I kursus Tartu 2010 Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik? Sissejuhatuseks Juba pikka aega on räägitud kõrghariduse rahastamisest, kas see peaks olema tasuline või tasuta, kust saada haridusse lisaraha ning kuidas tagada kõrghariduse kvaliteet. Kahjuks räägitakse väga vähe sellest, mis saab edasi. Mis saab siis, kui kauaoodatud ja vaevaliselt saadud kõrgharidus on lõpuks käes? Kas noored kõrgharidusega eestlased on valmis suunduma tööturule? Missugusele? Kas neile suudetakse tagada palk, mis oleks vastavuses nende haridusega või tuleks ennast hoopis veel täiendada? Oma essees piiritlen noore kõrgkoolilõpetaja võimalused kolme valdkonda kas suunduda linna, maapiirkonda või hoopiski välismaale. Noorte valikud on äärimiselt individuaalsed ja
MIKS SUURENEB EMIGRATSIOON EESTIST JA ERITI NOOREMATE INIMESTE EMIGRATSIOON? Essee Juba laulusõnad ütlevad, et "Eestlane olen ja eestlaseks jään" ning rõhutavad, et eestlane olla on uhke ja hää, kuid ometi läheb iga aasta aina rohkem ja rohkem eestlasi välismaale elama. Paljud neist unustavad ära oma emakeele ja ei tule enam kunagi Eestisse tagasi. Tekib küsimus, et miks lähevad eestlased välismaale? Väljaränne ehk emigratsioon on olnud viimastel aastatel väga aktuaalne teema eestlaste, eriti noorte seas. Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et väljarännanud inimesed ei pruugigi Eestisse tagasi tulla ning sellega väheneb ka meie riigi iive. Eestist lahkujate hulgas on rohkem naisi, aga saabujatest enamus on mehed, mistõttu väheneb naiste arv väljarände tõttu rahvastikus enam. Vanuseliselt on kõige aktiivsemad välisrändes osalejad 20–44-aastased. Seda on näha ka juuresolevalt diagrammilt(2013.aasta statistikaameti andmed).
# Eesti haridustasemed: esimese taseme haridus või madalam alghariduseta, algharidus, põhiharidus, kutseharidus põhiharidusega noortele; teise taseme haridus kutseõpe põhihariduse baasil, üldkeskharidus, kutsekeskharidus põhihariduse 17 baasil, keskeriharidus põhihariduse baasil; teise taseme järgne ning kolmanda taseme eelne haridus kutsekeskharidus keskhariduse baasil; kolmanda taseme haridus keskeriharidus keskhariduse baasil, kõrgharidus, magistri- ja doktorikraad 5. Tööjõu vaba liikumine Üheks abinõuks tööpuuduse leevendamisel võiks olla tööjõu vaba liikumine, mida soodustab Euroopa Liiduga liitumine. Pärast 1.maid 2011 ei ole aga ühelgi liikmesriigil õigust 2004.aastal Euroopa Liiduga ühinenud riikide kodanike suhtes oma tööturule sisenemisel piiranguid kehtestada. Iseenesestmõistetavalt suurendab
suur väärtus. Tööd sirivides leiab välismaale õppima suunduda sooviv noor nii teoorial põhinevat materjali kui ka noorte isiklike kogemusi. See annab teavet, millest alustada, kust abi saada ning milliste raskuste ja eripäradega tuleks arvestada käesolevas töös käsitletud Taani riigis. Uurimistöö eesmärgiks on leida millised on plussid ja miinused ning millised võimalused on tudengil hakkamasaamiseks Taani kuningriigis. Püstitatud on järgmised uurimisküsimused: 1) Miks suunduvad noored kõrgharidust omandama Taani? 2) Millised on Taani haridussüsteemi eripärad ning tudengitele pakutavad võimalused? 3) Milliseid võimalusi on leida abi Taani õppima asumisel? 4 Töö väljundiks on pakkuda abi ja nõuandeid noorele, kes soovib selle teekonna ette võtta ning koondada kokku vajalik info nii abistavatest organisatsioonidest ning juba Taanis viibivate noorte kogemused ja õpetlikud näpunäited.
Kordamisküsimused Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst Antikainen jt (2009): miks tegeldakse kasvatuse ja haridusega? Kuidas ja miks on kasvatus- ja haridusprotsessid ning - struktuurid kujunenud ühiskonna muutudes sellisteks, nagu nad on? Kas haridus on kaasaegses ühiskonnas sotsiaalse kontrolli vahendiks või pakub ta indiviididele ja gruppidele ka võimaluse oma eesmärkide saavutamiseks ning ühiskonna muutmiseks? • Alljärgnevalt vaatleme hariduse ülesandeid, institutsionaliseerumist ja korraldust, protsesse ja praktikaid ning tähendusi ja tagajärgi indiviididele, gruppidele ja ühiskondadele. Inimesed omistavad tähendusi ja teevad valikuid hariduse ja õppimise põhjal selle ruumi piires, mida ühiskonna- ja haridusstruktuurid pakuvad. • Viimane toimub ajaloolise protsessi käigus, mille vältel nad neid struktuure omavahelises vastasmõjus kujundavad ja loovad. Antikainen, Rinne ja Koski hariduse kujunemisest • Esi
2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1) Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika o Tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise - Töö = algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld) - Tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine => tööviljakuse kasv. Aga ka rutiin, ühekülgsus - Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad o Vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon - Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor - Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele - Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e nähtamatu käsi) =
Sisukord Sissejuhatus 3 1. Kes on tööturul osalevad noored?.......................................................................................4 1.1 Välismaal töötavad noored........................................................................................5 2. Töösuhteid reguleerivad õigusaktid....................................................................................6 2.1 Töösuhted alaealistega..............................................................................................6 2.2 Tööaeg ja puhkeaeg..................................................................................................7 2.3 Puhkus.......................................................................................................................7 3. Noorte võimalused tööle asumiseks.....................
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Oliver Stimmer PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL Lõputöö Prima aste Juhendaja Madis Talmar Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Autor tegi 2010. aasta uurimustöö käigus kindlaks, et ettevõtluses mängib võtmerolli ettevõtte personal. Niisiis otsustas autor kirjutada uurimustöö personaliotsingust. Et aga töö omaks praktilist väärtust, on vajalik spetsialiseerumine, sest personaliotsing erinevates sektorites ja erinevatele ametikohtadele inimeste otsimise puhul võib olla väga erinev. Autor valis info- kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektori kahel põhjusel. Esiteks on Eestis IKT sektoris väidetavalt tööjõupuudus, mistõttu peaks olema personaliotsing kompl
saama/ keelt õppima või muul õppimise eesmärgil, nt praktikale. Viimasel juhul peaks keel olema siiski suhteliselt heal tasemel juba. o kultuuriline ettevalmistus – millised on sihtriigi traditsioonid (käitumuslik, suhtluslik, jne) ja kuidas paremini keskkonda sulanduda. o pedagoogiline ettevalmistus – seada kindlad õpieesmärgid ja õppeplaan, mida siis õpirände ajal jälgida ja vajadusel muuta või täiendada. Eesmärkide täitmine! o praktiline ettevalmistus – reisikorraldus, kindlustus, elamistingimused. See oleneb programmist või organisatsioonist, kelle kaudu või toel õpirändesse minnakse. Osad teevad noore eest ise selle töö ära (infopaketid). 2) õpirändes viibimine – lisaks koduste toele on kõikides vahetusrändes osalejatele tugiisik või vastav organisatsioon, kes vajadusel aitab. Samas on
Säärane otsus tuleneb ilmselt sellest, et viimase kümne aasta jooksul on õpilaste arv Eesti üldhariduskoolides vähenenud enam kui 50 000 õpilase võrra ning lähiaastatel jätkub gümnaasiumiealiste õpilaste arvu kahanemine (Riigikontroll, 2015). Eesti haridussüsteemis on küll palju murekohti, mis vajaksid rohkem tähelepanu, aga samas on meie noortel ka palju privileege tagatud. Hariduse näol annab maksumaksja justkui panuse riigi tulevikku. Usun, et tasuta kõrgharidus on meie riigis üks parimaid reforme, mis annab nii paljudele noorte võimaluse ülikooli astuda. Tudeng saab keskenuda õppetööle ja ei pea tundma muret õppelaenu pärast. Praegu on paljudes haridusautustes tagatud tasuta koolilõuna, õppimistarbed, lisaks motiveerivad noori stipendiumid ja toetused. Riik toetab ka ülikoolide juures tehtavat teadustööd, mis viiakse läbi riigieelarvest ülikoolidele eraldatavate õppekulude eelarvete alt
" 13 Kui uuringule vastanud jagada viie aasta kaupa vanusegruppidesse, oleks selgelt eristatav, et kõige enam rahul oma eluga oleks 1519- 8 Anu Realo, Horisont nr.2/2007, Mis paneb eestlase elust rõõmu tundma?, http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel635_625.html, (20.03.2009) 9 Sealsamas 10 Sealsamas 11 Sealsamas 12 Sealsamas 13 Sealsamas 6 aastased, sellest east alates läheb eluga rahulolu kuni 3539 eluaastani järjepidevalt allamäge. Alates 3539 eluaastast jääb eluga rahulolu peamiselt paigale, kuigi väike langus toimub vahemikus 55-59 eluaastat ning väike tõus viimases vanusegrupis, mis on 70-74 eluaastat. Ilmselt ei ole siinkohas tegemist siiski puhtalt vanuseliste iseärasustega, hoopiski vaid aastakäigu erinevustega rahulolu tasemes. Taolise interpretatsiooni kasuks räägib muu hulgas
võrreldes sellega, mis 20 aastat tagasi oli. Paljudel Suurbritannia ülikoolidel on suur valik erinevaid õppeaineid. Näiteks: teadus ja tehnika, loodusteadus, humanitaar- ja sotsiaalteadus, seadused, raamatupidamine ja isegi meditsiiniteadus. Avatud uste päevad on hea võimalus sisseastujatel näha ülikooli elu, kohtuda õpilastega ja esitada küsimusi. See aitab otsustades teha õiget valikut. 6.1. Rahastamine Kuigi ülikoolid saavad toetusrahasid omavalitsustelt, ei ole kõrgharidus Suurbritannias tasuta. Kuni aastani 1990 oli kõrgharidus Suurbritannias tasuta ning üliõpilased said isegi valitsuselt toetusrahasid. Kuid kui 1990 valitsus otsustas laiendada kõrgharidust, polnud enam võimalik anda tasuta kõrgharidust ning toetusrahasid üliõpilastele. Inglismaal pidid üliõpilased maksma £1000 ehk 1147.77 aastas. Mõni aasta tagasi võeti vastu aga otsus, et õpilased peavad maksma ligikaudu £3000 ehk 3443,36, kuid
pedagoogikale vaja tunda ka diadatikat.Tänapäeval on lasteaias küll kõrgharidusega õpetajad, kuid õpitud eriala ei pruugi olla alusharidus, mis paneb vägagi muretsema. Kuidas võiks olla sotsiaaltöötaja, kellel läbitud vaid vastavad täiendkursused, olla pädev töötamaks lastega? Suureks takistuseks on muidugi ka palk, miks ei soovita väga lasteaeda tööle tulla. On palju juhuseid, kus vastava hariduse saanud inimesed suunduvad teisele erialale tööle just palga vähesuse tõttu, olles eelnevalt proovinud lasteaiaõpetaja kohal 3-4 kuud. Palk on saanud määravaks lahkumise põhjuseks, eriti üksikvanemate puhul. Paljud lapsevanemad vajavad ka nõu ja abi, millega tuleb õpetajal päevast-päeva kokku puutuda ja õpetajad peavad leidma palju aega koostööks ja probleemide läbirääkimiseks.Vastutus on väga suur. Tean juhust, kus lapsevanem nõudis lasteaialt lapse koolivalmidust, matemaatika
Lustivere Põhikool Ergas-Ever Kask 8. klass LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS Loovtöö Juhendaja õpetaja Helve Zõbin Lustivere 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 5 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3. Vilistlaste pere ja tagasitulekuplaanid……………�
· Põhikool- ja gümnaasium: õpiabi, IÕK, lihtsustatud õppekava või eriklassid, ühele lapsele keskendunud õpe, koduõpe, erialaspetsialistide abi ja nõustamine jpm PÕHIKOOLI- ja GÜMNAASIUMISEADUS. · Kutseõpe: toetusmeetmed, lihtsustatud ainekavad, tugiteenused koolis KUTSEÕPPEASUTUSTE SEADUS, Haridus- ja Teadusministri määrus "Erivajadusega isikute kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord" · Kõrgharidus: Primus programmi toetused, HTM. · Koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium Psühhosotsiaalne rehabilitatsioon: Psühhosotsiaalne lähenemine on välja kasvanud 19.saj. lõpus kujunenud juhtumianalüüsist (case-work, Mary Richmond). Psühhosotsiaalne lähenemine on integreeritud ja süsteemne, hõlmab endas inimese ja tema keskkonna vastasmõju kolmel tasandil (Kiik, et al 1999,4): 1. Mikrotasand inimene koos oma isiklike suhetega 2
M. Gorki, L. N. Tolstoi, A. S. Puskini ja I. V. Mitsurini eluiga. Osa lapsi kannab siiski eesti nimesid. Y Ajaloosündmustest on mainitud Moskva asutamine, Kulikovo lahing, dekabristide ülestõus, Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon ja raadio leiutamine A. S. Popovi poolt. Y Kodumaa suurust demonstreerivad sedalaadi ülesanded [16, ül. 253]: Meie maa ulatus läänest itta on 11000 km. Kui palju vajatakse aega selle vahemaa läbimiseks 1) jalgsi, käies iga päev 40 km? 2) rongiga, sõites kiirusega 50 km tunnis? 3) lennukiga, lennates kiirusega 275 km tunnis? Suur grupp ülesandeid on selle kohta, mida tõi kaasa Nõukogude võim: Enne Suurt Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni oli ühes linnas ainult 40 kivimaja (6 kooli, 4 vabrikut). Nõukogude võimu ajal on sinna ehitatud veel 60 niisugust maja (32 kooli, 10 vabrikut). Mitu kivimaja (kooli, vabrikut) on nüüd selles linnas?
1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST..
veel kestab. Keskkiht koosneb suhteliselt erinevat elustiili ja mõtlemisviisi väärtustavatest elanikkonna gruppidest. Klassiteadlikkus on tagasihoidlik. Kihistumine on Eestis saavutanud kontrastsed jooned. Turvaliselt elab vaid neljandik elani- kest. Kõrgkihi ja madalkihi tulutasemete vahe on enam kui kümnekordne. See annab tunnistust suurest ebavõrdsusest. Riigid, kus elanike sotsiaalne seisund on teravalt ebavõrdne, pole pikemas perspektiivis edukad. Nii nagu iga turumajandusriik, vajab ka Eesti tugevat keskklassi. Keskklassi kuuluvad tehniline ja humanitaarintelligents, tööandjad ning endale tööandjad, oskustöölised ja talunikud. Reeglina on need inimesed, kes on huvitatud ühiskonna tasakaalustatud arengust. Nad seovad oma eluplaani võimalusega teenida ausalt oma erialastele teadmistele, kogemustele ja pingutustele vastavat palka või ettevõtjatulu ning on huvitatud isikliku vara
0 Eesti sotsiolektide seisund Tiit Hennoste Tartu Ülikool Tartu 2003 1 Sisukord Sissejuhatuseks 2 I. Sotsiolektid ja sotsiolingvistika 3 1. Sotsiolektid teoreetiliselt 3 2. Sotsiolektide uurimine maailmas 4 3. Sotsiaalne diferentseerumine ja keel 7 3.1. Keel ja sotsiaalne klass/kiht 7 3.2. Sotsiaalsed suhtlusvõrgustikud (Social networks) 11 3.3. Keel ja sugu (sex, gender) 12 3.4. Keel ja vanus 13 4. Keel ja aktsent 15 5. Normikeel ja sotsiolektid 16 II. Eesti sotsiolektid 17 1. Terminoloogia
1. Loeng Peamised heaolurežiimid Milleks mudel vajalik on: mudel kui ideaaltüüp: seletab konkreetset nähtust teooriast tulenedes. Mudel kui stat. võrreldavus. Mitte kõik rikkad riigid ei ole HR. nt diktatuur. HR-ist rääkides peame silmas mingit riiki, mis on tõsiselt käsile võtnud sotsiaalkindlustussüsteemid. Klassikaline arusaam HRst: Turg ja valitsus hoiavad üksteist tasakaalus. HR kui turutõrgete pehmendaja: Barr: “HR aitab kaasa majanduslikult efektiivsuse saavutamisele. HR teeb midagi sellist, mida turud ei tee või teevad seda ebaefektiivselt.” : de-commodification ehk lahtikaubastamine. Kaasaegne arusaam HR: Riik, turg ja kodumajapidamine on omavahel sektoriti seotud. Richard Titmuss 1960nd: 1. Residuaalne mudel-jääkrahastamise mudel: Indiviidi heaolu peavad tagama turg ja pere, kui need ebaõnnestuvad, siis sekkub riik. Riigi sekkumine on ajutine (hädaolukorras) 2. Industrial performance mudel- tööpanuse mudel:vajadused peavad saama rahuldatud vastavalt
Tavaliselt on kokkuvõttes öeldud teksti kõige olulisem või välja toodud järeldus. 2 Teksti ehituskiviks on sõna. Õigesti mõistmise eelduseks on õige väljendamine. Kodu koos kooliga on need, kes inimest sõna õigesti kasutama õpetavad. Kuniks sõna on kasutatud õiges tähenduses, tal on jõud ja tähtsus, kestab ja areneb kultuur. Tekstid õpetavad oma mõjujõuga. Oluline on üsna ruttu selgeks saada teksti ülesehitus ja end selles osas pidevalt täiendada. Luua, luua, luua, kuni tekib vaimustus tehtust. Hea on 2 M. Hennoste, Tekstide ülesehitus. - Väike lugemisõpetus. Tallinn: Avita, 1998, lk 31-36. 6 lugeda sisutihedat, õigesti koostatud teksti, mis kutsub kaasa mõtlema, parem veel, kui sulgegi haarama. ... Sõber, äkki sa avastad raamatu,
PERSONALIJUHTIMINE - Personalijuhtimise seosed teiste organisatsioonipsühholoogia valdkondadega. Personalijuht peaks teadma tööõigust ja majandust (et mõista, mis organisatsioone elus hoiab). Organisatsioon peab kuskilt ju saama raha. Kui mõtled personali peale, peab natuke ka majanduse peale mõtlema. Interdistsiplinaarne tegevusala. - Tugineme personalipsühholoogiale. Inimene peaks personali valdkonnas oskama töötaja potentsiaalset tööd hinnata. Kuidas valida õige kandidaat? Kuidas mõõta seda, mida me arvame end mõõtvat? Peab oskama inimest mõõta (kas testide v intervjuu vms'ga). - Kuidas mõõta töötaja sooritust? Eriti kui on tegemist nt müüja v õpetaja tööga. Kuidas mõõta näiteks müüja käitumist? - Veel peab oskama personalijuht töötajate karjääri planeerida. Kas temast võiks juht saada? Kas heast spetsialistist saaks ka hea juht? Alati mitte. - Organisatsioonipsühholoogia. Vaatab organ
AMETIÕPE JA GÜMNAASIUMIHARIDUS 1.Korrastame haridussüsteemi ja õppekavasid selliselt, et need oleksid paindlikud ja võimaldaksid operatiivselt reageerida tööjõuturu muutustele. 2.Arendame kutsekoolide võrku Eesti Vabariigis, regioonides ja kohtadel vastavalt regionaalsele eripärale ja tööjõuvajaduse prognoosidele. 3.Rakendame paindliku kutseõppesüsteemi, kus on võimalik omandada kas ainult kutseharidus ilma üldhariduse õppekava läbimata või kutsekeskharidus või rakenduslik kõrgharidus või saada piisav ettevalmistus kõrgkooli astumiseks. Võimaldame kutseõpet statsionaarses õppes, õhtusel ajal ning kaugõppes. 4.Rahastame riiklikest vahenditest kutsekvalifikatsioonieksamite ettevalmistus programmid. 5.Suuname kutsekoolidele vahendeid täiskasvanute ümberõppeks uutel, tööturule vajalikel erialadel. KÕRGKOOLID 1.Korrastame kõrgkoolide võrgu vastavalt teadusuuringute ning õppetöö kvaliteedile ning ohjeldame nn libaülikoolide tegevust. 2
kelle ülesandeks on uurida, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused on maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest pakkunud. Riigikontrolli soovituste abil saavad Eesti parlament Riigikogu ja valitsus parandada riigi toimimist ning vastutustundlikumalt kasutada maksumaksja raha. Riigikontrollil on ka õigus teha valitsusele, ministritele ja kohalikele omavalitsustele ettepanekuid töötada välja õigusakte või neid muuta ja täiendada. Riigikontrolli sõltumatus on kaitstud põhiseaduse ja riigikontrolli seadusega. Keegi ei saa anda Riigikontrollile täitmiseks kohustuslikke auditeerimisülesandeid. Riigikontroll otsustab ise, mida, millal ja kuidas auditeerida. Riigikontrolli tegevust auditeerib igal aastal parlamendi määratud audiitor. Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kellel on Riigikontrolli juhtimisel laialdased volitused. Riigikontrolöri nimetab ametisse parlament presidendi ettepanekul viieks aastaks.
Sotsiaalpoliitika Eksamiküsimused Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 1.Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused.................................................................2 2.EV Põhiseaduse eesmärgid......................................................................................................2 PS §10 sätestab Eesti riigi kui sotsiaalriigi olemuse:..............................................................2 3.Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted............................................................................4 Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet................................................................4 Heaoluriigi ideoloogia mudelite järgi:....................................................................................4 Heaoluriigi tunnused Catherine Jones Finer, 1999.............
Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Need on kaks lähenemisviisi sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks. Majandusteooria tundmaõppimist alustatakse tavaliselt mikroökonoomilise majanduskäsitusega tutvumisest. Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksiksubjektist lähtuv käsitlusviis. Mikroökonoomikas esile tulevaid seaduspärasusi on empiiriliselt rakse kontrollida. Makroökonoomika lähtepunktiks on rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmise ja majandussektorite seoste problemaatika. Kui majanduspoliitilised otsused põhinevad enamasti makroökonoomilistel järeldustel, siis makroökonoomilised seosed ise on sageli tuletatud mikroökonoomikast. Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikasju. Mis just, see s�
Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholoogia – uurib üksikindivii
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste teaduskod Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? N
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täp
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus
Personalijuhtimine 2013 Konkurentsivõime eeldab innovatsiooni, ettevõtlikkust, kooperatsioonivõimet, paindlikkust, transparentsust. Võitlus turuosa eest muutub võitluseks ajude eest. Bill Gates: "Kõige tähtsam asi, mida ma teen, on heade inimeste töölevõtmine" I ORGANISATSIOONI ARENDAV FUNKTSIOON II PERSONALITÖÖ FUNKTSIOON III SIDUV FUNKTSIOON Kaasaegsed trendid Inimressurss loob organisatsiooni peamise konkurentsieelise keskendudes intellektuaalsele ja sotsiaalsele kapitalile, see tähendab: Inimeste võimete avastamisele ja rakendamisele; Karjääri kavandamisele; Suhtevõrgustike ja sotsiaalse keskkonna mõjude juhtimisele; Organisatsioonilise keskkonna kujundamisele. Inimkapitali juhtimine (Human Capital Management) Lisa
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
