Tapa Gümnaasium Tapa Gümnaasiumi ajalugu Uurimustöö Keili Viks 8.c klass Õpetaja: Anne Roos Tapa 2010 Sissejuhatus Üks olulisemaid perioode inimese arengus on tema kooliaeg, sellepärast on minu töö eesmärgiks vaadata võimalikult palju tagasi Tapa Gümnaasiumi ajalukku. Kirjutan sellest, millega sai Tapa koolis tegeleda ja millised olid kombed vanasti. Materjali otsimiseks kasutan ma Tapa Gümnaasiumi 1919 1999. a tagasivaadete raamatut, internetti ja küsitlust. Uurimustöö esimeses osas kirjutan ma Tapa Gümnaasiumi algusaastatest. Läbi milliste raskuste kool asutati ja millised oli kooli juhid läbi aastate, milliseid nimesid on kool läbi aegade kasutanud. Uurimustöö teises osas kirjutan ma sportimisest ja huviringidest, millega läbi aegade on Tapa koolis olnud võimalik tegeleda. Näiteks käsipall, korvpall, laskmine, rahvastepall, male, maadlus, kunsti ring, mu
ta õpib headele tulemustele ja hindab seda raha, mida riik panustab tema õppele. Hiljem kooli lõpetades ja tööle asudes teenib ta tagasi selle raha, mis omal ajal kulutati riigi poolt temale ja tema õppele, sest nii oleks aus. Sest nagu ütleb vanasõna: "Tasuta lõunaid ei ole olemas!". Kindlasti üheks väga suureks probleemiks Eestis on noorte haridus. Aina enam on neid noori, kes jätavad kooli pooleli, lähevad tööle ning aastate pärast on nad hädas, kuna keskhariduseta on peaaegu võimatu tööd leida. Mis on viinud noored nii kaugele, et loobutakse ja antakse alla nii õppimises kui ka muus? Väga palju on neid, kes on suurtes õpiraskustes ning neil ei ole raha, et palgata endale eraõpetajat või võtta lisatunde. Siin on koht, kus meie, noored inimesed, saame oma ligimest aidata. Mina olen selle poole juba ühe sammukese teinud. Astusin oma koolis tugiõpilaste gruppi
Eelkõige selleks, et osata inimesi suunata õigele toitumisele. Seetõttu on mitmeid aastaid läbiviidud uuringuid, millest enamus puudutavad just noorte toitumist. Kull, M 1996. aastal ilmunud raamatus ``Materjale terviseõpetuseks`` selgus, et enamik Eesti õpilastest sööb vähemalt 3 korda päevas ning ainult 2% piirdub kahe söögikorraga. Õpilased ei söö kindlatel kellaaegadel, vaid kuidas juhtub. Hommikusöögiga on harjunud enamik õpilastest ning valdavalt on selleks võileib või saiake koos kohvi ja teega. Hommikusöögist loobub või sööb ainult vahetevahel kõige enam gümnaasiumiastme tütarlapsi, erinevatel andmetel on selleks 18- 30%. Sobilikumad toidud hommikusöögiks on pudrud, muna- ja aedviljatoidud, helbed, jogurt, müsli ning mitmesugused võileivad. Hommikusöök peaks katma ligi 25% õpilase päevasest energiavajadusest. Koolisööklat külastavad ligi pooled 15-18 aastastest õpilastest
Teose analüüs Kadi Koemets 12.A Ülesanne 1 1. Valisin Jan Guillou teose „Kurjus“. Žanriks on romaan. 2. Tegevus toimub pärast Teist maailmasõda, umbes 1950.aastatel Rootsis. Peategelane Erik on oma kasuisa vägivalla ohver. Samaaegselt on ta oma kooli jõugu liider, kuhu kuulusid ka Tuletorn ja Göran, kes üritasid temalt võimu ülevõtta. Kõik kartsid Erikut tema hea kaklusoskuse tõttu. Ise ta selle üle õnnelik ei olnud. Kaklused olid Eriku jaoks muutunud vastikuks ning justkui kohustuseks teiste jõugu liikmete ees – ta hakkas ohvritele kaasa tundma ilmselt seepärast, et ta isegi oli vägivalla ohver. Pärast seda kui politsei oli jõugu liikmed tabanud varguselt, nimelt varguste laine tõttu oli ülesseatud varitsus, he
Kallis lugeja! See mälestusraamat on kirjutatud ning koostatud seoses minu selle aastase praktilise tööga ning on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte har
.............................................4 1.1.Stress on pinge............................................................................................................................4 1.2.Stressorite loetelu....................................................................................................................... 5 1.3.Stressi eelsoodumus....................................................................................................................7 1.4.Krooniline stress .......................................................................................................................7 1.5.Mis võiks koolistressi vähendada?.............................................................................................9 2.Uurimus........................................................................................................................................... 11 2.1.Valim ja metoodika...................................................................
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korr
Ma arvan, et see on väga positiivne arestades, et nii mõnigi jõuab hilja koju ja teeb neid poole ööni.See näitab kui töhtis on õpilaste jaoks õppimine ja et nad kõik tahavad olla edkad ja haritud. 7 inimeest aga teeb enamasti, mis on ka siiski väga hea.Ma arvan, et selle põhjuseks miks nad enamasti teevad ongi ajapuudus kuna vahel antakse liiga palju õppida ühe päeva kohta.30 õpilasest 2 aga ei tee koduseid töid.Ma arvan, et nemad on lihtsalt laisad. Teine küsimus oli, et miks õpilased teevad koduseid töid, kui teevad.Mõndade õpilaste arvamused jagunesid kaheks. 30 õpilasest 17 teeb koduseid töid sellepärast , et õpetaja käsib.Ma arvan, et kui õpetaja ei käsikis, siis paljud ei teeks kuna nad arvavad, et see pole tähtis.26 aga teeb koduseid töid enda arendamiseks ja harjutamiseks.Ja kahe õpilase vanemad käsivad teha koduseid töid. Kolmas küsimus oli aga, et kas kodused tööd võtavad õpilase ajast väga palju ära
11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistressi põhjused ......................................................................................... 7 2.2. Koolistressi avaldumine ....................................................................................
nov. 2009 ,,Õpetajateleht"). Kui kodus on puudulik kasvatus, siis ei saa kool seda muuta, ega ka huvisid peale suruda. Kuid selleks, et kodus tunneks laps end hästi, peab tal olema usaldus oma vanemate vastu. Probleemid laste käitumises saavad alguse vanemate suhtumisest ning neid ümbritsevast ühiskonnast. Tuleb jälgida oma lapsi ja tegeleda probleemiga juba eos, mitte siis, kui probleem on sügavalt juurdunud, sest siis võib juba hilja olla, näiteks Internetisõltuvus, kui nooruk ei ole harjunud reaalselt suhtlema, ei oska ta seda teha ka täiskasvanuna, mistõttu saab olema töö ja sõprade leidmine raske. Lapsevanem ei ole oma mures kunagi üksi ja alati saab teha koostööd kooliga või psühholoogiga, kes aitab neid õigele rajale taas. 2. aprill 2012 Anu Tooming, 11.kl Vabandan, referaat tuli välja pigem esseena, kuid refraadile omasenda toon välja allikad, kust sain ideid. Sain inspiratsiooni Noortefoorumid:
"Medaljoni" (Ene Sepp) peategelane Heidi hakkas koolist puuduma, kui oli läinud lahku oma pikaajalisest poiss-sõbrast Reimost ning kohtas uut poissi, Tanelit, kes oli mässumeelne ja käis tihti pidudel. Kuna Heidi hakkas koos uue poiss-sõbraga pidudel kaasas käima, halvenesid suhted emaga, kes sellist käitumist ei talunud. Pinged emaga läksid nii tugevaks, et Heidi jooksis tihti kodust minema ja koolis käia ta enam ei tahtnud. Hiljem, kui tüdruk rasedaks jäi, jättis ta kooli täiesti pooleli. ""[...] Ütle mulle, Heidi, miks sa koolist ära tulid? Sa oleksid ju võinud hoolimata rasedusest oma õpinguid jätkata." "Ma tean... Aga ma ei suutnud," vastas Heidi mõningase piinlikkustundega. Tegelikult oleks ta suutnud, kui oleks väga tahtnud. Aga ta ei tahtnud" (E.Sepp, Medaljon, lk 189). Kuna Heidi ei saanud oma klassikaaslastega läbi, siis võis põhjus ka selles olla, et ta ei suutnud klassikaaslaste ees ennast kehtestada ja valis kergema tee, loobudes koolis käimisest.
Kuressaare Gümnaasium SUITSETAMINE JA SELLE POPULAARSUS KURESSAARE GÜMNAASIUMIS Uurimustöö Koostaja: Kristiina Kill Juhendajad: Viive Kiil, Sirje Kereme Kuressaare 2009 1 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. TUBAKA TARBIMINE...................................................................................................................4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS............................................................................................................6 1.1.2. SUITSETAMISE MÕJU KOPSUDELE..........................................................................6 1.2. PASSI
Kas ja kui palju tuli/ tuleb õppida ülearust? -Haridustase väga hea. Keskkooli osas ülearust õppida ei tulnud, kõrgkoolis aga küll. -Hindan kõrgelt. Ülearusena tundusid NLKP ajalugu jt. -Tuli õppida päris palju ülearust. -Arvan, et midagi polnud ülearust minu ajal. Tänase kohta ei oska öelda. -Haridus oleks võinud olla parem. Liiga palju mittevajalikku, nt NLKP ajalugu jne. -Hindan saadud hariduse rahuldavaks. -Puuduseks pean seda, et jätsin ise õpingud EPA-s pooleli. Keskkooli pean heaks, -midagi ülearuseks pidada ei oska. Kas riik toetas/ toetab õppimist ja sportimist Teie kooliajal? Tooge näiteid! (erinevad huvialaringid, trennid jne) - Minu kooliskäimise ajal ei olnud ükski huvialaring tasuline. - Kuna tollal olid kõik ringid ja õppimine tasuta, siis võiks seda lugeda kaudselt riigi toetuseks. - Riik toetas õppimist ja sportimist, muusika- ja spordikoolides oli õppimine tasuta. - Jah, toetas
probleemi märkamine. Meil on ka selliseid perekondi, kus ei osata, ega teata kuidas lapsi kasvatada. On vanemaid, kellel puuduvad vajalikud ja elementaarsed teadmised laste arenguetappidest, elementaarsed suhtlemisoskused oma lapsega pluss ümbritseva keskkonnaga. Oluline oleks juba algusest peale pere juures olla ja anda juhiseid, mis aitaks hakkama saada. Eestis on aga väga levinud mentaliteet, et tuleb ise perekeskselt hakkama saada, mistõttu on kergemad tulema stress ja pinged, mis kanduvad lastele edasi ja elu mida elatakse ei ole pingevaba. Leian, et rohkem tuleb ka riigisiseselt suuremas plaanis liikuda vanemluse toetamise süsteemile lähemale ja tasuta nõustamistele, koolitamistele. Oluline oleks, et keegi ei peaks elama infosulus, toetavad organid ja asutused oleks kõigile teada ja kättesaadavad. Ei saa välja jätta kooli, kus lapsed ja noored veedavad enamuse oma ajast. Kui juhtub ka,
Kehra Gümnaasium 11.A Klass, reaalsuund Taago Köster ÕPILASTE VÄÄRTUSHINNANGUD Uurimistöö Juhendaja: Rain Rannaääre Kehra 2009 Sisukord EESSÕNA...................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 1.Arutlus.....................................................................................................................................5 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks?........................................................................................5 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis?................................................................................9 1.3. Miks on see nii?......................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST. 12 Terli Linnas KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: Triin Vahula Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enamasti haiget tegev ja
Sotsiaaltöö õppetool KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhisei
Samas tahan olla ka oma lastele eeskujuks, et ka nemad suurena otsustaksid hariduse kasuks. Tegelikult on mul olemas ka täiesti negatiivne kogemus kõrgkoolis õppimisest, seda selles suhtes, et enne sotsiaaltöö eriala valimist proovisin õnne ka ärikorralduse erialal. Käisin aasta ära, kui järsku oli motivatsioon kadunud ja selgus kurb tõde, et see aine polnud siiski minu jaoks see, mida olin südames soovinud. Pika kaalumise peale otsustasin selle pooleli jätta ning peale paari aastast kodus olemist ja mõtlemist avastasin enda jaoks sotsiaaltöö. Praegusest vaatenurgast on minu õpieesmärgid paigas ma tean, milleks ma õpin ja millised on minu ootused õpitule. Olen seadnud endale pikaajalised eesmärgid ja püüan visalt nende täitumise poole. Minu kõige nõrgem külg on see, et ma võtan kõik ülesandes ja tööd käsile nii-öelda viimasel minutil, samas tundub see veider kuid minu jaoks ideaalne, sest
Lähte Ühisgümnaasium LÜG ÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE uurimistöö Koostaja: Jaanus Vaht Juhendaja: Mariann Aava Lähte 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. VÕÕRKEELE ÕPE......................................................................................... 5 1.1 Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled................................. 6 1.1.1 Inglise keel...................................................................................... 7 1.1.2 Saksa keel....................................................................................... 8 1.1.3 Vene keel...........................................
Lasteaias on suur ettevõtmine õues käimine. Terve rühma lapsed peab lühikese aja jooksul riidesse saama, sest esimestel hakkab õueriietega ruumis sees palav. Sageli on ühed ja samad lapsed, kes riidesse panemise ajal ringi vaatavad ja kaaslastega juttu räägivad. Sageli tegelevad lapsed ühe tegevusega korraga. Sel ajal kui 7 vaadatakse, kuidas kaaslane mütsi pähe paneb, jääb omal sokkide jalga panemine pooleli. Kasvataja peab lastele meenutama, et nad tegeleksid enda riidesse panemisega. Ka noortekeskuses tuleb ette hilinemisi kokkulepitud tegevustesse või kokkusaamistele. Noored toovad sageli põhjuseks unustamise, kuid unustamise taga peitub sageli ka kohusetunde puudumine. Kuna noorte- ja huvikeskused on vabatahtlikud, suhtuvad noored seal kehtivatesse ajaraamidesse kergekäelisemalt kui koolis. Õpetajad ja noorsootöötajad peavad sageli tegelema laste ja noortega, kes ropendavad,
Noorukiea romantilised suhted Peab kuidagi kontsupleerima armastuse tähenduse, kui noorukitega tööle hakkate. Noorukid usuvad armastusse, nende jaoks on see hoopis teine konstrukt, kui teie jaoks. Need on kõige olulisem üldse. Õpetades pead ise siiralt armastusse uskuma ja oskama seda ka ise idealiseerima, nooruk ei oota, et sa ainult kohustustest räägid, nooruk peab aru saama, et see töötab, noorukid võivad teha suuri rumalusi armastuse pärast (kool pooleli, erinevad mõnuained- destruktiivne käitumine, emotsioonide sulgemine, Armastuse teoreetiline tähendus pereuurimustes ning sümbolid kultuuris Üldjuhul kultuuriliselt õpitakse ise. Käib ka läbi meedia- üldjuhul meedia midagi ei tea. Kõige rohkem armutakse sügisel (ütlevad uurimused). Mida mehed hindavad naise puhul- rõõmsameelsus, välimus (mees armastab mitte ilusat naist vaid armsat naist, klassikaline ilu ei köida, peab veel midagi
Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks.
3 Minu isa Valev Lebreht sündis 1. aprillil 1969. aastal Võrus. Väiksena hoidis isa lapsehoidja. Hiljem panid vanemad ta Päkapiku lasteaeda. Ta õppis Võru 1. 8-klassilises kooli. Koolieas tegi ta palju erinevaid koerusi koos sõpradega. Peale põhikooli läks ta edasi õppima Fr. R. Kreutzwaldi nimelisse Võru 1. keskkooli ja hiljem Tallinna Polütehnilisse Instituuti. Selle kooli jättis ta pooleli ja läks kohe sõjaväkke. Sõjaväkke saadeti teda Venemaale Omski linna. Isa on töötanud ehitajana Võru KEKis, AS Kurmikus, Privet Project Building OÜs. Ta kohtas Terje Lehtmet ja neil on kaks poega Tauri ja Sander (mina). Mina sündisin 14. augustil 1995. aastal Võrus. Ma käisin Sõleke lasteaias, mis asus täpselt minu kodu kõrval. Peale lasteaeda ma läksin Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi, kus õppisin esimese aasta ja seejärel läksin Pikakannu Põhikooli
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada
Ta andis kogu oma varanduse hinge tagant ära, peaasi et tütred rahul oleks. Temale midagi head tütred ei teinud, nad peaaegu ei tunnistanudki isa. Nii jäi Goriot haigeks ja suri üksikuna, see oli tasu tema heategude eest. Raamatu ideestik põhineb vanemate ja lastevahelisel suhetel ja laste tänamatusel. Näitab, et ei tohi olla lõpmatult hea ja probleemidest ei saa mööda vaadata. Välja on toodud ka kõrgklassi rikkus ja seal kõrval vaeste probleemid ning õpingute pooleli jätmine raha puuduse tõttu. Raha väga tähtis, sest sellega sai peaaegu kõike. Vautrin e Jacques Collin sunnitööline, mässaja, kes astub välja ühiskonnast ja võitleb vahendeid valimata. Ei hooli ühiskondlikest lepetest. Inimest juhtisid 2 kirge: kullajanu ja naudingukirg. Ei pea ennast teistest halvemaks, julge. Ihaldas võimu, tundis, et on võimeline maailma juhtima ja valitsema. Küüniline, mitte silmakirjalik. Ustav ei ole kedagi reetnud.
KEILA GÜMNAASIUM 10B klass Eva Vipper SUITSETAMISE POPULAARSUS KEILA GÜMNAASIUMI PÕHIKOOLIS Uurimustöö Juhendaja: õp. Enely Prei Keila 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TUBAKA TARBIMINE................................................................................................. 4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS........................................................................................... 6 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU ..................................................................... 9 1.3. SUITSETAMINE JA NOORED ............................................................................ 11 2. KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS.........................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kaili Olgo, Triin Mokrik, Tiia Saarna, Kerttu-Kadi Vanamb KUIDAS REGULEERIDA SUHTEID KOOLI NÕUDMISTE JA ÕPILASTE SOOVIDE VAHEL? Iseseisev töö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 1 KÜSITLUSE OLEMUS......................................................................................................... 4 2 KOOLIELU, SELLE PAREMAKS MUUTMINE.....................................................................5 3 KOOLITÖÖD, ISESEISVAD TÖÖD, NENDE ESITAMINE........................................
Õpetaja koolis ja ühiskonnas. Elukestev õpe. Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. Euroopa Komisjon, 2001 Elukestva õppimise eesmärgid EL-i dokumentides * enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressu
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise
Kiusamine koolis ja selle mõju inimese hilisemale elule Referaat Kaisa Pulk EPEDH-1 Tallinn 2012 Kiusamise definitsioon Kiusamine on ühe või mitme inimese negatiivne ja sageli agressiivne või manipuleeriv tegu või teatud aja jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes. See on väärnähtus, mis põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamine sisaldab järgmisi komponente: 1. Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. 2. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline, varjatud. 3. Kiusamine on mõnikord olukorra ärakasutamine, kuid kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub. 4. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, kuigi ka süstemaatilistel kiusajatel võib esineda ühe
kogemuse ja assotsiatsioonide seda ei asenda pilt ega emotikon.» Ta armastab Euroopa vaimsust üle kõige ning usub, et kui tahta teha midagi suurt, pead olema tingimata seotud just oma rahva ja keelega. Kohtusin Marju Lepajõega enne uue õppeaasta algust. Olime kokku leppinud, et esitan talle kui kauasele õppejõule ning Euroopa mõtteloo asjatundjale mitmed tähelepanekud, mis viimasel ajal küsimusi tekitanud, ning palun, et tema, kes harjunud keerulisi asju kommenteerima, püüaks lihtsalt ja sõnatäpselt neisse küsimustesse selgust tuua. Mind jahmatas eelmisel õppeaastal ülikoolis, kui mainisin tudengitele Kaido Kama ja Olari Taali, ning küsisin, kui paljud teavad, kes nood on. Mitte ükski seitsmekümnest tudengist ei tõstnud kätt. Ja teiseks on mind juba aastaid jahmatanud, et noored tulevad õppima ajakirjandust, aga ise ajakirjandust ei loe. Kas olete märganud sama, et tudengite teadmised on teinekord väga puudulikud
....................................................................................... 3 1.2Depressioon .......................................................................................................................4 2. KOOLISTRESS......................................................................................................................5 2.1 Kooli vaimne keskkond.................................................................................................... 6 2.4 Stress ja tervis................................................................................................................. 11 2.5 Kuidas aidata stressi all kannatavat tuttavat?..................................................................12 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................13 1. STRESSIST ÜLDISELT Stressiteooriale pani aluse Kanada teadlane Hans Selye. Tema teooria määratleb stressi
Oma ande esilekutsumiseks pole palju tarvis, kuid selle arendamiseks peab olema tahtmist ning oskust näha tulevikku laiemas perspektiivis. Oscar Wilde on öelnud: "Elu eesmärk on enesearendamine." Kirjanik mõtles seda, et inimest viib edasi õppimine ja kogemused. Edasipüüdlikkus ja tahe tulevad arengu käigus. On oluline, et indiviid mõistaks, kui oluline on panus, mida ta annab endasse veel noor olles. Paljud inimesed kahetsevad, et nad on jätnud kooli pooleli, sest nad ei leia vanemaks saades enam sobivat töökohta. Neil jääb ka puudu enesealgatusest, julgusest millegagi individuaalselt tegeleda, sest neil pole teadmisi iseendast - oma oskustest ja annetest. Kunagi pole liiga hilja mingit eriala juurede õppida. Tihti kutsekoolitunnid ning ülikoolimaterjalid maksavad, peale selle ei ole inimestel piisavalt aega või tahtejõudu midagi ette võtta. Sel juhul arvatakse, et nad on oma aja ja võimalused maha maganud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
