Ajaloo kontrolltöö (Kiviaeg, Egiptus, Mesopotaamia) (0)

Küsimused:
1. Kiviaja inimeste peamised tegevusalad.
2. Miks sai põlluharimine alguse just viljaka poolkuu piirkonnas. Millised riigid seal tänapäeval asuvad? Millised on nende rahvaste omavahelised suhted viimastel aastakümnetel?
3. Millisteks ajaloolisteks ajajärkudeks jaguneb kiviaeg? Millise inimliigiga see seotud on?
4. Millisel arheoloogilisel ajajärgul toimus üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele? Millised olulised muutused sellega veel kaasnesid? (5 uuendust).
5. Millisel ajajärgul hakkasid kujunema esimesed tsivilisatsioonid ?
6. Leidke võimalikke seoseid Egiptuse ühiskonna ja kirjaoskuse kitsa leviku vahel.
7. Milline on egiptlaste kujutlus surmajärgsusest?
8. Kuidas oli Sinuhe jutustus sellega seotud?
9. Millised Egiptuse jumalad olid riigi ja võimu seisukohast kõige olulisemad?
10. Mil määral on Egiptuse põllumajandus Niilusest sõltuv. (Kui palju on põlluharimiseks sobivat maad? Kuidas need maad paiknevad? Millised on peamised kasvatatavad kultuurid? Kuidas iga-aastased üleujutused põlluharimist mõjutavad?
11. Iseloomusta Mesopotaamia ühiskonda Hammurapi seaduste põhjal.
12. Milline kiri kujunes Mesopotaamias?
13. Milliste teadustega Mesopotaamias tegeldi? Miks just nende teadustega?
14. Kirjelda Mesopotaamia jumalaid.
15. Milline riik paikneb tänapäeval Mesopotaamias?
16. Milliseid tehnilisi uuendusi võtsid hetiidid kasutusele?
17. Millin eoli Pärtsia suurriigi struktuur? Kuidas mõjutas see riigi stabiilsust?
18. Mis tingis foiniikia tähestiku kiire leviku? Mida see omakorda kaasa tõi?
1. Kiviaja inimeste peamised tegevusalad: Kalapüük, korilus, küttimine.
2. Põlluharimine sai alguse viljaka poolkuu piirkonnas, sest tingimused viljakasvatuseks olid soodsad (sadas küllaldaselt vihma). Tänapäeval asuvad seal Iraak , Egiptus , Jordaania, Liibanon , Süüria, Iisrael ja Türgi. 1947 jagas Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Palestiina alad ära. Juudi osapool oli rahul, aga mitte araablased. Iisreali ( juudid ) ja teiste Araabia riikide (Palestiina, Süüria) vahel oli 1948 sõda.
3. Kiviaja jagunemine: vanem, keskmine, noorem. Kiviajal arenes australopiteekuste liigist inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo erectus.
4. Üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele toimus nooremal kiviajal (kliima soojenes). Kaasnesid muutused ühiskonna arengus: kujunesid püsivad suured asulad, inimesed eristusid senisest selgemalt tegevusalade järgi, järk-järgult süvenes varanduslik ebavõrdsus kogukondlaste vahel, hakati relvade ning tööriistade valmistamise materjalina kasutama pronksi ja rauda. Rephrase: Viljelusmajandus, kasutati metalli, ühiskondliktööjaotus, erinevad varanduslikud klassid , riiklus, kiri.
5. Esimesed tsivilisatsioonid hakkasid tekkima 3000 eKr (Egiptus, Mesopotaamia). Pronksiaeg .
6. Egiptuses oli kirjaoskus kitsalt levinud (1%), sest see oli privileeg . Kirja keerukuse tõttu nõudis kirjaoskuse omandamine palju aega. Õppimine algas kodus ja jätkus mitmesugustes koolides . Enamik õpilasi pärines rikastest peredest. Õppimine nõudis aastatepikkust rutiinset ja vaevarikast tööd õpetajate range järelvalve all.
7. Egiptlastel oli detailne ettekujutus elust pärast surma. Selle järgi jätkas lahkunu pärast surma samasugust elu ja tegevust nagu eluajal: töötajad tegid tööd, ülikud nautisid, vaarao valitses. Aga surmajärgne elu ootas vaid neid, kes olid ära saadetud kohaste matuserituaalidega, mille hulka kuulus keha säilitamine. Seetõttu oli tähtis mumifitseerimine ( surnukeha spetsiaalne töötlemine parema säilitamise tagamiseks). Hauakamber kindlustas lahkunu häirimatu elu surmariigis. Sinna pandi kaasa kujusid , mis asendaks muumiat, kui töö hävib. Seintel olid maalingud lahkunu elust.
8. Sinuhe jutustus – ülik Sinuhe minavormis tagasivaatav lugu. Sinuhe põgenes halva valitseja eest võõrsile ja sai rikkaks, aga teadis, et igavese elu võib tagada ainult kombekohane matus kodumaal. Vaarao kutsus koju tagasi ja lasi rajada hauakambri, Sinuhe sai rahus surra.
9. Mitmed jumalad olid tihedalt seotud kuningavõimuga, eelkõige päikesejumal Amon-Ra ( peajumal , vaarao oli ta poeg. Ra oli maailma looja ja esimene valitseja), pistrik Horos (kehastas teatud mõttes elavat valitsejat ennast) ja surnuteriigi valitseja Osiris .
10. Egiptuses ei saaja vihma peeaaegu üldse ja põlluharimine on võimalik ainult tänu Niiluse korrapäratstele üleujutustele. Ülemjooksul on vihmaperioodid. Juunis ja juulis tulev üleujutus (tänapäeval takistab tamm) kestab süigseni ja jätab maha pehme ja viljaka muda , millesse külvatakse seemned, millest sai kevadel saaki. Hakati tegema kunstlike niisutusi ja loodi niisutussüsteeme. Kasvatati nisu, lina ja vahetati teiste riikidega -> head suhted. Kasutati ka transportimiseks.
11. Mesopotaamias oli kolm õigusliku seisust : vabad kodanikud, sõltlased ja orjad . Hammurapi seaduste järgi oli pereisal suur võim (perekond oli patriarhaalne ) ja võrdsete seisuste vahel kehtis „Silm silma, hammas hamba vastu“ reegel.
12. Mesopotaamias kujunes kiilkiri (arenes Sumerite piltkirjast). Pehmele savitahvlile vajutati märgid kiilikujulise otsaga pulgaga. Palju märke tähistasid silpe.
13. Mesopotaamia teadus oli eelkõige tarvilike teadmiste ja võtete kogumine. Ei tehtud teoreetilisi üldistusi. Matemaatika (kuuekümnendüsteem, numbrite järjekord). Astronoomia (taevavaatlused ennustamiseks ja ajaarvestamiseks -> kuukalender).
14. Mesopotaamia panteon (jumalate kogum) on sumeri päritolu. Peaaegu kõik olid inimesekujulised ja neile omistati ka inimlikke omadusi. Neid kujutati ette suure perekonnana, kes elas rikaste moodi. Aga neil oli surematus ja üliinimlik võimsus. Kaitsesid inimlikku õiguskorda ja moraali ning karistasid ülekohtuseid. Igal jumalal oli lemmiklinn.
15. Tänapäval paikneb Mesopotaamias Iraak.
16. Hetiidide võimu ajal hakati tööriistade valmistamiseks kasutama rauda. Leiutati hobukaarikud ja sõjas kasutati kaarikuvägesid.
17. Pärslaste suurriiki juhtis suurkuningas . Riigil puudus kindel pealinn, oli jagatud suurteks asehaldurkondadeks ehk satraapiateks, mis langesid üldjoontes kokku alistatud piirkondadega. Satraabid (kuningas määras ülikute seast) pidid juhtima kohalikku sõjaväge ja koguma makse. Pöörati tähelepanu ühendusteedele, millest olulisem oli Suur Kuningatee. Pärsia riik oli erakordselt stabiilne, rahvas leppis ülemvõimuga.
18. Foiniikia tähestik levis kiirelt, sest oli lihtsalt ja hõlpsalt omandatav. Võimaldas hariduse teatavat ilmalikustamist: kirjaoskus polnud enam kitsa elukutselise preesterkonna eesõigus.