CO atmosfääris · Vajalik ka heterotroofidele, sest seda läheb vaja metabolismis karboksüülimisreaktsioonil · Kapnofiil bakter, kes on vajab eluks palju CO-te keskkonnas (tihtipeale patogeenid) Rõhu mõju minroobidele · Mikroobid ei karda kõrget rõhku · Barofiilid mikroobid, kes eelistavad elada eriti kõrgetel rõhkudel (1000atm) · Üldiselt on bakterid barotolerntsed · Vaakumis mikroob elada ei suuda Osmootse rõhu mõju mikroobidele · pH mõju mikroorganismidele: · Enamik mikroobe eelistab neutraalsele lähedast keskkonda · Kuna happeline keskkond ei sobi enamikele mikroobidele, siis kasutatakse seda toiduainete konserveerimisel ära (hapukurk, hapukapsas); see takistab spooride idanemist · Piimhappe bakterite poolt loodud happeline keskkond sooles takistab roisubakterite arengut sooles · Keskkonna reaktsioon mõjutab baktereid:
liikumisviisid. Bakterivibur ja selle töö? Viburi basaalkeha ehitus grampositiivsetel ja-negatiivsetel bakteritel. Viburid ja nende töö spiroheetidel ja arhedel.Taksised. Kuidas saab viburiga liikuv bakter suunda muuta? Libisev liikumine ja limadüüsid. Kuidas toimub bakterite kinnitumine pindadele ja miks see bakterile kasulik on? Biokile, selle teke, tähtsus bakteritele ja ohtlikkus inimesele. Mis on piilid ja millest koosnevad? Piilide roll pindadele kinnitumisel. Temperatuuri toime mikroobidele. Mida näitavad Tmin, Topt ja Tmax? Mikroobide temperatuurirühmad. Psührofiilid ja termofiilid, nende membraanide ja valkude iseärasused. Kus võiksid looduses elada hüpertermofiilsed mikroobid, kus psührofiilsed mikroobid? Kõrge temperatuur kui vahend mikroobide hävitamiseks või nende hulga vähendamiseks toiduainetes. Tündaliseerimine. Pastöriseerimine. Mikroobide säilitamine eluvõimelisena ülimadalatel temperatuuridel. Glütserool kui krüoprotektor. pH toime mikroobidele
Poolfumine võib toimuda nöördumise või ristvaheseina sissekasvamise teel. Esineb ka ebavõrdset paljunemist. Osad bd paljunevad ka mütseeli või selle rudimentide lagueemisel keradeks ja pulkadeks. Osadel rakkudel on tütarrakud erinevad liikumisviisi poolest- ühed viburiga, teised piilidega. JNEJNEJNE konspekt. Kirjelda müksobakterite ja bdellovibrioonide elutsüklit. Koniidid kui aktinomütseetide ja hallitusseente paljunemivcahendid. Temperatuuri toime mikroobidele. Mida näitavad Tmin, Topt ja Tmax? Igal mikroobil on oma kindel temperatuuriamplituud, kus ta on võimeline elama. Sellest amplituudist välja jäävatel temp.del organismid hukuvad. Tmin- madalaim t, mille juures elada saab, Topt- parim temp, tmax- kõrgeim temp. Kus võiksid looduses elada hüpertermofiilsed mikroobid? Mustadel suitsejatel, vulkaanilistes järvedes, geisrites Psührofiilide ja termofiilide, nende membraanide ja valkude iseärasused.
1. Milline alljärgnev väide on õige? : bakteritega nakatunud toit on alati paha maitsega (vale) bakteritega nakatunud toit käärib alati (vale) bakteritega nakatunud toit võib olla normaalse maitsega (õige) bakteritega nakatunud toit on tumedamat värvi (vale) 2. Toiduhügieeni koolituse tunnistusi tuleb hoida igapäevaselt... : kodus (vale) saata Veterinaar- ja Toiduametisse (vale) tööl (õige) saata perearstile (vale) 3. Heaks toitekeskkonnaks mikroobidele on... : piimaga valmistatud toidud (vale) veerikkad toidud (vale) valgurikkad toidud (õige) kuivatatud toiduained (vale) 4. Kus peavad olema kätepesukohad toidukäitlejatele? : ainult WC-s (vale) toidukäitlemisruumides ja WC-s (õige) ainult toidukäitlemisruumides (vale) välisukse kõrval (vale) 5. Külmkapis tuleb hoida toitu temperatuuril kuni... : +2 kraadi (vale) +4 kraadi (vale) +6 kraadi (õige) +10 kraadi (vale) 6
bakteritega nakatunud toit võib olla normaalse maitsega (õige) bakteritega nakatunud toit on tumedamat värvi (vale) 2. Mis on peamine põhjus, miks toiduainete valmistamisel ei tohi kanda ehteid? need võivad kukkuda toidu sisse (õige) see põhjustab kaastöötajates kadedust (vale) need võidakse ära varastada (vale) see on kujunenud harjumuseks (vale) 3. Milline alljärgnev väide steriliseerimise kohta on õige? enamik mikroorganisme ei hävi, kuid nende areng peatub (vale) väheneb mikroobidele kättesaadava vee hulk (vale) hävineb enamik mikroobe (vale) hävivad kõik mikroorganismid ja sealhulgas ka enamus spoore (õige) 4. Millistes toiduainetes on salmonnelloosi oht kõige suurem? kalatooted (vale) piimatooted (vale) kanatooted (õige) lihatooted (vale) 5. Kui tihti tuleb läbi viia puhastamist ja desinfitseerimist? 1x nädalas ja/või iga suurpuhastuse käigus (vale) iga kahe tunni tagant (vale) töövahetuse lõpus (vale)
IMMUUNSÜSTEEM Loe õ lk 42-45 Koosta kokkuvõte 1. Mis on immuunsus? Immuunsus on organismi võime muuta kahjutuks mitmesuguseid haigustekitajaid ja nende mürke enne, kui need haigust tekitavad. 2. Millistele kehavõõrastele objektidele immuunsüsteem reageerib? Nimeta 6. Võõrvalkudele, mikroobidele ja vigastele rakkudele 3. Mis moodustavad inimese immuunsüsteemi? Valged vererakud, lümfisõlmed, põrn ja harkelund. 4. Kuidas toimub kiire üldine reaktsioon? Õgirakud hävitavad tõvestajad. 5. Kuidas toimub aeglasem ja täpsem reaktsioon? Lümfotsüüdid toodavad tõvestaja vastu antikehi ning antikehad seonduvad tõvestajaga ja muudavad selle kahjutuks. 6. Mis on omandatud immuunsus? Omandatud immuunsus on immuunsus, mis kujuneb pärast
mitmesugused parasiidid (täid, lutikad, kirbud, solkmed, laiussid. seerumpreparaate, näiteks siis kui inimene on juba haigestunud ja organismil Esimeseks kaitsebarjääriks organismi kaitseks haigusttekitavate bakterite, ei ole jõudu iseseisvalt antikehade tootmisega hakkama saada) viirustparasiitide eest on NAHK ja LIMASKESTAD, mis ei kaitse mitte ainult mehhaaniliselt, vaid higi-ja rasunäärmete eritised sisaldavad aineid, mis on paljudele mikroobidele hukutavad. Limaskesta eritised (pisarad, sülg, soolhappe jt) on samuti paljudele mikroobidele kahjulikud ja neid hävitavad. Lisaks sellele on elavad nahal ja limaskestadel mikroorganismi, mis moodustavad nn inimese normaalse MIKROFLOORA ja kaitsevad organismi kahjulikke mikroobide eest. Teiseks kaitsebarjääriks on organismi sisekeskkond: veri, lümf, koevedelik. Organismi omadust eristada kehavõõraid aineid ning neid kahjutuks
11. Keemilised, füüsikalised ja mehhanilised mikroobide kontrollimeetodid – steriliseerivad vs desinfitseerivad meetodid Steriliseerivad meetodid Järkjärguline vee eemaldamine rakkudest, inhibeerides metaboolseid protsesse Suhteliselt ebaefektiivne – paljud rakud säilitavad vee lisamisel võime kasvada ja paljuneda Lüofiliseerimine – külmkuivatamine; säilitamine Desinfitseerivad meetodid Millest sõltub toimeaine/meetodi efekt mikroobidele ja mille alusel teha valik meetodite osas? Toimeaine efekti mõjutavad mitmed tegurid: Mikroobide arvukus Millised mikroobid antud populatsioonis esinevad Keskkonna temperatuur ja pH Aine kontsentratsioon võI doseerimine Aine toimemehhanism Lahustite, orgaanilise aine või inhibiitorite esinemine. Füüsikalised meetodid: 1. Kuumus – niiske ja kuiv. Niiske kuumus – madalad temperatuurid
aastal ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooni kohtumisel. Sellest ajast alates on tehtud hulgaliselt uuringuid prebiootikumi- ja probiootikumirikka toidu ning apteekides müüdavate probiootikumide kasulikkuse kohta. Mille poolest prebiootikumid erinevad probiootikumidest? Probiootikumid on elusad mikroorganismid, prebiootikumid aga toidu seedimatud koostisosad, mis on kasulikud käärsooles toimivatele nn headele mikroobidele, sest prebiootikumid ergutavad valikuliselt nende bakterite juurdekasvu käärsooles. Prebiootilised on süsivesikuterikka toidu koostisosad: oligosahhariidid, nt inuliin ja oligofruktoos. Need toidukomponendid jõuavad käärsoolde ja avaldavad seal soodsat toimet. Probiootiliste toiduainete hulka kuuluvad hapupiim, keefir, jogurt. Avastamine 1995. aastal avastasid Tartu Ülikooli teadlased Marika Mikelsaare ja Mihkel Zilmeri
Bifidobakterid on olulised, kuna mõjutavad paljusid meie tervisele olulisi tegureid, nagu toitumist, antibiootikumide järgselt soolestiku mikrofloorat ja stressi. Lactobacillus casei aitab tugevdada organismi vastupanuvõimet. Uuringute kohaselt aitab see probiootiline piimhappebakter vähendada piimatalumatuse sümptomeid. MIS ON PERBIOOTIKUMID? Prebiootikumid on toidu seedimatud koostisosad, mis on kasulikud käärsooles toimivatele nn headele mikroobidele, sest prebiootikumid ergutavad valikuliselt nende bakterite Referaat „Probiootilised piimatooted“ juurdekasvu käärsooles. Prebiootilised on süsivesikuterikka toidu koostisosad: oligosahhariidid, nt inuliin ja oligofruktoos. Need toidukomponendid jõuavad käärsoolde ja avaldavad seal soodsat toimet. Prebiootiliste toiduainete hulka kuuluvad oder, linaseemned, kaunviljad (oad, herned, kikerherned, läätsed), kaerahelbed ning kõik puu- ja köögiviljad, eriti banaan, porrulauk,
paljunevad ka 30-35 C juures. Peamine on, et helenduvad ainult vigastamata mikroobid. Teatud tegurid nagu soolsuse vähenemine, antibiootikumide esinemine keskonnas, helivõnked - kõik need kahjustavad rakku ja tema helendumist. Tüüpiliseks helenduvaks bakteriks on photobacterium phosphorum, mis kasvab 28 C juures. Patogeenseid baktereid patogeensete mikroobide juurest leitud ei ole. Pigmentide moodustumine on omane vees, õhus, pinnases leiduvatele mikroobidele. Patogeensete mikroobide juures esineb antud liike vähem. Pigmenti moodustavate mikroobide kolooniad värvuvad vastavalt pigmendile. Pigmendi värvus võib olla punane, roosa, kuldkollane, valge, sinine, violetne, must või tumepruun. Kõige intensiivsemalt moodustuvad pigmendid küllaldase õhuhapniku juuresolekul, hajutatud päikesevalguses, 20-25C juures. Mikroobidele on pigmentide
võib, kui on spetsiaalne koht (vale) 12. Toidumürgistuse sümptomiks on sageli... : kurguvalu (vale) köha (vale) kõhulahtisus (õige) kõik eelnimetatud kokku (vale) 13. Milline alljärgnev väide steriliseerimise kohta on õige? : enamik mikroorganisme ei hävine, kuid nende areng peatub (vale) hävineb enamik mikroobe (vale) hävinevad kõik mikroorganismid ja sealhulgas ka enamus spoore (õige) väheneb mikroobidele kättesaadava vee hulk (vale) 14. Milline nimetatud haigustest on toiduinfektsioon? : trihhinelloos (vale) helmintoos (vale) kampüloos (õige) tenioos (vale) 15. Toiduainete käitlemisega seotud töötajate kaitseriietus peab olema... : valge (vale) desinfitseeritud (vale) triigitud (vale) puhas (õige) Testi tulemus: 13/15 (87%)
alumise piiri. aw = n1 / n1 n2 Kus n1 ja n2 on vastavalt lahusti ja lahustunud aine moolide arvud. Vee aktiivsus on vahemikus 01 ja ta iseloomustab substraadi suhtelist veesisaldust. aw = 0 absoluutselt veevabas keskkonnas aw = 1 destilleeritud vees Mikroobide kasv toimub enamasti aw 1-le -Optimaalseks aw väärtuseks mikroobidele loetakse 0,99 0,98 ja enamasti jääb sellesse vahemikku ka kiiresti riknevate toiduainete (piim, liha, kala, juurviljad jt.) vee aktiivsus. Vee aktiivsuse alandamine vettsiduvate ainetega on kasutatav toiduainete ja söötade säilivuse pikendamisel, kuid ainete kontsentratsioon ei tohiks alandada nende kvaliteeti. 0.98 - 0.995 enamus toidud 0.85 - 0.995 patogeenid 0.60 - 0.995 toidu riknemisega seotud mikroobid.
· Tarvitatakse järjest 21 päeva ning sellele järgneb 7 pillivaba või platseebo päeva, mille vältel tekib menstruatsioonitaoline veritsus Plussid · Korrektse kasutamise korral annavad 99.97% kaitse soovimatu raseduse eest · Kasutamine pole seotud seksuaalvahekorraga · Hoiavad ära emakavälise rasestumise (sest ei toimu ovulatsiooni) · Menstruatsioonihäirete ravi · Väiksem vaagnapõletikku haigestumise risk (emakakaela lima muutub nii mikroobidele kui ka spermale raskemini läbipääsetavaks) Miinused · Peab tarvitama iga päev võimalikult samal kellaajal · Võivad esineda kõrvalnähud: iiveldus, pinge rindades, kaalu, meeleolu ja seksuaaliha muutused · Ei kaitse seksuaalsetel teel levivate haiguste, sh HIV-i eest · Pole soovituslik suitsetajatele, maksahaigetele · Efektiivsus langeb teiste ravimitega koos tarvitades (unerohud, antibiootikumid, kõhnumispreparaadid ja lahtistid) · Saadaval apteegis arsti reptseptiga
Ainult naftabaktereid elab mõnede andmete kohaselt veel 16km sügavuses. Biomass Biosfääri iseloomustab organismide kogumass ehk biomass ja elusaine produktsioon. Maa biomass on umbes 2,44*1012 tonni, mis on 0,00001% maakoore massist. Elusaine produktsioon ehk aasta jooksul juurde tekkiv organismide mass aastas on umbes 2,32*1011 tonni. Biomass(2) Organismide massist langeb ligi 90% kõrgematele taimedele, 9% alamatele taimedele, seentele ja mikroobidele, ainult 1% loomadele. Loomadest omakorda moodustavad suurema osa (98%) selgrootud loomad. Bioom Maakeral on kujunenud välja hiigelsuured sarnaste elutingimustega alad ehk bioomid. Tuntumad bioomid on tundra, taiga, parasvöötme heitlehine mets, rohtla, poolkõrb ja kõrb ning ekvatoriaalsed ja troopilised vihmametsad. Biosfääri kaitse Käsitleb elukeskkonna (kliima, õhk, vesi, pinnas jne) muutumist elusloodusele ohtlikuks, rahvastiku kasvu probleeme ning
muutub eoseks ( sügoodiks ). Kui eoseid pole veel tekkinud, pole mütseeli järgi hallitusseeni võimalik määrata. 5. Lihtvärvimine ja Grami järgi värvimine ning nende erinevus 6. Mikrobioloogias levinumad steriliseerimis- ehk steriilimisviisid Levinumad viisid. Steriilimine on söötmete, töövahendite vabastamine kõikidest mikroobidest. Puuduvad elavad mikroobid, spoorid. Bakteriotsiidne toime surmav mõju mikroobidele: kõrge temperatuur jne. Bakteriostaatiline toime bakterite kasv ja paljunemine on pidurdatud. Ka mitmesugused värvid. Steriilimise edukus sõltub: 1) steriilitava keskkonna omadustest ( happelisus, niiskus ); 2) mikroobi eluvorm a) vegetatiivsed bakterid; b) eoseid moodustavad bakterid. 3) bakteri füsioloogia; 4) mikroobi liik. Jaotatakse: 1) kuumsteriliseerimine mikroobide häving toimub kõrgetel temperatuuridel, denaturatsioon.
muutub eoseks ( sügoodiks ). Kui eoseid pole veel tekkinud, pole mütseeli järgi hallitusseeni võimalik määrata. 5. Lihtvärvimine ja Grami järgi värvimine ning nende erinevus 6. Mikrobioloogias levinumad steriliseerimis- ehk steriilimisviisid Levinumad viisid. Steriilimine on söötmete, töövahendite vabastamine kõikidest mikroobidest. Puuduvad elavad mikroobid, spoorid. Bakteriotsiidne toime surmav mõju mikroobidele: kõrge temperatuur jne. Bakteriostaatiline toime bakterite kasv ja paljunemine on pidurdatud. Ka mitmesugused värvid. Steriilimise edukus sõltub: 1) steriilitava keskkonna omadustest ( happelisus, niiskus ); 2) mikroobi eluvorm a) vegetatiivsed bakterid; b) eoseid moodustavad bakterid. 3) bakteri füsioloogia; 4) mikroobi liik. Jaotatakse: 1) kuumsteriliseerimine mikroobide häving toimub kõrgetel temperatuuridel, denaturatsioon.
Kuivatamine · On üks iidsemaid toiduainete konserveerimise viise · Selle konserveerimise viisi olemus seisneb selles, et niiskusesisalduse vähenemisega toiduaines kuni teatava piirini katkeb peaaegu täielikult mikroorganismide areng. Suitsutamine · On kombineeritud konserveerimisviis, kuna siin mõjuvad sellised tegurid nagu toiduaine osaline veest vabastamine, soolamine ja toiduaine immutamine mikroobidele kahjulikult mõjuvate suitsus leiduvate ainetega ( fenoolid, kreosool, puuäädikas) Külmsuitsutamine toimub 20 - 40°C Kuumsuitsutamine toimub 70-120°C Sulfideerimine · Põhineb väävlishappe (H2SO3) kasutamisel · Kasutatakse peamiselt puuviljade ja marjade säilitamiseks · Sulfiteerimisel säilivad kõige paremini toiduaine naturaalsed omadused.
(G+). Värvimismeetodi võttis kasutusele hollandi teadlane H. C. J. Gram (1880 a.). Selle meetodi puhul värvuvad grampositiivsed bakterid lillaks (violetseks). Gramnegatiivsed bakterid annavad järelvärvimisel punase värvuse. 5. Mikrobioloogias levinumad steriliseerimis- ehk steriliimisviisid. Steriilimine on söötmete, töövahendite vabastamine kõikidest mikroobidest. Puuduvad elavad mikroobid, spoorid. Bakteriotsiidne toime – surmav mõju mikroobidele: kõrge temperatuur jne. Bakteriostaatiline toime – bakterite kasv ja paljunemine on pidurdatud. Ka mitmesugused värvid. Steriilimise edukus sõltub: 1) steriilitava keskkonna omadustest ( happelisus, niiskus ); 2) mikroobi eluvorm – a) vegetatiivsed bakterid; b) eoseid moodustavad bakterid. 3) bakteri füsioloogia; 4) mikroobi liik. Jaotatakse: 1) kuumsteriliseerimine – mikroobide häving toimub kõrgetel temperatuuridel, denaturatsioon.
Peamine on, et helenduvad ainult vigastamata mikroobid. Teatud tegurid nagu soolsuse vähenemine, antibiootikumide esinemine keskonnas, helivõnked - kõik need kahjustavad rakku ja tema helendumist. Tüüpiliseks helenduvaks bakteriks on photobacterium phosphorum, mis kasvab 28 C juures. Patogeenseid baktereid patogeensete mikroobide juurest leitud ei ole. Pigmentide moodustumine Pigmentide moodustumine on omane vees, õhus, pinnases leiduvatele mikroobidele. Patogeensete mikroobide juures esineb antud liike vähem. Pigmenti moodustavate mikroobide kolooniad värvuvad vastavalt pigmendile. Pigmendi värvus võib olla punane, roosa, kuldkollane, valge, sinine, violetne, must või tumepruun. Kõige intensiivsemalt moodustuvad pigmendid küllaldase õhuhapniku juuresolekul, hajutatud päikesevalguses, 20-25C juures. Mikroobidele on pigmentide moodustumine tähtis seetõttu, et nad
o Vaht destabiliseerub o Rasva osakesed liituvad eri suurusega kogumikeks 33. Kui kaua moodustub võitera tsükkeltoimelistes ja pidevtoimelistes masinates? Tsükkeltoimelises 25 - 40 min Pidevtoimelises umbes minut 34. Millega toimub võitera pesemine ja mis on selle eesmärgid · Külma joogiveega Et alandada või temperatuuri, vajadusel sõtkuda sisse vett, et saavutada soovitud konsistents Et eemaldada võisse jääv pett (soodne arenguKK mikroobidele) Eraldada antioksüdante Kahjuks pestakse välja ka võile iseloomulikud lõhna- ja maitseained. Seetõttu tänapäeval, kui koor on eelnevalt korralikult pastöriseeritud ja tootmistingimused hügieenilised, püütakse suurt pesemist vältida. 35. Milliseid või omadusi mõjutavad juuretised? · pH (Hapukoorevõi plasma happesus on 30 .. 55 oTh), · aroom (diatsetüülisisaldusvähemalt 0,2 mg%) · maitse 36
Kaasaegne prokarüootide süsteem. 5. Mikroorganismide rühmad (kujurühmad). 6. Eu- ja prokarüootse raku võrdlus. Arhede eripära. Arhed kui ekstremofiilid. Mikrobioloogia I 2017 7. Bakteriraku membraan, kest (sein) ja kapsel. 8. Organellid ja sisaldised, varuained, nende süntees. 9. Endospoorid, sporogenees. 10. Bakterite viburid, bakterite liikumine ja selle viisid, piilid, bakterite kleepumine pindadele 11. Bakterid ja keskkond. 12. Temperatuuri toime mikroobidele. 13. Rõhu ja kiirguse toime mikroobidele. Hapniku ja pH toime mikroobidele. 14. Bakterite kasv ja paljunemine. 15. Keemiliste ainete toime mikroobidele. Mikrobioloogia I 2017 Steriliseerimine ja desinfitseerimine. Mida uurib mikrobioloogia? • Mikroobe (mikroorganisme). Bakterid, arhed, mikroseened ja pärmid, algloomad. Meie oma kursuses räägime peamiselt bakteritest ja arhedest. • Mikrobioloogia uurib nende objektide ehitust,
Patogeensete bakterite piile kasutatakse ka vaktsiinide tegemiseks. Rakult eraldatakse piilid ja neid kasutatakse vaktsiini tegemisel materjalina. Piilid koosnevad spiraalselt asetunud proteiinidest, mida nimetatakse pilin Piilide tipus on adhesiinid. Nende kaudu toimub kinnitumine pinna (näiteks eukarüoodi limaskesta rakkude) retseptoritele. Kinnitumises määravad spetsiifilisuse suhkrud glükosüülitud valkude ja lipiidide koosseisus. 15. Temperatuuri toime mikroobidele. Mida näitavad Tmin, Topt ja Tmax? Psührofiilid ja termofiilid, nende membraanide ja valkude iseärasused. Kus võiksid looduses elada hüpertermofiilsed mikroobid, kus psührofiilsed mikroobid? Kõrge temperatuur kui vahend mikroobide hävitamiseks või nende hulga vähendamiseks toiduainetes. Tündaliseerimine. Pastöriseerimine. Mikroobide säilitamine eluvõimelisena ülimadalatel temperatuuridel. Glütserool kui krüoprotektor.
· Käärimine toimub pärmseente mõjul temperatuuril 11-19°C, temperatuuril alla 5°C ei kääri. · Kristalliseerunud mesi vedeldub temperatuuril 40°C. · Temperatuuril üle 60° kaob mee ravivõime. · Teistkorde kristalliseerumine toimub väga pikalt · Heledad laigud mee pinnal tekivad õhu ladestumisel ja ei mõjuta mee kvaliteeti. Mee kasulikkus: · Organismi tugevdav toime · Meel on mikroobidele ebasoodne keskkond ja takistab bakterite arengut. · Bakteritsiidne toime ja antibiootilised omadused · Tugevdab teiste ravimine mõju · Takistab hallitusseente arengut · Põleb organismis jäägitult- seega saavad rasvad tööd · Toonust tõstev toode- avaldub närvidele ärritavat toimet, tänu sisaldavatele õlidele ja suhkrule. · Lubatud- vastunäidustatud · Heledal meel on mahedam maik
paisatakse aastas atmosfääri üle 500 miljoni tonni metaani, millest kolmandiku põhjustab just karjakasvatus. Näiteks Austraalias langeb veiste "süüks" umbes 1618% metaanist, mis sealmail õhku paisatakse. Nii on püütud mitmetes riikides, sealhulgas ka Eestis kehtestada kariloomade "metaanimaks". Lehm sööb aasal rohtu. Õhtupäike kuldab tema sarvi. Eemalt kostab hobuse hirnatus. See idüll on tagatud tänu bakteritele. Lehm saab rohtu seedida vaid tänu oma kõhus elavatele mikroobidele. Need lagundavad heina ja eristavad metaani. Sõraliste ja kabjaliste karjad paiskavad atmosfääri tohutul hulgal metaani. Nii nagu ka soodes ja prügimägedel elavad bakterid. Metaan on üks kasvuhoonegaasidest. See soojendab Maad. Soojas kasvab rohi kiiremini. Lõppkokkuvõttes reguleerib lehm nõnda oma heina kasvu. Atmosfääris talletab metaan soojust 23 korda tõhusamalt kui süsihappegaas. Seega, üks metaani molekul on sama võimas kasvuhoonegaas kui 23 süsihappegaasi molekuli
ühest rakust saab kaks rakku. Mida lühem on generatsiooniaeg, seda kiiremini bakterid jagunevad. - Mis piirab bakterite paljunemist looduses? (võib küsida) o 1.Toitainete vähesus ja ainevahetusproduktide kuhjumine o 2.Ebasobiv hapnikurezhiim, pH, temperatuur o 3.Konkurents teiste mikroobidega ja kõrgemate organismidega o 4.Ärasöömine algloomade poolt jne Rõhu ja kiirguse toime mikroobidele - UV-kiirguse märklauaks on DNA. Tekivad mutatsioonid - UV-kiirgusest väiksema lainepikkusega on ioniseeriv kiirgus - Kõige kiirugusresistenstem bakter on Deinococcus radiodurans pH toime mikroorganismidele - atsidofiilid happelembelised mikroorganismid - alkalifiilid aluselembelised mikroorganismid - picro hape - aerofiil hapnikuarmastaja - fakultatiivne anaeroob on võimeline elama nii hapnikurikkas keskkonnas kui
TOIDUHÜGIEENIKOOLITUS INTERNETIS EKSAM! 1. Kui tihti peab vahetama fritüüris õli? : iga päev (vale) vastavalt vajadusele (õige) 1 kord nädalas (vale) töövahetuse lõpus (vale) 2. Heaks toitekeskkonnaks mikroobidele on... : piimaga valmistatud toidud (vale) veerikkad toidud (vale) valgurikkad toidud (õige) kuivatatud toiduained (vale) 3. Enamik mikroobe areneb väga hästi... : neutraalses ja nõrgalt happelises keskkonnas (õige) neutraalses ja nõrgalt aluselises keskkonnas (vale) tugevalt happelises keskkonnas (vale) nõrgalt aluselises keskkonnas (vale) 4
Salmonelloosi vältimiseks peab temperatuur liha kuumtöötlemisel lihatüki sees olema vähemalt : 60 kraadi (vale) 75 kraadi (õige) 80 kraadi (vale) 90 kraadi (vale) 11. Vastuvõetava toidukauba temperatuuri mõõtmiseks tuleb mõõta temperatuuri... : kaubaautost (vale) toidukauba/ toote pealispinnalt (vale) võimalusel toote keskosast ja/ või pakendite vahelt (õige) toidukauba/ toote põhjast (vale) 12. Heaks toitekeskkonnaks mikroobidele on... : piimaga valmistatud toidud (vale) veerikkad toidud (vale) valgurikkad toidud (õige) kuivatatud toiduained (vale) 13. Toidumürgistuse sümptomiks on sageli... : kurguvalu (vale) köha (vale) kõhulahtisus (õige) kõik eelnimetatud kokku (vale) 14. Mitu põhimõtet on HACCP süsteemil? : 3 (vale) 6 (vale) 7 (õige) 8 (vale) 15
aastal ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooni kohtumisel. Sellest ajast alates on tehtud hulgaliselt uuringuid prebiootikumi- ja probiootikumirikka toidu ning apteekides müüdavate probiootikumide kasulikkuse kohta. Mille poolest prebiootikumid erinevad probiootikumidest? Probiootikumid on elusad mikroorganismid, prebiootikumid aga toidu seedimatud koostisosad, mis on kasulikud käärsooles toimivatele nn headele mikroobidele, sest prebiootikumid ergutavad valikuliselt nende bakterite juurdekasvu käärsooles. Prebiootilised on süsivesikuterikka toidu koostisosad: oligosahhariidid, nt inuliin ja oligofruktoos. Need toidukomponendid jõuavad käärsoolde ja avaldavad seal soodsat toimet. Piimad ja hapupiimad Hellus piim 2 5% Koostis: pastöriseeritud piim probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME 3 lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel Atsidofiilhapupiim Ats klassikaline
aastal ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooni kohtumisel. Sellest ajast alates on tehtud hulgaliselt uuringuid prebiootikumi- ja probiootikumirikka toidu ning apteekides müüdavate probiootikumide kasulikkuse kohta. Mille poolest prebiootikumid erinevad probiootikumidest? Probiootikumid on elusad mikroorganismid, prebiootikumid aga toidu seedimatud koostisosad, mis on kasulikud käärsooles toimivatele nn headele mikroobidele, sest prebiootikumid ergutavad valikuliselt nende bakterite juurdekasvu käärsooles. Prebiootilised on süsivesikuterikka toidu koostisosad: oligosahhariidid, nt inuliin ja oligofruktoos. Need toidukomponendid jõuavad käärsoolde ja avaldavad seal soodsat toimet. Piimad ja hapupiimad Hellus piim 2 5% Koostis: pastöriseeritud piim probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME 3 lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel Atsidofiilhapupiim Ats klassikaline
Patogeensete bakterite piile kasutatakse ka vaktsiinide tegemiseks. Pillilide tipus on adhesiinid. Nende kaudu toimub kinnitumine pinna (näiteks eukarüoodi limaskesta rakkude) retseptoritele. Kinnitumises määravad spetsiifilisuse suhkrud glükosüülitud valkude ja lipiidide koosseisus. G(-) bakteritel kinnitub piil välismembraanile. Kinnituda saab piilidega, kapsli- ja kestamaterjali abil ja kinnitumisjätketega. XIII 66. Temperatuuri toime mikroobidele. Temperatuuri tõustes teatud piirides ensümaatilised reaktsioonid kiirenevad, ja temperatuuri alanedes aeglustuvad ja samamoodi muutub ka mikroobi kasvukiirus, kuid alates teatud maksimaaltemperatuurist toimub reaktsiooni kiiruse järsk vähenemine ja ensüüm inaktiveerub (denatureerub) 67. Mida näitavad Tmin, Topt ja Tmax? 1. T min - temperatuur, millest madalamal mikroob ei kasva, ükskõik kui kaua me teda ei inkubeeriks. 2
Mõnedel aktinomütseetidel on liikuvad viburitega varustatud zoospoorid, mis paiknevad sporangiumis. Spoorid paiknevad spoorikandjatel hüüfidel, mis moodustavad õhumütseeli. Akineedid on spooritaolised rakud niitjatel tsüanobakteritel, mis moodustuvad niidis näljatingimustes. Akineedil on paks kest ja suur varupolüsahhariidide (glükogeen) sisaldus. Akineedid taluvad kuivust, külma jmt., kuid mitte kuuma. Akineedi idanedes moodustub uus tsüanobakteri niit. Temperatuuri toime mikroobidele. Temperatuuri tõustes teatud piirides ensümaatilised reaktsioonid kiirenevad, ja temperatuuri alanedes aeglustuvad ja samamoodi muutub ka mikroobi kasvukiirus, kuid alates teatud maksimaaltemperatuurist toimub reaktsiooni kiiruse järsk vähenemine ja ensüüm inaktiveerub (denatureerub) Mida näitavad Tmin, Topt ja Tmax? 1. T min - temperatuur, millest madalamal mikroob ei kasva, ükskõik kui kaua me teda ei inkubeeriks. 2. T opt - temperatuur, mille juures mikroobi kasvukiirus on suurim.
Konserveerimine kõrgetel temperatuuridel. Mikroorganismid on kuumuse suhtes tundlikud, enamus hävivad temperatuuril 60-75°C. 100°C juures hävivad kõik, 120°C hävivad spoorid. Steriliseerimine- üle 100°C kasutatakse pikaajalisel säilitamisel- konserv, mahl jne... Pastöriseerimine- alla 100°C kasutatakse lühiajalisel säilitamisel- piim ja piimasaadused, mahl, püree, õlu. Kuivatamine- vee vähendamine, sellega luuakse mikroobidele ebasobiv keskkond. Kuivatatakse puuvilju, seeni, kala. Konserveerimine soola ja suhkruga. Suurendatakse soola või suhkru abil rakusisest rõhku, mis pidurdab mikroobide tegevust. Kasutatakse mooside, siirupite, mahlade valmistamisel. Soolatakse seeni, liha, kala, kurke Hapendamine- Suhkrud muudetakse bakterite toimel käärimisprotsessis piimhappeks. piisavalt suur piimhappebakterite kogus pidurdab teiste mikroobide arengut.
süsteemi, osalevad paljude ühendite transpordis. Valgu liigne tarvitamine võib koormata neerusid või maksa, võib põhjustada allergiaid. Põhilised valguallikateks on muna, piimatooted, liha- ja kalatooted. · KIUDAINEID Täiskasvanud inimeste kiudainete päevakogus on 15-25g, noortematel 15-25g (oleneb vanusest). Kiudained tekitavad täiskõhutunde, kiirendavad toidu edasiliikumist sooles, kiudained on toiduks seedetrakti mikroobidele, kes tagavad inimestele kaitsevõime. Liigne kiudainete tarvitamine võib olla väga ohtlik, sest mõnda kiudainet ei pruugi organism omandada. Kiudaineid leidub ainult taimedes, näiteks täisteratoodetes, puu- ja köögiviljades ning kaunviljades. · VETT vesi on kõige tähtsam aine organismi jaoks. Organism koosneb 55-75% veest. Vesi on vajalik kogu organismi töötamiseks, see aitab kehas keemilistel
*NAHK on inimese keha kattev mitmekihiline elund. *NAHK kaitseb mei d väliste v igastuste, UV-kiirguse, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetungi eest. *Nahak on kaitse-, sünteesi- ja eritusülesanne ehk nahk talitleb meeleelundina ning aitab reguleerida kehatemperatuuri. *Nahas sünteesitav värvaine melaniin kaitseb UV-kiirgus eest ja annab nahale värvuse. *Nahas on higi- ja rasunäärmed, mis tagavad naha eritus- ja kaitsevõime. *Terve nahk on tõvestavatele mikroobidele läbimatu ning nende elukeskkonnaks ebasoodne. *Naha välimise kihi moodustab MARRASKNAHK. *Marrasknaha pindmist osa nimetatakse SARVKIHIKS, mis koosneb tihedasti kokku surutud rakkudest. *Marrasknaha alumine osa koosneb elusatest jagunemisvõimelistest rakkudest. *Marrasknaha moodustavad ka karvad, juuksed ja küüned. *PÄRISNAHK sisaldab rohkesti elastseid kiude, on seetõttu veniv, painduv ja sitke. *Pärisnaha all paikneb rasvkoerikas nahaaluskude.
Organism on püsivalt viirushaige ja selline inimene on kogu aeg nakkusohtlik. Tegemist on kroonilise viirushaigusega. Nagu näiteks HI-viirus. Viirustega nakatumise viisid ir S O o k h t nu g e jd a T lm ,õ sV vR Õ p Organismi vastupanuvõime mikroorganismidele Alati ei põhjusta nakatumine haigestumist. Palju oleneb makroorganismi vastureaktsioonist sissetunginud mikroobidele. Nakkusprotsessi arengus on tähtis osa inimese vastupanuvõimel. See sõltub mittespetsiifilisest vastupanuvõimest ja spetsiifilsest immuunsusest. Organismi kaitsvad mehhanismid on mitmetasandilised. Esmalt kaitsevad organismi mehaanilised kaitsebarjäärid nahk ja limaskestad. Peale nende kaitsebarjääride läbimist lülitatakse sisse mittespetsiifilised kaitsemehhanismid näiteks põletik koos fagotsütoosiga. Kui eelnevast ei
anabolism-sünteesiprotsesside heteropolüoosid: kogusus,integratsioon(ühtsus,terviklikkus) hüaluroonhape(mikroobidele barjääriks,osaleb veevahetuse regulatsioonis),
seedimist, imendumist,rakus toimuvaid hormoonide vabanemist. heteropolüoosid: ainevahetuslikke radu,ainevahetuse lõpp-produktide Statiinid-pärsivad-takistavad hüpofüüsi vatsavate hüaluroonhape(mikroobidele eritumist. hormoonide vabanemist barjääriks,osaleb veevahetuse Katabolism- lõhustumisprotsesside kogusus, regulatsioonis), anabolism-sünteesiprotsesside
orgaaniliste ühendite seotud lämmastikuks ning tagasi atmosfääri gaasiliseks vormiks. Lämmastikuringe on üks peamisi looduse aineringeid, mida inimene oma huvides mõjutab. Lämmastik on tähtis taimede toitaine. Looduslikes oludes on tavaline taimedele kättesaadava lämmastiku defitsiit. Põllumajanduses kasutatakse taimede kasvatamiseks lämmastiku peamise allikana mineraalväetisi ja sõnnikut. Mineraalväetistes sisalduvad nitraadid on taimedele ja paljudele mikroobidele lämmastiku allikaks, nende elutegevuses redutseeritakse nitraatlämmastik taas ammooniumlämmastiku tasemele. Lämmastikuringe tasakaalu rikub lämmastikväetiste järjest suurenev tootmine ja kasutamine, selle tagajärjel väheneb lämmastiku tagasipöördumine atmosfääri. Samas õigel ajal ja paraja normiga antud mineraalväetiste lämmastikust satub pinna- ja põhjavette kuni 3%. Taimekatteta aladelt on väetiste
Nakkused ohustavad nii personali kui ka patsiente. Kätehügieeni vajalikkus on lisaks haiglanakkuste ennetamisele oluline ka enesekaitse seisukohalt. On tõestatud, et üks kolmandik kogu haiglas saadud nakkusest levib tervishoiutöötajate käte vahendusel. Enamik nakkustest levib kas otse või kaudselt käte kaudu. Otsene nakatumine toimub ühelt inimeselt teisele. Kaudset nakatumist põhjustab näiteks ravi- või hooldusvahendi puudutamine mustade kätega, mis annab mikroobidele võimaluse selle kaudu teisele inimesele sattuda. Tervishoiutöötajad peavad teadvustama, et nõuetekohane kätehügieen vähendab oluliselt haiglanakkuste esinemissagedust. Kätehügieeni teostamine, vastavalt soorituse kriteeriumitele, on üheks peamiseks haiglanakkuste ennetamise meetodiks. 2.5 Käte pesemise tehnika Joonis Käte pesemise tehnika (Tervisekaitseinspektsioon: 2000) 2.6 Käte hooldus
külvatuna. Ruumiõhk Ruumiõhu halvenemine viimastel aastatel on tingitud ebatervislikemate ehitus- ja siseviimistlusmaterjalide kasutamisest, halvast õhustamisest ning ehitiste tihendamisest. On tekkinud ruumiõhu sündroom, mille sümptomiteks on naha ja limaskestade ärritus, väsimus, peavalu ja konsentratsioonihäired. Sündroomi algpõhjused on veel täpselt määratlemata. Arvatavasti on õhutamata ruumid soodsaks keskkonnaks mikroobidele, mis põhjustavad mainitud haigusnähtusid, mille all kannatab kuni 40% (1993. a seisuga) bürootöötajaid. Lisaks põhjustab halb ruumiõhk ülemiste hingamisteede haigusi, peavalu ja iiveldust. Ruumiõhu bioloogiline saaste (halitusseene eosed, õietolm jms) võib põhjustada allergilisi reaktsioone. Liigne niiskus põhjustab pikaajalisi hingamisteede põletikke ja silmade ärritust. Õhuniisutid aga võivad põhjustada allergilist kopsupõletikku
anda energiat. Me oleme harjunud, et valgusallikad kiirgavad valgust, mille tõttu me kehi näeme. Kuid valgusallikad kiirgavad ka sellist valgust, mida me ei näe. Valgust, mis tekitab valgusaistingu, nimetatakse nähtavaks valguseks. Nähtamatu valgus: infrapuna- (IV) ja ultravalgus (UV). Infravalguse toimel kehad soojenevad ja seetõttu nimetatakse seda valgust soojuskiirguseks. Ultravalgust liigitatakse organismidele väheohtlikukuks ja ohtlikuks. Ohtlik osa võib tekitada nahavähki, mikroobidele mõjub aga surmavalt. Liigse UV eest kaitseb maad osoonikiht. Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi. Valgus levib läbipaistvas aines kui ka tühjuses. Valguse levimine on füüsikaline nähtus. Valgus levib sirgjooneliselt. Valguse levimise suuna kujutamiseks on kasutusele võetud valguskiirte mõiste. Valguskiired moodustavad valgusvihu. Valgusvihku, mis moodustub teineteisest eemalduvatest valguskiirtest, nimetatakse hajuvaks valgusvihuks
kütuste põletamiseks tööstuses ja transpordis. Meditsiinis kasutatakse hapnikku peale hingamisaparaatide ka anaeroobsete mikroorganismide poolt tekitatud haiguste raviks. Anaeroobsed mikroorganismid suudavad elada ilma hapnikuta Osoon ehk trihapnik on hapniku allotroopne teisend Elusorganismidele on osoon suuremas kontsentratsioonis väga mürgine, sest ta on tugev oksüdeerija. Sissehingamisel ärritab ta limaskesti. Kuna osoon on mürgine ka mikroobidele, kasutatakse teda desinfitseerimiseks ja joogivee puhastamiseks. Osoneeritud joogivesi on sinaka tooniga ja klooritud veest palju maitsvam. Veel kasutatakse osooni kliimaseadmetes ja paberi- ning toiduainetetööstuses, tema abil sünteesitakse lõhnaaineid (vanilliini, roosiõli) ja bioaktiivseid ühendeid (glutamiinhapet, neerupealise ja munasarja hormoone. Tehislikult toodetakse osooni osonaatorites elektrilahenduse toimel õhuhapnikust. Vähesel määral tekib
Ka küüned on hästi pehmed. Kui on vaja küüsi lõigata, siis tuleb seda nüüd teha, sest lõikamine on palju kergem. (Saul 2007: 16) 6 KOKKUVÕTE Nahk on inimese keha kattev mitmekihiline elund, millel on kaitse- ja eritusülesnne ning mis talitleb meeleelundina. Nahk jaotatakse neljaks funktsionaalseks piirkonnaks: marrask-, päris- ja nahaderivaadid ja nahaaalune rasvkude. Terve nahk on haigustekitajatele läbimatu ning mikroobidele ebasoobiv elukeskkond. Nahk kaitseb nii UVK ohtlikkust kui ka erinevate kahjustavatest toimetest. KIRJANDUS 1.Vaasna, Tiiu 1993. Sinu keha. Tallinn: Valgus 2.Saul, Anne 2007. Pildiraamat inimese kehast. Tallinn: Sinisukk 7 3.Roosalu, Meele 2006. Inimese anatoomia. Tallinn: Kalibri 4.Kaur, Sirje 1999. Naha päikesekahjustused. Tartu: Atlex 5. e-dokument: http://www.ratbehavior.org/images/Epidermis.jpg http://www.psoriaasikeskus.ee/uvb/nahatyyp.htm http://upload
täidisele kinnitunult, moodustades biokile.) (Biokile joogiveefiltri pinnale ja reovett puhastava biofiltri täidisele moodustuv limane kiht, milles elavad vees või reovees sisalduvast orgaanilisest ainest toituvad mikroobid.) Aktiivmudapuhasti biopuhasti, milles kõrvaldatakse reoveest orgaaniline aine aktiivmuda abil. A. põhiosa on õhutuskamber e. aerotank, kus reovett õhustatakse ja tugevasti segatakse, et luua soodsad elutingimused orgaanilist ainet lagundavaile mikroobidele. Aktiivmuda eraldatakse veest järelsetitis. Enamik aktiivmuda juhitakse tagasi õhutuskambrisse. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Happelisus e. pH vesinikioonide negatiivne kümnendlogaritm e. vesinikioonide kontsentratsioon (suurus mis iseloomustab vesinikioonide konsentratsiooni lahuses).
Erinevad polüoolid annavad mõnevõrra vähem energiat kui suhkur ja kokkuleppeliselt on võetud nende energiasisalduseks 2,4 kcal/g (suhkrul 4kcal/g). Paljud polüalkoholid on kasulikud hambakaariese tõrjeks, mistõttu kasutatakse neid närimiskummide koostises. Mõnedel polüalkoholidel on ka prebiootiline efekt. Prebiootilised ained on seedeensüümide toimele mittealluvad ained, mis läbivad peensoole muutumatul kujul, kuid on jämesooles toiduks organismi kaitsevõimet tõstvatele mikroobidele. Polüalkoholidel on ka teatud ebameeldivad kõrvaltoimed, näiteks liigtarbimisel laksatiivne ehk lahtistav toime. 3.1 Mannitooli (E421) lõhustumine inimorganismi seedekulglas on aeglane, ta on seedetrakti mikrofloorale toiduks, soodustades mikroobide kiiret paljunemist. Juba 20g mannitoolil päevas võib kutsuda esile kõhulahtisuse. Mannitooli kasutatakse paakumisvastase vahendina ja magusainena suuvees, sest see on värskendava toimega. 3.2 Sorbitooli (E420)
vulkaanipursete tagajärjel. Jõgede abil kandub orgaaniline süsinik veekogudesse ja ookeani. Süsihappegaas on põhiline süsiniku transportija atmosfööri ja maismaa ning ookeani vahel. Inimeste puhul mõjutab peamiselt süsinikusisaldust fossiilsete kütuste põletamine. Süsinikuringe tähtsamad etapid: (1) rohelised taimed muudavad süsiniku sünteesil sahhariidideks ja edasi proteiidideks, mis on toiduks loomadele ning energiaallikaks mikroobidele; (2) kõik organismid eritavad hingamisel süsihappegaasi; (3) surnud organismist vabaneb lagundajate ja mullahingamise toimel süsihappegaas uuesti ringesse; (4) süsinik vabaneb huumuse tulemusena; (5) süsihappegaasi tuleb inimtegevuse tulemusena näiteks turba, põlevkivi, maagaasi ja nafta põletamisel; (6) vabaneb ka vulkaanipursete tagajärjel; (6) vees settib süsihappegaas karbonaatidena; (8) kivimite murenemisel, mullatekkes ja produkstiooniprotsessis läheb süsinik uuesti ringesse.
Kergesti puhastatav Paraja suurusega Ei eralda ebemeid Laguneb looduses Kasutusotstarbe järgi jaotatakse Põrandalapid Mööblilapid Aknapuhastuslapid Koristuslappe valmistatakse erinevatest materjalidest Puuvillane koristuslapp imab hästi niiskust, taluvad pesemist kõrgel temperatuuril ja on vastupidavad. Ei elektriseeru. Puuduseks on see, et lapid kuivavad aeglaselt ja võivad pesus kokku tõmbuda. Määrdununa on suurepäraseks kasvupinnaks mikroobidele. Frotee, vahvelkangas, trikoo, marli ja flanell-lapid. Puuvilla kasutatakse ka mittekootud kangastes. Pestakse pesumasinas kuni 90 C juures. Tselluloosist koristuslapp on poorne, mistõttu kasutakse seda pesukäsnade ja käsnalappidena. Jätab pinna märjaks. Kasutatakse näiteks klassitahvlite puhastamiseks ja valamute kuivatamiseks. Lappide puhastamine tülikas. Tehiskiust lapid imavad halvasti niiskust, kuid on kerged ja vastupidavad. Kuivavad kiiresti ja on hästi puhastatavad. Tavaliselt
mikroobide poolt, keda iseloomustab kiire kasv (lhike generatsiooniaeg- r-strateegid, kopiotroofid), 50% ssinikust assimileeritakse. (2. etapp) Seejrel hakatakse kasutama keerukama struktuuriga komponente (tselluloos) ja protsessis osalevate mikroobide arvukus vheneb. Peamisteks lagundajateks on nd K-strateegid vi oligotroofid). Lagundamise kiirus vheneb. Lagundamisprotsessi kigus tekivad CO2 ja uued mikroobide rakud. See uus mikroobne biomass on omakorda substraadiks mikroobidele. 50% ssinikust assimileeritakse. Lagundamise viimases etapis lagundatakse jrelejnud substraati, mis sisaldab palju ligniini ja on seetttu resistentne. 1/3 ssinikust assimileeritakse. Taimejnuste mikrobioloogilisel lagundamisel jb vike osa algsest substraadi ssinikust muudetud kujul mulda ja seda nimetakse mulla orgaaniliseks aineks (MOA). MOA mjutab oluliselt mulla keemilisi (katioonide sidumine, pH puhverdamine, toitainete aeglane vabanemine) ja fsikalisi (struktuur, agregatsioon,
• Kui temperatuur ületab 40 oC, siis hakkavad domineerima termofiilsed mikroobid, temperatuur on vahemikus 40-70 oC, org. aine laguneb kiiresti bakterite (Bacillus), aktinomütseetide (Streptomyces spp., Clostridium, Thermus, Thermoactinomyces spp.) ja seente (Aspergillus, Mucor) vahendusel. Üks arvukamaid bakteriliike kuumas kompostis on Bacillus stearothermophilus. • Jahtumise faas, temperatuur langeb mesofiilsetele mikroobidele sobilikku vahemikku. Selles faasis suureneb seente (0.01-1 x106 KMÜ g-1) ja aktinomütseetide (0.1-10 x106 rakku g-1) arv. • Küpsemise faas, temp. langeb väliskeskkonna tasemele, suureneb teiste troofiliste tasemete organismide - algloomad, nematoodid, lestad - arvukus. Selles faasis suureneb huumusaine kogus. Joonis1. Kompostimise dünaamika. Joonisel on näidatud kompostimise erinevad etapid ja temperatuuri muutus protsessi käigus.
annaabi.ee 
