Etüüd punases sisukokkuvõte (2)

"Etüüd punases"
Autor: Arthur Conan Doyle
Arthur Conan Doyle oli Šoti kirjanik, luuletaja ja arst. Ta on tuntud ennekõike Sherlock Holmesi ja Professor Challengeri lugude autorina.
Tegevuse aeg ja koht:
Raamat koosneb kahest osast: I osa (Endise sõjaväearsti dr. John H. Watsoni mälestustest) tegevuse ajaks on aasta 1881. Tegevus toimub Londonis. II osa (Pühakute maa) tegevus toimub aastatel 1847-1860. Tegevuspaigaks on Utahi piirkond Põhja-Ameerikas. Tegevus liigub ka Euroopasse, käiakse Pariisis, Peterburis, Kopenhaagenis ning jõutakse lõpus ka Londonisse.
Peategelased:
Doktor Watson- endine sõjaväearst Afganistanis. Sherlock Holmesi toakaaslane ja lähim sõber. Watsion oli tasakaaluka iseloomuga ja tihti pahviks löödud Holmesi teadmistega ja tähelepanelikkusega.
Sherlock Holmes - nõuandja- detektiiv Londonis. Holmesil oli teadmisi igast valdkonnast nii palju, kui ta seda ise vajalikuks pidas. Tänu märkimisväärsele tähelepanelikkusele eksis ta väga harva oma arvamustega. Talle meeldis ka viiulit mängida ja tubakat suitsetada. Tema iseloom võis olla väga kõikuv: ta võis olla väga virk ja agar, kuid mõni päev lebas ta päev läbi diivanil ega lausunud sõnagi.
Huvitavamad kõrvaltegelased:
Huvitavamateks kõrvaltegelasteks võib pidada inspektor Tobias Gregsonit ja inspektor Lestrade'i. Nad mõlemad on Scotland Yardi detektviivid. Neid on raamatus kujutatud natuke rumalatena, sest nad sattusid alati valedele jälgedele. Nad olid teineteise peale kadedad ning üritasid alati üksteisele "ära teha". Nad mõlemad austasid Holmesi väga, kuid alati olid nemad need, kes said kuritöö lahendamise eest tunnustust.
Lühidalt süžee:
Raamat on kirjutatud minavormis Doktor Watsoni poolt, kes oli sõjaväearst Afganistanis. Londonisse naastes saab ta juhuslikult oma korterinaabriks Sherlock Holmesi, kes teenib elatist nõuandja-detektiivina. Ühel ööl toimus Lauristoni pargis mõrv, kus tapeti Enoch J. Drebber. Holmes kutsub Watsoni kaasa sündmuspaigale, leides, et sellest võiks talle kasu olla. Pärast lühikest uurimist , jõuab Holmes paljudes asjades selgusele. Peamine fakt oli see, et tapjal oli punakas nägu, millest tuleneb ka raamatu pealkiri. Paar päeva hiljem leidis aset Halliday erahotellis järjekordne mõrv. Ohvriks Joseph Stangerson, kes selgus olevat Drebberi erasekretär. Mõlema mõrva kordasaatjaks oli mormoon Jefferson Hope . Jefferson Hope oli neid kahte meest aastaid taga ajanud, sest need olid tapnud ta kallima Lucy Ferrieri ning ta isa John Ferrieri. Hope'i ainus soov oli need mehed üles leida ning neile kätte maksta. Ta ei tapnud neid lihtsalt niisama ära, vaid mängis saatusega, andes ohvrile valida kahe tabletti vahel: ühes oli surmav mürk, teises mitte midagi. Ainsaks mälestuseks, mis Hopel oma armastusest oli, oli laulatussõrmus. See oli tal mõrva käigus kaduma läinud. Holmes pani leitud sõrmusest lehte kuulutuse, mille abil õnnestus tal kindlaks teha mõrvar ja ta kinni nabida. Jefferson pandi vangi, kuid kohe esimesel ööl pärast vangistamist Jeffersonil rebenes aneurüsm ( aordi laiend ) ja ta suri. Ta näol oli rahulik naeratus, nagu oleks ta surmahetkel võinud tagai vaadata kasulikult elatud elule ja hästi tehtud tööle.
Probleemid:
Peamiseks probleemiks võib pidada seda, et tol ajal ei olnud naissoost isikutel suurt vabadust ega valikuvõimalust. Lucy Ferrier oli sunnitud minema naiseks kas Drebberile või Stangersonile. Jäänud ilma isast, pidigi ta minema Drebberile mehele. Lucy langes südamevaludesse ja kurvastusesse ning suri kuu aega hiljem- põhjuseks siis isa kohutav surm või vihkamisväärne pealesunnitud abielu.
Teose sõnum:
Stangerson ja Drebber põgenesid aastaid Jeffersoni eest, lootes pääseda tema käest. Nad ei käinud kunagi eraldi väljas, vaid hoidsid kogu aeg kokku. Kuid kui sa oled kord midagi nii hirmsat korda saatnud, siis pole vahet, kui meeleheitlikult sa üritad põgeneda- saatus püüab sind lõpuks kinni ning paneb sind sinu tegude eest maksma.
Kaks tsitaati:
"Mina arvan, et inimese aju on esialgu väikese tühja katusekambri sarnane ja te peate sinna koguma mööblit oma äranägemise järgi. Rumal võtab vastu igasugust ettesattuvat koli, nii et vajalikud teadmised enam sisse ei mahu või parimal juhul on muu pahnaga nii segi, et naljalt midagi kätte ei saa. Osav töömees valib aga suure hoolega, mida ta oma ajukambrisse paigutab. Ta ei võta midagi peale nende riistade, mida ta töö juures vajab, kuid neid on tal suur valik ja kõik kõige eeskujulikumas korras. Väär oleks mõelda, et sellel väikesel ruumil on elastsed seinad, mida võib venitada ükskõik kui laiaks." - Sherlock Holmes
"Kui kirjeldate inimesele mingisugust sündmuste rida, ütleb enamik, missugune on tulemus. Nad on suutelised neid sündmusi seostama ja nende põhjal järeldama, mis edasi toimub. Kuid väike osa inimesi on võimelised neile teatavaks tehtud tulemustest lähtudes loogilise mõtlemise abil välja jõudma nende astmeteni, mis sellise tulemuseni viisid" -Sherlock Holmes