"Etüüd
punases"Autor:
Arthur Conan Doyle Arthur
Conan Doyle oli Šoti kirjanik, luuletaja ja arst. Ta on tuntud
ennekõike
Sherlock Holmesi ja
Professor Challengeri
lugude autorina.
Tegevuse
aeg ja koht:Raamat
koosneb kahest osast: I
osa (Endise sõjaväearsti dr. John H. Watsoni mälestustest)
tegevuse ajaks on aasta 1881. Tegevus toimub Londonis. II osa
(Pühakute maa) tegevus toimub aastatel 1847-1860. Tegevuspaigaks on
Utahi piirkond Põhja-Ameerikas. Tegevus liigub ka Euroopasse,
käiakse Pariisis, Peterburis, Kopenhaagenis ning jõutakse lõpus ka
Londonisse.
Peategelased:Doktor Watson- endine sõjaväearst Afganistanis. Sherlock Holmesi
toakaaslane ja lähim sõber. Watsion oli tasakaaluka iseloomuga ja
tihti pahviks löödud Holmesi teadmistega ja tähelepanelikkusega.
Sherlock
Holmes - nõuandja-
detektiiv Londonis. Holmesil oli teadmisi igast
valdkonnast nii palju, kui ta seda ise vajalikuks pidas. Tänu
märkimisväärsele tähelepanelikkusele eksis ta väga harva oma
arvamustega. Talle meeldis ka viiulit mängida ja tubakat suitsetada.
Tema iseloom võis olla väga kõikuv: ta võis olla väga virk ja
agar, kuid mõni päev lebas ta päev läbi diivanil ega lausunud
sõnagi.
Huvitavamad
kõrvaltegelased:Huvitavamateks
kõrvaltegelasteks võib pidada
inspektor Tobias Gregsonit ja
inspektor Lestrade'i. Nad mõlemad on
Scotland Yardi detektviivid.
Neid on raamatus kujutatud natuke rumalatena, sest nad sattusid alati
valedele jälgedele. Nad olid teineteise peale kadedad ning üritasid
alati üksteisele "ära teha". Nad mõlemad austasid
Holmesi väga, kuid alati olid nemad need, kes said kuritöö
lahendamise eest tunnustust.
Lühidalt
süžee:Raamat
on kirjutatud minavormis Doktor Watsoni poolt, kes oli sõjaväearst
Afganistanis. Londonisse naastes saab ta juhuslikult oma
korterinaabriks Sherlock Holmesi, kes teenib elatist
nõuandja-detektiivina. Ühel ööl toimus Lauristoni
pargis mõrv,
kus
tapeti Enoch J. Drebber. Holmes kutsub Watsoni kaasa
sündmuspaigale, leides, et sellest võiks talle kasu olla. Pärast
lühikest
uurimist , jõuab Holmes paljudes asjades selgusele. Peamine
fakt oli see, et tapjal oli punakas nägu, millest tuleneb ka raamatu
pealkiri. Paar päeva hiljem leidis aset Halliday erahotellis
järjekordne mõrv. Ohvriks Joseph Stangerson, kes selgus olevat
Drebberi erasekretär. Mõlema mõrva kordasaatjaks oli mormoon
Jefferson
Hope . Jefferson Hope oli neid kahte meest aastaid taga
ajanud, sest need olid tapnud ta kallima
Lucy Ferrieri ning ta isa
John Ferrieri. Hope'i ainus soov oli need mehed üles leida ning
neile kätte maksta. Ta ei tapnud neid lihtsalt niisama ära, vaid
mängis saatusega,
andes ohvrile valida kahe tabletti vahel: ühes
oli
surmav mürk, teises mitte midagi. Ainsaks mälestuseks, mis
Hopel oma armastusest oli, oli laulatussõrmus. See oli tal mõrva
käigus kaduma läinud. Holmes pani leitud sõrmusest lehte
kuulutuse, mille abil õnnestus tal kindlaks teha mõrvar ja ta kinni
nabida. Jefferson pandi vangi, kuid kohe esimesel ööl pärast
vangistamist Jeffersonil
rebenes aneurüsm (
aordi laiend ) ja ta suri.
Ta näol oli rahulik naeratus, nagu oleks ta surmahetkel võinud
tagai vaadata kasulikult
elatud elule ja hästi tehtud tööle.
Probleemid:Peamiseks
probleemiks võib pidada seda, et tol ajal ei olnud
naissoost isikutel suurt vabadust ega valikuvõimalust. Lucy Ferrier oli
sunnitud minema
naiseks kas Drebberile või Stangersonile. Jäänud
ilma isast, pidigi ta minema Drebberile mehele. Lucy langes
südamevaludesse ja kurvastusesse ning suri kuu aega hiljem-
põhjuseks siis isa kohutav surm või vihkamisväärne pealesunnitud
abielu.
Teose
sõnum:Stangerson
ja Drebber põgenesid aastaid Jeffersoni eest, lootes pääseda tema
käest. Nad ei käinud kunagi eraldi väljas, vaid hoidsid kogu aeg
kokku. Kuid kui sa oled kord midagi nii hirmsat korda saatnud, siis
pole vahet, kui meeleheitlikult sa üritad põgeneda- saatus püüab
sind lõpuks kinni ning paneb sind sinu tegude eest maksma.
Kaks
tsitaati:"Mina
arvan, et inimese aju on esialgu väikese tühja katusekambri sarnane
ja te peate sinna koguma mööblit oma äranägemise järgi. Rumal
võtab vastu igasugust ettesattuvat koli, nii et vajalikud teadmised
enam sisse ei mahu või parimal juhul on muu pahnaga nii segi, et
naljalt midagi kätte ei saa. Osav töömees valib aga suure hoolega,
mida ta oma ajukambrisse paigutab. Ta ei võta midagi peale nende
riistade, mida ta töö juures vajab, kuid neid on tal suur valik ja
kõik kõige eeskujulikumas korras. Väär oleks mõelda, et sellel
väikesel
ruumil on elastsed seinad, mida võib venitada ükskõik
kui laiaks." - Sherlock Holmes
"Kui
kirjeldate inimesele mingisugust sündmuste rida, ütleb enamik,
missugune on tulemus. Nad on suutelised neid sündmusi seostama ja
nende põhjal järeldama, mis edasi toimub. Kuid väike osa inimesi
on võimelised neile teatavaks tehtud tulemustest lähtudes loogilise
mõtlemise abil välja jõudma nende astmeteni, mis sellise
tulemuseni viisid" -Sherlock Holmes
Kõik kommentaarid