5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-11-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kuldpea7
Õppematerjali autor
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Essee: Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik? Koostaja: Katre Kikkas Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursus Tartu 2010 Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik? Sissejuhatuseks Juba pikka aega on räägitud kõrghariduse rahastamisest, kas see peaks olema tasuline või
MIKS SUURENEB EMIGRATSIOON EESTIST JA ERITI NOOREMATE INIMESTE EMIGRATSIOON? Essee Juba laulusõnad ütlevad, et "Eestlane olen ja eestlaseks jään" ning rõhutavad, et eestlane olla on uhke ja hää, kuid ometi läheb iga aasta aina rohkem ja rohkem eestlasi välismaale elama. Paljud neist unustavad ära oma emakeele ja ei tule enam kunagi Eestisse tagasi. Tekib küsimus, et miks lähevad eestlased välismaale? Väljaränne ehk emigratsioon on olnud viimastel aastatel väga aktuaalne teema eestlaste, eriti noorte seas. Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et väljarännanud inimesed ei pruugigi Eestisse tagasi tulla ning sellega väheneb ka meie riigi iive. Eestist lahkujate hulgas on rohkem naisi, aga saabujatest enamus on mehed, mistõttu väheneb naiste arv väljarände tõttu rahvastikus enam
täiskoormusega õppes. Koondamisteate saanud töötajal, kes on alustanud tööturukoolitust, on õigus sellel osaleda ka pärast töö- või teenistussuhte lõppu. Siin on ära toodud mõned pikaajaliste töötute lood: KÜLLI (49) Viimane tööpäev: turu-uurijana 31.juuli 2009a. Pere: pensionärist abikaasa teenib lisa ehitustöödel, tütar 30 ja pojad 27 ja 20 Tulevik: lootus hakkab lõppema, hoolimata magistrikraadist Päeval anti koondamisteade, samal õhtul kella 17-ks pidin ära saatma oma keskkonnatehnoloogiaalase magistritöö. Olin selle nimel rabelenud kuus aastat ja just sellest päevast pidi saama ühe väga pingelise perioodi lõpp. Oi jumal, oli alles vastik sokk! Lõi ikka tummaks. Alles kaks nädalat tagasi oli jutt, et raha tuleb küll siit-sealt vähemaks võtta, kuid olge rahulikud, omad jäävad alles. Ma
3 SISSEJUHATUS Aasta-aastalt muutub üha populaarsemaks elamis- ja õppimissihtkohaks heaoluriik Taani, see ei asu kodumaast kaugel, on mõne lennutunni kaugusel ning samuti on üheks tõmbenumbriks sealne kõrge elatustase. Taani on ka üks neist riikidest, mis pakub välistudengile palju hüvesid ning tasuta kõrgharidust. Käesoleva uurimistööga püütakse välja selgitada, millised on väikelinnast pärit noore õppimis- ja elamisvõimalused Taani heaoluühiskonnas. Põhjus, miks autor selle teema valis, on autori suur huvi ise Taani õppima minna ning selgitada välja, mis on Taanis õppimise head ja halvad küljed. Uurimistöö on jagatud kaheks suuremaks peatükiks, teoreetiline osa ja praktiline uurimuse osa. Mõlemad peatükid jagunevad omakorda alapeatükkideks. Teooria peatükk sisaldab ülevaadet Taani kultuurist, ajaloost, sealsest elukorraldusest ja muust säärasest. Samuti
Kordamisküsimused Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst Antikainen jt (2009): miks tegeldakse kasvatuse ja haridusega? Kuidas ja miks on kasvatus- ja haridusprotsessid ning - struktuurid kujunenud ühiskonna muutudes sellisteks, nagu nad on? Kas haridus on kaasaegses ühiskonnas sotsiaalse kontrolli vahendiks või pakub ta indiviididele ja gruppidele ka võimaluse oma eesmärkide saavutamiseks ning ühiskonna muutmiseks? • Alljärgnevalt vaatleme hariduse ülesandeid, institutsionaliseerumist ja korraldust, protsesse ja praktikaid ning tähendusi ja tagajärgi indiviididele, gruppidele ja ühiskondadele.
4 o Inimkapital – kapital, mis ei ole selle „kandjast“ eraldatav, nt. haridus ja oskused, tervis, motiveeritus ja väärtused. Teatud aja jooksul omandatud väärtustatud oskuste, teadmiste ja suhete kogum. 2) Sotsiaalne kapital – sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus. Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet) 3) Tihedad/tugevad sidemed – „siduv kapital“ o Vastastikususe printsiip – normid, mis toetavad kollektiivset tegevust liikmete ühistes huvides o Usalduslikud (vabatahtlikud) kööstöösidemed üksikindiviidide vahel o Põhineb teatud välistatusel o Homogeensetel ressurssidel põhinev sotsiaalne solidaarsus ja sotsiaalne kontroll
...........14 Kokkuvõte................................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus...............................................................................................................16 Lisad.........................................................................................................................................17 Sissejuhatus Palk, maksud, haridus, töötus ja tööpakkumised on vaid mõned sõnad, mida kuuleme igapäevaselt vaadates televiisorit, lugedes uudiseid või kuuldes inimesi omavahel rääkimas. Nendele sõnadele lisandub tihtipeale sõna ,,noored". Kuidas on omavahel seotud noored ja palk, noored ja töötus jne? Teema on aktuaalne just seetõttu, et probleemid tööga on suuresti seotud noortega, kes on just kooli lõpetanud ning sooviksid asuda tööle. Seetõttu on tähtis, et noored saaksid olulist infot seoses kehtivate seadustega töömaastikul.
palju suurema mahuga uuringu, kuid võib eeldada, et paljud personaliotsingu aspektid võivad olla sarnased. Autor seadis antud uurimustöö peamiseks eesmärgiks tuvastada, kuidas otsitakse tegevjuhi ja projektijuhi ametikohtadele inimesi IKT sektoris. Seda eesmärki kavatasetakse töö raames täita intervjuus Marius Arrasega. Kuigi autor suhtles uurimuse raames ka teiste IKT sektoris töötavate inimestega, kajastas autor vaid Marius Arrase kogemusi, sest hilisemal valideerimisel ilmnes, et uurimuse seisukohast relevantseid ja täielikke vastuseid suutis pakkuda vaid Marius Arras. Marius Arras on töötanud IKT sektoris nii projektijuhi kui tegevjuhina ning samas on pidanud tegelema neile ametikohtadele inimeste otsimisega, mistõttu teab ta kuidas otsitakse neile ametikohtadele inimesi. Autor seadis veel kaks alameesmärki: kirjeldada Eesti IKT sektori personaliküsimusi ning Eesti ja Euroopa Liidu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid