50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-02-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ardo89
Õppematerjali autor
Bakteriraku ehitus Bakteri koostisosad Bakteriraku keemiline koostis: Prokarüootse raku (bakteri) ehitus on eukarüootse raku omast lihtsam, välja arvatud rakuseina ehitus . · 70% vett, Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus · 26% makromolekule, Omadused Eukarüoot Prokarüoot · 4% väikeseid molekule ja ioone. Suurus >5 m 0,3-20 m Tuumamembraa Olemas Ei ole n
antigeensetel struktuuridel.Võrreldakse tundmatute mikroobide tunnuseid tuntud mikroobide tunnustega arvutiprogrammi 2) Kemotaksonoomia – meetod, kus mikroobirakkude ehituslike ja metaboolsete komponentide kindlaks tegemisel kasutatakse keemilisi omadusi. Näiteks gaas, vedelik, kromotograafia. 3) Molekulaarkineetiline taksonoomia – põhineb mikroorganismide nukleiinhapete struktuuri uurimisel. 2. Pärmseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid. Pärmseened on üldjuhul suuremad kui bakterirakud. Harilikult on pärmseened ovaalse kujuga ja nende suurus jääb vahemikku 15—20 µm. Pärmseened koosnevad membraaniga ümbritsetud tuumast ja paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Hingamistüübilt on nad fakultatiivsed anaeroobid. Mittesuguline paljunemine toimub pungudes või pooldudes. Spoorid moodustuvad askuses ehk spoorikotis
Näiteks gaas, vedelik, kromotograafia. Määratakse nukleiinhapete proteiinid ( DNA, RNA ), rasvhapete koostis. 3) Molekulaarkineetiline taksonoomia põhineb mikroorganismide nukleiinhapete struktuuri uurimisel. Kasutatakse näiteks polümeraasiahela reaktsiooni. Mikroorganismide fübogenees ehk ajalooline areng RNA abil on tänapäeval võimalik kindlaks teha, kui kaua aega tagasi mikroobid maapinnale tekkisid. 3. Pärmseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid Pärmseente sugulinepaljunemine. Spoore moodustades suguliselt; pungudes mittesugulised paljunevad. Plasmogaania tsütoplasma ühinemine. Karüogaania tuumade ühinemine. Spoorid moodustuvad askuses ehk spoorikotis. Moodustuvad askusspoorid. Tuntumad pärmseente liigid 1) Debaromytses hansenii levinumaid pärmseeni piimas ja piimatoodetes. Tal
Näiteks gaas, vedelik, kromotograafia. Määratakse nukleiinhapete proteiinid ( DNA, RNA ), rasvhapete koostis. 3) Molekulaarkineetiline taksonoomia põhineb mikroorganismide nukleiinhapete struktuuri uurimisel. Kasutatakse näiteks polümeraasiahela reaktsiooni. Mikroorganismide fübogenees ehk ajalooline areng RNA abil on tänapäeval võimalik kindlaks teha, kui kaua aega tagasi mikroobid maapinnale tekkisid. 3. Pärmseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid Pärmseente sugulinepaljunemine. Spoore moodustades suguliselt; pungudes mittesugulised paljunevad. Plasmogaania tsütoplasma ühinemine. Karüogaania tuumade ühinemine. Spoorid moodustuvad askuses ehk spoorikotis. Moodustuvad askusspoorid. Tuntumad pärmseente liigid 1) Debaromytses hansenii levinumaid pärmseeni piimas ja piimatoodetes. Tal
Eukarüoodid (päristuumsed) - raku tuum on ümbritsetud membraaniga, mis paikneb ühes sekundaarsetest õõnsustest, kuhu on kontsentreeritud DNA. Siia riiki kuuluvad ainuraksed ehk algloomad, vetikad (välja arvatud sini- rohevetikad), mikroskoopilised seened, taimed ja loomad. Puhaskultuur ühest ja samast mikroobiliigist koosnev kunstlikul söötmel väljakasvatatud mikroobide kogum (koloonia ehk pesa). Segakultuur sisaldab mitut liiki mikroorganisme. 3. Pärmseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid Pärmseened on üldjuhul suuremad kui bakterirakud. Harilikult on pärmseened ovaalse kujuga ja nende suurus jääb vahemikku 15--20 µm. Pärmseened koosnevad membraaniga ümbritsetud tuumast ja paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Hingamistüübilt on nad fakultatiivsed anaeroobid. Mittesuguline paljunemine toimub pungudes või pooldudes. Enamus pärmseeni siiski pungub. Eosrakule moodustub
sinivetikatega eluriiki Procaryota. Nende suurus on ligikaudu 0,001-0,003 mm. Bakterite hulka kuuluvaks loevad paljud teadlased ka eraldi rühmana eristama hakatud metabaktereid, keda peetakse vaheastmeks rakutuumata pärisbakterite (Eubacteria) ja rakutuumaga päristuumsete organismide vahel. Kujult vôivad bakterid olla väga erinevad: kerajad, pulkjad, niitjad. Looduses esinevad bakterid üksikult, ahelatena vôi kogumikena. Enamik neist on värvusetud. 2. Bakterite ehitus Nende ehitus on kindlaks tehtud enam kui tuhandekordse suurendusega optiliste mikroskoopide ja sajatuhandekordse suurendusega elektronmikroskoopide abil. Rakud kujutavad endast kõige fundamentaalsemaid eluühikuid, mida leidub looduses. Organismis toimub rakkude diferentseerumine selleks, et tekiksid erineva funktsiooniga koed, mille abil organism talitleb. Bakterirakk seevastu eksisteerib iseseisva ühikuna, olles
Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu.
Agnes Ott Rühm T11KO BAKTERID Referaat Juhendaja: Heiki Eskusson Tallinn 2009 1 Agnes Ott Bakterid SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. BAKTERITE ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................4 2. BAKTERITE EHITUS.....................................................................................................5 2.1. VIBURID..................................................................................................................6 2.2. PIILID.......................................................................................................................6 2.3. LIMAKAPSEL.........................................................................................................6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid