Kui ma oleksin ori Vana- Roomas Olen ori Vana- Roomas ning kuulun alamkihi kõige alumisse kihti. Sündisin perre, kus isa oli võetud orjaks. Hiljem, kui isa suri asendati mind temaga. Oma nime olen saanud peremehe Quintiporti järgi- mind kutsutakse Quintiuse poisiks. Kuna Roomas on orjanduslik ühiskond, siis on meid üsna palju ning tänu vallutussõdadele tuleb meid pidevalt juurde. Oleme oma saatusekaaslastega tegelikult üsna erinevad- oleme pärit eri rahvustest ja ühiskonnakihtidest. Meie seas on nii kõrgelt haritud kreeklasi kui ka tsiviliseerimata barbareid. Peamiselt kasutatakse meid põllumajanduses ja kaevanduses raske füüsilise töö tegijatena (kuna vabale inimesele peetakse seda häbistavaks), majateenijatena, oskustöölistena ning isegi arstide või õpetajatena. Lisaks haritusele jagatakse meid ka elupaiga alusel: maa- ja linnaorjad. Mina elan maal. Me töötame ning elame viletsates ubrikutes, kus on vaevalt ruumi mag...
Sel õppeaastal, Narva Eesti Gümnaasiumis, toimus rebasteristimine 23.-25. septsembril. See ristimine erines vägagi eelmistel aastatel korraldatuist. Täna, täieõigusliku rebasena, tahaksin ma jagada omi mõtteid ning tundeid möödunust. Esimese päeva hommikul koolimaja uksest sisenedes, ootas mind suur üllatus-pidin kiiruga koolikoti vahetama maximakilekoti vastu välja ning tormama kiiruga õue, kus teised mind juba ootasid. Seal jagati meile kätte kaltsukast ostetud vanad, räbaldunud hilbud, mida me pidime siis ka kandma järgnevatel päevadel. Mina sain endale selga vana seeliku, roosa pluusi, dressid, püksid ning kampsuni, mis absoluutselt omavahel kokku ei sobinud. Ausalt öeldes nägin välja nagu hullumajast põgenenud. Eelmisel päeval paluti meil kodunt kaasa võtta hambahari. Loomulikult oli see vaid vähestel meeles. Niisiis, pidime kõik ühte ritta seisma, hambaharjad peos. Üks nö ristijatest peremeestest ...
"Tsementaed" Ian McEwan Ian McEwan Sündinud 21.juuni 1948 Ülikooli haridus kirjanduses Briti kirjanik Avaldanud 2 novellikogu ja 8 romaani Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Romaani kirjeldus ja mõte Minavormis Lihtne lugeda Kummastav ja teistsugune Moraalselt häiriv Kasutatud kirjandus http://lugemisarhiiv.blogspot.com/2011/04/imcewantsementaed.html http://www.ianmcewan.com/ http://en.wikipedia.org/wiki/The_Cement_Garden http://www.ianmcewan.com/publicity.html
Vorm Teos on autobiograafiline, kätkeb endas autori 15-ne aastast eluperioodi, mil ta oli Siberi põlismetsades elukutseline kütt. Nende eluaastate taustaks oli karm ülendav ürgloodus. Peaaegu veel kadudeta rikas looma- ja linnuriik. Loodusrahvad, hingelt niisama puhtad ja usaldavad kui nende elusfäär - põline Põhjamaa loodus. Raamat on jaotatud üheteistkümneks peatuseks ja räägitakse minavormis. Nikolai Baturin jätab mulje, nagu oleks Niika raamatu ise kirjutanud. Iga peatus algab kursiivkirjas, kus kirjeldatakse küti teekonda. Teoses on väga palju metafoore. Teisiku- motiivi avaldumisi Niikal on teine mina, kelleks on Nganassaan. Tungalpähkel ütleb, et Nganasaan on Niika Saatusejuht, kes juhib teda siis, kui ta end ise ei juhi, ja seni, kuni kütt seda vajab; kui Saatusejuht ära sureb, on inimene kas paha teinud või puhtaks saanud. Niikas on justkui kaks inimest. Niika
"HALDJATANTS" Katrin Reimus KOKKUVÕTE Raamatu peategelane teismeline Kristiina jutustab minavormis sellest, kuidas ta jõudis välja varastamiseni mänguasjapoes. Tema elu ei ole sugugi kerge, sest ta peab hoolitsema oma väikese õe Jannu eest, kodu korras hoidma ning pealegi veel koolis tubli olema. Samal ajal on nende ema tihti purjus ning kannatab mitmepäevaste pohmellide all ja isa on kodust lahkunud teise naise pärast. Kristiinal on olemas aga tema arvates maailma parim sõbranna Triin, kes suudab alati
Ra – Egiptuse päikesejumal Amon Ra – Egiptuse peajumal Horos – Egiptuse pistrikukujuline taevajumal Osiris – Egiptuse viljakusejumal ja surnute valitseja. Isis – Osirise õde Seth – viljatu läänetuul Templid – jumalate maapealsed kojad. Sarkofaag – kirst Sinuhe jutustus – ülik sinuhe minavormis lugu, hauatekst. Mõisted lk 58-63 Anu – Mesopotaamia taevajumal ja jumalate isa Enlil – Anu poeg, jumalate kuningas ja inimliku kuningavõimu kaitsja Ea – maaaluste vete ja sügavuste valitseja. Istar – taeva kuninganna, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse kehastaja Marduk – Babüloni jumal Tsikuraat – astmiktempel
O Ö L M U J A E G D O A R Ö A L I O Ö N L A G 1. Draamateoses autori selgitavad märkused tegelaste välimuse, käitumise vm kohta 2. Novelli ja romaani vahepealne zanr 3. Tegelase minavormis üksikkõne kas juuresolijale või omaette 4. Koomilise sisuga näidend 5. Kahekõne 6. Lavateose väikseim terviklik osa 7. Üldmõistena näidend, kitsamas mõistes tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. 8. Eepika väikevorm 9. Draamateose suurim koostisosa 10. Teose aeg-ruum 11. Ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosas 12. Tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga 13
kool. Seal oli ka internaat ja sinna sõideti heaks perenaiseks õppima kõikjalt Eestist. «Meil Olustveres on Jürmanne elanud küll,» ütleb Oskar Mölder, kui pilgu vihikukaanel olevale nimele heidab. Tüdrukute erakordsed jutustused «Aga niisuguseid jutustusi nagu siin, ei ole ma varem kusagil mujal kohanud,» imestab Oskar Mölder. «Te lugege vaid, see on erakordne!» Nimelt on Liplapi tüdrukud kirjutanud igast viljast või puust minavormis, vaadanud iseenda tegemisi ühe konkreetse taime silmadega. Vihiku algusest lõpuni läbi lugemine maalib tänapäeva inimesele ilmselt üsna tõetruu pildi sellest, mida Liplapil kasvatati, kuidas aia eest hoolitseti ja milliseid ülesandeid õpilastele jagati. Hämmastav on tüdrukute empaatiavõime, tundlikkus, kirjeldamisoskus ning laitmatu õigekiri ja kalligraafia, mis kõik kokku võis olla kindlasti ka üks Liplapi koolitöö eesmärke.
Ülo Tuulik ,,Sõja jalus"- 1944. a küüditasid fasistid Sõrve sääre rahva (Saaremaa vabastuslahingute ajal), räägib sõrulaste traagilisest elust, romaanis on palju mõtisklusi ja mälestusi, millega autor näitab sõja ja fasismi läbinisti vihkajat. Jüri Tuulik ,,Vares"- Lugu üheksa-aastasest poisist Mardust, kelle igapäevaste toimingute, läbielamiste ja mõtete kaudu on käsitletud tänapäeva olulisi sotsiaal- eetilisi probleeme; ,,Külatraagik"- minavormis jutustus vanast koerast, kes räägib oma silme läbi oma peremehest, kes on kalamees ning kellele meeldib kõvasti alkoholi tarvitada; ,,Haab"- raamat sisaldab valiku humoristlikke Abruka-lugusid ja jutustust «Punajalg tilder». Debora Vaarandi kirjutanud lüürilisi-filosoofilisi luuletusi ja tundelüürikat; teemad: loodus ja armastus, sisevastuolud, kodumaa; kirjutanud ka laulule ,,Saaremaa valss" sõnad; "Rannalageda leib" ja "Tuule valgel" kujutab nendes oma maa ja rahva
müstiline unenägu. Samasugune situatsioon võib tekkida, kui lugeda mõnda raskestimõistetava ning salapärase sisuga teost. Karl Ristikivi ,,Hingede öö" on täpselt selline romaan, mis on üle küllatud tegude, salapära ning oluliste mõtetega. Spekuleerida võib pikalt selle üle, kas ,,Hingede öö" puhul on tegemist mõtterännaku, tegelikkuse,unemaastiku või hoopiski millegi muuga. Romaan on kirjutatud minavormis ning see jutustab mehest, kes rändas ühes vägagi kummalises majas. Minategelane kohtub seal mitmete huvitavate persoonidega ja võtab osa erilistest sündmustest. Minule tundus vahetevahel seda teost lugedes, et see hetk ,astudes üle salapärase maja läve, oleks peategelane sattunud justkui teispoolsusesse. Seda arvamust sisendas ka minategelase dialoog daamiga, kes küsis mehelt, et kas jutustaja usub elu pärast surma. Müstilises hoones
palved ega maagia; valmistati ravimeid (salvid, joogid). 4. Kirjandus ·Religiooniga seotud: hümnid jumalatele, püramiidiraamatud, surnute raamatud ja muud tekstid avavad meile eeskätt usulisi tõekspidamisi. Mahukaid suurteoseid ei kirjutatud, küll aga viljeleti lühivorme (õpetussõnade abil edastati elutarkust). Egiptlasi peetakse ka novellivormi leiutajaiks. Kuulsaim on ,,Sinuhe jutustus". See on postuumne minavormis lugu, mis võtab lahkunu elutee lühidalt kokku. 5. Kunst - Usk teispoolsusesse oli suur, et allutas enda alla kõik kunstialad. ·Arhitektuur: haudehitised (mastaba, püramiid Giza püramiidid kuuluvad ka 7 maailmaime hulka), templid (koos sfinksi alleega). Materjaliks oli kivi. ·Skulptuur: kujud on suuremõõdulised ja ranged. Asendeid on kaks: istuv või seisev. Pilk alati suunatud kaugusesse. Mehed olid punakaspruunid ja naised kollased, riided mõlemal valged ja juuksed mustad
neile tasuti tarbeesemete ja toiduga Orjad: erinevad tööd vaarao, templite ja ülikute majapidamises, suurtel riiklikel ehitustel ja sõjaväes.Vaarao, preestrid, sõdurid, kirjutajad... Elu pärast surma: samasugune kui maal, mumifitseeriti, sest ainult säilitatud kehadel oli hauatagune elu, anti kaasa ande, maalingud hauakambri seintel olid stseenid elust, algus mumifitseeriti vaaraosid ja ülikkonda, hiljem ka lihtin-d. Sinuhe jutustus: minavormis lugu Sinuhest, Eg kuulsaim kirjandusteos. Pühad loomad: Skarabeus e sõnnikumardikas, pistrik, kass,
nn. Egiptuse poos: nägu külgvaates, silmad otse, õlad otse, jalad külgvaates. Käsitluslaad pinnale, puudusid varjud. Egiptuse teadus ja kirjandus · Astronoomia (millal algab üleujutus?) · Arstiteadus (surnukehade palsameerimine) · Geomeetria (niisutuskanalid, ehitus, maamõõtmine) Kirjandus · Novelli rajajad · Õpetussõnad · Hümnid jumalatele ,,Sinuhe jutustus"-ülik Sinuhe minavormis lugu, mis on kirjutatud justkui lahkunu elule tagasivaatav hauatekst.Valitseja ebasoosingu hirmus põgenes Sinuhe võõrsile, tõusis seal rikkaks aukandjaks, kuid ei leidnud hingerahu, sest igavese elu võis tagada ainult kombekohane matus kodumaal. Õnneks näitas vaarao üles armulikkust, kutsus ta koju tagasi ja lasi rajada uhke hauakambri. Nii võis Sinuhe rahus surra.
,,Külatraagik" Jüri Tuulik , Tegevus toimub Abruka saarel (asub Riia lahes Saaremaa läänerannikul). Tegelased: Nässu peremehe koer Vana peremees, kes on kalamees neil on kaks tütart, üks elab Kuressaares ja teine Tallinnas Abikaasa peremehe naine Lülivanem Veeda Rannavaht Aadam, tal on koer nimega Muki Karla endine rannavaht (surnud), tal on poeg Juuljus, kellel on koer Palli Jaagu Pennu Viirese Aulis Kristumanni Paul (noor kalamees, alles suhteliselt algaja) Minavormis jutustus vanast koerast, kes räägib oma silme läbi oma peremehest, kes on kalamees ning kellele meeldib kõvasti alkoholi tarvitada. Kogu jutu läbivad tegelased ongi Nässu ja Vana (tema peremees). Vana Abikaasa on selline suhteliselt rahulik naine, teeb kõike ja jõuab kõike, aga kui vaja midagi öelda, siis ikka ütleb ka. Abrukal sõidavad Nässu ja Vana mootorrattaga ringi, kus siis külgkorvis istub tavaliselt Nässu.
Teperj nado bilo napisatj samim: 13) Mida õde peab tähtsaks töötades lapspatsiendiga kellel on psüholoogiline häire? 14) Mis on kolm tunnust mille poolest söömishäired ja depressioon sarnased? madal eneshinnang; kaalu langus; muutused mõtetes 15) Mis on kolm tunnust mille poolest depressioon ja ärevushäired erinevad? Depressioon: mõtted-minevikuvormis; üldised mõtted ,,kõik"; mõtted on minavormis Ärevushäire: mõtted-tulevikus; konkreetsed,valikulised mõtted; mõtted situatsiooni olukorraga 16) Midagi oli veel vaja lahtikirjutada,mida sa pead tähtsaks töötades psüholoogilise patsiendiga nagu õde kasutades KKT ? *on vaja küsida miks patsient mõtleb niimodi,miks ta otsustas teha niimidi *ei tohi öelda "ära muretse,et kõik on korras" või ,,et,see ei ole probleem,kõik saab korda" *on vajalik positiivne mõtlemine suhtlemisel
Arvan, et sobinuks paremini, kui too osa oleks siiski lõppteosest välja jäetud. Romaanis läheb aastavahetuse masenduses olev mees tänavale, satub poolkogemata ühele kummalisele kontserdile ning sellest saavadki alguse ta lõputuna näivad ringkäigud tolles hoones. Lühidalt kohtutakse majas viibivate isikutega, peetakse pulmi ja leinatakse kadunukest, lisaks tuleb tegemist nii politsei kui ka kohtuga. Peategelase nime polegi "Hingede öös" mainitud, kuna sündmusi jutustatakse minavormis. Peategelane on iseloomult üksik, mõtlik ning masendunud. Ka välimusega ei paista ta eriliselt silma, mees erineb aga siiski teistest majasolijatest inimlikult roosaka jume ja normaalse kehatemperatuuri poolest. Kõrvaltegelasi on palju - neist tooksin esile poiss Olle, kes vaatamata oma haigusele on optimistlik ega ole kaotanud võimet unistada, ning Bobby - robotliku liikumisega kelneri, keda hiljem kohus liigses uhkuses süüdistas. Autori sümpaatia
PEAMISELT SELLEKS,ET ISELOOMUSTADA TEGELASI,NENDE MILJÖÖ KÄITUMIST JA AUTORI MÕTTEID. EEPIKA VÄIKEVORM. ISELOOM.LÜHIDUS,NAPP SÜNDMUSTIK,DETAILNE MINIATUUR SÕNASTUS,LÜÜRILINE MEELEOLU,POEETILISUS. NT: L.KOIDULA ,,TALVINE METSASÕIT" KIRJANDUSTEOSE TEGELASE MINAVORMIS ÜKSIKKÕNE KAS MONOLOOG JUURESOLIJALE VÕI OMAETTE. NT: J.SMUULI ,,MUHU MONOLOOGIDES" MUISTEND RAHVALUULE LIIK -LÜHIKE,HUMORISTLIKU VÕI NALJAND SATIIRILISE SISUGA RAHVAJUTT. VALDAVALT TÕSIELULINE. TIHEDA SÜNDMUSTIKU JA VÄHESTE TEGELASTEGA LÜHIJUTT.-HARILIKULT ÜKS
Ajakirjanduse rollid ühiskonnas; Eesti ajakirjanduseetika koodeks; Eesti meedia ja eetika; Ajakirjanik ja eetika; Reklaam ja eetika; Allikate kaits 1. AJAKIRJANDUSE ROLLID ÜHISKONNAS (MIKS ON AJAKIRJANDUST VAJA) 1) Pakkuda uudislikku ja praktilist teavet 2) Vahendada eri inimrühmade arvamust ja teavet • Eksperdid ja tavainimesed • Nt. USA ja EL, Erinevad parteid, vanurid ja lapsed 3) Meelelahutus 4) Vahendada teadmisi ja sellega avardada inimeste silmaringi • Kuldvillak, Maahommik, Kuuuurja, Radar • Raske eristada meelelahutusest 5) Kujundada ühiseid arusaamu, väärtushinnanguid ja nendele vastavaid käitumisviise • Laulupidu - ühtekuuluvustunna, patriotism • Haridus • Kooseluseadus, pagulasteemad 6) Mõjutada riiklike ja ühiskondlike institusioonide tegevust • Uuriv ajakirjandus, hoiab silma peal, mis toimub • Protestist kirjutatakse artikkel • nt. Egiptuses jõudsid protestid...
Huvitavamad kõrvaltegelased: Huvitavamateks kõrvaltegelasteks võib pidada inspektor Tobias Gregsonit ja inspektor Lestrade'i. Nad mõlemad on Scotland Yardi detektviivid. Neid on raamatus kujutatud natuke rumalatena, sest nad sattusid alati valedele jälgedele. Nad olid teineteise peale kadedad ning üritasid alati üksteisele "ära teha". Nad mõlemad austasid Holmesi väga, kuid alati olid nemad need, kes said kuritöö lahendamise eest tunnustust. Lühidalt süzee: Raamat on kirjutatud minavormis Doktor Watsoni poolt, kes oli sõjaväearst Afganistanis. Londonisse naastes saab ta juhuslikult oma korterinaabriks Sherlock Holmesi, kes teenib elatist nõuandja-detektiivina. Ühel ööl toimus Lauristoni pargis mõrv, kus tapeti Enoch J. Drebber. Holmes kutsub Watsoni kaasa sündmuspaigale, leides, et sellest võiks talle kasu olla. Pärast lühikest uurimist, jõuab Holmes paljudes asjades selgusele. Peamine fakt oli see, et tapjal oli punakas nägu, millest tuleneb ka raamatu pealkiri
NOVELLE Edgar Allan Poe 19. jaanuar 1809, Boston - 7. oktoober 1849, Baltimore Novelle: Ligeia Usheri maja hukk William Wilson Ligeia Minavormis jutustus elust, kahest abikaasast, kellest esimene, Ligeia, oli südamele armsaim teine, Rowenna, vaid vari mehe silmis Ligeia iseloomustus: "väga vana päritolu", "sõber ja kihlatu", mees oli unustanud ta perekonnanime, nägu kaunis kui "oopiumunelm", suured tumedad"gasellisilmad", brünett, sale, elevandiluu nahk Elu ajal mees ei osanud Li armastust hinnata, aga kui haigus tolle endaga hauda
Daniel Defoe (1661-1731) Teos: ,,Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused" Romaan ,,Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused" tegi Defoe kuulsaks- sellest sai 18. sajandi suurim bestseller. Romaani aluseks on madrus Selkirki seiklused, kes jäi vabatahtlikult Tsiili ranniku lähedases saarestikus laevast maha ning elas viis aastat inimtühjal saarel. Raamat esitab üksikule saarele sattunud merehädalise minavormis jutustuse oma sealsest olelusvõitlusest koguni 28 aasta jooksul. Tegemist on õpetusliku looga inimese ja looduse, kuid samuti inimese ja Jumala vahekorrast. Teos peegeldab kaudselt ideaali, kujutades inimest, kes suudab üksi toime tulla ka kõige raskemates ja keerukamates olukordades. ,,Robinson Crusoe't" on peetud esimeseks dokumentaalromaaniks. Defoe loomingus nagu ka kogu Inglise valgustuskirjanduses kuulub ,,Robinson Crusoe'le" eriline koht. Kuigi Defoe polnud filosoof, hakati juba 18
et pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga, millel oli kiilukujuline ots. Kiilkiri tegi läbi suurema arengu, kui Egiptuse hieroglüüfid, sest seda kohandati erinevatele semiidi keeltele. Kirjanduses viljelesid egiptlased lühivorme. Egiptlasi peetakse novellizanri loojaiks, mis kasvas välja ülikute hauakambrite seintele kirjutatud autobiograafiatest. Kuulsaim Egiptuse kirjandusteos on ''Sinuhe jutustus'', mis oli kirjutatud minavormis. Mesopotaamia kirjandus on hästi säilinud, sest Assüüria kuningas Assurbanipal lasi oma õpilastel kõigist tollal kättesaadavatest kirjandusteostest mõned eksemplarid oma Ninive kuningalossi kokku koguda. Nii kujunes savitahvlite raamatukogu, mis sisaldas peaaegu kõiki Mesopotaamia tähtsamaid kirjandusteoseid. Kuna savitahvlid olid vastupidavad, säilisid nad väga hästi ja pakuvad hindamatut teavet Mesopotaamia kirjanduse, religiooni ja teaduse kohta.
valitses. Aga surmajärgne elu ootas vaid neid, kes olid ära saadetud kohaste matuserituaalidega, mille hulka kuulus keha säilitamine. Seetõttu oli tähtis mumifitseerimine (surnukeha spetsiaalne töötlemine parema säilitamise tagamiseks). Hauakamber kindlustas lahkunu häirimatu elu surmariigis. Sinna pandi kaasa kujusid, mis asendaks muumiat, kui töö hävib. Seintel olid maalingud lahkunu elust. 8. Sinuhe jutustus ülik Sinuhe minavormis tagasivaatav lugu. Sinuhe põgenes halva valitseja eest võõrsile ja sai rikkaks, aga teadis, et igavese elu võib tagada ainult kombekohane matus kodumaal. Vaarao kutsus koju tagasi ja lasi rajada hauakambri, Sinuhe sai rahus surra. 9. Mitmed jumalad olid tihedalt seotud kuningavõimuga, eelkõige päikesejumal Amon-Ra (peajumal, vaarao oli ta poeg. Ra oli maailma looja ja esimene valitseja), pistrik Horos (kehastas teatud mõttes elavat valitsejat ennast) ja surnuteriigi valitseja Osiris.
ja emeeleolude esitamisel. Kolm peamist vormitunnust on riim värss ja stroof. Metafoor- tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Miljöö- teose aeg-ruum. Miljööd kirjeldatakse peamiselt selleks et iseloomustada tegelasi, põhejndada nende käitumist ja väljendada autori mõtteid. Miniatuur- eepika väikevorm, mida iseloomustavad lühidus, napp sündmustik, detailne sõnastus, lüüriline meeleolu ja poeetilisus. Monoloog- kirjandusteose tegelase minavormis üksikkõne kas juuresolijale või omaette. Muinasjutt- rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Imemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele imeesemetele. Loomamuinasjuttude tegelasteks on loomad, kes asendavad inimesi ning keda kujutatakse nede iseloomudele vastavalt.. Tõsieluliste muinasjuttude tegevus areneb tavaelu raamides. Kangelased on
1 läbi teise (Phileas Fogg läbi Passepartout´i ). Samamoodi on raske eristada muutuvat fokalisatsiooni ja nullfokalisatsiooni. Sisemise fokuseerituse tunnuseks on see, et fookuses olevat tegelasele ei viidata kunagi väljastpoolt, kuid selle kasutamist rangel viisil esineb väga harva. See on täiuslik näiteks "sisemistes monoloogides". Fokalisatsiooni ja jutustamise tasandid jäävad eraldatuks ka minavormis narratiivis (v.a juhul, kui see on oleviku-ajas sisemonoloog). Fookus ei pruugi ega pea olema püsiv terve teose vältel: muutus võib aset leida lõigu kaupa ja olla väga lühiajaline (näiteks vaatepunkti muutmised Madame Bovary´s). Fokalisatsioonimuutmisi saab analüüsida kui hetkelisi "koodimuutusi", ilma et seejuures kogu muutuks "kood" (nagu muusikas lühiajalised tonaalsusemuutmised ei muuda kogu tonaalsust). Selleks, et eristada neid hetkelisi muutusi (pr
Renessansi kirjandus 1. Seletada mõisted grotesk, minajutustus, indulgents, ketser, rüütliromaan, pikareskne romaan. Grotesk - on kummastav kirjutamisviis Minajutustus - minavormis esitatud jutustus Indulgents - katoliku kirikus patu ajaliku karistuse andestamine Ketser - kristluses hereesia pooldaja Rüütliromaan - on Euroopa keskaja ja uusaja kirjandusžanr Pikareskne romaan - oli uusaegse realistliku romaani esimene aste 2. Seletada mõisted humanism, petrarkism, poeem, lindprii, pastoraalromaan, naturalism, itaalia sonett, tees, farss, šeikspiroloogia, realism.
näha vaeva, küll siis tuleb ka armastus. ÜLESANNE 1 KOOSTA REFEREERING (2 LAUSET) “Traditsiooniline romaan on jutustava kirjanduse suurvorm, milles jutustaja (autor) vahendab teose sündmustikku, tehes seda neutraalselt ja kõiketeadjalikult. Vahel on autor oma tegelastesse kiindunud ja siis muutub tema tekst (autoritekst) tegelase vaatekohast nähtuks. Sellist autoriteksti nimetatakse siirdkõneks. On ka minavormis kirjutatud romaane ja raamjutustusi, milles autor laseb jutustajal sündmusi edasi anda.”(Lunter, A., 2003:39) VÕIMALIK REFEREERING Traditsioonilises romaanis on autor sündmuste vahendaja ja kõiketeadja. Osades romaanides antakse tegevus edasi tegelase vaatekohast (autoritekst) või minajutustusena. ÜLESANNE 2 Leia oma ajaloo vm aine õpikust kolm vähemalt 5-lauselist tsitaati.
lisapäeva. b. Geomeetria oli vajalik ehitustöödel arvutati pindala ja ruumala. c. Arstiteadus: · Osavad kirurgid tegid keerukaid silmaoperatsioone. · Haiguste tõrjeks ei aita maagia vaid õige diagnoos ja ravi. 4. Kirjandus: a. Seotud religiooniga: · Hümnid b. Ilmalik kirjandus lühivormidena (novellid): · Kuulsaim teos "Sinuhe jutustus" minavormis tagasivaade üliku seiklusrohkele elule. 5. Arhitektuur: a. Materjaliks kivi, mille sünnimaaks Egiptust peetakse. b. Hauakambrid: · Mastaba varasem üliku hauaehitis (piklik längusküljeline kast). · Astmik püramiidid vaaraole (u 2650 eKr) 6X mastaba. · Suurpüramiidid (2500 eKr) Kairo lähedal Giza väljal suurim ja vanim Cheops'i püramiid (146m kõrge, üle 2,3 miljoni liivaploki, millest igaüks
probleemid ja mõlemat osapoolt puudutavad probleemid. Mida efektiivsemalt töötab õpetaja, seda vähem on probleeme. Hea soovitus Gordoni poolt, mida peaks arvestama ka lasteaia õpetajad on: lasta lapsel oma mured hingelt ära rääkida, kuulata ta lõpuni. Aktiivse kuulamise metoodikat kasutades võib saada häid ja tulemusrikkaid saavutusi. Õpetajapoolne probleem lahendub, kui õpetaja väljendab oma tundeid minavormis, keerulisema ja hälbivama käitumise korral peab õpetaja valdama aktiivse kuulamise metoodikat kui ka mina- sõnumi formeerimist. Töötamisel koolieelikutega on lastega probleemide lahendamise teed veidi komplitseeritumad, sest laps on aktiivses arengufaasis ja lasteaia õpetaja peab olema väga teadlik lapse hetke arengutasemest, lapse kodusest olukorrast, tema tervislikust seisukorrast jpt. olulistest momentidest, mis võivad mõjutada lapse käitumist
ja 2. isik ). · Eriti tihe, leitmotiivide (korduste) ja sihipäraste variatsioonidega keelekasutus, keelelised pildid on väga tähtsad. · Tekst on lauldav, muusikalähedane (vrd nt Burdorf, Dieter: Einführung in die Gedichtanalyse Stuttgart: Metzler 1997. lk 21) · Luuletused on võrreldes jutustavate tekstidega sageli lühikesed. · Reeglina traditsioonilises luules esinevad pigem mitte-narratiivset tüüpi vormid. · Traditsioonilses luules subjekt, kes kas vahetult (minavormis) või kaudselt (3. isikus) väljendab ennast. · Lüüriline mina ei ole tegelane, pigem absoluutne subjektiivsus Strukturalist Roman Jakobson · "Poeetiline funktsioon kannab ekvivalentsusprintsiibi selektsiooniteljelt üle kombinatsiooniteljele." · "Veel hiljuti peeti värsi ja proosa põhiliseks ja ainsaks eristajaks esimese suuremat rütmilisust, kuid tänapäeva vabavärss ja mitmesugused eksperimendid [...] on sellegi tõekspidamise kummutanud
Metafoor - tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Metafooridega taotletakse kujutatava täpset, elamuslikku ja ilmekat edasiandmist. 23. Miljöö - teose aeg-ruum. Miljööl puudub teoses enamasti iseseisev tähendus ja mõte. Seda kirjeldatakse peamiselt selleks, et iseloomustada tegelasi, põhjendada nende käitumist ning väljendada autori mõtteid. 24. Monoloog - kirjandusteose tegelase minavormis üksikkõne kas juuresolijale või omaette; tegelase pikem omaette arutlus, milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. 25. Motiiv - teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku. 26. Muinasjutt - rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. 27
See on eesti kirjanduses esimene päevikromaan ja ehe impressionistlik teos. Romaan on lüüriline: olulised pole sündmused, vaid tegelaste tunde- ja mõttemaailm. Teategelane Felix on tüüpiline nooreestilik esteet, kellesse autor suhtub irooniaga. Felix saabub Pariisist võõra nime all. Ta on esteet, kirjanik ja poliitiline pagulane. Ta puhkab suvekodus Lõuna-Eestis. Seal on ka teisi suvitajaid. Felix jälgib neid ja kirjutab kõik üles oma päevikusse, mis ongi romaan minavormis päevikromaan. Tegelasteks on veel sõbra naine Helene ning selle noorem õde Marion. Helene kiindub Felixi, aga katteks hakkab oma õde kirjanikule kupeldama. Juttu tuleb revolutsionäärist Liisast, kes on Siberisse saadetud. Marion kaitseb Liisat ja teeb Feliksile märkuse. Feleks armub Marionisse, saab aga korvi. Felix lahkub, läheb Pariisi tagasi. Felix on kirjaniku kriitiline enesepeegeldus. Järgnevad Tuglase tähtsamad novellikogud: 1917
Sellest tulenevalt esineb rohkesti isikulisi asesõnu (eriti ainsuse 1. ja 2. isik ). · Eriti tihe, leitmotiivide (korduste) ja sihipäraste variatsioonidega keelekasutus, keelelised pildid on väga tähtsad. · Tekst on lauldav, muusikalähedane · Luuletused on võrreldes jutustavate tekstidega sageli lühikesed. · Reeglina traditsioonilises luules esinevad pigem mitte-narratiivset tüüpi vormid. · Traditsioonilses luules subjekt, kes kas vahetult (minavormis) või kaudselt (3. isikus) väljendab ennast. · Lüüriline mina ei ole tegelane, pigem absoluutne subjektiivsus. Mis on meetrika?Milliseid meetrilisi süsteeme on olemas? Meetrum on rütmis sisalduv korrapärasus, mis tuleb selgeks teha lugemise käigus. On kindlapiiriline. Kutsub esile ootuse kordumise järele ja kõrvalekaldumisi adutakse rütmihälvetena. Süsteemid: silbilis-rõhuline, rõhuline, vabavärsiline, silbiline, välteline
kulminatsiooni suunas vaid kõige olulisemad käitumise, tundmuste, · lõpeb puändiga iseloomujooned zestide, hääletooni, lavalise valm õpetliku sisuga · üksikasjadel tavaliselt ei liikumise, lavakujunduse mõistuluuletus või jutt peatuta vm kohta. · tegelasteks enamasti ·sageli kasutatakse monoloog kirjandusteose loomad, kes kujutavad kahekõnet tegelase minavormis inimesi · Friedrich Schiller üksikkõne kas juuresolijale · naeruvääristatakse ,,Kinnas", Marie Under või omaette; tegelase pikem inimeste ja ühiskonna ,,Merilehmad" omaette arutlus, milles ta pahesid poeem lüroeepika zanr, väljendab oma tundeid ja · koosneb kahest osast : 1. pikem mitmeosaline mõtteid osa on sündmus, 2
ja seal käitumiseks. 20. Vaarao Ehnatoni usureform? Uue riigi ajal tõi Egiptuse traditsioonilisse usuellu ajutise segaduse vaarao Ehnaton ( 1364-1347 eKr), tõstes Amon-Ra asemel jumalate etteotsa päikeseketa Atoni. Atonit hakati austama ainujumalana ja teistele jumalatele enam ohvreid ei toodud. Pääsemaks Amoni mõjukate preestrite vastuseisust, rajas Ehnaton Teeba ja Memphise vahele uue pealinna Ahetatoni. 21. Millest räägib kirjandusteos "Sinuhe jutustus"? See on ülik Sinuhe minavormis lugu, mis on kirjutatud justkui lahkunu elule tagasivaatav hauatekst. Valitseja ebasoosingu hirmus põgenes Sinuhe võõrsile, tõusis seal rikkaks aukandjaks, kui ei leidnud hingerahu, sest igavese elu võis tagada ainult kombekohane matus kodumaal. Õnneks näitas vaarao üles armulikkust, kutsus ta koju tagasi ja lasi rajada uhke hauakambri. Nii võis Sinuhe rahus surra. 22. Mis on maat? Vaarao pidi ühendama kaks Egiptuse ajaloolist piirkonda- Ülem- ja Alam- Egiptuse
koolikaaslane Kropp, suure isuga Tjaden. Ebameeldivad tegelased on Himmelstob, pahatahtlik tagasundija kasarmuhoovil, ja vihatud õpetaja Kantorek. Vaenlaste poolelt on nime ja näo saanud ainult prantslane Duval, kelle Bäumer lähivõitluses surnuks torkab. Bäumeri ja Franz Kemmerichi emade kujudes korduvad kõikide emade kannatused, kes on pidanud oma pojad sõtta saatma. Romaani ülesehitus, stiil ja keel Kuigi "Läänerindel muutuseta" on kirjutatud minavormis, ütleb jutustaja Paul Bäumer alati "meie" mitte "mina". Tal on selleks õigus, sest selliseid, nagu tema on palju. Ta kõneleb füüsiliselt elusa, kuid sõjas vaimselt tapetud põlvkonna nimel, surnute nimel, kes jäid maha Venemaa metsadesse ja Prantsusmaa väljadele. Ainult üks kord, romaani lõpus, kasutab autor kolmandat isikut, nentides peategelase surma: "Ta langes oktoobris 1918..." Sõda on lõhestanud inimese elu ja see peegeldub kogu romaani ülesehituses.
juurde joosta rahu ja kaastunde pärast, sest tütar armastab mõlemaid. 9. Autori keel ja lauseehitus Tüüpiline romaani laused. Palju on kõrgtasemelisi väljendeid mis jäävad vahest arusaamatuks lugejale. 10. Mis tüüpi kirjeldused ning mida põhiliselt kirjeldatud Kirjeldatakse peamiselt inimeste siseseid monolooge, mõtteid ja tundeid ning suhet Martini ja Isebelle vahel 11. Dialoog, monoloog või jutustav vorm (minavormis või kõrvaltvaatajana) Minavormis ehk Martini Justuse vaatenurgast on lugu kajastatud. 12.Teoses esinenud sümbolid ja olulised viited (näiteks piiblile või mõnele muule teosele) Sümboleid on arvatavasti psühholoogilises romaanis palju, kuid romaani arusaamise raskuses ja meele segaduses on raske neid tuvastada. Siiski punnitan ma mõned väljad. Üks kindel sümbol mis mulle silma jäi on püksid. Täpsemalt just nende tegelaste
Nad oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning püramiidi ja silindri ruumala. Arstiteadus: Selles valdkonnas olid egiptlastel suurimad teadmised ja oskused. Egiptuse arstid olid osavad kirurgid, oskasid valmistada paljusid ravimeid ja salve. Kirjandus: Mahukaid suurteoseid egiptlased ei kirjutanud, küll aga viljelesid lühivorme. Näiteks armastasid nad jäädvustada elutarkust edastavaid õpetussõnu. Sinuhe jutustus: egiptlaste lühijuttude seast kuulsaim. See postuumne minavormis lugu kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. Kuigi Sinuhe ei pidanud võõrsil taluma kitsikust, vaid oli seal edukas sõjamees ja rahva hulgas lugupeetud valitseja, ei saanud ta olla õnnelik. Vaid kombekohane matus Egiptuses võis talle tagada igavese elu. Seetõttu pöörduski ta vaarao esimesel kutsel rõõmuga kodumaale. Talle sai osaks vaarao soosing, veel
Keskmise riigi ajast pärineb enamik silmapaistvaid kirjandusteoseid, sest sellel ajal oli usuga kaudsem või olematu seos. Mahukaid suurteoseid ei kirjutatud, küll aga viljelesid lühivormid. Elutarkust edastati õpetussõnade abil. Tuntumad neist puudutasid Vana ja Keskmise riigi vahel aset leidnud sisesegadusi. Egiptlasi peetakse ka novellivormi leiutajaiks. Kuulsaim on ,,Sinuhe jutustus". See on postuumne minavormis lugu, mis võtab lahkunu elutee lühidalt kokku. Kunst Hauakambrid Egiptus oli kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Usk teispoolsusesse oli suur, et allutas enda alla kõik kunstialad. Egiptlaste elamu oli mõeldud inimesele, hingele, surmale. Erilise tähelepanu all oli ühiskonna juhtide haudemised, sest usuti, et nende surma järgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Alguses oli hauakambriks mastaba, hiljem astmik-püramiid. Püramiidid tehti kivist
Pikki miljöökirjeldusi kasut. kindlatel kunstilistel eesmärkidel: nii on võimalik ruum ja aeg elama panna, anda neile tegelastega võrdne asend, valmistada lugejat ette mingite sündmuste vastuvõtuks. Miniatuur - eepika väikevorm, mida iseloomustavad lühidus, napp sündmustik, detailne sõnastus, lüüriline meeleolu ja poeetilisus. [Lydia Koidula "Talvine metsasõit" või Tammsaare "Poiss ja liblik" Monoloog - kirjandusteose tegelase minavormis üksikkõne kas juuresolijale või omaette; tegelase pikem omaette arutlus, milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Sisemonoloog on kirjanduslik kujutusvõte, mis matkib inimese mõtete kulgu, meenutusi jm. [Juhan Smuul "Muhu Monoloogid" ja Jaan Kross "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" Muinasjutt - rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Imemuinasjutu sündmustik on
Igas teoses püstitab Woolf endale teatud eksperimentaalülesande: jätta mulje aja voolamisest; kujutada tegelaste tunnete arenemist ajas lapsepõlvest vanaduseni; näidata, kui erinev on mitmesuguste inimeste reaktsioon ühele ja samale sündmusele; kõnelda paralleelselt arenevaist inimsaatustest, mis põimuvad ainult korra või kaks ja lähevad siis igaveseks lahku. “Barbarite ootel” on impeeriumi kohaliku väikeametniku minavormis jutustus sellest, kuidas üks kohtunik saab teadlikuks oma osalusest impeeriumi vägivaldses võimus. “Barbarite ootel” romaan on parallel LõunaAafrika apartheidirežiimiga. See lugemisviis on suuresti tingitud romaani pealiinist, milleks on impeeriumi ametniku teadlikuks saamine oma osalusest vägivaldses võimus. Konkreetsest ahistusest ning murest, milles ei ole raske ära tunda LõunaAafrika tänapäeva
Tutvustus ,,Mina, Claudius" ning ,,Jumal Claudius ja tema naine Messalina" on ajaloolised romaanid. Robert Graves, elukutseline kirjanik, kirjutas need 1930-ndatel rahapuuduse sunnil. See aga ei vähendanud nende väärtust: ilmudes sai diloogia suure menu osaliseks. Romaanid põhinevad ajaloolistel faktidel, kõik tegelased on suuremal või väiksemal määral samasugustena ka elanud. Peategelane Claudius räägib raamatuis minavormis oma elulugu ning viib lugejaid kurssi ka Rooma poliitika, sõjakäikude, oma ja teiste perekonnaelu ja kõiksugu vandenõude ja intriigidega. Veidi saab kajastust ka tolleaegne olme, rahvaste paiknemine ja erinevatest klassidest inimeste üldine suhtumine maailma. Oma arvamus Teoseid oli üsnagi mõnus ja huvitav lugeda jutt oli ladus, põnev ja pakkus uusi teadmisi. Muidugi võttis alguses suur hulk ajaloolisi fakte ja lõpmatult kirjeldusi lausa
Need on katastroofi läbiteinud inimeste üksikkõned. Tonaalsus on samane stoiline rahu, mis saabub pärast meeleheidet. Esteet, literaat ja poliitiline pagulane Felix Ormusson on saabunud inkognito (tundmatuna, võõra nime all) Pariisist ja puhkab arstist sõbra idüllilises suvekodus Lõuna-Eestis. Ilutseb looduse keskel, mängib mõttekujutlustega, kuulab taluhääli, jälgib kaassuvitajaid ja kirjutab kõik üles oma päevikusse, mis ongi romaan minavormis päevikromaan. Kaassuvitajateks on sõber Johannese naine Jelen ja selle noorem õde Marion.Ilus Helena asub aega viivitamata kupeldama Ormussoni Marionile austajaks ja selle kattevarjus endale armukeseks.Ormusson on romaani esimeses pooles Helenest sisse võetud ega näe tema kavalat plaani mitte kohe läbi. Intellektuaalne Marion tunneb ilmselt aukartust külalise poeedi- ja maailmaparandaja- nimbuse ees. Ent see hajub varsti.
Ronaniga, kes on seni elanud ja õppinud Ameerikas. Ent Mirt ei saa uut suhet kaua nautida – varsti hakkab noorte idülli segama Ronani keerukas minevik, mis keerab pea peale nii mõnedki plaanid ja külvab segadust rohkem kui ühe inimese ellu. Kristiine Kurema “Jäätunud võõras” • • Sisu tutvustus • Minavormis kirjutatud noorsoojutustus algab ootamatu õnnetusega peategelane Maria kaotab oma ema. Milline näeb tema elu välja pärast seda? Kuidas ta tuleb toime leina, segaduse ja uute inimestega oma elus? Kristiine Kurema Jäätunud võõras saavutas Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja
· Surnute raamatud Papüüruserull, mis pandi lahkunule hauda kaasa. Seal olid kirjas siis õpetussõnad, kuidas surmariiki pääseda ning seal käituda. · Lühijutud egiptlasi peetakse novellizanri rajajaks. See kasvas välja ülikute hauakambri seintele kirjutatud autobiograafiatest. · Hümnid (ülistuslaulud) jumalatele, püramiiditekstid. · ,,Sinuhe jutustus"- suurim Egiptuse kirjandusteos. Ülik Sinuhe minavormis lugu. Justkui lahkunu elule tagasivaatav hauatekst. Kunst : · Maalingud hauakambrites. · Savikujukesed. Mesopotaamia Looduslikud olud Eufrati ja Tigrise vahelisel alal. Praegune Iraak. Eripärad head tingimused põllumajanduseks loodi ise kuivatamise ja niisutamisega. Ehitusmaterjalid ei olnud puitu ega kivi. Kasutati pilliroogu ja savi. Savitsivilisatsioon. Avatus Väga palju sõdimist. Asus avatud alal
kirikuraamatus. Kuid siiski ta palub tänulikult Leenalt õigust külas käia kui külm hakkab või lausa ise uuesti Kaukale kolida. Kellad löövad, lugu lõppeb ning laps Pärnil süles võttab ka Leenalt käest kinni ning nad embavad. 9. Autori keel ja lauseehitus Tüüpiline proosa vorm. 10. Mis tüüpi kirjeldused ning mida põhiliselt kirjeldatud Kirjeldatud on enamasti uute tseenide atmosfääri ja sisustust ning tegelaste tundeid. 11. Dialoog, monoloog või jutustav vorm (minavormis või kõrvaltvaatajana) Kõrvalvaataja vormis. 12.Teoses esinenud sümbolid ja olulised viited (näiteks piiblile või mõnele muule teosele) Teoses on (ja ma olen kuulnud, et teised õpilased nõustuvad) raske leida sümboleid siiski ma arvan, et olen suutnud mõned kummalise välja pigistada. Esimene sümbol on alkohol. Teose esimese vaatuses pakub Mogri-Märt pojale viina kes ei võtta, hiljem neljandas vaatuses sureb ta piirituse pudeli plahavatuse tagajärjena
Geomeetria oli egiptlastele vajalik eriti ehitustegevuses. Nad oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning püramiidi ja silindri ruumala. Kõige silmapaistvamad oskused olid egiptlastel aga arstiteaduses. Egiptlased olid osvad kirurgid ja viisid muuhulgas läbi küllalt keerukaid silmaoperatsioone. Tähtsaimaks võib aga pidada arusaama, et haigused ei teki mitte jumalate kättemaksust, vaid looduslikel põhjustel. Kirjanduse kohapealt on tähtsaim "Sinuhe jutustsus". See postuumne minavormis lugu kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. Kuigi Sinuhe ei pidanud taluma võõrsil kitsikust, vaid oli seal edukas sõjamees ja rahva hulgas lugupeetud valitseja, ei saanud ta olla õnnelik. Vaid kombekohane matus Egiptuses võis talle tagada igavese elu. Seetõttu pöörduski ta vaarao esimesel kutsel rõõmuga kodumaale. Talle sai osaks vaarao soosing, veel
Geomeetria oli egiptlastele vajalik eriti ehitustegevuses. Nad oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning püramiidi ja silindri ruumala. Kõige silmapaistvamad oskused olid egiptlastel aga arstiteaduses. Egiptlased olid osvad kirurgid ja viisid muuhulgas läbi küllalt keerukaid silmaoperatsioone. Tähtsaimaks võib aga pidada arusaama, et haigused ei teki mitte jumalate kättemaksust, vaid looduslikel põhjustel. Kirjanduse kohapealt on tähtsaim “Sinuhe jutustsus”. See postuumne minavormis lugu kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. Kuigi Sinuhe ei pidanud taluma võõrsil kitsikust, vaid oli seal edukas sõjamees ja rahva hulgas lugupeetud valitseja, ei saanud ta olla õnnelik. Vaid kombekohane matus Egiptuses võis talle tagada igavese elu. Seetõttu pöörduski ta vaarao esimesel kutsel rõõmuga kodumaale. Talle sai osaks vaarao soosing, veel
Leemet avastas, et Põhja Konn oli koguaeg olnud talle nii lähedal ja ta polnud sellest aru saanud. Ka Pirre ja Rääk olid puu otsas hinge heitnud. Leemet oli üksi koos Põhja Konnaga. Ta veetis enamuse ajast Põhja Konna valvates. Ta oli viimane Põhja Konna valvur ja viimane mees, kes mõistis ussisõnu. 67. Kompositsioon 68. 69. Teose ülesehitus on lihtne. Tegemist on minavormis jutustatud looga. Põhiprobleemi arendamine toimub koguaeg aina edasi ja mingeid kõrvalepõikeid ei ole. Koguaeg areneb edasi üks teema, lisandub uusi probleeme ja tegevusi. Teoses on romaanile omaselt rohkelt 9 probleeme, mitmekülgne tegevuse kujutamine, palju tegelasi ja sündmuste pikaajaline kulg.(6) Raamat jaguneb 38-ks peatükiks. 70. 71. Autori keel ja stiil 72. 73. Teose stiil on üsna tänapäevane. Palju on varjatud kriitikat ja paralleele tänapäevase
teoreetilist kontseptsiooni ega ole vana termini asendus. Uurimisobjektiks on uskumuste sõnalised, käitumuslikud ja materiaalsed väljendused. Vanema mõiste järgi on rahvausund pidevalt muutuv ja täienev avatud süsteem, uute tähenduste loomine pidevas loomisprotsessis. Rahvausundit iseloomustab ebaloogilisus, vastuolusus, heterogeensus. 43. Mis on memoraat? Iseloomusta seda folkloori zanri võrdluses muistendiga. Memoraat on minavormis jutustatud lugu isiklikust kogemusest. Sellel võivad puududa poeetilised tunnused, ei pruugi olla traditisiooniline. Markeerimata; mitte väga pikk aka üsna lühike; Erinevalt memoraadist ei ole muistend mina-vormis, tal on traditisioonilisi elemente, mida memoraadis alati ei kohta. Samuti markeerimata; lühike jutt. 44. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid. Oskar Loorits. Teos ,,Eesti rahvausundi maailmavaade" (esimene väljaanne
annaabi.ee 
