Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Miks toimus varauusajal murrang ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kirik, varauusaja, varauusajal, maailmapilt, humanism, ellusuhtumine, vastureformatsioon, leiutati, tasemele, avatum, populaarsemaks, esmaseks, tippsaavutus, suhtuma, loodusteaduste, iseendaga, sedavõrd, aasiasse, juhuse, tahtel, lapik, kujult, suhtlemine, merkantilism, kohapealt, vältima, algatajaks, munkade, eluviisid, teavitas, sellenikorral + kingitused senjööri vanema tütre abiellumise puhul. Sageli olid vasallidel väikevasallid ja nemad ei pidanud esimestele senjööridele alluma. Pärusvaldusi riik endale tagasi võtta ei saanud. Rüütliseisus Osa rüütleid pärines vanadest ülikusuguvõsadest (Rooma aristokraatiast, germaani suurnikest hertsogi tiitel, frangi riigi kuninglikust soost järeltulijad krahvi tiitel). Neil olid sageli suured pärusmaad, ei andnud vasallivannet. Rüütliseisust rõhutas ka kirik andes sellele religioosse tähenduse ja kehtestades jumalarahu. Kõrgkeskajal oli aina raskem rüütliseisusesse saada ja see hakkas muutuma päritavaks seisuseks aadliks. Rüütliks saamine Nõudmised: kasvatus, sõjaline treening. 7 a. - paaz aadliperekonnas, õpetati seltskonnas käitumist ja kombeid. 15 a. - kannupoiss rüütli relva kanmine, saatmine, võitlusvõtted. 20 a. - rüütliks ristimine Vaimulikud rüütliordud
Linnad tekkisid kauplemiseks soodsatesse kohtadesse- jõesuudmed, silla v koolmekoha juures, sadamapaik. Linnastatuimad piirkonnad tekkisid paikadesse, kus oli talupoegi, kellele toodand linlase toidaks ja kelle hulgast saaks linn täiendust elanikkonnale.Kõigepealt hakkasid linna tekkima Vahemere piirkonda, antiiksete linnade kohale, hiljem kesk- ja põh-euroopas. Suurimad linnas u 50-100 tuh, keskmine linn 10 tuh, väikelinn 1000 elanikku. Tähtsamad ehitised olid kirik, linnavalitsuse hoone, turuplats, sadam. Linnaõigus e linnaharta saadi valitsejalt, õigus omavalitsusele (nõukogu e raad), raha vermimine, seadused, kohus, maksud, kaitsemeeskond. Linnaelanikud olid osa III seisusest, vabad inimesed- käsitöölised, kaupmehed, lihtrahvas. 1.a linnas- vaba inimene (sunnismaine talupoeg oli põgenendu linna, suutis end seal elatada, ilma, et teda leitaks). Gildid olid usulised ja poliitilised kaupmeeste ühingud, tsunftid käsitööliste
V sajandil ühendab hõimupealik Chlodovech teised frangi hõimud ja tekib Frangi riik. Chlodevech oli tark ja võttis ristiusu vastu otse paavstilt, mistõttu sai ta endale sõja korral tugeva liitlase. Rooma impeeriumi lagunemise ja germaani riikide tekkega kaasnes kultuuri üldine langus. Linnade arv ja tähtsus vähenesid ja paljud inimesid kolisid maale. Mõni linn jäi täiesti tühjaks ja unarusse jäeti ka vanad templid, veejuhtmed ja saunad. Ristiusu kirik varasel keskajal Juba vanaaja lõpul oli enamik Rooma keisririigi elanikke võtnud vastu ristiusu. Kristlasi ühendas katoliku kirik. Rooma riigis oli kirikul suur tähtsus. Kirik hoolitses vaeste eest, hakkas korraldama kooliharidust ja mõistis ka kohut. Germaanlaste sissetungide puhul otsis rahvas kaitset kirikult, mitte keisrilt. Kirikust sai ka antiikkultuuri hoidja, sest vaimulikud pärinesid tihti suursugustest suguvõsadestja olid kultuursed mehed. Nad tundsid huvi piibli
Valgustusideed tekkisid Inglismaal (tolle aja Euroopa kõige demokraatlikumas riigis), üle Euroopa levisid aga Prantsusmaa haritlaste kaudu. Valgustajad hindasid inimmõistust, ideaaliks oli ratsionaalne maailmakäsitlus. Nad uskusid, et ideede alusel saab maailma muuta, uusi ideid on vaja levitada, ideede mõistmine eeldab haridust ja teadmisi. Inimühiskonna eeskujuks peaks olema loodus. Kui mingi nähtus esineb looduses, siis on see mõistlik. Nende maailmakäsitlusele oli omane uus humanism, nad pidasid oluliseks inimest oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kristliku asketismi vastu, mida oli eriti rõhutanud katoliku kirik. Valgustaja Rene Descartes arvas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges. "Ma mõtlen, järelikult olen olemas". Voltaire võitles katoliku kirikuga, mida pidas peavaenlaseks. Samas uskus ta kõrgema olevuse olemasolusse. "Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda".
Cellarius, kes eristas ajaloos vana, kesk ja uusaja. Ta pidas kesk ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. aastal. Hiljem on pakutud ka muid daatumeid, nt. Ameerika avastamine 1492, Itaalia sõdade algust 1494 ja ka reformatsiooni vallandumist 1517. Varauusaega hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Tavaks on vaadelda varauusaja aega 15001800. Võib vaadelda kui eelmodernset ühiskonnast modernsesse ühiskonda ülemineku ajajärku, kus keskaegsed traditsioonid põimusid uusaegsete uuendustega. Kesk ja uusaja piir nõukogude ajalookirjutistes: Nõukogude ajalookirjutis nihutas
Americo Verspucci avastas et tegemist on hoopis uue mandriga ning pandigi nimeks tema nime järgi. Meretee Indiasse avastas Varco da Gama, sõites ümber Aafrika mandri. Teed indiasse püüdsid leida ka Inglased, kuid seda Põhja-poolkera kaudu. Fernao de Magalhaes tegi esimese ümbermaailma reisi ning jõudis vürtsideni Lääne kaudu, tõestades et maakera on ümmargune. Kodumaale ta ise ei naasnud: Filipiinidel puhkenud tülis tapsid ta pärismaalased. Tagajärjed: Inimeste maailmapilt avardus, Euroopa hakkas maid koloniseerima, Euroopasse kogunesid rikkused, Kaubateed paiknesid ümber, hakkati kasvatama uusi kultuure (mais, tubakas, kartul, tomat), teadus arenes kiiresti, inimrassid paiknesid ümber, tekkis orjakaubandus, kristlus levis mujal maailmas. Pilet 2 *Suur rahvasterändamine, Frangi riik | Rahvasterändamise tagajärjed. Frangi riigi kujunemine, ristiusu vastuvõtmine; merovingid; Karl Martell, Pippin Lühike, Karl Suur; riigi lagunemine
poegade vahel riigi ära. ida-Frangi riigiks, kus tuli võimulse Ottoniidide dünastia, Saksa- Rooma ehk Lõuna Frangi riiks ja Lääne-Frangiks. Ida-Rooma ehk Bütsantsi keiserriik Aastal 395 jagunes Rooma kaheks, idaks ja lääneks. Bütsntsi alad paiknesid Antiik-Kreeka kultuuri, rahva ja keele aladel. Pealinnaks sai Kontstantinoopol ja Rooma riigi jagunemisega jagunes ka ristiusk kahte ossa. Lääne-Roomas katoliku kirik ja Ida-Roomas õigeusu kirik. Miks jäi Ida-Rooma püsima, kui aastal 476 Lääne-Rooma lagunes? · Teistsugune sõjaväe ülesehitus, sõjaväkke ei värvatud germaani hõimude liikmeid · Jätkus kaubanduselu · Bütsantsi kuldmünt oli rahvusvaheline valuuta · Vabadele talupoegadele säilitati maavaldus ja see pidurdas põllumajanduse langust, samas jätkus ka orjanduslik kord Riigikorraldus Ilmaliku elu korraldus kuulus keisrile ehk basileusele (tal oli seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim)
Põhja-Aafrikasse rajasid oma riigi vandaalid, Hispaaniasse tungisid läänegoodid ning Itaalias asus idagootide riik. Nendele riikidele tekkis germaani ja ladina keele segunemisel Momaani keel. Kõige püsivamaks riigiks sai nendest Frangi riik. Frangi riigile pani aluse Chlodovech. Ta võttis üle ristiusu ning selle võttis ta üle ilma muutusteta. Aastal 496 toimus ristiusu ülevõtmine. Lääne-Euroopas toimus üldine kultuuri allakäik. Paljud tekstid säilisid tänu kirikule. 2) Kirik varakeskajal Kristlus oli põranda alune religioon. Neil ei lubatud avalikult tegutseda. 4.sajandi alguseks tohtisid nad avalikult tegutseda. 4.sajandi lõpuks sai ristiusust Rooma riigi ametlik usk. Sotsiaalabi tähendab, et riik tegeles vaestega, leskedega ja kodututega. Hoolitseti haigete eest, säilitati antiikkultuuri. Hariduse andmine oli kiriku käes. Kiriku hoone andis varjupaiku. Kiriku hierharhia oli allumisvahekord. Kõige tähtsam oli Rooma peapiiskop. Esimene paavst oli Peetrus
Ta viis läbi sõjaväereformi, mille käigus ta andis sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude abil sai ta seotada omale vajaliku varustuse ja said astuda palgasõjaväkke. Feodalismil on kitsam ja laiem tähendus. Kitsamas ja klassikalises tähenduses tähistab see senjööri ja vasalli suhteid ehk vasalliteet. Laiemas tähenduses on feodalism feodaalühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus ja pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Feodalismi kujunemise peamised põhjused olid vajadused muutusteks. Oli vajadus luua uus sõjaväeorganisatsioon raske ratsavägi. Lisaks oli vaja luua stabiilne võimusüsteem. Lään Vasallile kasutamiseks antud maa koos talupoegadega. Lään kui benefiits anti eluks ajaks, algul ei saanud üldse pärandada, pärast sai senjööri loaga. Lään kui feood vabalt pärandatav. Domeen kuninga maavaldus Allood maatükk, mis ei hõlmanud vasallisuhteid
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada
Nimetus võeti kasutusele XV. Sajandil, mil Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt viimase Lääne Rooma keisri kukutamist 476. aasta. Keskaja lõpu määratlemisel ajaloolased nii üksmeelsed ei ole, kuid kõige sagedamini peetakse selleks aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Seda aastat loetakse siis ka järgmise ajalooperioodi varauusaja alguseks. Keskaeg jaguneb Varakeskajaks V. XI. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne- Rooma keisrivõimu langusest kuni XI. Sajandini. Rooma keisririigi aladele olid tunginud germaanlased ja Lääne- Roomas tekkisid germaanlaste riigid. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma piiskoppide ehk paavstide autoriteet. Lääne- Euroopa kristlased hakkasid paavstis nägema oma vaimset isa ja eestseisjat
ta ka tegi, kuigi ääretult vastumeelselt. Üheks 17. saj kuulsamaks füüsikuks ja astronoomiks on peetud Isaac Newtoni (1643-1727), kes leiutas peegelteleskoobi ja avastas selle kaasabiga valgusspektri. Newton jõudis ka järeldusele, et planeedid liiguvad ümber päikese mööda elliptilisi trajektoore. Füüsika vallas oli tähtsamaks avastuseks elektri kasutuselevõtt, sest kasutatakse seda ju meie igapäevaelus ju väga laial tasandil. Leiutati esimene generaator, elektrielement, mis sai oma elektrienergia keemilisest reaktsioonist. Juba 19. saj ehitati esimene elektromagnet ja elektrimootor. 4 Hakati ka suurendama uurimistöid looduses, nimelt ei olnud varem loomade kohta kindlaid andmeid üles tähendatud, kuid 18 saj esimesel poolel hakati süstematiseerima ka looma- ja taimeriiki. Loomad ja taimed jaotati perekondadesse ning neile anti ladinakeelseid nimed
talupoegadega, kellelt kogutud maksude abil sai ta seotada omale vajaliku varustuse ja said astuda palgasõjaväkke. Feodalismil on kitsam ja laiem tähendus: 1. Kitsamas ja klassikalises tähenduses tähistab see senjööri ja vasalli suhteid (vasalliteet). 2. Laiemas tähenduses on feodalism feodaalühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus ja pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Selle kujunemise peamised põhjused: 1. Vajadus luua uutlaadi sõjaväeorganisatsioon 2. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Lään Vasallile kasutamiseks antud maa koos talupoegadega. Lään kui benefiits anti eluks ajaks, algul ei saanud üldse pärandada, pärast sai senjööri loaga. Lään kui feood vabalt pärandatav. Domeen kuninga maavaldus Allood maatükk, mis ei hõlmanud vasallisuhteid. Aja jooksul alloodide arv vähenes.
müüki (kirikumaade müük). Cluny silmapaistvamad esindajad hakkasid 11.saj pürgima ka paavsti troonile, keisrid seda soosisid. See tõi 11.saj keskpaigas kaasa murrangu paavstide autoriteedis, see ilmneb eriti 2s asjas: 1059 reformiti paavstide valimise kord, seni oli paavsti valinud rooma rahvas ja vaimulikud, nüüd hakkasid paavste valima kardinalid enda hulgast. 1054 leidis aset otsustav konflikt Rooma kirikul Konstantinoopoli kirikuga, senini katoliku kirik oli ühtne, Lääne poolt juhtis paavst, Idas Konstantinoopoli patriarh. Kirikute vahelise konflikti tekitas eelkõige arusaam et Idas tuli pühavaim pojast, läänes aga isast ja pojast. Pärast seda konflikti kiriku lõhe jäi. Nüüd sai paavstiks Gregorius III, ta oli mõjukas vaimulik ka enne paavstiks saamist, ta otsustas, et paavst peab olema ilmalikust võimust sõltumatu. Senini keisrid arvasid paavste küll olema vaimuliku võimu esindajad aga ilmalikust võimust sõltuvad
hea tegu ja hinge puhtus. Niimoodi iseloomustab Eusebius munklust kõrvutades seda meile tuttavama eluvormiga, milles tuleb järgide sotsiaalse elu reegleid, kuid ometi saab ka nii säilitada vagadust ja issanda teenimist. Munkluse filosoofiat iseloomustavad gnostilised ja uusplatoonilised mõjud, vastandumine materiaalsele maailmale, eristatakse hinge ja keha. Kuni püha Benedictuseni 6. sajandil elasid mungad võrdlemisi vabalt ning ilma kindla elukorralduseta, mistõttu kirik munklusele selle ebaselge eluvormi tõttu mõnevõrra viltu vaatas. Esimesed mungad on eremiidid (eremia kr keeles 'kõrb'), pärit olid nad Egiptusest. Esimene eremiit oli Teeba Paulus. Juba Teeba Pauluse legendi järgi elavad mungad väga kaua ja toituvad väga vähesest. Usuti, et munk elab täiuslikult ka ilma sakramendita, mis küll õõnestas piiskoplikku autoriteeti. Eremiitlusest mõnevõrra hilisemate arengutena eristatakse anahoreetlust ja koinobiitlust. Anahoreetlus
mida kasutas Martin Luther. · Tekkis konflikt reformimeelse Lutheriga tahtevabaduses, ja rõhutas selle olemust. · ,,Narruse kiitus" laseb Narrusel kõnelda, kas kirikul võiks olla suuremaid vaenlasi kui paavstid, kes võltsivad Kristuse õpetust meelevaldse seletuse ja kipuvad ,,oma katkumürgise eluga kõri kallale". Mitmes töös avaldas ta sõjavastaseid vaateid kristlik kirik verega rajatud, kinnitust leidnud ja läbi ülendatud, kuid paavstid ajavad edasi, nagu Kristus oleks lõplikult surnud. JOHANNES REUCHLIN 1455-1522 · Saksa Ingolstadti ja Tübingeni heebrea ja vanakreeka keele professot. · 1509. aastal tüli Kölni usuteadlastega - taotlesid juudi pühade raamatute hävitamist kristlusele vaenulikud tegelikult vajalikud uurimiseks.
funktsionaalseid nõudeid eiravaid kristlikke vasteid paganlikele antiiktemplitele, andsid ristiusus märtritele püstitatud mälestuspühamud. Donato Bramante kavandatud Püha Peetruse märtrisurma tähistav Rooma San Pietro kloostri kabel (3. pilt). Püüd leida lihtsat, harmoonilist kompositsiooni eristab Bramante loomingut vararenessansile iseloomulikust antiikarhitektuuri elementide piinliktäpsest jäljendamisest. Kõige suurejoonelisem kõrgrenessansi kirikuehitus on Peetri kirik Roomas. Bramante planeeris kiriku monumentaalse peakupliga tsentraalehitisena, milles täielikult domineeris kupli mõju. Hoone 1 nurgakivi pandi 1506 aastal, 1514. ehitus Bramante surmaga seoses katkes ja jätkus alles 1567 aastal. Michelangelo lihtsustas Bramante põhiplaani ja hakkas kuplit oma plaani järgi ehitama. Kupliehitis koosneb kolmest osast, mis moodustavad arhitektuurilise terviku (4. pilt) 1
Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500 1800. Sellisest varauusaja dateeringust on lähtutud ka käesolevas raamatus. Varauusaega võib vaadelda kui üleminekuajajärku eelmodernsest ühiskonnast modernsele
paavsti kuuriat. Paavsti juures olid paljude riikide diplomaatilised esindajad, kellele tuli raha toimetada see oli aga võimalik ainult pankade vahendusel. 15. saj lõpul liikus majanduskeskus Itaaliast Lõuna-Saksamaale, kus selle võttis suuresti üles Fuggerite suguvõsa, kellest said kõige rikkamad inimesed maailmas. "Fugger", vahel ka kirjapildina "fucker" muutus lõunasaksa kaupmeeste üldnimetuseks. Enamus laenusid anti ühelt inimeselt teisele ja need olid lühiajalised. Kirik suhtus protsendiga laenamisse aja pealt teenimisse selgelt negatiivselt. Aeg on miski püha, mille pealt raha teenimine on patt. Ka puhastustule idee on tekkinud tänu majanduslikele faktoritele. Liigkasuvõtmise ja pettusega tegeleja taevasse ei saa, aga see ei tähenda kohe igavesi põrgupiinu. Itaalias suhtusi sellesse keeldu leebemalt. Paljudes keeltes tähendab "lombard" Lombardia järgi pandimaja. Kristlikud keelud ei puudutanud otse loomulikult ka juute
linnakunst ja arhitektuuriline nähtus. Stiil, mis ühendab Euroopat. Nimetus anti hiljem kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi (barbaarne ja metsik). Stiil ise oli ülimalt peen, kaunis ja imetlusväärne. Feodaalide, talupoegade ning vaimulik kõrvale ilmus uus linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, liikuvam eluviis, suurenev toreduseiha avaldas mõju kunstile, enim ristiusu kirikutele. Gooti kirikute silmatorkavaks tunnuseks teravkaarsed aknad ja ukseavad. Kirik pole enam kindluse taoline, vaid saledatorniline, tõuseb taeva poole. Suured värvilisest klaasist aknad. Võlve kannavad piilarid ja toetavad poolsambad, lisaks veel ehistornikesed. Kergust ja elegantsi lisavad pitsina õhulised raidkivikaunistused: õietaolised rosetid või ristikulehe kujundid, arvukaid skulptuure. Kirikusse sisenejaid haaras võimas kõrgustunne ja eriline salapärane meeleolu, ebamaisus. Gooti katedraalide ülesehitus
(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830.
* Iisrealased kuuluvad Heebrealaste hulka. Kreeka * Kõige varasem periood Kreeka ajaloos kannab nime Egeuse ehk Kreeta Mükeene periood See oli umbes aastatel 2000 e.Kr 1100 e.Kr. * Kreeta Mükeene periood jaguneb omakorda kaheks kultuuriks: Minoiline kultuur ja Mükeene kultuur. * Minoiline kultuur levis Kreeta saarel. Sellele saarel tekkis primaarne tsivilisatsioon ilma teiste mõjutusteta. Selle saare elanikud jõudsid kõrgkultuuri tasemele juba umbes 2000 e.Kr. * Kõrgkultuuri rajajate päritolu on teadmata. * Ajalugu on õpitud esemeliste leidude põhjal. On ka kirjalikud ajalooallikad lineaarkiri A- s, kuid seda ei osata lugeda, sest ei teata, kust need elanikud tulid ja seega ei teata ka, mis keelt nad rääkisid. * Seda ajajärku iseloomustavad lossid kõige tuntum on Knossose loss. -) Losside põhiplaani iseloomustavad labürendid.
Ristisõja mõiste. Ristisõdade põhjused. 1. Ja 4. ristisõda. Ristisõdade tagajärjed. Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole katoliku kiriku kristlikku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. Ristisõdade ajajärgul (10961291) oli selle algne deklareeritud eesmärk Püha Maa ehk Palestiina vabastamine islami ülemvõimust, mida katoliku kirik ja Rooma paavstid soovisid. Esimene ristisõda: toimus aastatel 10961099. Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid. Ristisõja kuulutas välja 1095. Prantsusmaal paavst Urbanus II, kes vastas Bütsantsi keisri Alexios I palvele. Eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine nende ikke alt. Peagi sai sellest Prantusmaa rüütlite ettevõtmisest üleeuroopaline üritus, kus osalesid
Atanarik, tabas kristlasi suur tagakiusamine ning kristlusesse pöördunud gootid siirdusid suurte hulkadena Bütsantsi, Traakiasse. Konstantinoopoli patriarh Johannes Chrysostomos andis viienda sajandi alguses Konstantinoopoli gootidele oma kiriku, kus peeti gootikeelseid jumalateenistusi. Uusariaanlikud teoloogid väitsid, et Poeg oli oma olemusels Isast erinev ja nende vaheline samasus oli ainult moraalne mille aluseks oli Poja sõnakuulelikkus Isa vastu. Väike-Aasia ariaanlik kirik alustas varsti pärast neid sündmusi suurejoonelise misjonitööga , mille eesmärgiks oli gootide abil viia kristlus ka teiste germaanihõimudeni .Läänegooti ariaanluse arendamisega tegeles eriti mees nimega Wulfila. Läänegooti kristianiseeriti 378.aastal, teiste germaanihõimude pöördumisest kristlusesse puuduvad täpsed andmed. Intensiivse misjonitöö tulemusel, mis kestis ligi sada aastat pöördusid kõik germaanihõimud välja arvatud frangid, läänegootide
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse algpäevil peaaegu üldse, sest püüti vältida kujude kummardamist. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti nt sarkofaage. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks rooma arhitektuurist basiilika. Varakristlik kirik oli pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks nn lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes lääne-idasuunaline. Uks asus läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse osta vastas võis olla transept kiriku pikiteljega asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum nn apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornideta. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn (kampaniil)
(Lõplikult ,,loksutas" teooria paika sakslane Johannes Peter Müller (1801- 1858) 1831. aastal, prepareerides konni.) Magendie katsed, mis olid piinarikkad ning viidi läbi pealegi avalikult, viisid loomakaitseliikumise tähelepanu ka teadusmaailmale. Nn antivivisektsionism oli mh üks eluslooduse universaalsuse mõistmise väljundeid ka loomad kannatavad, nagu inimesed. Nii laieneski 1876. aastal Inglismaal loomakaitseseadus laboriloomadele. Vivisektsiooni olevat lausa kunsti tasemele viinud Magendie õpilane C. Bernard, kelle unistuseks oli eksperimentaalmeditsiini loomine, mis ühendaks füsioloogiat, patoloogiaõpetust ja ravi. Elu käsituses püstitas ta nn milieu interieur kontseptsiooni (vt ptk 8). Bernard avastas, et pankreasenõre omab tähtsust lipiidide ainevahetuses ning maks tähtust süsivesikute omas, ta andis oma töödega palju endokrinoloogiale. Lõi diabeedi teooria. Jätkas ka Magendie tööd närvisüsteemi vallas, mõjutades närve mh kuraarega
Allajäämise põhjused: vaenlased vallutasid maa süstemaatiliste rüüsteretketega. Sõjaline ülekaal vastatel. Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Vastastel oli parem relvastus. Väge täiendati pidevalt uute meestega. Vallutajate taga sesisis Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud- rooma katoliku kirik. Võideldi mitme vaenlasee vastu korraga. (sakslased, taanlased, rootslased, venlased) Eestlaste seas oli ka omavahelisi naaksumisi. Koostöö puudumine (ka välisriikidega) Eestlaste ühistegevus, sõjaväe korraldus ja relvastus olid orjenteeritud üksikute sõjakäikude jaoks. Sõda kurnas majanduslikult kõike välja pannud rahvast ja lõpuks tuli eestlastel puudu just elavjõust + katk. Eestlaste muinasusund:
Allajäämise põhjused: 1. Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks, aga plaanipärase vallutuse korral osutus ebapiisavaks. 2. Pikaajaline sõda kurnas majanduslikult rahvast, tuli puudus elavjõust. 3. Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel: ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, kasutasid selle aja kõige paremat relvastust. 4. Vallutussõda toetas roomakatoliku kirik ja paavsti lubatud patukustutus meelitas uusi ristisõdijaid. 2. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Põhjused: Harju-Virus oli maade läänistamine ja mõisate rajamine toimunud kõige intensiivsemalt, mille tagajärjel halvenes talurahva olukord Taani kuningas ei suutnud ülemerevaldusi kontrollida ja oli huvitatud nende võõrandamisest. Põhja-Eestist huvitusid nii Rootsi kui Saksa ordu. Tekkis võimuvaakum, mida põlisrahvas tahtis kasutada endale soodsamate tingimuste saavutamiseks.
Kirjaoskus oli suur privileeg, ainult 1% kogumaa elanikkonnast oskas kirjutada. Kirjutama õpiti koolis, enamasti rikkad õppisid seal, õppimine oli vaevaline ja raske, ülikute jaoks oli kirjaoskus ensesestmõistetav aga vaesematele tõi se kaasa pääsu kirjaseisusesse või preesterkonna või tagas materiaalse heaolu või auväärt ühiskondliku positisiooni. Kirjutati papüürusele. Valmistati Niiluse kallastel kasvava pilliroolaadse papüürustaime säsist. Jumalad- ellusuhtumine oli sügavalt religioosne, maailma üldist korraldust mõistsid ja mõtestasid nad müütide ja religioonide kaudu. Tähtsamad jumalad: Ra,Amon,Amon-Ra,Horos,Osiris,Isis,Seth. Jumalaid kokku oli umbes 740. Tihtipeale erinevate jumalate tunnused tihti kattusid. Tähtsad polnud mitte usu ükskikasjad, vaid see et jumalaid austati. Püha loomaks oli skarabeus-sõnnikumardikas. Templid ja jumalateenistus- jumalate jaoks loodi maapealseid kodasid, kus inimesed nende eest hoolt kannaks.
Lotman ,,Kultuur ja plahvatus" pöörangulised sündmused, millest saab alguse mingi uus periood, mis pöörab ümber kultuuri eelneva kulgemise. 988. aasta ristiusu vastuvõtmine. Tänu sellele sai alguse idaslaavlaste kirjatraditsioon. Ristiusk võeti vastu Bütsantsist, see toimus enne kirkulõhet. Siiski olid kaks traditsiooni selgelt üksteisest eristunud: lääne kristlik traditsioon (Rooma) ja ida kristlik traditsioon (Bütsants). Suurim erinevus oli keelepoliitikas. Rooma kirik tugines ladina keelele erinevate maade haritlased rääkisid ühes keeles. See oli ühiseks keeleks kogu Lääne- ja Lõuna-Euroopale. Bütsants lubas aga kasutada ka kohalikke keeli kirikukeelena. Nii tekkis kunstlikult loodud kirjakeel kirikuslaavi ehk vana slaavi keel. Selles keeles ei räägitud, aga see oli arusaadav kõikidele slaavlastele tol ajal. Lääneslaavlased poolakad, tsehhid ja slovakid; lõunaslaavlased on bulgaarlased, serblased jt Balkanimaade rahvad
annaabi.ee 
