· N alveolaris inf - m mylohyoideus, m digastricuse eesmine kõht eferente osa, alumised hambad ja igemed, alahuule ja lõuatsi nahk · N auricotemporalis glandula parotidea, kõrvalesta eesmise osa nahk, väline kuulmekäik, trummikile, alalõualiiges, oimupk nahk · N lingualis suupõhja limaskest, keele eesmise 2/3 limaskest 2. N. facialis 7, 2. Vistseraalkaare närv Nucl n facialis branhiomotoorne, innerveerib miimilisi lihaseid Nucl salivatorius sup visteromotoorne, innerveerib chorda tympani ja n petrosus majori asju Nucl gustatorius maitsmistundlikkus Ganglion geniculi tundeneuronite kehad Harud: 1. N petrosus major (ümberlülitus ganglion pterygopalatinas) suulaenäärmed , nina limaskesta näärmed, pisaranääre 2. Chorda tympani (ümberlülitus ganglion submandibulares) maitsetundlikkus keele eesmiselt
Suuraju koore tegevus. 26. Nimetage pea ja seljaaju kestad seestpoolt väljapoole * Soonkest *Ämblikkest * Kõvakest 27. Kus paikneb ajuvedelik ehk liikvor? 2 seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis. 28. Kui palju on inimesel peaajunärve? 12 29. Nimetage peaajunärv, mis innerveerib miimilisi lihaseid? Näonärv 30. Nimetage peaajunärv, mis innerveerib mälumislihaseid? Kolmiknärv 31. Nimetage peaajunärv, mis innerveerib näo nahka? Kolmiknärv 32. Tingimatud refleksid on refleksid, pärilikult edasiantavad kaasasündinud refleksid 33. näiteks silmaava, imemis, neelamisrefleks, köha, aevastamine jne. 34. Tingitud refleksid on refleksid, omandatud refleksid, mis tekivad inimese või looma elu vältel.
lateraalsemalt, nn -canalis facialis Harud: moodustavd pons'is silmuse ümber Ühepoolsel halvatusel pontotserebellaar -foramen N petrosus major on peamiselt parasümpaatiline, VI närvi tuuma, innerveerib vajub suunurk alla (suu on nurgas stylomastoideum lähtub ganglion geniculi piirkonnast, läbib canalis n miimilisi lihaseid) viltu), lameneb petrosi majoris'e, sulcus n petrosi majoris'e, foramen nucl salivatorius superior (üve; nasolabiaalvagu, silm laecerum'i ja canalis pterygoideus'e, milles ühineb n vistseromotoornne tuum; annab muutub petrosus profundus'ega (sümpaatiline) ja moodustab preganglionaarsed sulgumisvõimetuks
põhieesmärgile (korratakse vastatakse tihti ka näiteks üle, mida käsitleti küsimustele. jne.) meeldejääv kulminatsioon (mulje!) Esinemislaad. Mitteverbaalsete väljendusvahendite kasutamisest tekkiv üldmulje esinejast. Keha asend mida enam nähtav, seda huvitavam kuid ka esinejale mõnikord raskeim Liikumine kuulajate ees ette-taha, küljele, edasi-tagasi jne. Silmside hoidmine, leidmine, lõpetamine Miimika missuguseid ja kui palju miimilisi liigutusi kasutab Zestid avatud, suletud, sõbralikud, võimu või jõudu näitavad, ka ebakindlusele viitavad (hääle omadused) tempo, tämber, valjus, kandvus, pausid, parasiithäälitsused Esinemislaadi vead. Keelatud kehaasendite kasutamine Lisategevuste harrastamine Kontakti pikaajaline katkestamine Liiga staatiline esinemisasend Heaks esinejaks ei kujuneta üleöö. Kujunemine toimub etapiti. Pinge Teen ära
Jahve kätt. Kristuse ja islami universalistlik monoteism on judaismi ajaloolised edasiarendused olid väga tõenäoliselt Iraani-välise mõjudega. Kõigile neile on omane eetiline prohvetlus. Üleloomulike jõudude pidamine jumalateks ei tõrju vanu maagilisi kujutlusi vaid annab võimalusi nendega suhelda. Hingestatud inimese sarnaseks peetavat jõudu sundida inimest teenima. Peale tüüpiliste palvevormelite pärineb siit enamik usulise kultuse orgiastilistili ja miimilisi elemente, eelkõige laul, tants ja draama. Loomulikult on ka jumalateenistuse spetsiifilised elemendid palve ja ohver maagilist päritolu. Teksti oli äärmiselt raske lugeda ja sellest aru saada ja lisaks kokku võtta. Tekstis esitatud ideed olid üsna äärmuslikud ning ma ei kujutaks ette kui neid kasutataks tänapäeva ühiskonnas. Näiteks jumalatele ohvri toomine on väga prohvetlik tegevus ning ma ei kiida seda heaks
asetada vastamisi teiste näppudega. Inimese vastsündinud on abitumad. Ahvide vastsündinud on iseseisvamad. Inimesed nutavad kui nad on emotsionaalselt Ahvid pisaraid ei vala. häiritud. Inimese pea asetseb õlgade kohal. Ahvidel on pea kallutatud õlgadest ettepoole. Inimesel on keharakkudes 46 kromosoomi. Ahvidest gorilladel ja simpansitel 48 kromosoomi. Rohkem näolihaseid miimikaks (47) Miimilisi näolihaseid on vähem. Hääleaparaat võimaldab rääkida ja laulda. Ei ole suutelised artikuleeritud kõneks. Hiline seksuaalne küpsus Seksuaalne küpsus saabub kiiremini. Rinnad ainult imetamiseks. Rinnad kujunevad keharasvast. Kõik kultuurid sisendavad oma liikmetele tõekspidamisi sellest, kes nad on, kuidas nad on tekkinud ja kuhu nad ühiskonnas sobivad.
Ligikaudu poole vestluses omandatavast informatsioonist annab kehakeel, mis on reflektoorne. Raamatu autorid jõudsid tõdemusele, et inimese väljendusliigutused vastavad tema hingeseisundile väljendades tema tundeid ja varjatud mõtteid. Teaduslikult on seda võimalik tõestada asjaoluga, et vastavalt tundmustele ja meeleoludele tekivad meie pea- ja seljaajus närviimpulsid, mis innerveerivad lihaseid. Seega võib defineerida kehakeelt kui lihaste liigutusi ja miimilisi väljendusi, mis vastavad tunnetele ja meeleolule. 1.1 Kehakeele õppimine Liigutuste tähendust pole võimalik õppida mõistma laboratoorsete katsete varal, vaid ümbritsevat tegelikkust jälgides. Vestlus on vastastikuse toime kompleksne protsess, kus osalevad inimesed, nende sõnad ja liigutused. Oluline on kõiki eelnimetatud komponente jälgida koos. Uuringut on hea teostada videomaterjali põhjal, mis jäädvustab inimesi sundimatutes olukordades
Limbiline süsteem on setoud emotsionaalse motivatsiooniga. Kananahk, hirm , pisarad, kahvatumine ja punastamine jne. KNS'i kõrgeim osa on peaajukoor. Pea ja seljaaju kestad seestpoolt väljaspoole: · Kõvakest- dura mater · Ämblikekst- arachnoidea · Soonkest- pia mater(pehmkest) Ajudevelik- liikvor- paikneb seljaaju kanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis. Peaajunrärvid funktsiooni alusel: · Tundenärvid- sensoorsed · Motoorsed · Seganärvid Miimilisi lihaseid: VII näonärv. Innerveerib näo nahka ja miimilisi liigutusi- kolmiknärv. Tingimatud refleksid on refleksid, mis on pärilikult edasiantavad , kaasasündinud refleksid: Silmaavamis, neelamis ja imemis refleks, köha, aevastus. Tingitud refleksid on refleksid, mis on omantatud mingi aja jooksul elu vältel: Iga päev sama kell ärkad, kuigi vb vajadust pole L ja P. Lühiajaline mälu:
➔ innervatsiooniala: kõik rinna- ja kõhuõõne siseelundid ➔ motoorsed kiud: kõrile, pehmesuulae- ja neelulihastele ➔ parasümpaatsed kiud: kilpnääre, müokard, söögitoru, peabronhid, maks, põrn, pankreas, magu, peen- ja jämesool, neerud. 30. Peaajunärvid ➔ Peaajunärv, mis innerveerib mälumislihaseid? ● V kolmiknärv NERVUS TRIGEMINUS ➔ Peaajunärv, mis innerveerib miimilisi lihaseid ja nöonahka? ● VII näonärv NERVUS FACIALIS ➔ Peaajunärv, mis on seotud kuulmisega? ● VIII esiku-teonärv NERVUS VESTIBULOCOCHLEARIS ➔ Peaajunärv, mis on seotud nägemisega? ● II nägemisnärv NERVUS OPTICUS ➔ Peaajunärv, mis on seotud haistmisega? ● I haistmisnärv NERVUS OLFACTORIUS ➔ Peaajunärv, mis on seotud tasakaaluga?
Kreeka kultuuris teatud üleminekuhetkel, mil müüdi võim ei olnud veel õõnestatud kriitilisest vaimust, mis saadab kirjasõna. Antiiksete müütide suurejooneline visuaalne esitus tragöödias näib eelistavat küll inimese meeltele tajutavaid kihistusi, kuid uurib ka lakkamatult ebakõla pealispindse ja sügava, sõnade ja tegude, näivuse ja olemise vahel. Tragöödia esitusvõime täius, mis hõlmab sõna, muusikat, tantsu ja miimilisi zeste, näitab viimse tõe tabamatust, ning seda, kuivõrd raske on mõista inimese käitumise keerulist olemust, jumalate seisukohti, surelike elu seadusi ja piire. Tragöödiate kirjutamist ja lavastamist jätkati ka pärast 5. sajandit eKr, kuid loov energia, eetika nõudlus ja uudishimu, mis olid sünnitanud tippteosed, olid selleks ajaks kandunud filosoofiasse ja ajalukku. Aischylose ja Sophoklese pealtvaatajatest said Platoni ja Aristotelese lugejad.
Silmanärv innerveerib laupa, pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonda. Ülalõuanärv innerveerib põse, ninaõõne ja ülalõua piirkonda ning ülemisi hambaid. Alalõuanärvi motoorsed kiud innerveerivad kõiki mälumislihaseid. 6) VI peaajunärv ehk eemaldajanärv (motoorne) innerveerib silmamuna lateraalset sirglihast. 7) VII peaajunärv ehk näonärv (motoorne, sisaldab parasümpaatilisi kiude) innerveerib kõiki näo miimilisi lihaseid ja osaliselt ka kaelalihaseid. Parasümpaatilistest kiududest üks osa innerveerib pisarnääret, teine osa keele ja lõuaalust süljenääret. 8) VIII peaajunärv ehk esiku-teonärv (sensoorne) juhib kuulmis- ja tasakaaluärritusi pea- ja seljaajju. 9) IX peaajunärv ehk keeleneelunärv (seganärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude) Sensoorne osa innerveerib keele tagaosa limaskesta ja tagab maitsetundlikkuse, motoorne osa
tagumiselt kolmandikult) ja uitnärvi (epiglotise piirkonnast) kiududega nucleus tractus solitariuse maitsmisosa neuronitele. Sensoorsed ja maitsmiskiud koos vistseraalse- motoorse komponendiga moodustavad eraldiseisva lateraalse näonärvi juure-nervus intermediuse (Wrisbergi närv) (Adel jt 1998:163). 1.2 Motoorsed komponendid Nägemisnärvis on kahte tüüpi motoorseid kiude: somaatilisi ja sekretomotoorseid kiude. Somaatilised motoorsed kiud innerveerivad miimilisi lihaseid (koos platysma´ga), suupõhjalihaseid (m. stylohyoideus, m. digastricus´e tagumine kõht), m. levator veli 3 palatini, m. stapedius. Sekremotoorselt innerveeritakse nina limaskesta, pisara- ja süljenäärmeid ( v.a. gl. parotidea, gll. buccales) ( Lepp jt 1990: 12). 4
meeldima hakanud (jällegi enam meestele) just oma sotsiaalse sümboolika tõttu. Üldiselt partnerid teineteist ei näe, naine ei pruugi aga üldse teadagi, kellega tal tegemist on... Nimelt seetõttu on antud poos populaarne grupiseksi puhul. Ka mees ei näe sellises asendis partneri nägu. Ning see valmistab talle teatud olukordades eelkõige psühholoogilist rahuldust: ta justkui tunneb end vabana vastutusest seksi kvaliteedi eest. Ta ei näe vaevumärgatavaid miimilisi reaktsioone naise näos ning tal nagu polekski tarvis mõelda sellele, kas naisel on hea või halb. Vaid siis, kui naine oigama või karjuma hakkab, siis võib ju vaadata, mis viga. Seni, kuni on vait -- pole ka tarvis millegi pärast muretseda... Ometi on selle poosi olulisem osa -- ,,sotsiaalne aspekt" , see on naise allutamine. Mõnele mehele meeldib veel ka naise pead alla painutada..
positiivselt. Stimuleerib ka sünnitust, soodustab piima väljutust, tekitab ematunde teket.) PEAAJU NÄRVID ja nende funktsioonid (vt faili peaaju- ehk kraniaalnärvid – kõik selgeks!!!) Aferentne TOOB erutust Eferentne VIIB erutust välja I Haistmisnärvid – Aferentsed – Osaju – Juhivad haistmis... VII Näonärv . Eferentsed kiud on motoorsed – tuumad on ajusillas – juhivad nii miimilisi kui ka neelamislihaste tööd; Parasümpaatilised kiud lähevad näärmeteni – nina, pisarad, sülg; Aferentsed ehk tundlikkust juhtivad kiud – juhivad tundlikkust keele eesmiselt osalt ja suu limaaskestalt VIII Retikulaarformatsioon ja ajutüvi. Ajuüvi võtab kokku kolm aju osa: 1) piklikaju; 2) sild; 3) keskaju. Ajutüves on üks eriline neuronitevõrgustik, mida nim võrkmoodustliseks ehk redikulaarformatsioon. Omavahel ühendatud nagu võrk, mis kulgeb vajutüves.
III Silmaliigutaja närv (n. oculomotorius) – juhib 4 silmamuna liigutava lihase tööd + silmamuna sees olevat silmatera ahendajat IV Plokinärv (n. trochlearis) – juhib 1 silmamuna lihase tööd V Kolmiknärv (n. trigeminus) – Koosneb kolmest suurest harust: silmanärv , ülalõuanärv ja alalõuanärv – innerveerib kogu näo nahka, hambaid, mälumislihaseid jne.jne. VI Eemaldajanärv (n. abducens) – juhib ka 1 silmamuna lihase tööd VII Näonärv (n. facialis) – innerveerib miimilisi lihaseid, osa keelt ja palju muud VIII Esiku-teonärv (n. vestibulocochlearis) – tuleb sisekõrvast ja koosneb kahest osast: esikunärv – toob ajju tasakaaluimpulsse ning teonärv – toob kuulmisimpulsse IX Keele-neelunärv (n. glossopharyngeus) – maitsetundlikkus, süljenäärmed jne., jne. X Uitnärv (n. vagus) – kõri, neelu, rinnaõõne, kõhuõõne ja osalt vaagna elundid – peamine on
Jumaluste osi etendasid preestrid. Ettekanne kordus aastast aastasse tardunud, muutumatuis vormides. Etendusi esitati Dionysose teatris, mäekallakul, veidi allpool Ateena Akropolist. Teater moodustas terviku koos templi ja suure vabaõhu altariga, mis oli pühendatud Dionysosele. Algupäraselt nimetati kallakut theatroniks ("nägemise paik", "theastai" "vaatama"). Lagedat ala kallakust madalamal kasutati orchestra-na ("tantsimise koht", "orcheisthai" "tantsima või miimilisi liigutusi tegema"). On säilinud Ateena Dionysose teatri varemed. Ateena teatri vanim orkestra kujutas endast ümmargust tasaseks tambitud 24-meetrise läbimõõduga väljakut kahe külgsissekäiguga ("parodoi"): nendest läksid läbi vaatlejad, seejärel tuli sisse koor ja näitlejad. Kui keegi astus lavale (orkestrale) paremast sissekäigust, tähendas see, et tegelane tuleb linnast või sadamast, kui ta tuli vasakust, siis oli tegelane saabumas kaugemalt maalt
hambaid. Alalõuanärv innerveerib alalõua- ja oimupiirkonda, keelt ning alumisi hambaid. Motoorsed kiud innerveerivad kõiki mälumislihaseid; · VI peaajunärv ehk eemaldajanärv on motoorne. Innerveerib silmamuna lateraalset sirglihast; · VII peaajunärv ehk näonärv on seganärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude. Motoorsed kiud jagunevad kõrvasüljenäärmes harudeks, mis innerveerivad kõiki näo miimilisi lihaseid ning osaliselt ka kaelalihaseid. Sensoorsed harud toovad Tallinn maitseerutusi keeletipu ja -keha maitsepungadest. Parasümpaatilistest kiududest üks osa innerveerib pisaranääret, teine osa keele- ja lõuaalust süljenääret; · VIII peaajunärv ehk esiku-teonärv ehk tasakaalu-kuulmisnärv on sensoorne kaksiknärv, mis jaguneb esiku- ja teonärviks
piirkonda, keelt ja alumisi hambaid ka kõiki mälumislihaseid 68. mis närv on VI peaajunärv ja mida ta teeb? eemaldajanärv motoorne, innerveerib silmamuna lateraalset sirglihast NS slaid 98, 99, 105; anat lk 222 näonärv motoorne sis parasümpaatilisi kiude, innerveerib näo miimilisi lihaseid ja osasid kaelalihaseid, 69. mis närv on VII peaajunärv ja mida ta teeb? NS slaid 106; anat lk 222 pisaranääret ja keele-ja lõuaalust süljenääret 70. mis närv on VIII peaajunärv ja mida ta teeb
Kreeka ühiskonna õitseajastul (st juba VI.s.) kuulus teatrietendus koostusosana Dionysose kultusesse ja toimus eranditult pidustuste ajal, mis olid pühendatud sellele jumalale. Teater moodustas terviku koos templi ja suure vabaõhu altariga, mis oli pühendatud Dionysosele. Algupäraselt nimetati kallakut theatroniks ("nägemise paik", "theastai" "vaatama"). Lagedat ala kallakust madalamal kasutati orchestra-na ("tantsimise koht", "orcheisthai" "tantsima või miimilisi liigutusi tegema"). On säilinud Ateena Dionysose teatri varemed. Ateena teatri vanim orkestra kujutas endast ümmargust tasaseks tambitud 24-meetrise läbimõõduga väljakut kahe külgsissekäiguga ("parodoi"): nendest läksid läbi vaatlejad, seejärel tuli sisse koor ja näitlejad. Kui keegi astus lavale (orkestrale) paremast sissekäigust, tähendas see, et tegelane tuleb linnast või sadamast, kui ta tuli vasakust, siis oli tegelane saabumas kaugemalt maalt
Silmanärv innerveerib laupa, pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonda. Ülalõuanärv innerveerib põse, ninaõõne ja ülalõua piirkonda ning ülemisi hambaid. Alalõuanärvi motoorsed kiud innerveerivad kõiki mälumislihaseid. 6) VI peaajunärv ehk eemaldajanärv (motoorne) innerveerib silmamuna lateraalset sirglihast. 7) VII peaajunärv ehk näonärv (motoorne, sisaldab parasümpaatilisi kiude) innerveerib kõiki näo miimilisi lihaseid ja osaliselt ka kaelalihaseid. Parasümpaatilistest kiududest üks osa innerveerib tiibjätke-suulaeganglioni kaudu pisarnääret, teine osa submandibulaarganglioni kaudu keele ja lõuaalust süljenääret. 8) VIII peaajunärv ehk esiku-teonärv (sensoorne) juhib kuulmis- ja tasakaaluärritusi pea- ja seljaajju. 9) IX peaajunärv ehk keeleneelunärv (seganärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude) Sensoorne osa
Kreeka ühiskonna õitseajastul (st juba VI.s.) kuulus teatrietendus koostusosana Dionysose kultusesse ja toimus eranditult pidustuste ajal, mis olid pühendatud sellele jumalale. Teater moodustas terviku koos templi ja suure vabaõhu altariga, mis oli pühendatud Dionysosele. Algupäraselt nimetati kallakut theatroniks (“nägemise paik”, “theastai” – “vaatama”). Lagedat ala kallakust madalamal kasutati orchestra-na (“tantsimise koht”, “orcheisthai” – “tantsima või miimilisi liigutusi tegema”). On säilinud Ateena Dionysose teatri varemed. Ateena teatri vanim orkestra kujutas endast ümmargust tasaseks tambitud 24-meetrise läbimõõduga väljakut kahe külgsissekäiguga (“parodoi”): nendest läksid läbi vaatlejad, seejärel tuli sisse koor ja näitlejad. Kui keegi astus lavale (orkestrale) paremast sissekäigust, tähendas see, et tegelane tuleb linnast või sadamast, kui ta tuli vasakust, siis oli tegelane saabumas kaugemalt maalt
Nende vahele jäävad subturaalruum, subarachnoidaalruum 32. Ajuvedelik LIQUOR CEREBROSPINALIS ja asub seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarachnoidaalruumis Funktsioon Pea-ja seljaaju mehhaaniline kaitse trauma eest 33. Peaajunärvide funktsioonid Peaaju närve on inimesel 12 paari 1, 2, 8 Tundenärvid (sens) 3, 4, 6, 11, 12 Motoorsed (mot) 5, 7, 9, 10 Seganärvid 34. Peaajunärv, mis innerveerib miimilisi lihaseid on VII - näonärv 35. Peaajunärv, mis innerveerib näo nahka ja mälumislihaseid V kolmiknärv 36. Peaajunärv, mis innerveerib platüsmat VII näonärv X peaajunärv UITNÄRV, mis innerveerib keelt, kõri, neelu Kaela eesmisi lihaseid innerveerib 12 keelealune närv 37. Tingimatud refleksid on refleksid, mis on sünniga kaasas. Näiteks mälumis-, hingamisrefleks 38. Tingitud refleksid on refleksid, mis tekivad inimese elu vältel. Näiteks ohtudest põhjustatud
fissura petrotympanica ja ühineb teravnurgi n. lingualisega. Maitsmiskiud innerveerivad keele eesmist 2/3. EVA Parasümpaatilised kiud lülituvad ümber ganglion submandibulares (seda läbib ka ns maitsmiskiud) ja innerveerivad eesmisi keelenäärmeid: gl. sublingualist ja gl. submandibularist. 3.2.3 N. stapedius Lähtub näonärvikanali 3. lõigust m. stapediusele. Tegeleb heli ülekande summutamisega. 3.2.4 Lõppharud Innerveerivad miimilisi lihaseid. Eralduvad närvitüvest peale seda, kui see väljub näonärvikanalist foramen stylomastoideumi kaudu.Lõppharud levivad 3. suunas: a) N. auricularis posterior: suundub taha, innerveerib m. auricularis posteriori ja m. occipitalist. Sisaldab ÜSA kiude välise kuulmekäigu, kõrvalesta ja kõrvataguse naha innerveerimiseks. b) R. digastricus: suundub alla, innerveerib m. digastricuse tagumist kõhtu ja m. stylohyoideust. c) Näoharud: moodustavad gl
ja ninaõõne piirkonda ÜLALÕUANÄRV- inn. pose, ninaõõne ja ülalõua piirkonda, ülemisi hambaid ALALÕUANÄRV- inn. alalõua ja oimu piirkonda, keelt ja alumisi hambaid, mälumislihaseid VI eemaldajanärv(motoorne)- innerveerib silmamuna lateraalset sirglihast VII näonärv(motoorne)- innerveerib kõiki näo miimilisi lihaseid ja osaliselt kaelalihaseid VIII esiku- teonärv(sensoorne)- juhib kuulmis ja tasakaaluärritusi pea- ja seljaajju IX keeleneelunärv(seganärv)- innerveerib keele tagaosa limaskesta, tagab maitsetundlikkuse X uitnärv(seganärv)- juhib enamike siseelundite tööd XI lisanärv(motoorne)- toimib peapöörajalihasele ja trapetslihasele XII keelealune närv(motoorne)- innerveerib keele kõiki lihaseid 169. Autonoomne e vegetatiivse närvissüsteemi mõiste, jagunemine
ja ninaõõne piirkonda ÜLALÕUANÄRV- inn. pose, ninaõõne ja ülalõua piirkonda, ülemisi hambaid ALALÕUANÄRV- inn. alalõua ja oimu piirkonda, keelt ja alumisi hambaid, mälumislihaseid VI eemaldajanärv(motoorne)- innerveerib silmamuna lateraalset sirglihast VII näonärv(motoorne)- innerveerib kõiki näo miimilisi lihaseid ja osaliselt kaelalihaseid VIII esiku- teonärv(sensoorne)- juhib kuulmis ja tasakaaluärritusi pea- ja seljaajju IX keeleneelunärv(seganärv)- innerveerib keele tagaosa limaskesta, tagab maitsetundlikkuse X uitnärv(seganärv)- juhib enamike siseelundite tööd XI lisanärv(motoorne)- toimib peapöörajalihasele ja trapetslihasele XII keelealune närv(motoorne)- innerveerib keele kõiki lihaseid 169. Autonoomne e vegetatiivse närvissüsteemi mõiste, jagunemine
lihaste juhtimine (hingamislihased) vasomotoorne keskus – juhib veresoonte toonust Sild piirneb altpoolt pikliku ajuga ja ülaltpoolt keskajuga. Sillas on 5.-8. peaaju närvi tuumad, järgmiste funktsioonidega: - 5. e kolmiknärv – tundlikkuse vastuvõtmine näonahalt, suu limastkestalt, keele eesmiselt 2/3. - 6. e eemaldajanärv – innerveerib silmamuna välimist sirglihast, pöörab silmamuna väljapoole. - 7. e näonärv – innerveerib näo miimilisi- ja neelamislihaseid. - 8. e esikuteo närv – kuulmisnärv ja keha asendi muutusega seotud ärrituste vastuvõtmine Ka silda läbivad kõik tundlikkust ja motoorikat juhtivad juhteteed. Mõned juhteteed suunduvad sillast ajukesse. Sild ja ajuke kokku moodustavad tagaaju 4. Vaheaju ehitus ja funktsioonid: taalamuse ja hüpotaalamuse funktsioonid. Vaheaju piirneb altpoolt keskajuga ja ülaltpoolt otsajuga. Tema osad on:
vasomotoorne keskus – juhib veresoonte toonust Sild piirneb altpoolt pikliku ajuga ja ülaltpoolt keskajuga. Sillas on 5.-8. peaaju närvi tuumad, järgmiste funktsioonidega: 5. e kolmiknärv – tundlikkuse vastuvõtmine näonahalt, suu limastkestalt, keele eesmiselt 2/3. 6. e eemaldajanärv – innerveerib silmamuna välimist sirglihast, pöörab silmamuna väljapoole. 7. e näonärv – innerveerib näo miimilisi- ja neelamislihaseid. 8. e esikuteo närv – kuulmisnärv ja keha asendi muutusega seotud ärrituste vastuvõtmine Ka silda läbivad kõik tundlikkust ja motoorikat juhtivad juhteteed. Mõned juhteteed suunduvad sillast ajukesse. Sild ja ajuke kokku moodustavad tagaaju. D. Vaheaju ehitus ja funktsioonid: talamuse ja hüpotalamuse funktsioonid. Vaheaju piirneb altpoolt keskajuga ja ülaltpoolt otsajuga. Vaheaju osad on:
ja ninaõõne piirkonda. Ülalõuanärv innerveerib põse, ninaõõne ja ülalõuapiirkonda ning ülemisi hambaid. Alalõuanärv alalõua ja oimupiirkonda, keelt ning alumisi hambaid. Motoorsed kiud innerveerivad kõiki mälumislihaseid. VI Peaajunärv – EEMALDAJANÄRV (motoorne) in. silmamuna lateraalset sirglihast VII Peaajunärv – NÄONÄRV (motoorne) motoorsed kiud innerveerivad kõiki näo miimilisi lihaseid ning osaliselt kaelalihaseid. Sensoorsed kiud toovad maitseerutusi keeletipu ja keha maitsepungadest. Parasümpaatilised kiud innerveerivad pisaranääret, keele ja lõuaalust süljenääret. VIII Peaajunärv – ESIKUTEONÄRV e. TASAKAALU-KUULMISNÄRV (sensoorne) juhib kuulmis ja tasakaaluärritusi pea ja seljaajju. IX Peaajunärv – KEELENEELUNÄRV (seganärv) sensoorne osa innerveerib keele tagaosa limaskesta ja tagab maitsetundlikkuse. Motoorne osa tikkeljätke-keeleluulihast.
peavad olema kvaliteetsed indiviidid, et on suutnud ellu jääda hoolimata sellistest tülikatest moodustistest. Kulukaid displeisid võivad endale lubada vaid kvaliteetsed isendid. Idee signaali kulukusest kui selle usaldusväärsuse garantiist pakkus esimesena välja Amotz Zahavi (1975) - seda tuntakse nn. händikäpi printsiibina. Loomade suhtlus ja inimkeel. Loomad kasutavad enamasti üldiseid, ebatäpseid ja miimilisi signaale, kuid on ka rida erandeid. Inimkeele ja loomade signaalide vahe pole kvalitatiivne, vaid kvantitatiivne. Meemesilase tants kui keel, selle inimkeelega sarnased omadused. Kui nektarit otsiv töölismesilane leiab hea uue ressursiasupaiga, lendab ta tarru ja esitab taru vertikaalsel siseseinal ühe kahest tantsust: ringtants(resurss lähiümbruses) või vibav tants(resurss kaugemal). Tantsudel inimkeelega sarnased omadused: sümboolsus – oluline info on tantsusse
V Peaajunärv KOLMIKNÄRV (seganärv) silmanärvi kiud innerveerivad lauba, pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonda. Ülalõuanärv innerveerib põse, ninaõõne ja ülalõuapiirkonda ning ülemisi hambaid. Alalõuanärv alalõua ja oimupiirkonda, keelt ning alumisi hambaid. Motoorsed kiud innerveerivad kõiki mälumislihaseid. VI Peaajunärv EEMALDAJANÄRV (motoorne) in. silmamuna lateraalset sirglihast VII Peaajunärv NÄONÄRV (motoorne) motoorsed kiud innerveerivad kõiki näo miimilisi lihaseid ning osaliselt kaelalihaseid. Sensoorsed kiud toovad maitseerutusi keeletipu ja keha maitsepungadest. Parasümpaatilised kiud innerveerivad pisaranääret, keele ja lõuaalust süljenääret. VIII Peaajunärv ESIKUTEONÄRV e. TASAKAALU-KUULMISNÄRV (sensoorne) juhib kuulmis ja tasakaaluärritusi pea ja seljaajju. IX Peaajunärv KEELENEELUNÄRV (seganärv ja parasümpaatilised kiud) sensoorne osa innerveerib keele tagaosa limaskesta ja tagab maitsetundlikkuse.
pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonda. Ülalõuanärv innerveerib põse, ninaõõne ja ülalõuapiirkonda ning ülemisi hambaid. Alalõuanärv alalõua ja oimupiirkonda, keelt ning alumisi hambaid. Motoorsed kiud innerveerivad kõiki mälumislihaseid. VI Peaajunärv – EEMALDAJANÄRV (motoorne) in. silmamuna lateraalset sirglihast VII Peaajunärv – NÄONÄRV (motoorne) motoorsed kiud innerveerivad kõiki näo miimilisi lihaseid ning osaliselt kaelalihaseid. Sensoorsed kiud toovad maitseerutusi keeletipu ja keha maitsepungadest. Parasümpaatilised kiud innerveerivad pisaranääret, keele ja lõuaalust süljenääret. VIII Peaajunärv – ESIKUTEONÄRV e. TASAKAALU-KUULMISNÄRV (sensoorne) juhib kuulmis ja tasakaaluärritusi pea ja seljaajju. IX Peaajunärv – KEELENEELUNÄRV (seganärv ja parasümpaatilised kiud) sensoorne osa innerveerib keele tagaosa limaskesta ja tagab maitsetundlikkuse.
V Peaajunärv KOLMIKNÄRV (seganärv) silmanärvi kiud innerveerivad lauba, pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonda. Ülalõuanärv innerveerib põse, ninaõõne ja ülalõuapiirkonda ning ülemisi hambaid. Alalõuanärv alalõua ja oimupiirkonda, keelt ning alumisi hambaid. Motoorsed kiud innerveerivad kõiki mälumislihaseid. VI Peaajunärv EEMALDAJANÄRV (motoorne) in. silmamuna lateraalset sirglihast VII Peaajunärv NÄONÄRV (motoorne) motoorsed kiud innerveerivad kõiki näo miimilisi lihaseid ning osaliselt kaelalihaseid. Sensoorsed kiud toovad maitseerutusi keeletipu ja keha maitsepungadest. Parasümpaatilised kiud innerveerivad pisaranääret, keele ja lõuaalust süljenääret. VIII Peaajunärv ESIKUTEONÄRV e. TASAKAALU-KUULMISNÄRV (sensoorne) juhib kuulmis ja tasakaaluärritusi pea ja seljaajju. IX Peaajunärv KEELENEELUNÄRV (seganärv ja parasümpaatilised kiud) sensoorne osa innerveerib keele tagaosa limaskesta ja tagab maitsetundlikkuse.
- silmanärv Tundeerutused lauba, pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonnast. - ülalõuanärv Erutused põse, ninaõõne, ülalõualuu, suulae piirkonnast - alalõuanärv Tundeerutused alalõua, oimu, suuõõne alaosalt ja keelelt, alalõua hammastelt. Innerveerib mälumislihaseid. VI. Eemaldajanärv (M) Innerveerib silmamuna külgmist sirglihast. VII. Näonärv (MS) Valdavalt motoorne, innerveerib miimilisi lihaseid. Sensoorsed edastavad maitseerutusi. VIII. Tasakaalu-kuulmisnärv (S) Kaksiknärv, tasakaaluerutusi ja kuulmiserutusi. IX. Keele-neelunärv (MS) Maitseerutusi keele tagaosast, motoorne osa neelamislihaseid X. Uitnärv (MS) Peamiselt parasümpaatilistest kiududest innerveerivad pea kogu vegetatiivset osa. Motoorsed innerveerivad kõri, neelu alumisi lihaseid. Sensoorsed toovad erutusi välisest kuulmekäigust, neelust, kõrist. XI
- alalõuanärv – alumine haru Innerveerib alalõuga koos hammastega ning vastavat nahapiirkonda, närvis on ka mälumislihaseid innerveerivaid motoorseid kiude. Kolmiknärvi neuralgia korral esineb ägedaid intensiivseid valuhooge ühe või mitme kolmiknärvi haru piirkonnas. VI Eemaldajanärv (M) Innerveerib silmamuna külgmist sirglihast. VII Näonärv (MS) Valdavalt motoorne, innerveerib miimilisi lihaseid. Selles on ka sensoorseid närvikiude keele eesmise ja keskosa maitsmispungadest ning parasümp. kiude pisaranäärmesse, lõuaalusesse ja keelealusesse süljenäärmesse. VIII Esiku-teonärv (S) Selle kaudu levib sisekõrvast kuulmis-, asendi- ja motoorseid impulsse. See on peamiselt aferentne närv, ent sisaldab ka eferentseid kiude. IX Keele-neelunärv (MS)
tragöödiate draamatsükli, jutustusetsükli "Kadunud Ivan Petrovits Belkini jutustused", poeemi "Majake Kolomnas" ning rohkesti luuletusi ja kirjanduskriitilisi artikleid. 2.1. Antiikteaterteke, lavastus, korralduslik külg. Sophokles ,,Kuningas Oidipus" Näitekirjanduse alged on juba vanades rituaalsetes lauludes ( pulma ja leinalaulud). Dionysose auks korrald. Pidustustel dionüüsiatel hakati etendama miimilisi mänge koos maskeerimisega, Dionüüsiatest on välja arenenud karnevalid. Ateena lähendal tekkis kultuslik draama ainult väljavalitutele salajased jumalateenistused, kus etendati jumalanna Demeteri röövimist allmaa poolt. Aristoteles on väitnud, et tragöödia on tekkinud ditürambidest (jumala aux lauldav kiidulaul) koorist eraldub eeslaulja, kes deklameerib (eeslauljakoori kordamööda laulminealgeline dialoog)
R. Kreutzwald, L. Koidula), samuti valitud peatükid maailmakirjandusest (nt Molière, R. Rolland, G. Brandes jt). Suitsu elutööde hulka kuuluvad mitmed antoloogiad jpm., tema tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse. Antiikteaterteke, lavastus, korralduslik külg. Sophokles ,,Kuningas Oidipus" Näitekirjanduse alged on juba vanades rituaalsetes lauludes ( pulma ja leinalaulud). Dionysose auks korrald. Pidustustel dionüüsiatel hakati etendama miimilisi mänge koos maskeerimisega, Dionüüsiatest on välja arenenud karnevalid. Ateena lähendal tekkis kultuslik draama ainult väljavalitutele salajased jumalateenistused, kus etendati jumalanna Demeteri röövimist allmaa poolt. Aristoteles on väitnud, et tragöödia on tekkinud ditürambidest (jumala aux lauldav kiidulaul)à koorist eraldub eeslaulja, kes deklameerib (eeslauljakoori kordamööda laulminealgeline dialoog). Etendati
Näitlejad tehti suuremaks koturnide ehk meie mõistes platvormjalatsitega. Peened kostüümid puudusid, maskid olid ilmekad. Koor oli kogu aeg laval, palju tüüptegelasi. Näidendeis osalesid ainult kodanikud, kes makse ei maksnud, ainult mehed samuti. Autor ise lavastas, pani paika tantsud ja oli alguses ka näitleja. Näitekirjanduse alged on juba vanades rituaalsetes lauludes ( pulma- ja leinalaulud). Dionysose auks korrald. Pidustustel - dionüüsiatel hakati etendama miimilisi mänge koos maskeerimisega, Dionüüsiatest on välja arenenud karnevalid. Ateena lähendal tekkis kultuslik draama - ainult väljavalitutele salajased jumalateenistused, kus etendati jumalanna Demeteri röövimist allmaa poolt. Aristoteles on väitnud, et tragöödia on tekkinud ditürambidest (jumala aux lauldav kiidulaul) koorist eraldub eeslaulja, kes deklameerib (eeslaulja-koori kordamööda laulminealgeline dialoog). Etendati jumala sündi, kannatusi, surma, ülestõusmist
Näitlejad tehti suuremaks koturnide ehk meie mõistes platvormjalatsitega. Peened kostüümid puudusid, maskid olid ilmekad. Koor oli kogu aeg laval, palju tüüptegelasi. Näidendeis osalesid ainult kodanikud, kes makse ei maksnud, ainult mehed samuti. Autor ise lavastas, pani paika tantsud ja oli alguses ka näitleja. Näitekirjanduse alged on juba vanades rituaalsetes lauludes ( pulma- ja leinalaulud). Dionysose auks korraldatud. Pidustustel - dionüüsiatel hakati etendama miimilisi mänge koos maskeerimisega, Dionüüsiatest on välja arenenud karnevalid. Ateena lähendal tekkis kultuslik draama - ainult väljavalitutele salajased jumalateenistused, kus etendati jumalanna Demeteri röövimist allmaa poolt. Aristoteles on väitnud, et tragöödia on tekkinud ditürambidest (jumala auks lauldav kiidulaul) koorist eraldub eeslaulja, kes deklameerib (eeslaulja-koori kordamööda laulmine/algeline dialoog). Etendati jumala sündi, kannatusi, surma, ülestõusmist. Hiljem
annaabi.ee 
