Vastajad avaldasid nördimust aeglase sööklatöö üle ning leidsid, et esimese kursuse õpilased ei peaks sööklas olema, kuna nende kogenematuse tõttu kannatavad kaasõpilased ja leidus neid vastajaid, kellele koolitoit ei meeldinud ning seetõttu ta lõuna ajal koolis ei söögi. Üks õpilane leidis, et kooli arstisüsteemi peaks parandama. Jällegi peab nõustuma, sest meile, kui keskkooli lõpetanutele, arstiabi ei pakuta. Kooliarsti juurde minnes saadetakse meid tagasi sõnadega:"Te olete piisavalt vanad, valuvaigistid peavad teil endil kaasas olema ja kui teil halb olla on, minge lihtsalt ära koju." Samas peab aga arvestama, et õpilastel, isegi keskkoolibaasil õppijatel, on peavalud, kõhuvalud ja vahel halb olla, mille vastu rohtu tihtilugu kaasas pole. Leiame, et arstisüsteem tuleks ka keskkooliõpilastele kättesaadavaks teha. 6
küll äärmise silmakirjalikkusega ning halva mängu juures hea näo tegemisega. Pidu pidada katku ajal on ebapedagoogiline. Otsin mõtte- ja teokaaslasi, kellele antud juhul väsimuse patoloogia korda läheb, probleemi metodoloogilise käsitluseni pole jõutud. Ka siinkirjutaja ei ole maailmaparandaja, kes lahendused kandikul kätte tooks, kuid siiski juhiksin patoloogiliseks muutunud väsimuse mõningatele põhjustele tähelepanu. Aitame koolilastel puhata Väidan, et probleemi üks tekkepõhjustest on kodu ja perekonna vähene tähelepanu ja huvitatus lapse käekäigu vastu. Vanemad kannatavad ise samasuguse patoloogilise väsimuse all -- kes kuhu siis oma väsimust uputada üritab. Lapsed oleks üksjagu rohkem puhanud, kui nad saaksid oma vanematega rohkem koos olla, midagi nädalavahetusel ühiselt ette võtta -- matkata, reisida, mängida, mõttetalgud kamina ääres jne.
Parem õpetamine, kaotada õppeained ning õppida kõike mida päriselt vaja läheb Tundides teha sama palju või natuke intensiivsemalt tööd, et kodutöid ei jääks; lükata tundide algus 30min võrra hilisemaks; anda õpetajatele mãrku, et kõik korraga ei hakkaks suuri töid tegema õpilastele Lasta õpilsatel rääkida oma murest ning sellele vastavalt kas vähendada koormust või lasta õpilasel puhata paar nädalat. Tuleks aru saada, et elus on palju olulisemaid asju, mille üle stressi tunda. Võiks olla eraldi tund, kus arutada inimeste muresid ning aidata üksteist. Vajame inimest kes sellest räägiks õpilastele, see ei tohi olla mingi komöödiaga pooleks, vaid puhas julm tõde. Õpilased on masenduses, raskustes. Narkootikumid, alkohol ja tubaka tooted ei tohi olla lahendus, eriti veel alaealistel.
- Ei saa öelda, et haridustase madal oleks, üle keskmise pigem. Ma usun, et midagi niivõrd ülearust küll pole- kõik võib elus kasuks tulla. - Haridustase on suhteliselt madal ning ülearust õppimist pole. - Haridustase pole just kõige kõrgem. Õppida ei tule niivõrd, kui näiteks linnakoolides. - Piisav, et hetkel hakkama saada. Hetkel on koolis isegi koormus suurem, rohkem tuleb õppida ja vahest isegi liiga palju. - Väga lihtsalt omandatud kõrge kvaliteediga haridus. - Hea, ülearust palju, liiga palju. - Ülearust ei tule siin midagi õppida. Õpime niigi ülearu ja vähemalt poolt, mida õpime, ei ole elus vaja. 16 Kas riik toetas/ toetab õppimist ja sportimist Teie kooliajal? Tooge näiteid! (erinevad huvialaringid, trennid jne) - Toetab küll, kõik peaks olema tasuta. - Töövihikud maksti kinni ning söögiraha ei pidanud maksma. Võistlustele minnes maksti sõit kinni. Toetab küll
Noorukiea romantilised suhted Peab kuidagi kontsupleerima armastuse tähenduse, kui noorukitega tööle hakkate. Noorukid usuvad armastusse, nende jaoks on see hoopis teine konstrukt, kui teie jaoks. Need on kõige olulisem üldse. Õpetades pead ise siiralt armastusse uskuma ja oskama seda ka ise idealiseerima, nooruk ei oota, et sa ainult kohustustest räägid, nooruk peab aru saama, et see töötab, noorukid võivad teha suuri rumalusi armastuse pärast (kool pooleli, erinevad mõnuained- destruktiivne käitumine, emotsioonide sulgemine, Armastuse teoreetiline tähendus pereuurimustes ning sümbolid kultuuris Üldjuhul kultuuriliselt õpitakse ise. Käib ka läbi meedia- üldjuhul meedia midagi ei tea. Kõige rohkem armutakse sügisel (ütlevad uurimused). Mida mehed hindavad naise puhul- rõõmsameelsus, välimus (mees armastab mitte ilusat naist vaid armsat naist, klassikaline ilu ei köida, peab veel midagi
õppenõustamiskeskuste ja koolis töötava sotsiaalpedagoogi tööga. See tuleneb sellest, et oma praeguse erialase töökogemuse juures ei ole eelpool nimetatud valdkonnaga ma kuidagi seotud ja esialgu sellepeale mõeldes, tundsin et need valdkonnad on väga eraldiseisvad ja ei puutu minu tööga kokku. Teemasse süvenenumalt vaadates mõistsin mitmeidki sarnasusi ja vajadust end antud teemaga rohkem kurssi viia. See annab eelduse kogutud infot ise edasi analüüsida ja seda noortega, kellega igapäevaselt töötan jagada. Ei saa ju väita et noorsoopolitseinik poleks seotud kooli või noore perekonnaga. Igati seotud on omavahel kõikvõimalikud ametkonnad ja asutused vähemal ja suuremal määral. Seega otsustasin antud referaadis käsitleda õppenõustamiskeskuste, sotsiaalpedagoogi temaatikat, tuues mõningal hulgal sisse ka oma erialast praktikat. Käsitlen nõustamise vajalikkust, kodu ja kooli rolli ja kindlasti ametkondade vahelist koostööd
* enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressursside) kasutamise efektiivsust (kvaliteedikindlustus). Eesti hariduse viis väljakutset 2012-2020 · liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsituse poole · õpetaja positsiooni ja maine tõus · õppes osalemise kasv · hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovatsioonilise majandusega
................................................14 Kokkuvõte................................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus...............................................................................................................16 Lisad.........................................................................................................................................17 Sissejuhatus Palk, maksud, haridus, töötus ja tööpakkumised on vaid mõned sõnad, mida kuuleme igapäevaselt vaadates televiisorit, lugedes uudiseid või kuuldes inimesi omavahel rääkimas. Nendele sõnadele lisandub tihtipeale sõna ,,noored". Kuidas on omavahel seotud noored ja palk, noored ja töötus jne? Teema on aktuaalne just seetõttu, et probleemid tööga on suuresti seotud noortega, kes on just kooli lõpetanud ning sooviksid asuda tööle. Seetõttu on tähtis, et noored saaksid olulist infot
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise
Sotsiaaltöö õppetool KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhisei
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on
Kokkuvõte on esitatud tabelitena, millele järgnevad kommentaarid. 218 vastanust oli vene rahvusest 29, mistõttu rahvuslikku aspekti ei arvestatud. Internetist avastasin artikli uurimusest, mis viidi läbi Eestis 2006. aasta sügisel ja 2007. aasta kevadel. Uuringust järeldus, et Eesti noored püüdlevad Euroopa keskmisest rohkem ,,kõvade väärtuste" poole, olles samas lahtris Vene, Hiina ja Itaalia noortega. Rootsi noored väärtustavad vaba aega, Eesti noored kõrge staatusega tööd, soovides teenida palju ja elada oma vanematest paremini. Lindgren nimetab Eesti noorte väärtusi ka ,,puritaanlikeks".1 Viimasel ajal on pööratud suur tähelepanu noorte väärtushinnangutele ise olles mures, et tänapäeval ei mõisteta väärtusi. Kuid kas väärtushinnangud on tõesti noortel paigast ära või pigem on paigas ning neil pole julgust enda arvamuste eest seista? 1 Õpetajate leht nr.33, 14
kokkuvõttes muutis LÜG mind tolereerivamaks inimeste suhtes ja andis julgust hüppama üle oma varju. *Muidugi ootan vilistlaste kokkutulekut, tahaks ikka näha kuidas kõigil läheb ja kes mida teeb. - Jasper Vimm Esimene päev koolimajja sisse astudes kindlasti oli põnev samas olin ka ise väga elevil, et oh suur koolimaja ning samas ka äsja renoveeritud (ei käinud wiedemanis aga LÜG siis oli palju ilusam nagu selle poolest, et oli valge ja hele) 16 LÜGis lõpetamine minu jaoks oli elus kindlasti väga olulisel kohal, kuna mul olid suured eesmärgid seatud ning üks neist oli LÜGi lõpetamine kui see päev kätte jõudis, ma ei suutnud uskuda et 3 aastat möödus nii kiiresti
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korr
poolest." See on mõtteviis, töövahend, uskumine, mis aitab sotsiaalpedagoogil oma tööd hästi teha!!! Kas sotsiaalpedagoogilise mõtlemise alguse võib paigutada antiikaega? + poliitika, pedagoogika, eetika kokkukuuluvus + kasvatuse ja ühiskonna vahelised seosed - Sotsiaalseid probleeme ei lahendatud pedagoogiliste vahenditega! (näljasele ära anna kala, vaid õng) - Viletsusele/vaesusele ei pööratud tähelepanu - Haridus oli priviligeeritutele - Hoolimatus laste suhtes Keskaeg, uusaeg. Esimesed katsed abivajajate toetamiseks pedagoogilises mõttes pärinevad kesk- ja uusaja vahetusest. Oma saatuse kujundamine? Töökasvatus sotsiaalprobleemide leevendajana. J. L. Vives (Hispaania humanistlik filosoof): nõudis rahvakoolituse laiendamist riigi toel. Rõhutas valiku võimu vastutust sotsiaalsete probleemide likvideerimise eest. Arendas töökasvatuskeskse pedagoogilise programmi orbude ja vaeste
enesejuhtimisoskus (enesehinnang, stressiga ja emotsioonidega toimetulek). Põhimõtteliselt peaks üle vaatama, kuidas õppemeetodid ja tunnitegevused neid arendavad. Ja võiksid olla ka praktilised treeningud. See eeldaks, et on inimesi, kes oskavad seda teha. Ja loomulikult praktilised oskused seoses AIDSi jms ennetamisega. Seda suunda nimetatakse life-skills based education elus toimetuleku oskuste arendamisele põhinev haridus. Kirjandus Hiiemäe, R. (2012). Katk ja AIDS sarnaste fenomenide käsitlemine rahvapärimuses. http://www.folklore.ee/pubte/kuuldust/031Katkjaaids.html Churchwell, E. et al. (2001). HIV/AIDS: a challenge in the classroom. Public Health Nursing, 15, pp 257-262. Pick, S. et al. (2007). Communication as a protective factor: Evaluation of a life skills HIV/AIDS prevention program for Mexican elementary-school students. AIDS Education and Prevention, 19 (5), pp 418-421. Cuijpers, P. et al
veendumaks, et laps saab juhistest aru ning on võimeline kaasa töötama - kõne, viiped, zestid, pantomiim, kirjutamine, sõrmendamine, joonistamine. Potentsiaalsed ohukohad kuulmislangusega laste uurimisel: ➧Kuulmislangusega lapsed võivad käituda nagu tähelepanuprobleemiga lapsed - nad ei jälgi uurijat ega täida tema korraldusi, nad võivad tormata ruumis ringi ja uudistada seal erinevaid mänguasju, nad võivad jätta ülesandeid pidevalt pooleli jne. Seda juhtub enamasti siis, kui laps ei kasuta kuulmisabivahendeid, mistõttu temani jõudvad helid on lünklikud ja tekitavad temas segadust ning ta ei mõsita, mida temalt oodatakse. ➧Kuulmislangusega laste käitumine võib jätta mulje intellektipuudest - nad ei pruugi mõista neile antud juhiseid ja võivad seetõttu tegutseda juhuslikult. Nägemispuudega lapse uurimine: Enne lapsega kohtumist tee selgeks, milline on lapse nägemisjääk ja kui hästi ta suudab seda kasutada
millessegi tavapärasesse ja see ei põhjusta seltskonnas või sõpruskonnas reeglina väljatõrjumist. Samuti saab uurimistöö ankeetküsitluse andmete põhjal järeldada, et vastanud 14-19-aastased koolinoored on teadlikud kanepi mõjudest, kuid see ei takista neil seda tarbimast. Antud vastuste põhjal leiab autor, et noored peavad kanepitarbimist inimese enda vaba tahte avalduseks ja isiklikuks vastutuseks. 3.3. Kanepi tarbimise põhjused Peamine eesmärk ja tahe noorte kanepisuitsetamisel on soov lõõgastuda. Noorte arvates muudab kanep tarvitaja meeldivaks ja rahulikuks kaaslaseks. Tihti eelistavad noored kanepit alkoholile, sest on veendunud, et viimane muudab agressiivsemaks (Võõbus 2008, 54). Ankeetküsitluses uuriti koolide õpilastelt, mis ajendab neid tarbima kanepit. 14 - 19-aastaste noorete vastustest selgub ja tuuakse välja kaks peamist põhjust: - tekitab hea enesetunde (50%) - sõbrad pakuvad (36%).
Russeau ei usu, et laps võiks ära õppida kaks keelt kuni 12a. saamiseni, arvates seda suutvat vaid imelapsed. Tänapäeval on neid lapsi palju, kes on pärit kakskeelsetest peredest ja 12daks eluaastaks valdavad lausa 3-4 keelt. See on üks väheseid vastuolusid minu ja kirjaniku poolt väidetu vahel. „Lugemine on lapseea piits.“ (lk157) Tänapäeval ilmutavad lapsed üllatavalt vara huvi tähtede tundmise vastu, et ise midagi suuta lugeda. Kooli minnes juba osata lugeda toob lapsele ka kasu – laps ei tunne koolis liigset koormust. Rääkides lapse tervisest, siis paljud pered riietavad oma lapsi liiga paksult. Russeaul on täiesti õigus, kui ta väidab, et ise me teeme oma laste tervise nõrgaks. Olen oma mõtetes tihti tabanud end võrdlema maa-ja linnalast. Ikka ja jälle tundub mulle, et maalapsed on meie ühiskonnas siiramad, heasüdamlikumad, neis puudub egoism ja ihnus, kurjus ja asjade omamise vajadus
Demokritos (460-370 eKr). Kreeka filosoofia materialistliku suuna esindaja. Heaks inimeseks saadakse pigem tänu harjutamisele kui loomu poolest. Eeskuju on oluline, mitte niipalju sõna. Sotsiaalpedagoogilise mõtlemisviisi algus antiikajal? Poliitika, pedagoogika, eetika kokkukuuluvus. Kasvatuse ja ühiskonna vahelised seosed. KUID sotsiaalseid probleeme ei lahendatud pedagoogiliste vahenditega. Viletsusele/vaesusele ei pööratud tähelepanu. Haridus oli priviligeeritud. Hoolimatus laste suhtes. Keskaeg (s.saj-15.saj), Uusaeg (16.saj-1914/18). Esimesed katsed abivajajate toetamiseks pedagoogilises mõttes pärinevad kesk- ja uusaja vahetusest. Hakati uskuma oma saatuse kujundamisesse. Töökasvatus sotsiaalprobleemide leevendamine. Sotsiaalpedagoogilise mõtlemise ja tegevuse algust võib täheldada kesk- ja uusaja piiril. Püüdlused lahendada hädasolijate probleeme poliitiliste või pedagoogiliste strateegiatega
Kiusamise ärahoidmiseks tuleb õpilastega käsitleda kiusamist kui nähtust ja selle mehhanisme rühmas. Traditsiooniliselt on kõneldud ainult kiusatutest ja kiusajatest, kuid kiusamisolukorras osaleb ka muid õpilasi. Oluline on see, mida teised teevad sellel ajal, kui üht õpilastest kiusatakse. Lisaks ohvritele ja kiusajatele on ka kiusajate abilisi ja toetajaid, ohvri kaitsjaid ja kõrvalseisjaid. Erinevad rollid on üsna püsivad ühest klassist teise minnes. Muutusi 13 toimub rohkem siis, kui klassikaaslased vahetuvad ja rühma dünaamika muutub. Õpilastel peab olema selgus oma tegutsemise kohta ja selle kohta, kuidas nad võivad olla kiusamisolukorras osalejaiks. Oma rolli teadvustamine võimaldab rolli murda.. On hea, kui õpilased arutlevad uute tegevusviiside üle ja liituvad nendega. Õpilasi on vaja kannustada tooma avalikkuse ette märgatud kiusamisolukordi. (Tallinn, Koolikiusamine) 6
vastanutest), poisse aga kiusatakse seksuaalse sisuga telefonikõnedega (24%). Mõtlemapanev on fakt, et peaaegu iga kümnes neiu on läbi elanud olukordi, mida ta tõlgendab kui vägistamispüüdu, 6% märgib, et nendega on üritatud suguakti ebaloomulikul viisil, ning 3% väidab otsese vägistamiskogemuse olemasolu. Uuringust selgus, et suurem osa seksuaalse väärkohtlemise juhtudest koondub kõige hilisemasse aega -- vanusesse 16 ja enam. Suhteliselt vähem on noortega midagi sellist juhtunud vanuses 1315 eluaastat ning kõige harvemini vanuses alla 13 aasta. Seksuaalne ahistaja on enamasti meessoost, vaid 1/7 juhtudest on märgitud, et see on olnud naissoost. Tüdrukute väitel on ahistajad olnud enamasti neist vanemad, poiste puhul aga ulatub omaealiste osakaal pooleni kõikidest juhtudest. Kui poisid on märkinud väärkohtlejatena enam-vähem võrdselt nii võõraid kui tuttavaid, siis tüdrukute puhul on ülekaalus võõrad.
jõukohased näiteks uurimused, mille sisuks on kahe autori/teose võrdlus või sõnavara/kujundite analüüs. Kaheaastaste vahedega korraldatakse vabariiklikke kirjandusolümpiaade, milles saavad osaleda õpilased alates 7. klassist ja mille esimene etapp on uurimistöö koostamine. Eelmise kirjandusolümpiaadi teemad on teaduskooli kodulehel nähtavad järgmisel aadressil: http://www.teaduskool.ut.ee/eki. Soovituslik kirjandus Hiisjärv, P. Uurimine kui õppimisviis- Haridus, 2004, nr 67. Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. Uuri ja kirjuta. Medicina, 2007. Salumaa, T., Talvik, M. Ajakohastatud õppemeetodid. Merlecons ja Ko OÜ, 2004. Vija, M., Sõrmus, K., Artma, I. Uurimistöö kirjutajale. Tartu, 2008. 55 LISA 4 Uurimistöö spetsiifika ajaloos
Haridusalasteks eesmärkideks on: 1. vanusele vastav esimese keele lugemis-, kirjutamis-, rääkimis- ja kuulamisoskuse omandamine; 2. teise keele hea lugemis-, kirjutamis-, rääkimis- ja kuulmise järgi arusaamisoskuse omandamine; 3. vastavas klassis nõutavate üldhariduslike oskuste omandamine teistes ainetes, nagu matemaatika ja looduslugu; 4. nii koduse keele kõnelejate kui ka sihtkeele kõnelejate kultuuri mõistmine ja hindamine. Seega on keelekümblusprogrammis kakskeelne haridus lisaväärtus, kuna eesmärgiks on mõlema keele (K1 ja K2) funktsionaalse oskuse oman-damine ning mõningatel juhtudel ka kolmanda keele valdamine (vt Genesee, 1998, nt). Kõige iseloomulikum joon keelekümblusprogrammis ongi asjaolu, et teises keeles õpetatakse tavalisi üldhariduslikke õppe-aineid, nagu matemaatika ja looduslugu. Keelekümblusõpilastelt oodatakse nendes õppeainetes samu tulemusi kui oma
võimalik õpilast aidata ja motiveerida. ATH esineb tihedamini poistel(12% kogu lastest), tüdrukutel vähem. ATH tüdrukutel on erinev kui poistel. Tüdrukutel esineb valdavalt tähelepanu puudulikkus, mis omakorda põhjustab koolis raskusi. Tüdrukud ei ole nii mässumeelsed, kui poised ja on võimalus, et ATH häire võib pikalt jääda märkamata. Tüdrukute puhul võib esineda lakkamatut jutuvada, raskusi luua sõprussuhteid, lohakust ja segadust oma asjades, ei lõpetata pooleli olevaid töid ja liigne emotsionaalne tundlikkus. Eesti Lastefond alustas aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) temaatikaga aastal 2001, kui korraldas esimese ATH-alase konverentsi Tallinnas. Konverentsil esines Londoni lastepsühhiaater Alison Munden, osalejaid oli üle paarisaja inimese. Sealt said alguse esimesed tugirühmad, kes käivad siiani koos erinevates linnades. Tugirühmas käimine on tasuta. 3
Tartu Emajõe Kool ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Tartu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................ 4 1. UURIMUSTÖÖ KOOSTAMINE .............................................................................................. 5 1.1. Uurimustöö olemus ................................................................................................................. 5 1.2. Teema valik ja eesmärgipüstitus ............................................................................................. 5 1.2.1. Hüpoteesi või uurimisküsimuse sõnastamine................................................................... 7 1.3. Kirjandusega tutvumine .......................................................................................................... 8 1.4. Töö kava koo
praktiliste õpiväljundite osakaal õppekavast. Lisaks tasub endalt valiku langetamisel küsida, milliseid võimalusi pakub omandatav eriala pärast lõpetamist tööturul. Vastasel juhul ei pruugi võõrsil kogutud teadmised ja kogemused leida rakendust kodumaal. Esmatähtis on teada, kas ühe riigi õppeasutuse diplom on tunnustatud ja aksepteeritav ka teis(t)es. Ka tasuta haridus tähendab kulusid Välismaal õppimisel võivad otsustavaks saada rahalised kulud. Kuigi mitmetes välisriikides nagu näiteks Taanis on haridus suures osas tasuta, tuleb arvestada võõrsil kaasnevate elamis- ja lisakuludega (nt ülikooli sisseastumise tasu, vajalike dokumentide vormistamine ning olme- ja toidukulud). Näiteks Kopenhaagenis on Euroopa Liidu liikmesriikide tudengitele õppimine tasuta, kuid Taani pealinnas võib ühe toa üür küündida ligi 400 euroni kuus (allikas: www.eures
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused.........
Küsimuste esitamine viisil, kus on juba vastus olemas Verbaalsete ja mitteverbaalsete avalduste ignoreerimine, kehakeele ja sõnade mitte kokkuviimine Üleolev suhtumine, mis võib esineda ka mitteverbaalselt (nt. kella vaatamine) Oluliste teemade ebapiisav käsitlemine Kliendi välimuse jälgimine (hoolitseb/ei hoolitse), rüht jne. Supervisioonil küsitakse esimese asjana kliendi välimust. Intervjuus peaks küsima: Objektiivsed andmed: vanus, tervis, kooselu, pere, haridus, töö jne. Hinnata praegust olukorda ja millal probleem alguse sai Kas on varem olnud ravi, nõustamiskogemust jms, kas käib veel kellegi juures? Milline on olnud ravi tulemuslikkus? Missugune on olnud rahulolu eelnevate kogemustega, millised on ootused käesolevale ravile? Kas on tegemist suitsiidiriskiga (hinnang) Kujunemislugu, tema elu senine areng, kas kellelgi perekonnas on veel seda probleemi
1.-2.klass akadeemilised probleemid varane noorukiiga varjatud käitumisprobleemid (varastamine, uimastite kuritarvitamine, popitegemine) hiline noorukiiga seotus deviantsete eakaaslastega retsidivism Kontekstuaalsed muutujad: Perekonna demograafilised näitajad: perekonna sissetulek naabruskond vanemate haridus etniline grupp sotsiaalne klass vanavanemate jooned vanemate jooned vanemate ebaefektiivne käitumis- kasvatus praktika probleemid lapsel antisotsiaalne käitumine häired kasvatuspraktikas Käitumisprobleemide liigitus: Käitumisprobleemide kolm külge (Kovaljov, 1981) I. SOTSIAALPSÜHHOLOOGILINE: teo sotsiaalne raskus 1. Antidistsiplinaarne käitumine Kehtestatud reziimi rikkumine
Eestis võib tuua näiteks Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli. Taanis õppivatel välisüliõpilastel on enamjaolt samad õigused sotsiaalsele kindlustatusele, nagu näiteks tasuta arstiabile, mis kohalikelgi. Kuna õpe on tasuta, tipptasemel ning probleemipõhise lähenemisega, siis üha enam õpilasi valivad Taani riigiks, kus omandada kõrgharidus. Paljud peavad oluliseks ka kaunist loodust ning kultuurset arengut, kuid peamiseks põhjuseks on siiski haridus ise. (Miks tulla Taani õppima? 2015) Ülikoolid pakuvad õpilastele 24-tunnist sissepääsu koolimajja, pidevalt arenevaid IT- vahendeid ning tasemel raamatukogu. (Miks tulla Taani õppima? 2015) 8 Taani kõrgharidussüsteemi üheks põhitunnuseks on probleemipõhine õpe, mis tugineb juhtumite ja eluliste ülesannete lahendamisele (Problem Based Learning: "Tell me and I'll forget, show me and I may remember, involve me and I understand.")
Mis tüüpi andmeid analüüsi käigus kogutakse? 1) Mida inimene töö ajal teeb. 2) Töötajale orienteeritud tegevus töönõuded inimesele. 3) Mida inimene töö tegemiseks vajab, masinast pliiatsini. 4) Tulemused, katsutavad ja katsumatud. 5) Töö sooritus 6) Töö kontekst. Vaadatakse ressursse, ajakava, töö füüsilist keskkonda ja nõudeid. 7) Personalile suunatud nõuded. Haridus, töökogemus jne. Tööanalüüsi viime läbi kolmel juhul: 1) Organisatsiooni loomisel mis tööd seal on vaja teha, 2) Uue ametikoha loomisel võtame appi ,,partnerametikohtade" analüüsid 3) Töö tehnoloogia, meetodite ja protseduuride muutumisel Töö analüüsi meetodid: Vaatlus. Jälgime, mida inimene tööl teeb. Ei sobi nt direktori, tegevjuhi puhul. Sobiks näiteks baleriini, poemüüja puhul
töösaamise juures olulisem: kas tööintervjuu või Curriculum Vitae. Intervjuu kolmanda osa lõpuks küsiti, kui keeruline on leida inimesi sellele ametikohale. Selle küsimuse eesmärgiks on teada saada intervjueeritava hinnang, kui keeruline on leida inimese sellele ametikohale. Neljanda osa eesmärk on teada saada, milline oleks nii-öelda ideaalne inimene vastavale ametikohale ehk missuguseid inimesi otsitakse ametikohale. Esiteks küsitakse, milline haridus on vajalik vastaval ametikohal töötamiseks ja kus kohast see võiks olla saadud. Selle küsimuse eesmärgiks on teada saada, kas intervjueeritav hindab mingeid ülikoole kõrgemalt kui teisi ja missugust haridust üldsegi on vaja vastaval ametikohal töötamiseks. Seejärel küsiti intervjueeritavalt, missuguseid isikuomadusi hinnatakse vastaval ametipositsioonil oleva inimese juures. Haridus ja isikuomadused ei pruugi olla ainukesed faktorid, mis mõjutavad inimese sobilikust ametikohale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
