Toidu fermentatsioon: Mikroorganismide roll toiduainete tootmisel ja säilitamisel Olga Grygorieva 092990 KATM 1. Sissejuhatus Sisukord 2. Olulised osad toiduainete käärimises 3. Piimhappebakterite metaboolne aktiivsus 4. Antibioosi mehhanism piimhappebakterite kaudu 4.1. Orgaanilised happed, atseetaldehüüd ja etanool 4.2. Vesinikperoksiid 4.3. Süsinikdioksiid 4.4. Diatsetüül 4.5. Reuterin 4.6. Bakteritsiinid 4.6.1. I klass Bakteritsiinid 4.6.2. II klass Bakteritsiinid 4.6.3 Muud Bakteritsiinid Sisukord 5. Aspektid, mis tuleb üle vaadata bakteritsiini kultuuride kasutamises toidu fermenteerimisel 6. Hapendatud toidud 7.1. Piimatooted 7.2. Lihatooted 7.3. Taimsed tooted 7. Traditsioonilised fermenteeritud toidud 8.1. Aafrika 8.2. India 8.3 Indoneesia 8.4. Idamaad ...
ja niiskus mullas. Teised seened on ise üsna maitsev. Bakterid ja protists kes elavad meie sooltes meid saada toitumise toidust. Mikroorganismid on saanud ka tähtsust vahendite teadusmaailma. Kuna enamik on lihtsad kasutusiga ja võib paljundada kiiresti, nad ideaalne mudelorganismide. Teemad nagu geneetika, et on raske uurida suuremate organismide tõttu aega ja vähendada kulutusi, tõsta neid saab kergesti uuritud mikroorganismide elavad Petri nõud miljardeid. Nagu geeniteraapia omandab tähtsuse uurimiseks ja raviks, iseloomustada viiruste, mida võib kasutada transpordi geenid on üheks prioriteediks Mõned teadlased. Üldiselt mikroorganismid on mõned kõige olulisem elusolendite. Nende rollid on tootjad ja ringlusse muudab need oluliseks enamikus ökosüsteemides. Paremini mõista neid pisikesi olendeid on oluline uurida ja säilitada meie looduskeskkonnale.
Tallinnatehnika Ülikool Biotehnoloogia õppetool Laboratoorse töö nimetus: Füüsikalis-keemiliste tegurite mõju mikroorganismide kasvule Üliõpilased: Õppejõud: Tiina Randla Õpperühm: Kuupäaev: 08.11.2010 Tallinn 2010 I töö: Füüsikalis-keemiliste tegurite mõju mikroorganismide kasvule Sissejuhatus Keskkonnatingimustest sõltub mikroorganismide kasvukiiris ja samuti ka fermentatiivsed omadused, näiteks tenperatuurist, happesusest, erinevate ühendite sisaldusest keskkonnas, aeratsioonitingimustes. Tegelikult, enamus tüvesid soovib neutraalset keskkonda kasvamiseks ja temperatuurivahemiku liigikaudu 20-45°C, selleseid mikroorganisme nimetatakse mesofiilideks. Olemas ka teised mikroorganismid, leidub neid kuumaveeallikates ja jäälistikel
Tallinnatehnika Ülikool Biotehnoloogia õppetool Laboratoorse töö Füüsikalis-keemiliste tegurite mõju mikroorganismide nimetus: kasvule Üliõpilased: Robert Risti ja Luise Tiks Õppejõud: Tiina Õpperühm: YASB52 Kuupäev: 14.10.2013 Randla Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Erinevate mikroorganismide kasvukiirus ja fermentatsioon sõltub keskkonnatingimustest (temperatuurist, pH-st, keskkonna koostisest jne). Enamik liike on neutrofiilid (eelistavad neutraalset keskkonda) ja mesofiilid (eelistavad temperatuurivahemikku 20-45 C. Leidub ka organisme, kes elavad äärmuslikes oludes neid nimetatakse ekstremofiilideks. Null-kraadi lähedal kasvavad psührofiilsed, kuuma käes termofiilsed ja ekstreemselt kuumades tingimustes hüpertermofiilsed organismi
*regulaatorgeenid reguleerivad struktuurgeenide tööd; *operaatorgeenid reguleerivad koos regulaatorgeenidega struktuurgeenide töö kiirust. Geenid võib jaotada ka : *metsikuteks ehk looduslikku tüüpi geenideks, mis esinevad looduslikes tüvedes; *muteerunud ehk ,,defektseteks" geenideks. Genotüübi ehk genoomi moodustavad kõik raku geenid, mis kanduvad ühest põlvkonnast teise. Seega genotüüp on geenide kogum, mis määrab mikroorganismide geneetilise potensiaali. Mikroorganismide muutlikkust seostatakse nende fenotüübi ja genotüübi muutumisega. Tulenevalt muutlikkuse iseloomust ja geneetilise info päritolust jaotatakse muutlikkus kolmeks: 1Modifikatsiooniline muutlikkus - mikroobides tekkinud muutused, mis DNA struktuuris jäävad avaldumata. Muutused leiavad aset ainult fenotüübis. Modifikatsioon kui kohastumuslik muutus keskkonnatingimustele järglastele edasi ei kandu
MIKROBIOLOOGIA ÜLDKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng Mikrobioloogia (micros -- väike; bios -- elu; logos -- teadus) -- teadus väga väikestest palja silmaga nähtamatutest organismidest, milliseid kutsutakse mikroorganismideks ehk mikroobideks. 2. Mikroorganismide taksonoomia (eukarüoodid, prokarüoodid; binaarne nimestik, mikroobi pesa, segakultuur, puhaskultuur) E. Chaton (1937. a) jaotas elusolendid rakulisel alusel prokarüootideks ja eukarüootideks. Prokarüoodid (eeltuumsed) - raku tsütoplasmas olevad organellid, kaasaarvatud DNA, ei ole eraldatud tsütoplasmast membraaniga. Puudub organiseeritud struktuuriga rakutuum. Siia riiki kuuluvad bakterid ja sini-rohe vetikad (ehk tsüanobakterid). Eukarüoodid
A-Meristeempaljundus sai võimalikuks taimerakkude vegetatiivsele paljunemisele. Näiteks igast võetud algkoe osast võis kasvada täiesti uus taim. Sai võimalikuks tänu kasvufaktoritele, kus veekogu äärel võib olla kõrged pillirood. Tänu totipotentsusele e kõikvõimelisusele, kus rakust võib areneda välja terve organism. Võimalik saada viirusvabu taimi. Embrüonaalsiirdamine.Põllumajandusloomadel kutsutakse esile superevolutsioon, mille käigus küpseb tavapärasest rohkem munarakke. Need pestakse emakast välja. Nende seast valitakse välja kõige tervemad ning viljastatakse need kunstlikult katseklaasis ehk in- vitro. Munarakud jäetakse katseklaasis söötmele, kus nad arenevad moorulateks, moorulad viiakse surrogaatemasse, kus kasvatab oma kehas teise looma järeltulija. Moorula ehk kobarloode. Transgeensed loomad ja mikroorganismid on inimestele tähtsad, sest nende abil saame me katsetada nt mõne ravimi mõju, kuidas see mõjuks inimesele. Saame sü...
loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi jms tarbeks. Biotehnoloogia. rakendusbioloogilosed meetodid ja protseduurid, mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sirgumise ja pärilikkuse muutmiseks. Hapendamine, käärimine. toiduainete töötlemise meetodid, mis põhinevad mikroorganismide kasutamisel. Nendes protsessides ei teki elusolendeid, vaid olemasolevad mikroobid põhjustavad neid protsesse (kõik elav tekib elusast) Piimhappebakterite ja pärmseente kasutamine toiduainetetööstuses. Nt kurgi, kapsa, piima jt toiduainete hapendamine rajaneb peamiselt piimhapebakterite tegevusel. Juustusortide valmistamisel osalevad peale bakterite ka hallitusseened. Alkohoolsete jookide, aga samuti pagaritoodete valmistamine sõltub pärmseente elutegevusest
R. Koch (1843—1910) tõi välja patogeensete (haigustpõhjustavate) organismide osa nakkushaiguste kujunemisel. M. W. Beijerinck (1851—1931) isoleeris ja avastas mügarbakterid. A. Fleming (1881—1955) – avastas penitsiliini. Friedrich Branell – avastas siberikatku tekitaja ja selle vahelise seose. Voldemar Gutman – Tartu Ülikooli professor, võttis kasutusele tuberkuliini. Valmistatud tuberkuloosi bakterite abil. 2. Mikroorganismide taksonoomia. Taksonoomia on teadus mikroobide klassifikatsioonist. Prokarüootide hulka kuuluvad bakterid ja sinivetikad. Eeltuumsed rakud, kus rakus olevad organismid ei ole eraldatud rakumembraaniga, vaid on vabad. DNA esineb tsütoplasmas vabalt. Eukarüoodid – algloomad, vetikad ( ka sini- rohevetikad ), mikroskoopilised seened, taimed, loomad. Päristuumsed, kus rakud on ümbritsetud rakumembraaniga. Viirused ― kuuluvad eraldi iseseisvasse riiki
KEEMIAS: OSAKOND, TÖÖ TEOSTAJA: Kalli Vinnal KURSUS KK2 Töö teostatud: Töö esitatud: Töö vastatud: Töö arvestatud: 20.03.18 27.03.18 28.03.18 ÜLESANNE: Määrata biokeemiline hapnikutarve vees ehk kui palju kulub 1l vees oleva org. aine aeroobseks lagunemiseks hapnikku mikroorganismide abil. Inkubatsiooni vältel lagundavad mikroorganismid vees sisalduvat org. ainet, tarvitades selleks vees lahustunud hapnikku ning hapniku hulk vees väheneb. Hapniku vähenemine on proportsionaalne lagundatava orgaanilise aine hulgaga. ANDMED ANALÜÜSITAVA PROOVI KOHTA: Iseärasused proovi võtmisel antud parameetri määramisel: 1) Taara materjal: plastpudel 2) Taara täidetus: 2/3
024 (3 EAP) 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia teaduste roll meditsiinis ja selle erinevates distsipliinides: ülesandeks on uurida neid rakulise immuunsuse nihkeid, mis määratlevad autoimmunisatsiooni kujunemise immunoloogia põhieesmärgiks on antigeensete märklaudmolekulide ja nendega seotud immuunreaktsioonide uurimine rea autoimmuunhaiguste ja mikroorganismide poolt indutseeritud põletike korral. saada uut informatsiooni antikehade ja rakkude poolt vahendatud immuun-mehhanismidest autoimmuunhäirete korral töötada välja uued seroloogilised ja molekulaarsed meetodid nende häirete korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustamiseks. olulisemaks praktiliseks ülesandeks on uute immunoloogiliste diagnostiliste ja ravi jälgimiseks
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka
Vee mikrobioloogia kordamisküsimused 1. )Mikrobioloogia kui teaduse määratlus Mikrobioloogia on mikroorganismide uurimisega tegelev teadusharu. Mikrobioloogia- teadus mikroobidest ja nende põhjustatud protsessidest. olulised on : - mikroorganismide omavahelised suhted - mikroorganismide ja teiste organismide suhted - mikroorganismide toime väliskeskkonnale 2.) Prokariootsed ja eukariootsed mikroorganisimid prokariootsed- ehk eeltuumsed (rakutuuma pole) a) prioomid (nende kaudu nakkuste otsene levik) b) viirused (saavad paljuneda ainult peremees rakus, säilida suudavad ka väliskeskkonnas) dna viirused ja rna viirused c) bakterid - klamuudiad, riketsiad, mikroplasmad, spirokeedid (paljunevad iseseisvalt) päristuumsed ehk eukariootsed (rakutuum olemas) seened, algloomad 3.) Bakterite kasvufaasid (joonis)
Keemiline fikseerimine lihtsaim fikseerimine alkoholiga. 2. Miks on vajalik bakterikultuurist valmistatud preparaadi fikseerimine? Selleks, et mikroobirakud kleepuks tugevasti meie esemeklaasikülge, et hiljem värvides ning värvi mahapestes, ei peseks maha ka rakke. 3. Millised fikseerimise viise kasutatakse? Millised on nende meetodite eelised, millised on puudused? Kuumfikseerimine (eelised kiire, lihtne, odav || puudsed oht üle kuumutada (võib muutuda mikroorganismide struktuur), liiga vähene kuumutamine (mikroobid ei kinnitu piisavalt kõvasti esemeklaasile). Keemiline fikseerimine (eelised muudab vähem rakkude morfoloogiat || puudused aeganõudvam ja tülikam 4. Miks ei ole bakterirakud hästi nähtavad valgusmikroskoobis? Sest, et bakterirakud on peaaegu värvutud ning seetõttu ongi neid ilma töötlemata valgusmikroskoobi abil raske vaadelda. 5. Milliste meetodite abil muudetakse bakterirakud nähtavaks?
B variant 1) Kirjeldage mikroorganismide külvamise tehnikaid. Millal on otstarbekas üht või teist kasutada? Joonkülvi kasutatakse põhiliselt tahketel agarsöötmetel kasvatatavate ja säilitatavate mikroorganismide kollektsioonide või töökultuuride uuendamiseks. Külvatakse enamasti katseklaasidesse valatud längagarile (kaldagarile), vahel ka Petri tassis olevale söötmele. Külvinõelaga kantakse kultuur agari pinnale (analoogiliselt joonkülviga kaldagarile) kas teatud sektorisse või üle kogu tassi pinna. Isoleeritud kolooniate saamiseks (N: puhaskultuuride eraldamisel) kasutatakse joonkülvi meetodi modifikatsiooni. Steriilse külviaasa või -nõelaga
4. Toidust tingitud haiguste arvukuse kasvu põhjused. 1. Elustandardi arenemine, kasvav nõudlus loomse päritolu toidu järele 2. Urbaniseerumine, toitumistavade muutus 3. Rohkem pooltooteid, vähem aega valmistamiseks, rohkem väljas einestamist: 4. vale hoidmine, säilitamine 5. puu ja koogiviljade tarbimise kasv 6. sailitusainete vaiksemad kontsentratsioonid valmistoitudes 7. Äri ja turismireisid 8. Globaliseerumine, rahvusvaheline kaubandus 9. YOPI 10. Mikroorganismide kohanemine 11. Antibiootikumide ületarbimine 5. Mikroobsete toiduhaiguste tekkepõhjused . 1. Toit valmistatakse liiga varakult ja sailitatakse toatemperatuuril 2. Liiga aeglane jahutamine enne kulmikusse panemist 3. Ebapiisav toidu taaskuumutamise temperatuur 4. Patogeenidega saastunud kuumtoodeldud toiduainete ja konservide kasutamine 5. Liha ja lihatoodete mittetaielik kuumtöötlemine 6
4. Toidust tingitud haiguste arvukuse kasvu põhjused. 1. Elustandardi arenemine, kasvav nõudlus loomse päritolu toidu järele 2. Urbaniseerumine, toitumistavade muutus 3. Rohkem pooltooteid, vähem aega valmistamiseks, rohkem väljas einestamist: 4. vale hoidmine, säilitamine 5. puu ja koogiviljade tarbimise kasv 6. sailitusainete vaiksemad kontsentratsioonid valmistoitudes 7. Äri ja turismireisid 8. Globaliseerumine, rahvusvaheline kaubandus 9. YOPI 10. Mikroorganismide kohanemine 11. Antibiootikumide ületarbimine 5. Mikroobsete toiduhaiguste tekkepõhjused . 1. Toit valmistatakse liiga varakult ja sailitatakse toatemperatuuril 2. Liiga aeglane jahutamine enne kulmikusse panemist 3. Ebapiisav toidu taaskuumutamise temperatuur 4. Patogeenidega saastunud kuumtoodeldud toiduainete ja konservide kasutamine 5. Liha ja lihatoodete mittetaielik kuumtöötlemine 6
c) Peab vastama õigele temperatuurile. d) Ei pea mitte millelegi vastama. 2) Kes peab koostama ettevõtte toiduhügieenikoolituse kava? a) Töötaja b) Riik c) Käitleja d) Valla- või linnavalitsus 3) Hügieen tuleneb kreekakeelsest sõnast ,,hygieinos", mis tähendab.. a) Higi b) Tervislikku, tervistavat c) Toitu d) Puhtust 4) Mis on toiduhügieen? (3 õiget) a) Toiduainete saastumise ärahoidmine. b) Mikroorganismide paljunemise ärahoidmine. c) Mikroorganismide hävitamine. d) Harjaga pestud puuviljad. 5) Puhastamise mõiste tähendab.. a) Energia kulutamist selleks, et eemaldada tööpindadelt tolm ja rasv. b) Energia kulutamist selleks, et käed saaksid puhtaks. c) Energia kulutamist selleks, et puuviljad oleks pestud. d) Igasugust koristamist. 6) Millest sõltub mikroobide paljunemine toiduainetes? (2 õiget) a) Mikroorganismide alghulgast toiduainetes.
Harilikult on rakusisene osmootne rõhk kõrgem kui toitekeskkonnal. Mikroobide sattumisel tühiselt väikese lahustunud aine sisaldusega keskkonda (näit. destilleeritud vette), täitub tsütoplasma kiiresti veega, millele võib järgneda rakuseina purunemine ja rakk hukkub. Toimub plasmoptüüs. Lahustunud ainete kontsentratsiooni tõusul keskkonnas üle teatud piiri tekib raku dehüdratiseerumine ja toitainete vastuvõtt rakku lakkab. Toimub plasmolüüs. Sellises olukorras võib ühtede mikroorganismide eluvõime säiluda pikemat aega, teised aga hukkuvad kiiresti. Füüsikalised 1) Temperatuur: Keskkonna temperatuur on üks põhilistest teguritest, mis määrab oluliselt mikroorganismide arengu võimalusi ja aktiivsust. Iga mikroob võib areneda ainult teatud kindlates temperatuuri vahemikes. Kõrged temperatuurid. Keskkonna temperatuuri tõus üle optimumi on tunduvalt ebasoodsam mikroobide arengule kui selle alanemine
rakumembraan. Mõndadel ka eos ja kapsel. 10. Oska joonistada või jooniselt leida bakteriraku ehituslikke osasid (organelle). 11. Kuidas jaotatakse baktereid kuju joonista!, 13. Bakterite suurus? Patogeensete bakterite eripära? Bakterite keskmine suurus on 0.3-0.5mikromeetrit, väiksemad on 0.1-0.3. Patogeensed bakterid on on ohtlikud sest võivad lõppeda surmaga 14. Mille poolest erinevad sterilisatsioon ja desinfitseerimine; aseptika ja antiseptika? Sterilisatsioon kõikide mikroorganismide hävitamine. Desinfitseerimine haiguskteikitajate mikroorganismide hävitamine. Aseptika mikroorganismide hävitamine füüsikaliste meetoditega (temperatuur). Antiseptika keemiliste vahendite kasutamine mikroorganismide hävitamisel. 15. Mis on generatsiooni aeg? Ajavahemik, mis kulub bakterite populatsioonis rakkude arvu kahekordistumiseks. 16. bakterirakkude paljunemine . 17. Kuidas bakterid paljunevad? Bakterid paljunevad pooldumise teel. 18
Energia eraldumine ja neeldumine looduslikes protsessides . Kõdunemine Kõdunemine looduslik protsess, mille käigus toimub elusorganismidest pärinevate süsinikuühendite osaline oksüdatsioon ja muundumine . Kõdunemisel toimub energia eraldumine mikroorganismide tegevuse käigus. 1.Mädanemine toimub õhuhapniku juuresolekul ( nt banaan ) 2.Roiskumine toimub õhuhapnikuta , roisubakterid ( nt liha ) Kõdunemine saadusi nimetatakse kõduks ( huumus, turvas, kaevandatavad kütused ( pruunsüsi, maagaas, kivisüsi )) Käärimine Käärimine energia eraldumisega kaasnev protsess mikroorganismide toimel ( ilma õhu juurde pääsuta ) 1. Alkoholkäärimine kulgeb pärmseente osavõtul C6H12O6 2C2H5OH + 2CO2 2
1. Lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused mittespetsiifiline osa (5...15%) kogu orgaanilisest ainest, saab mullast mehhaaniliselt eraldada. Elavaid taimejuuri ei arvestata mulla orgaanilise aine hulka. 2. Huumus org aine sünteesiprodukt. Huumus on must või tumepruun amorfne mass, mulla mineraalosaga tugevasti seotud, ei ole sealt mehaaniliselt eraldatav. Huumuse põhimassi moodustavad polümeriseerunud ja tihkestunud taimejäänuste ja mikroorganismide hüdrolüüsiproduktid, millede esialgne ehitus ja struktuur on täielikult muutunud Huumus sisaldab taimede toitaineid ja omab energiat, need vabanevad huumuse lagunemisel. 3. Lagunemiskeskkonna niiskus kuiv seeneline lagunemine parasniiske aeroobsed bakterid märg anaeroobsed bakterid =) 4. Temperatuur tõus 10oC võrra suurendab lagunemiskiirust 2...3 korda. Optimaalne 20...30oC, aktiivseks tempiks loetakse +10 oC 5. Mulla reaktsioon (happesus):
Sidekude sisaldab vett 67%, valke 30%, rasva, mineraal- ja ekstraktiivaineid 1%. Rasvkude: - Pekk sisaldab vett 9%%, valke 10%, rasva 81%, mineraal- ja ekstraktiivaineid väga vähe. - Neerurasv sisaldab vett 2%, valke 1%, rasva 97%, mineraal- ja ekstraktiivaineid väga vähe. Veri sisaldab vett 81%, valke 17-18%, rasva 0,5%, mineraalaineid 1% ja ekstarktiivaineid väga vähe. 17. Autolüüsi etapid Pärast tapmist algab lihas autolüüs. St, et liha hakkab lagunema temas sisalduvate mikroorganismide ja ensüümide toimel. Autolüüsi etapid: I Tapasoe liha - jätkuvad mingil määral elupuhused protsessid; periood kestab kuni 5 t pärast tapmist; II Surmakangestuse staadium, milles on eristatavad kolm faasi: • - teke • - maksimum • - lahenemine Surmakangestus kestab veiselihal 48 tundi ja sealihal 24 tundi. Surmakangestus algab kiiremini noorloomadel ja lahjemate loomade lihas.
Arvestuse küsimused 1. Käte pesemine – mida saavutatakse? Kuna tuleb teha? Kätehugieen on standardsete ettevaatusabinõude peamine osa ning kõige efektiivsem meetod mikroorganismide ulekannete vältimiseks tervishoius. Käed pestakse seebi ja veega: • enne toiduga kokkupuudet; • kui käed on nähtavalt määrdunud; • peale tualeti kasutamist; • pärast kontakti patsiendiga, kes on infitseeritud Clostridium difficilega või Noroviirusega; • pärast tegelemist oksendava või kõhulahtisusega patsiendiga, sõltumata sellest, kas kanti kaitsekindaid või mitte. 2
11. Säilivusaja kodeerimine · ,,Kõlblik kuni" märgistatakse kiiresti riknevatele toiduainetele. Müümine peale ,,kõlblik kuni" lõppu on seadusega keelatud. · ,,Parim enne" tähistab kuupäeva enne mille on tarija või realiseerija kinnitusel toiduaine kvaliteet parim, kusjuures toodet tuleb säilitada ettenähtud tingimustel. On söödav ka peale märgitud kuupäeva , kuid välimus ja kvaliteet alanenud. 12. Mikroorganismide omadused · on mikroskoopilised · enamik vajalikud osad kahjulikud · leidub kõikjal · osad põhjustavad haigusi · halb toiduhügeen võib põhjustada nende arvukuse suurenemist 13. Kõrge riskiteguriga toidud · Mida tarbitakse kuumtöötlemata · Mille kuumtöötlemisele enne tarbimist järgneb hakkimine, vahustamine või muu mehaaniline töötlus salatid kuni 6 tundi · Mida ei kuumutata piisavalt kaua
KONTROLLKÜSIMUSED õppeaines "Piimatoodete tehnoloogia" 2013.a. seminariks ja osaeksamiks 5. osa "Piimakonservid" 1. Milliseid piimatooteid nimetatakse piimakonservideks? Piimakonservid on sellised piimatooted, mille säilivusaeg on pikk (3 kuud kuni 4 aastat) temperatuuril üle 0 °C. Nende kiiret riknemist ei toimu ka toatemperatuuril, kui säilitatakse toote pakendi hermeetilisus (välditakse niiskuse, mikroorganismide, õhuhapniku vm juurdepääs). 2. Millised on 4 põhilist konserveerimismeetodit piimakonservide tootmisel? · Steriliseerimine (termiline) · Kontsentreerimine ja steriliseerimine · Kontsentreerimine ja suhkru lisamine · kuivatamine 3. Nimeta vähemalt 4 piimakonservidele või nende tootmisele iseloomulikku tunnust? a) Pikk säilivusaeg b) Suur toorainevajadus c) Suur energiamahukus d) Enamik tooteid kontsentreeritud kujul
Toitereziimi parandasime ül on: 1.Luua mullas aitama päikeseenergia. Opt 20-35C, 5.Mullareaktsioon(happesus): soodsas tingimused toiteelementide happelises keskkonnas-seeneline lag, leelilises- akumuleerimiseks ning omastamiseks taimede bakteriaalne lag, 6.CaCO3 sisaldus-liiga poolt, 2.Täiendada vastavalt vajadusele toitainete kõrge(pae pealsd mullad) pärsib varusid mullas ning vältida nende kadusid, mikroorganismide tegevust, opt soodustab, 3.Soodustada mulla kasulike mikroorganismide 7.Füüsikalise savi sisaldus-savi muldades elutingimusi ja 4.Taksitada kultuurtaimedele lagunemine aeglasem, parimad ting huumuse kahjulikke mikroorganismide levikut ja hävitada tekkeks keskmise lõimisega muldades, esineb neid. Selleks on vaja 1.Huumusevaeseid muldi paralleelselt aeroobsed ja anaeroobsed ting, rikastada orgaanilise ainega, kasutades selleks 8
nendega seotud tooted (sh kasvuregulaatorid) ja kõigi nende ühendite metaboolid, degratatsiooni ning reaktsiooniproduktid. Seirata on vaja ainult neid pestitsiide, mis antud piirkonnas kasutatakse ja mis võivad veevõrku sattuda. Üksikute pestitsiidide väärtused ei tohi ületada normatiivset väärtust 0,03 µg/dm3, shaldriin, dieldriin, heptokloor, heptokloorepoksiid. Mikroorganismid- bakterid, seened jne. Biopuhastus põhineb mõningate mikroorganismide omadusel tarvitada toiduks orgaanilisi ja mõningaid anorgaanilisi ühendeid. Selle protsessi käigus toimub nende aintete oksüdeerumine vees laustunud O2 osavõtul . Osa oksüdatsiooniprodukte kasutatakse mikroorganismide poolt, teine osa aga muudetakse ohutuks produktiks. Bioouhastuse intensiivsus sõltub mikroorganismidele loodud tingimustest. // (20-30) heitevee ph5-9. langeb järsult (lellis/hapel) Biopuhastus, bioloogiline puhastus menetlus, milles organismid lagundavad
loomisel. 9. Millega on seletatav mõnede toorpiima vigade “võimendumine” piimakonservides? Kui toorpiimal on vead, siis konsentreerumisel konsentreeruvad ka need vead. Sest vee eraldamisega vead ei kõrvaldu, vaid võimenduvad. 10. Nimetada piima pastöriseerimise eesmärgid piimakonservide tootmisel (vähemalt 2 traditsioonilist ja 2 eriülesannet)? Traditsioonilised ülesanded: a) patogeensete mikroorganismide täielik hävitamine; b) mikroorganismide üldarvu vähendamine; Eriülesanded: a) piimavalkude termiline stabiliseerimine; b) kondenskonservide konsistentsi vigade vältimine; 11. Nimetada vähemalt 2 tegurit, mis mõjutavad piimavalkude termostabiilsust ning selgitada selle mõju piimakonservide kvaliteedile? Kaseiini termostabiilsus sõltub põhiliselt piima happesusest kaltsiumi- ja magneesiumisoolade sisaldusest.
Kordamisküsimused Mikroobide elutegevust mõjutavad: füüsikokeemilised,keemilised,bioloogilised füüsikalised tegurid. 1. Keskkonna füüsikokeemilised tegurid, mis mõjutavad mikroorganismide elutegevust. Keskkonna veesisaldus: M.võivad arendeda ainult seal kus vaba vesi. Mikroobid ise sisaldavad kuni 85% vett, võtavad toitaineid ja väljutavad jääkaineid. Kasvuks vajava vee järgi jagunevad: hüdrofüüdid(armastavad vett), mesofüüdid(keskpärane veevajadus), kserofüüdid( taluvad ka kuivust). Paljud bakterid kuuluvad hüdrofüütide hulka. Vee kätte saadav osa, vee aktiivus: aw = n1 / n1 n2. N-lahutusunud aine ja lahusti moolide arv. Vee aktiivus on 0-1.0-
o Algoloogia -- uurib lihtsamaid loomi ja vetikaid Robert Hooke (1635--1703) oli teadlane, kes esimesena vaatles ja kirjeldas seeni. Ta oli üks esimesi mikroskoobi konstrueerijaid. Antony van Leeuwenhoeck (1632--1723) avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. 1676. a avaldas ta raamatu ,,Looduse saladused", kus kirjeldas elusaid loomakesi vees, lihas jne. Louis Pasteur (1822--1895) tõi esimesena välja mikroorganismide osa ainete keemilisel muutumisel ja haigestumisel; leidis, et suhkur muudetakse piimhappeks spetsiaalsete bakterite toimel ja alkoholset käärimist kutsuvad esile pärmseened. R. Koch (1843--1910) tõi välja patogeensete (haigust põhjustavate) organismide osa nakkushaiguste kujunemisel. Ta tõestas seose siberi katku tekitaja (Bacillus anthracsis'e) ja selle haiguse vahel. Avastas tuberkuloosi tekitaja (Mycobacterium tuberculosis), koolera
Piima happesus ei tohiks ületada 20 oTh kuna kõrgema happesusega valmistatud konservid on madalama kvaliteediga, näiteks kuivade piimakonservide tootmisel alandab happesuse tõus piimapulbrite lahustuvust. Eriti suurt mõju avaldab lahustuvusele värske piima segamine kõrge happesusega piimaga. 10. Nimetada piima pastöriseerimise eesmärgid piimakonservide tootmisel (vähemalt 2 traditsioonilist ja 2 eriülesannet)? Traditsiooniline ülesanne: · Patogeensete mikroorganismide täielik hävitamine · Mikroorganismide üldarvu vähendamine · Ensüümide inaktiveerimine, et vältida biokeemilisi protsesse valmistootes Eriülesanne: · Piimavalkude termiline stabiliseerimine · Kondenskonservide konsistentsi vigade vältimine 11. Nimetada vähemalt 2 tegurit, mis mõjutavad piimavalkude termostabiilsust ning selgitada selle mõju piimakonservide kvaliteedile? 12. Milliste meetoditega on võimalik suurendada piimavalkude termostabiilsust?
1) Vaba vesi 2) Seotud vesi a. Ei ole lahustiks b. Külmub väga madalatel temperatuuride c. Aururõhk puudub d. Tihedus on vaba veega võrreldes suurem Vee aktiivsus Toidu säilituskvaliteet ei sõltu mitte vee sisadusest toiduaines, vaid vee aktiivsusest P on osaline veerauru rõhk temperatuuril T, P0 on veeauru rõhk samal temperatuuril T ja ERH on tasakaalne suhteline niiskus temperatuuril T Kui aw langeb: 1) Mikroorganismide kasv pidurdub 2) Ensüüm-katalüüsitud reaktsioonid aeglustuvad 3) Mitte-ensümaatiline pruunistumine pidurdub 4) Rasvade autooksüdatsiooni kiirus aga kasvab! Mida kõrgem on vee aktiivsus, seda lühemat aega toit säilib. Säilitamiseks üritatakse vee aktiivsust alla viia. Suhkur ja sool on tuntud vee aktiivsuse alandajad. aw alla 0,85 viitab juba pikemaajalisele säilivusele. IMF-toiduained intermediate moisture foods 1) aw on vahemikus 0,6-0,9
potentsiaalselt nakkusohtlike materjalidega. Kutsetöös ohustatuks nimetatakse inimest, kel on oma igapäevatöö ülesannete täitmise käigus oht kokku puutuda potentsiaalselt nakkusohtlike kehavedelikega. Niiskus- ja hallitusprobleemid- Töötades ruumides, mille konstruktsioonides on nähtavat hallitust või mille ruumiõhus on konstruktsioonide hallitamisest tulenevalt läpatanud, hallituse või nn keldri lõhn, hingatakse kindlasti sisse mikroorganismide osi (eoseid või niidistiku osi) või nende ainevahetuse produkte. Kui hoones esinevad mikroorganismid toodavad hallitusmürke, võib ruumiõhku koos mikroorganismide osadega (eoste, niidistiku osadega) pääseda tervisele kahjulikke aineid, mis kokkupuutes silma sidekestadega, hingamisteede limaskestadega või nahaga tekitavad tugevamaid tervisekahjustusi. Füsioloogilised ohutegurid Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning
KESKKONNAMIKROBIOLOOGIA konspekt Koostanud Jaak Truu (T molekulaar-ja rakubioloogia instituut) e-mail: [email protected] 1. MIKROORGANISMIDE MITMEKESISUS Traditsiooniliselt phineb koosluste mitmekesisuse hindamine liigilise koosseisu mramisel, konkreetsete liikide arvukuse hindamisel ja iga liigi funktsiooni teadmisel. Mikroorganismide puhul on kigi nende nitajate usaldusvrne mramine hetkel veel vimatu. Miste mitmekesisus kasutamine mikroorganismide puhul on erinev kui makro-organismide korral. Mikroorganismide puhul ei ole vimalik mitmekesisuse hindamiseks kasutada ksnes organismi morfoloogilisi ja anatoomilisi tunnuseid, vaid tuleb kasutada lisaks veel spetsiifilisi fsioloogilisi tunnuseid. Rohkem kui 100 aastat phineski mikroobide mitmekesise hindamine fenotbilistel tunnustel ning mikroobide sarnasuse hindamiseks kasutati numbrilist taksonoomiat. 20 aastat tagasi arvati, et ca
Veepuhastus Millised on erinevad puhastuse liigid? Lühidalt midagi nende kohta öelda; VT heitveepuhastuse alt. · Biopuhastus mikroorganismid tarbivad ära tekkinud saaste. Toimub enamus juhtudel oksüdeerumine vees lahustunud O2 osavõtul. Enamus orgaanilisi aineid laguneb mikroorganismide toimel (va mõned sünteetilised ained). Biopuhastuse intensiivsus sõltub mikroorganismidele loodud tingimustes. Biopuhastuses osalevad mikroorganismid formeeruvad peamiselt aktiivmuda kujul (koosneb elusorganismidest ja tahkest substraadist). Aktiivmuda puhul: Temperatuur optimaalne tavalistele mikrorganismidele 20-30 °C pH=5..9, väljapool piire langeb puhastuse efektiivsus järsult soovitav aktiivmuda kogus 2-4 g/dm3
Toksilised ained kanduvad taimedesse/loomadesse ning võivad esile kutsuda haigusi ka vähki. Väetised on kõige suurem saasteallikas.eutrofeerumine (pinnase hävitamine, mootrokütuste kasutamine, pestitsiidide kasutamine) 8. Mis on risosfäär ning mille poolest erinevad seal toimuvad biodegradatsiooni protsessid? Risosfäär on pinnase kiht, kus taimede juured on eriti aktiivsed. See on kõrgendatud biomassiga osa, mis on tugevalt mõjutatud taimede juurte ning nendega seotud mikroorganismide poolt. Risosfääris võib mikroobide biomass olla kuni 10 korda suurem kui teistes pinnase kihtides. Mikroorganismide populatsioon sõltub pinnase, taimede ning juurte omadustest, niiskusest ning hapniku sisaldusest. Kui see tsoon on saastatud, esinevad seal ka saasteainete lagundamiseks adapteerunud mikroorganismid. Risosfääris on taimede ning mikroorganismide vahel sünergiline suhe, mis on kasulik taimedele ning soodustab ka mikroorganismide suurt populatsiooni. Kui juured kasvavad,
rakukestadega koostises ·Valku on tarvis organismi ülesehitamiseks ·Suhkruid on tarvis energeetilisel eesmärgil ning DNA ja RNA koostises. ·Toit koosneb 3 liiki komponentidest: ·naturaalselt olemasolevatest ( valgud, rasvad, sahhariidid) ·töötlemisel tekkivad (lõhna- ja maitseained) ·lisaained, mis lisatakse toidu töötlemisel(magusained, maitsetugev., värvained) Kõdunemine ·kõdunemine on energia eraldumisega kulgev protsess ·Toimub õhu käes, mikroorganismide mõjul ·Lagunevad süsivesikud, rasvad ja valgud Käärimine ·Lihtsate ühendite tekkimine sahhariididest jt ühenditest mikroorganismide toimel ·Käärimise 3 liiki: Alkoholikäärimine C6H12O6 2C2H5OH + 2CO2 Lähte aineks glükoos, toimub pärmiseente mõjul, on anaeroobne reaktsioon Piimhappeline C6H12O6 2CH3-CH(OH)-COOH Lähteaineks glükoos, toimub piimhappebakterite mõjul, anaeroobne reaktsioon Äädikhappeline C2H5OH + O2 CH3 COOH + H2O Lähteaineks etanool,
konserveeritakse neid. Konserveerimine · Mõeldakse selliseid töötlemisviise, mis aitavad pikendada kiiresti riknevate kaupade säilitamise aega · Kuna kaupade peamiseks riknemise põhjusteks on mikroorganismid, siis kõik konserveerimisviisid taotlevad niisugusre tingimuste loomist, mille juures mikroobid täielikult hävinevad vüi nende arenemine lakkab. Konserveerimine kõrgel temperatuuril · Steriliseerimine- toimub toiduainetes leiduvate mikroorganismide hävitamiseks · Seda tehakse hetmeetiliselt suletud taarasse pakitud toiduainete kuumutamisel üle 100°C 30 min kuni 2 tunni vältel · Selliselt töödeldakse plekk või klaaspurkides puu- ja köögivilja-, liha-, kalakonserve. Pastöriseerimine · On toiduainete kuumutamine 60-100°C juures 5-30 minutit. · Kõik elusad mikroorganismid hävitavad, kuid toiduainete keemiline koostis jääb enam-vähem muutumatuks.
Lisandid, katted, nanotehnoloogia 1. Mida nimetatakse säilitusaineks? Säilitusaine ehk konservant on looduslik või sünteetiline aine, mis takistab toodete riknemist - lagunemist mikroorganismide toimel. 2. Milline lisaaine on antimikroobne? Antimikroobne lisaaine on aine, mis tapab mikroorganisme või pärsib nende kasvu. 3. Kuidas jagatakse antimikroobsed ained? Antimikroobsed ained jaotatakse vastavalt nende struktuurile orgaanilise ja anorgaanilise rühma järgi. 4. Mida teevad antimikroobsed ained materjali sees? Materjali sees - takistab materjali bioloogilist lagunemist. Materjali pinnal - takistab mikroobide kinnitumist materjali pinnale. 5
Piimhappelise käärimise uurimine Protokoll Juhendaja: Tallinn 2014 Töö eesmärk 1. Jogurti valmistamine: erinevate katsetingimuste mõju toote kvaliteedile, hinnata nende sobivust jorguti valmistamiseks. 2. Erinevate piimhappebakterite uurimine: Piimhappebakteritest valmistatud mikroskoobipreparaatide uurimine Bakterite genotüüpide uurimine rep-PCR meetodiga Erinevate mikroorganismide mõju uurimine piimale Töö käik 1. Jogurti valmistamine Valmistatakse 100 ml jogurtit. Määratakse piima ja kasutatava juuretise pH. Selleks tehakse juuretisest 10-kordne lahjendus, et oleks mugavam mõõta. Esmalt doseeritakse piim seisukolbi. Seejärel kaalutakse suhkur ja lisatakse piimale. Suhkur lahustatakse. Kolb markeeritakse ning suletakse fooliumiga. Kolb asetatakse vesivanni ja kuumutatakse 40 kraadini. Piim jahutatakse ning lisatakse vajalik kogus juuretist
Protokoll Yasb51 Juhendaja: Tiina Randla Tallinn 2014 Töö eesmärk 1. Jogurti valmistamine: erinevate katsetingimuste mõju toote kvaliteedile, hinnata nende sobivust jorguti valmistamiseks. 2. Erinevate piimhappebakterite uurimine: Piimhappebakteritest valmistatud mikroskoobipreparaatide uurimine Bakterite genotüüpide uurimine rep-PCR meetodiga Erinevate mikroorganismide mõju uurimine piimale Töö käik 1. Jogurti valmistamine Valmistatakse 100 ml jogurtit. Määratakse piima ja kasutatava juuretise pH. Selleks tehakse juuretisest 10-kordne lahjendus, et oleks mugavam mõõta. Esmalt doseeritakse piim seisukolbi. Seejärel kaalutakse suhkur ja lisatakse piimale. Suhkur lahustatakse. Kolb markeeritakse ning suletakse fooliumiga. Kolb asetatakse vesivanni ja kuumutatakse 40 kraadini. Piim jahutatakse ning lisatakse vajalik kogus juuretist
Värvimismeetodi võttis kasutusele hollandi teadlane H. C. J. Gram (1880 a.). Selle meetodi puhul värvuvad grampositiivsed bakterid lillaks (violetseks). Gramnegatiivsed bakterid annavad järelvärvimisel punase värvuse. Sõltuvalt väliskeskonna teguritest või pärilikust mutatsioonist võivad häiruda rakuseina biosüntees. Ilmnevad morfoloogiliselt ebatavalised bakterite struktuurid. Neid nimetatakse: Protoplastid − moodustuvad grampositiivsete mikroorganismide rakuseina lahustumisel lüsosüümiga. Rakuseina puudumise tõttu bakteriofaage nendele ei fikseeru. Sferoplastid − on kerajad protoplastidele sarnased, võivad absorbeerida bakteriofaage. Neil on osa rakuseina säilinud. Tekivad nad peamiselt gramnegatiivsete bakterite mõjutamisel penitsilliiniga, aga ka faagide, ensüümide jt. tegurite mõjul. L-vormid (Listeri instituudi järgi) − moodustuvad mikroorganismide
Piima happesus ei tohiks ületada 20 oTh kuna kõrgema happesusega valmistatud konservid on madalama kvaliteediga, näiteks kuivade piimakonservide tootmisel alandab happesuse tõus piimapulbrite lahustuvust. Eriti suurt mõju avaldab lahustuvusele värske piima segamine kõrge happesusega piimaga. 9. Nimetada piima pastöriseerimise eesmärgid piimakonservide tootmisel (vähemalt 2 traditsioonilist ja 2 eriülesannet)? Traditsiooniline ülesanne: · Patogeensete mikroorganismide täielik hävitamine · Mikroorganismide üldarvu vähendamine · Ensüümide inaktiveerimine, et vältida biokeemilisi protsesse valmistootes Eriülesanne: · Piimavalkude termiline stabiliseerimine · Kondenskonservide konsistentsi vigade vältimine 10. Milliste meetoditega on võimalik suurendada piimavalkude termostabiilsust? Nimetada vähemalt 2 võimalust. · Pastöriseerimine · Stabiliseerimissoolade lisamine 11
ROHTLAMULLAD KATI AAVIK KP-13B PROTSESSID • SOOSTUMINE- Liigniiskus toob kaasa mulla õhusisalduse vähenemise, kahjustab mikroorganismide elutegevust. • GLEISTUMINE- Toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas. • TURVASTUMINE- Lagunemata või poollagunenud orgaaniline aine kuhjub mulla pinnale. KASUTAMINE • Kasutatakse mitmesuguste söödakultuuride kasvatamiseks. TÜÜBID • Harilik • Tüüpiline • Leostunud • Karbonaatne • Lõuna LEVIK • Mustmullad on levinud Euraasia Lõunaosas. • Põhja-Ameerikas on mustmullad USA ja Kanada piiril.
22. Keemiline element kindla tuumalenguga aatomite liik 23. Keemiline side aatomte- või ioonidevaheline vastasmõju, mis seaob nad molekuliks või kristalliks 24. Kolloidlahus pihusüsteem, milles pihustatud aine osakeste 1-100 nm 25. Kontsentratsioon - lahustunud aine sisaldus lahuses 26. Korrosioon metallide hävimine keskkonna toimel 27. Kristallhüdraat kristalne aine, mille koostisesse kuuluvad vee molekulid 28. Kõdunemine peamiselt mikroorganismide toimel kulgev organismide lagunemine pärast elutegevuse lakkamist 29. Käärimine lihtsate ühendite tekkimine sahhariididest mikroorganismide toimel 30. Lahus - ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest 31. Lahustuvus suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses kindlal temp. 32. Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemise elemendi aatomites 33. Liitaine aine, mis koosneb mitme erineva keemiliste elementide aatomitest 34
sisaldavaid põletamine kütuseid. (vesinik) Vee puhastamise võimalused Looduslik vesi Setitamine ja Rauaühendid sadestuvad filtreerimine, bakterid välja kõrvaldatakse O (osoon) abil Heitvete puhastamine • Setitamine, filtrimine • Mikroorganismide abil • Kuumutamine Kokkuvõte Keemias tuleb kindlasti hoida kinni ohutusnõuetest, vastasel juhul võib minna midagi väga halvasti. Soovitan ka olla kõigil keskkonnasõbralikum ning mõelda Looduslik vesi Setitamine ja filtreerimine, bakterid kõrvaldatakse O (osoon) abil ₃ Rauaühendid sadestuvad välja Heitvete puhastamine • Setitamine, filtrimine • Mikroorganismide abil • Kuumutaminerohkem ,,roheliselt’’
Vermikompostimine ehk vihmausskompostimine ehk vihmausskomposteerimine on lagunemisprotsess, mis on seotud nii vihmausside kui ka mikroorganismide tegevusega. Kuigi mikroorganismid vastutavad orgaanilise materjali biokeemilise lagundamise eest, on just vihmaussid protsessi peamised juhtijad, toimides mehaaniliste segistite ja peenestajatena. Lagundades orgaanilist materjali, muudavad nad selle bioloogilist, keemilist ja füüsikalist olekut, vähendades sellega märgatavalt süsiniku/lämmastiku suhet ning suurendades mikroorganismidele kättesaadavat materjali pinda, soodustades niiviisi mikroorganismide tegevust ja edasist lagundamist
töötajaga varalise vastutuse kokkulepe. Kokkuleppe sisuks on töötaja süüst sõltumatu vastutus temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. Süüst sõltumatu vastutus tekib aga isikutel, kelle tegevus on potentsiaalselt keskkonnale ohtlik. Näiteks keskkonnalubade, keskkonna komplekslubade puhul, jäätmelubade puhul või vee erikasutuse luba nõudvate tegevuste puhul, pluss ohtlike kaupade vedu, geneetiliselt muundatud organismide ja mikroorganismide ning kemikaalide ja biotsiidide kasutamine. Töölepingu seadus (TLS) võimaldab töötajatega sõlmida varalise vastutuse kokkuleppeid, millega töötaja võtab endale vara säilimise eest süüst sõltumatu vastutuse. Sellised kokkulepped lihtsustavad oluliselt kahjujuhtumite korral töötaja vastutusele võtmist.
ÕENDUSTOIMINGUD I Mikrobioloogia. Sissejuhatus. Mikroorganismi elutsükkel. Biotsiidide toimemehhanismid Mikrobioloogia · On üks bioloogiateaduste erialades · Tuleneb kreekakeelsetest sõnades: Micros väike, Bios elu, Logos õpetus · On teadus, mis uurib mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat · meditsiiniline mikrobioloogia tegeleb nakkushaiguste ravi ja profülaktikaga, samuti inimese normaalse mikrofloora uurimisega; Mikroorganismid Mikroorganismid on suur grupp alamaid, enamasti üherakulisi organisme, nagu: · Bakterid · Seened · Viirused · Algloomad R. Kochi (1843 1910) postulaadid · Mingi haiguse tekitajaks peetav mikroob peab vastavat haigust põdevas organismis
annaabi.ee 
