojustada ka seestpoolt, kui soojustusest väljaspoole jäävad kihid on hästi veeauru läbilaskvad ja tuulutusvahe tagab ventileerimise mineraalvillast soojustuse paigaldamisel lõigata materjal 10...15 mm laiem, kui on karkassi tegelik vahe, et soojustus liibuks tihedalt vastu karkassi soojustuse paigaldusel mitmes kihis asetada erinevad kihid tihedalt üksteise vastu, nihutada uue kihi liitekoht olemasoleva kihi liitekohast vähemalt 200...300 mm, et vältida võimalikke külmasildu soojustusmaterjalidest üksi ei piisa: väga oluline on korrektne õhutihe
18. Mineraalvilla tooraineteks on looduslikud kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse 1400...1800 0C juures. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis. Tekkinud kiud moodustavad villa meenutava massi. Mineraalkiududele pihustatakse juurde mõnd kleepuvat sideainet ja villa kiht suunatakse valtside vahelt läbi. Nii muudetakse vill kompaktseks materjaliks. Mineraalvillast võib saada rullikeritavaid matte, pehmeid plaate või kõvu koormusttaluvaid plaate, mis tihti kaetakse mingi kattekihiga. 19. Mineraalvill ei põle, ei kõdune, on väikese hügroskoopsusega ja suure soojapidavusega materjal. 20. 1.KLAASVILL 21. Toorained: klaasimurd, millele lisatakse soodat ja lubjakivi. 22. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Väga elastne. 23. Pakkimisel pressitakse teda kokku 40..
Ruumide planeering on piiratud) Selliseid elemente toodetakse põhiliselt eramute ehitamiseks. hanketingimused 4-mittetäielik karkasssiga hoonetes on kandvad piki- ja põik- v-did peavad olema tugevad, püsivad, vastupidavad, odavad ja max. Puitpaneelid kujutavad endast puitkarkassiga mineraalvillast Ehitusluba taotletakse valmis ja nõutud instantsides kooskõlastatud siseseinad asendatud postidest ja taladest karkassiga. Industriaalsed täitega ning kipskartongplaatidest kattega välis- ja projectile
· hoone soojustamisega alustada peale seda, kui hoone on "katuse all" · kiviehitisi soojustada välispinnalt, sest seestpoolt soojustades võib tekkida kondensaat ja hoone soojakaod võivad seeläbi hoopis suureneda · puitehitisi võib soojustada ka seestpoolt, kui soojustusest väljaspoole jäävad kihid on hästi veeauru läbilaskvad ja tuulutusvahe tagab ventileerimise · mineraalvillast soojustuse paigaldamisel lõigata materjal 10...15 mm laiem, kui on karkassi tegelik vahe, et soojustus liibuks tihedalt vastu karkassi · soojustuse paigaldusel mitmes kihis asetada erinevad kihid tihedalt üksteise vastu, nihutada uue kihi liitekoht olemasoleva kihi liitekohast vähemalt 200...300 mm, et vältida võimalikke külmasildu
Puitseinad Puithoone võib jagada 1. Massiivne palksein a. Rõhtpalksein b. Püstpalksein c. Topeltplanksein d. Rõhtprusssein 2. Kergkarkass täidissein a. Jätkuvpostidega karkass b. Platvorm karkass c. Tehaseelementidest Fassaadikatted Ehitustehniliselt jagunevad hoone fassaadi katted kaheks tüüviks: Mittetuulutatav soojustuse liitsüsteem krohvitud fassaadisoojustus mineraalvillast ja vahtpolüstüreenist massiivseinte fassaadid Tuulutatav fassaadi soojustussüsteem Puidust välisvooder Tellisvoodriga kaetud soojustus Loooduskivist fassaadid Plekiga kaetud soojustus Fassaadiplaadid Vaheseinad Vaheseinad eraldavad ruume üksteisest (kandavad ja mittekandavad) 16 Vastavalt seina tüübile esitatakse nõudeid kandvusele, helipidavusee ja tulepüsivusele.
soojustusplaadid. Soojusisolatsiooniplaadid tuleb kinnitada aluskonstruktsioonile nii, et ei tekiks ristmustrit Soojustusele kinnitatakse rullkate alati mehaaniliselt kuni kandva tarindini. Alumine kiht kinnitatakse soojustusele ja teised kihid omavahel täispinnalise liimimisega. Kui katusekatte või seda katvate kihtide raskus ei ole piisav vastupanuks tuule imemisjõule tuleb kasutada lisaraskusi Mineraalvillast soojustusplaatide kasutamisel katusekatte alusena tehakse kiht kahest või kolmest kihist Vahetult katusekatte all paiknev kiht peab olema kõvematest ja jäigematest materjalidest. Plaadid peavad taluma tööde teostamisega kaasnevaid koormusi. Käigutee tuleb projekteerida katusekatte peale eraldi elemendina EPS kasutamisel tuleb katusekatte alla paigaldada mineraalvillaplaadid paksusega 20- 30mm, koormustaluvusega vähemalt 40kN/m2
tehtud seina kandev osa savitellistest tehtud välisfassaad 13 Tellisseinad Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vajalikust tugevuses ja sein soojustatakse vastavalt soojapidavuse nõuetele täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga või vahtpolüstüreeniga. Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele. Mineraalvillast soojustus kaetakse tuuletõkkeplaadiga. Välisvoodrit siduvad metallankrud peavad olema tsingitud või roostevabast terasest ja kaldega seinast välja poole. 14 7 Tellisest kergseinad 15 Tellisest kergseinad 16 8 Vanemaid tellisseinu
Puidu põlemiskiirus on 0,55 (lehtpuu või liimpuit >450 kg/m3) kuni 1,0 mm/min (vineer). 78 Terastarindit saab tule eest kaitsta kas isoleerides teras kuumadest põlemisgaasidest või suurendades tarindi soojusmahtuvusvõimet. Tulekaitset võib teha plaatimise, pihustamiskatnise, krohvimise ja värvimise teel. Terast võib kaitsta kõrgetel temperatuuridel püsiva mineraalvillast (paksus 20...100 mm), vermikuliit- või kipsplaatidega. Tulekaitsekrohvina kasutatava mördi põhiaineteks on vermikuliit või perliit, sideaineks tsement, lubi või kips, samuti vesi. Terast saab tule eest kaitsta ka puiduga, kui hoone on selline, et kandekonstruktsioon võib olla D-klassi materjalidest. Tuletõkkesektsioon Ehitis peab tule ja suitsu levimise takistamiseks, evakuatsiooni tagamiseks, päästetööde
või karkassi jäigastav osa. Puidu põlemiskiirus on 0,55 (lehtpuu või liimpuit >450 kg/m3) kuni 1,0 mm/min (vineer). Terastarindit saab tule eest kaitsta kas isoleerides teras kuumadest põlemisgaasidest või suurendades tarindi soojusmahtuvusvõimet. Tulekaitset võib teha plaatimise, pihustamiskatnise, krohvimise ja värvimise teel. Terast võib kaitsta kõrgetel temperatuuridel püsiva mineraalvillast (paksus 20...100 mm), vermikuliit- või kipsplaatidega. Tulekaitsekrohvina kasutatava mördi põhiaineteks on vermikuliit või perliit, sideaineks tsement, lubi või kips, samuti vesi. Terast saab tule eest kaitsta ka puiduga, kui hoone on selline, et kandekonstruktsioon võib olla D-klassi materjalidest. Tuletõkkesektsioon Ehitis peab tule ja suitsu levimise takistamiseks, evakuatsiooni tagamiseks, päästetööde
Tooraine sulatatakse 1400...18000C juures. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa meenutava massi. Kiudude jämedus on 0,005...0,008 mm ja pikkus kuni 60 mm. Mineraalkiududele pihustatakse juurde mõnd kleepuvat sideainet ja villa kiht suunatakse valtside vahelt läbi. Nii muudetakse vill kompaktseks materjaliks. Sõltuvalt pressimise survest, võib mineraalvillast saada rullikeritavaid matte, pehmeid plaate või kõvu koormust-taluvaid plaate. Sageli kaetakse plaadid või matid mingi kattekihiga (klaaskiudriie, alumiiniumpaber jne). Klaasvilla peamiseks tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. 25 Klaasvill on väga elastne
.18000C juures. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa meenutava massi. Kiudude jämedus on 0,005...0,008 mm ja pikkus kuni 60 mm. Mineraalkiududele pihustatakse juurde mõnd kleepuvat sideainet ja villa kiht suunatakse valtside vahelt läbi. Nii muudetakse vill kompaktseks materjaliks. Sõltuvalt pressimise survest, võib mineraalvillast saada rullikeritavaid matte, pehmeid plaate või kõvu koormust-taluvaid plaate. Sageli kaetakse plaadid või matid mingi kattekihiga (klaaskiudriie, alumiiniumpaber jne). Mineraalvill ei põle, ei kõdune, on väikese hügroskoopsusega ja suure soojapidavusega materjal. · Klaasvilla peamiseks tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne
tulekaitsenõuetega kohtades. Tihedus 27149kg/m3, =0,0350,040W/mK. Tuntuimad tootjad Rockwool ning Paroc AS. Kasutatakse seinte, katuste, põrandate, samuti torustiku isoleerimiseks. Koormusttaluvaid, jäikasid plaate kasutatakse põrandate, lamekatuste, betoonivalu jms soojustamiseks. Puhurvilla kasutatakse ehitiste mitmesugustes osades, kus juurdepääs on raskendatud. Akustilised plaadid kujutavad endast jäiku mineraalvillast plaate, mis on ühelt poolt kaetud viimistluskihiga. Akustilistest plaatidest tehakse peamiselt ripplagesid. Plaadid on hea helineelavusega. Näiteks: "Ecophon" ripplaeplaadid tehakse "Isoverklaasvillast". Nad on kerged, lihtsalt paigaldatavad, mittepõlevad, vajaduse korral saab katta ka kõverpindu. Mittekandvate vaheseinte heliisolatsiooniks kasutatakse tänapäeval peamiselt mineraalvilla. 45
ja kantakse peale mineraalne, polümeerne või silikoonne õhekrohv. Koos armeerimiskihiga on õhekrohvi paksus 5 8 mm. Õhekrohvkatte mass on kuni 15 kg/m 2, mis ei koorma ülemääraselt alustarindit. Põhjamaades hakati välisseinte lisasoojustamisel esialgu kasutama soojustuseks mineraalvillast 14 plaate ja nende peale traditsioonilist kolmekihilist krohvkatet. Nüüdseks on kasutusel mullpolüstüreen-plaadid ja katteks kas kolmekihiline- või õhekrohv. Kuna kolmekihilise krohvkatte paksus on keskmiselt 25 mm ja mass kuni 60 kg/m 2, nõuab see märgatavalt tugevamat katte kinnitust kui õhekrohv. Armeerimiseks kasutatakse keevitatud kuumtsingitud terasvõrku, mis kinnitatakse roostevabast terasankrutega alusseina. Põhjamaade karmimat ilmastikku arvestades on
Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa meenutava massi. Kiudude jämedus on 0,005... 0,008 mm ja pikkus kuni 60 mm. Mineraalkiududele pihustatakse juurde mõnd kleepuvat sideainet ja villa kiht suunatakse valtside vahelt läbi. Nii muudetakse vill kompaktseks materjaliks. Sõltuvalt pressimise survest, võib mineraalvillast saada rullikeritavaid matte, pehmeid plaate või kõvu koormust-taluvaid plaate. Sageli kaetakse plaadid või matid mingi kattekihiga (klaaskiudriie, alumiiniumpaber jne). Mineraalvill ei põle, ei kõdune, on väikese hügroskoopsusega ja suure soojapidavusega materjal. Klaasvilla peamiseks tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne. Pakkimisel pressitakse teda kokku 40..
3. Kuidas jaotatakse soojaisolatsiooni-materjale kasutamise väliskuju järgi? 4. Mis on fibroliit? 5. Kus kasutatakse isoleer-puitkiudplaate? 6. Mis on ehitusvilt? 7. Mis on tselluvill? 15.5. Mineraalvillad Mineraalvill või vatt. Mõni firma nimetab seda materjali villaks, mõni vatiks. Mineraalvill: ei põle, ei kõdune, on väikese hügroskoopsusega, on suure soojapidavusega. Mineraalvillast toodetakse: rullikeeratavaid matte, pehmeid plaate, kõvu koormust-taluvaid plaate. Sageli kaetakse matid või plaadid mingi kattekihiga. Kõige enam kasutatakse selleks klaaskiudriiet, alumiiniumpaberit jne. Klaasvill. Klaasvilla tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse soodat ja lubjakivi. Klaasvill on ise valge, kuid sideaine muudab selle kollakaks. 207 Klaasvill on väga elastne
juures. Seetõttu saab kivivilla kasutada väga kõrgete tulekaitsenõuetega kohtades. Tuntuimad tootjad Rockwool ning Paroc AS. Kasutatakse seinte, katuste, põrandate, samuti torustiku isoleerimiseks. Koormusttaluvaid, jäikasid plaate kasutatakse põrandate, lamekatuste, betoonivalu jms soojustamiseks. Puhurvilla kasutatakse ehitiste mitmesugustes osades, kus juurdepääs on raskendatud. Akustilised plaadid kujutavad endast jäiku mineraalvillast plaate, mis on ühelt poolt kaetudviimistluskihiga. Akustilistest plaatidest tehakse peamiselt ripplagesid. Plaadid on hea helineelavusega. Näiteks: "Ecophon" ripplaeplaadid tehakse "Isover-klaasvillast". Nad on kerged, lihtsalt paigaldatavad, mittepõlevad, vajaduse korral saab katta ka kõverpindu. Plaatide standardpaksused on 15, 20, 30, 40, 50 ja 100mm. Mittekandvate vaheseinte heliisolatsiooniks kasutatakse tänapäeval peamiselt mineraalvilla. 45
lauad paksusega 30-40 mm sammuga ~30 cm. Sarikad toetuvad müürlatile või ülemisele palgile. Penn oli samuti ümarmaterjalist ja sarikatega ühendatud enamasti puitnaaglitega. Kitsamatel hoonetel (laius ~6m) toetas sarikaid keskelt ainult penn, laiematel hoonetel (laius üle 10 m) olid sarikaid toetatud toolvärgiga (Joonis 2.24). Renoveeritud katustega elamutel olid sarikad 50 x 150…200 mm prussidest, sarikate vahel oli mineraalvillast soojustus (oli välja ehitatud teine korrus ja seetõttu tegemist katuslaega). Uus palkelamu katus oli kaetud katusekividega, mille all järjest õhuvahe, aluskate, õhuvahe, tuuletõkkeplaat, soojustus, õhu- ja aurutõke, soojustus ja siseviimistlusplaat. Kahel põhjalikult renoveeritud elamul oli sarnane katusekonstruktsioon: katusekatteks oli vastavalt eterniit ja uuendatud laastukatus. 28
5.1.1.2 Mõõtmismeetodid Mõõdeti elamu põhja-loodepoolset välisseina, mis oli varjatud otsese päikesekiirguse eest ja esindas sellega kriitilisemat olukorda. Seina sõrestikpostide vahele rajati ~6060 cm suurused „katselapid“, vt. Joonis 5.4. Sõrestikposti ja palgi vahe tihendati polüuretaanvahuga, et vältida võimalikku soojuse ja niiskuse liikumist erinevate seinaosade vahel soojustuse tasapinnas. Planeeritud renoveerimislahendust muudeti niipalju, et mineraalvillast lisasoojustuse kõrval kasutati ka tselluvilla (puiste) ja pillirooplaati. Kokku rajati kolme erineva soojustusmaterjaliga kuus erinevat seinatüüpi, vt. Tabel 5.2. Mineraalvilla ja tselluvilla soojustusega seinad erinesid omavahel õhu- ja aurutõkke (bituumeniga immutatud jõupaber: Eltete Pitupap 125, Zp 0,6·109 m2sPa/kg) olemasolu poolest. Pillirooplaadiga soojustatud seinaosad erinesid omavahel selle poolest, et ühel seinal kasutati pillirooplaadi ja palgi vahel linavilti.
siis kasutatakse sünteetilist kiudu koos teraskiuga puhaspõrandate tasanduskihtide valmistamisel. 2.8 Mineraalvillade liigid, omadused ja kasutamine Mineraalvill (vatt) saadakse mingi mineraalaine (looduslikud kivimid,räbud, klaas) sulatamisel 1400-1800 °C juures. Sulamass pihustatakse kiududeks lisades kleepuvat sideainet. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa (vatti) meenutava massi. Sõltuvalt pressimise survest, võib mineraalvillast saada rullikeeratavaid matte, pehmeid plaate või kõvu koormust taluvaid plaate. Sageli kaetakse plaadid või matid mingi kaitsekihiga (klaaskiudriie, alumiiniumpaber). Mineraalvill ei põle, ei kõdune, on väikese hügroskoopsusega ja suure soojapidavusega materjal. Klaasvill - Tooraineks klaasimurd, lisatakse soodat ja lubjakivi. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne materjal, seega pressitakse kokku 40-80x transportimiseks ja ladustamiseks
annaabi.ee 
