Kui need põhinevad vaid isiklikul kogemusel, ei pruugi see tulemust anda. Mis sobib ühes peres, ei pruugi sobida teise pere sama probleemi puhul, keskkond on teine. Kui oled otsustanud abi otsida spetsialistilt, siis arvesta, et muutus ei toimu üleöö. Lapse käitumise muutmiseks kulub kindlasti aega. Ühest jututunnist ja lapse ,,ülevaatamisest" ei piisa, et probleemid kaoksid. Enamasti peavad kõik pereliikmed oma käitumises midagi muutma, et soovitud tulemust saavutada. 1.6.10 Põhilised vead, mida vanemad käske jagades teevad Korraga antakse liiga palju instruktsioone, laps ei suuda jälgida ega valida, mida teha, ning valibki mittetegemise. 20 Antakse liiga üldsõnaline või ebamäärane instruktsioon, laps ei saa aru, mida temalt oodatakse. (Ära käitu tobedalt! Ole nüüd normaalne!) Instruktsioon antakse küsimuse vormis
*TEATER, ESTEETILISE OTSUSTUSVÕIME KOHT *ILUKIRJANDUS *VÕÕRKEELED USULINE KASVATUS *LAPS EI OLE USULE KÜPS NAISE KASVATUS *NAINE ON LOODUD MEELDIMA JA ALISTUMA *NAINE PEAB MEHE VÕIMU TUNNUSTAMA *NAINE ON MÄÄRATUD SÜNNITAJAKS JA LASTE HOOLDAJAKS *NAINE ON LOODUD ÜLEKOHUT KANNATAMA JA JÄRELEANDMA *SÕNAKUULMINE JA TRUUDUS MEHE VASTU *ARMASTUS JA HOOL LASTE VASTU *ÕIGE NAISE KOHT ON KODUS *MITTE ÕPPIDA SEDA, MILLEST ARU EI SAA MÕTTEID: Varajane lapseiga *kõik ,mis meil sündides puudub, saame kasvatuse teel – looduse, inimeste või asjade kaudu *kasvatus on kunst, on võimatu, et ta õnnestub *hea kasvatus koosneb harjutustest *palju elanud inimene, - see kes on kõige rohkem tundmusi läbi elanud *kultuuriinimene sünnib, elab ja sureb orjuses *kui pole ema, siis pole last, nende vahel on kohustused vastastikused *esimene lapseiga on täis haigusi ja hädaohte *võitluses katsumustega saab laps jõudu *kogemus õpetab, et hellitatud lastest sureb suurem hulk
tõrelemine ja mühaklik kehaline kon-taktongi inimeste normaalne suhtlemisviis. Melanie väärkäitumine süvenes päev-päevalt. Vanemad Probleemid lasteaias kostitasid teda pidevalt sõimu ja löökidega, kuid Melanie ei Kolmeaastaselt viidi Melanie lasteaeda. Juba esimesel lasteaia- olnud võimeline oma käitumist muutma. Vanemate äge rea- päeval märkas kasvataja, et Melanie erineb teistest lastest. Jäi geerimine ei tähendanud talle mitte ebameeldivat karistust, mulje, et Melanie ei märkagi täiskasvanuid ega kaaslasi. vaid hoopis hoolitsust. Kui Melanie oleks arenenud sama kii- Melanie ei heitnud pilkugi teda lasteaeda toonud vanaemale ega
tekitada. Kui neid ähvardada näiteks:"oota, kuni isa koju tuleb..." see jätab neid täiesti külmaks ja kurdiks. 10. Nad ei ole eriti tagasihoidlikud Teid oma vajadustest teavitama. Need on siis kümme peamist tunnust, mille järgi peaks ära tundma indigolapsed. (Tobber.J. 1999: 9-10) Huvitav on ka see, et indigolaps ei teki äkki mingis vanuses. Statistikat vaadates on indigolapse saatus juba sünniga ära määratud. Indigolaste maailmavaade on kohe sündides teistsugune. Ning inimesed selletõttu ei mõistagi indigosid. Need lapsed kuuluvad 9 arvutiajastusse. Selle tulemusena"elavad nad palju oma peas". Arvatakse need lapsed on tulnud eesmärgiga luua midagi uut. Tundub, et neil oleks justkui kaasasündinud teadmised teatud mentaalsetest visualiseerimisreeglitest. Nad teavad, et kui nad mõistavad, mida nad luua tahavad, siis suudavad nad seda teha
(kõlbelist) alaarengut. George Steineri arvates on praeguse hariduse ning kultuuri valitsev joon mälu kõhetumine. Traditsioon, mille järgi teati olulisi tekste peast, katkes siis, kui koolist kaotati tuupimine. Kui meil pole, mida meenutada, on meie siseelu vaene. XX sajandi haridusreformijad sellele ei mõelnud, kirjutab Toomas Paul (2009) oma raamatus "Seitse sabasulge. Katse kirjeldada inimeselooma". Inimese liigitunnus on vaimsus. Inimene on sündides vaimselt tühi, ütleb Uku Masing. Peeter Põllu määratluse järgi ongi kasvatuse ülesanne see tühjus täita, tõsta inimene vaimuilma, anda talle juurde seda, mis tal sünnipäraselt puudub. Inimese loomus on läbi aegade samaks jäänud ning samaks on jäänud ka kasvamise ja kasvatuse seosed. Käesolev raamat tutvustab lugejale klassikalise ehk traditsioonilise pedagoogika unustatud ja vanaks kuulutatud seisukohti, mis tegelikult ei vanane.
Kaheaastane peaks, mõningase teiepoolse abiga, ise sööma. Kuid mingisuguseid lõbustusi söömise ajal ei tohiks olla. Ja ei tohi ära unustada, kes on vastutav. Kui te 12 mööda maja oma last pudrukausiga taga ajate, siis kes on keele ümber oma väikese sõrme keeranud? Õige ei ole pidada toidutaldrikut päev otsa laual: see on ebahügieeniline ja annab lapsele vale signaali- ta arvab, et võib süüa, millal iganes ja mida iganes. Söögikorrad peaksid olema rõõmsameelsed, regulaarsed ja rahulikud. Oluline on, et uusi sõnu kogu aeg juurde tuleks, sõnad peaksid häälduma suhteliselt selgelt ja umbes pool tema jutust peaks olema mõistetav ka teistele inimestele, mitte ainult teile. Küsimused ja valikud peavad olema lihtsad. Formuleerige küsimused selgesti, siis on muutused lihtsamad nii lapsele kui ka teile endale.
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Nii valitsused, omavalitsused kui mittetulundusorganisatsioonid on ühiselt vastust otsinud sellele, kuidas luua jätkusuulikku elu maal. „Jätkusuutlikkus on võime kesta kindlal tasandil loodusressursse lõpuni kulutamata või loodust kahjustamata.” (The New Penguin English Dictionary 2000). Säästlik areng on areng, mis vastates praeguste põlvkondade vajadustele, ei sea ohtu tuleviku generatsioonide võimet rahuldada oma vajadusi. (ÜRO 1987). „Ühiskonnad peavad muutma radikaalselt tarbimise, tootmise ja käitumise mustreid, et suuta hakkama saada väljakutsetega, millega me silmitsi seisame. Kliimamuutuste poliitika pakilisus ja säästev areng asetavad tihti hariduse vaid info edastaja rolli ekspert-teabest. See on pikemas perspektiivis takistav. Me peaksime rakendama veelgi ambitsioonikamalt Jätkusuutliku Arengu Hariduse eesmärke, varustades kodanikke võimalusega võtta osa jätkusuutliku arengu loomisest kõigil tasanditel
Enneaegsete elulelus on suurenenud. Peale sündi pannakse punkte Apgari skaalal, see tähendab, et hinnatakse naha värvust (sinakas, kahvatu; üldiselt normaalne; normaalne), südame tegevust (puudub, aeglane, üle 100); lihastoonust (puudub, painutab veidi jäsemeid, aktiivne liikumine), hingamine (puudub; aeglane, ebaregulaarne; hea, nutt). 7-10 punkti on terve laps. 4-6 punkti on kerge stress, alla 4 ilmselt halb lugu. Lapse küpsusastme ja arengu prognoosil on oluline gestatsiooniiga sündides. Laste vanust korrigeeritakse kahe aastaseks saamiseni (40.nädalast lahutatakse gestatsiooninädal). Lisaks mõjutab küpsust lapse ja ema suhe pärast sündi. Imiku refleksid: Ujumisrefleks (pärast 6 kuud kaob); Moro refleks ehk tasakaalurefleks (6.k. kaob); Kõndimisrefleks (kaob pärast 2-3.k.); Otsimisrefleks (pärast 3-4.k. kaob); Imemisrefleks (pärast 3-4.k. kaob); 4
II käsitlus: 1) loote areng - sünd (ema kehast välja), 2) sünd - 1-2aastane (kõndimaõppimine), 3) 1-3a väikelaps, 4) noorem kooliiga (3-6a), 5) 6-12a kooliiga, 6) 12-20a (murdeiga), 7) 20-40a noorus, 8) 40-65a keskiga, 9) vanadus I küsitluse näited: II käsitluse näited: Jung Sõnum - millestki rääkides peab tegelt aru saama kes millest ja mida täpselt räägib. Areng jaotatakse kaheks arenguliseks protsessiks: küpsemine ja õppimine Küpsemine - seostatud arenguliste muutustega kehas, mis on tingitud vanuse suurenemisest. Bioloogiline arenemine. Muutused sõltvad geneetikast. Õppimine - suhteliselt püsivad muutused käitumised, mis on omandatud. Selgelt kogemuse tagajärg. Uued oskused tekivad, jne. Peab olema teatud küpsuse tase, et õppida. Arengupsühholoogia põhiküsimused: 1) keskkond versus pärilikkus. Mis mõjutab rohkem? Füüsilised omaduse tugeva geneetilise komponendiga: käepigistuse tugevus, geneetilised haigused, hääletoon, nahavärv, jne.
ja kasutatavuse põhjal. Algselt oli autoriroll lastekirjanduses kompilaatorite ja ümbertöötajate kätes. Kui kirjandusklassikuid teatakse nimepidi, siis lastekirjanduses on nagu folklooris tuntakse pealkirju ja üksikuid töid, aga mitte autoreid. (Ewers 2000: 150). Nii on läbi sajandite kurdetud, et lastekirjanduses tegutseb liiga palju diletante ja igaüks, kes oskab kirjutada kirjavigadeta lause, arvab endal otsekohe olevat võime teisi kirjasõna kaudu juhtida ja kasvatada. Juba aastal 1787 kurtis saksa koolidirektor Friedrich Gedike järgmist: ,,Tudengid ja kandidaadid, saksa ja ladina koolide omanikud, kasvatajad ja mittekasvatajad, lühidalt kõik, kel vaid terved käed on kirjutamiseks ja kasvõi ainult juurdekirjutamiseks, valmistavad raamatukesi armsa nooruse jaoks." (Ewers 2000: 150). 9
Kuidas andekat last ära tunda? · Kiire õppija · Hea abstraktne mõtleja · Kestva tähelepanu võime · Laialdane sõnavara · Hea arvutaja ja piltmõistatuste kokkupanija · Väga hea mälu · Tundlik ja emotsionaalne · Arenenud õiglustunne · Püüdleb oma tegevustes täiuse poole · Huvides järjekindel · Eelistab endast vanemate seltskonda · Hea huumorimeel · Laialdased huvid · Õpib varakult lugema · Arenenud kujutlusvõime · Väga loominguline · Iseseisev · Protestimeelne, kaldub arvustama autoriteete (Sepp 2010: 60). 9 Sageli on kirjanduses rõhutatud mitmesuguseid isiksuseomadusi, mis andekuse arengut soodustavad, näiteks töökus, visadus, motivatsioon. Oluline on aga silmas pidada, et mingi isiksuseomaduse olemasoluga ei tarvitse kaasneda andekust. Nii näiteks pole andekus seotud ekstravertsuse ega introvertsusega, andekaid kohtame
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
o Kui oska vastata, tuleks küsida, mida ta ise arvab- see arendab mõtlemist o Küsimuste arvu järgi võimalik määrata lapse intellektuaalset taset. Kõne. o Keelevaistu kujunemine o Räägib õigesti, parandab teisi o Mõiste kitsus- "poeg" isa kohta ei käi. Omaette probleem on lapsed, kes kasvanud loomade keskel o 30.-ndail Koort ja Saareste avastasid 7-8aastas lapse, kes ei osanud rääkida o Singh- uuris Indias lapsi, kes kasvanud huntide juures. 2a. ja 7a. lapsed kõnekeelt ei omandanud kunagi. Artikulatsiooni kujunemine. 1. Varajase vokalisatsiooni tase 1-4 kuud -kisa, koogamine 2. Lalina periood 3-15 kuud 3. Esimesed teadlikud kõne häälikud 11-18 kuud -labiaalid p, m, v -eeshäälikud t, n -lahtine silp ma-pa 4
) on need asjad, mis võivad vanematelt lastele edasi kanduda läbi geenide. Füüsilistest omadustest on ka käepigistuse tugevus päritav vanematelt. Võetakse interaktsionistlik seisukoht – inimese arengus on oluline nii keskkond kui pärilikkus. Arengu järjepidevus/perioodilisus. Kvantitatiivne (pikkus) ja kvalitatiivne (inimese loomuses olevad muutused) areng. Kas varasem ja hilisem areng on üksteisega seotud? On seotud. Inimese sünnipärane olemus – imiku loomus on neutraalne sündides, ei saa olla hea ega halb imik. Aktiivsus/passiivsus – oleneb motivatsioonist, tahtejõust Arenguliste muutuste universaalsus – valim ja meetod tuleb valida selle järgi, mis on hüpotees Arengupsühholoogia ülesanne: kirjeldada (kas ja kui suur on uuritavate nähtuste probleemide tase ja milline on struktuur) seletada (nähtuse või probleemi olemust seletada, tagajärgede analüüs). Seosed, vastasmõjud (korrelatsioonid)
SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 1 1 MÕTLEMISE AJALOOLISE ARENGU TEOORIATEST....................................................2 1.1 Mõtlemise kultuurierinevused ja muutused ajaloos ........................................................2 1.2 H .Spencer mõtlemise evolutsioonist................................................................................3 1.3 L.Levy-Bruhl ja eelloogilise mõtlemise hüpotees............................................................ 4 1.4 L . Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus........................................................5 1.5 C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises...................................................................... 5 2 MÕTLEMINE.
õppides saavutanud rohkelt võite juba rahvusvahelistel konkurssidel. Andekus on indivi- Oma raamatus “Talendi areng läbi elu” tõdevad Van Lieshout ja Heymans duaalne potentsiaal (2000), et andekust ei käsitata enam kui kaunis stabiilset individuaalset saavutada silma- erinevust eeldustes või soorituse tasemes, vaid pigem vaadeldakse andekuse paistvat edu ühel või mitmel alal. arengut seoses muutustega toetuses, takistustes ja ülesannetes – andekus on inimest ümbritsevas keskkonnas toimuvate muudatuste toimel oman- datud oskuste tulemus. Sellist arusaama toetab ka praktikas sageli kasuta- tav andekuse definitsioon: andekus on individuaalne potentsiaal saavutada Mis on andekus 13 silmapaistvat edu ühel või mitmel alal (Urban & Cropley, 2002). Sellise
KEILA GÜMNAASIUM 10B klass Eva Vipper SUITSETAMISE POPULAARSUS KEILA GÜMNAASIUMI PÕHIKOOLIS Uurimustöö Juhendaja: õp. Enely Prei Keila 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TUBAKA TARBIMINE................................................................................................. 4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS........................................................................................... 6 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU ..................................................................... 9 1.3. SUITSETAMINE JA NOORED ............................................................................ 11 2. KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS.........................................................................
10 kinnitust, et tõepoolest arstid suhtuvad skeptiliselt reikisse. Enne uurimistööga alustamist oli autor arvamusel, et reiki ei saa olla vale inimese kätes, kuid võta näpust. On ju teada tuntud tõde Reiki on KÕIGI jaoks, aga KÕIK ei ole Reiki jaoks... Tõenäoliselt hindas enda sõnul reikipühitsuse saanud füsioterapeut liigselt materiaalset kulu, mida ta reikiseansi eest välja käis ning ei osanud väärtustada seda kõike, mida reikil meile vaimsel ja emotsionaalsel tasandil pakkuda on. Küsitluse eesmärkideks oli: Uurida, kas inimesed on teadlikud / on kuulnud reikist, reikiga tervendamisest Kas inimesed usuvad tervendava jõuga puudutustesse, universaalsesse eluenergiasse; armastuse energiasse panna neid mõtlema selle olemasolule. Kas inimestel on olnud kokkupuudet reikiga kui ei, siis neile teadvustada reikist saadavaid hüvesid.
Sellega kujundatakse järelduste tegemise oskust. Kui laps teeb midagi valesti, siis talle tuleb see üksipulgi lahti seletada, et miks see tegu on vale, mis tagajärjed sellel võib olla jne. Järelduste tegemisega arendatakse tahtelist mõtlemisoskust. Matemaatika abikoolis on väga praktiline. Väga palju tuleb tegeleda laste kujutlusvõimega. Abikooli lapsed ei oska valetada. Neil pole seda kujutlusvõimet, et midagi kokku valetada. Nende kujutlusvõime on null. Kui midagi silmaga ei näe ja käega katsuda ei saa, siis ta ei kujutagi ette asju. Töö tunnis peab olema iseseisev! Seda saab jälgida ainult õpetaja. 45 minutit iseseisvat tööd ei toimi. Õpetaja peab olema kogu selle aja valmis üle seletama ja selle käigus peab õpetaja leidma kesktee, kui palju juhendada on hea, et laps siiski teeks iseseisvalt tööd. Laps peab saama abi, aga teda ei tohi üle aidata
seda pole. Seega on mehel kui potentsiaalsel ründajal võrreldes naisega paratamatult eeliseid. Samuti on mõned meestepoolse vägivalla vormid - erinevalt naiste omast - ühiskonnas võrdlemisi aktsepteeritud, nt vägivalla kasutamine solvamise eest kättemaksmiseks, oma "au" taastamiseks, vägivald on justkui lubatud omakohtulikul kurjategija karistamisel, kes on sellise kohtlemise "ära teeninud". Sageli arvab aga mees sama oma naise kohta. Lähisuhtevägivalla all kannatavad naised vaikivad sageli oma probleemist, kuna nad ei saa kindlad olla, kelle poolele ühiskond asub. Tihti ei tunnistata koduvägivalda üldse võrreldavaks nt tänava-vägivallaga, mida sageli peetakse tõsisemaks ehk tõeliseks kuriteoks. Lähisuhtevägivalla probleemide puhul tuleb eelkõige lähtuda naise subjektiivsest läbielamisest, hirmust ja abitusest,
kvantitatiivne. Kasutatakse psühholoogias ja psühhiaatrias. Acting out behavior ei ole teadvustatud. See pole tahtlik. konkreetne üks agressiivse käitumise eriviise, erivorme. Eesti keelde ei tõlgita. Vaenulikkus teiste inimeste suhtes agressiivse käitumisega,mis tuleb sellest, et põhjuseks on keelatud surutud mõtted, mahasurutud emotsioonid. Need selle all, et indiviid teiste suhtes käitub, väljendades agressiooni. Nt 3-a õde lööb 3-a venda, sest arvab, et ema armastab venda rohkem kui teda. Nt 6-a laps räägib isale vastu, sest all emotsioon, et ta ei pea isa autoriteediks. Võrdleb näiteks naabritüdruku isaga. Keelatud tõke, emotsioon maha surutud. Kontrolli alt on väljas, alla surutud agressiivne käitumine; seksuaalne käitumine alla surutud seksuaalsed impulsid. Opereeruvad mitteteadlikul tasandil, väljendudes agressiivses käitumises. Aggression tahtlik kahju või haiget tegemine teisele inimesele
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Liivi Hiienurm ELAMUSEL PÕHINEVA TEEMAPARGI ARENDAMINE LASTEGA PEREDELE HÕBEVALGE MÜSTEERIUM OÜ NÄITEL Diplomitöö Juhendaja: Karin Maandi Pärnu 2012 SISUKORD Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Teoreetilised käsitlused..................................................................................................5 1.2. Elamuse mõiste.......................................................................................................9 1.3. Elamusliku toote disainimine.........................................................................
.. Maurusele pole siit kaugel: pisut ümber nurga, ja oletegi seal. Küll vana Traat juhatab, tema teab. Kõik teavad. Aga pidage meeles: hoidke rahakott." Ütles, andis hobusele piitsa ja sõitis minema. Indrek trügis kastiga uksest sisse. Ukse vahel tuli talle noor neiu vastu, hoidis pahema käega ust lahti ja võttis paremaga kasti nöörist kinni. Kui Indrekult hiljem oleks küsitud, oli see neiu valget või musta verd, oli ta kõhn või tüse, pikk või lühike, siis oleks ta osanud vaevalt vastata. Aga ühte oleks ta päris kindlasti teadnud: neiu naeratas, ja see naeratus jäi tal millegi pärast kauaks ajaks meelde, võib olla sellepärast, et see oli esimene temale määratud naise naeratus linnas. Ja vististi oleks ta seda veelgi kauem mäletanud, kui ta poleks sama neiuga aastate pärast kokku puutunud teises kohas, teistel oludel. Siis kustus see mälestuses alal hoidunud imeline naeratus ja ta ei leidnud teda enam kogu linnas. Niisugune oli see linna naise esimene
Kas Tibu rääkis, miks Uku alusel pildiseeria. rattaga sõitis? Milline oli kana jutt? Mida tema rääkis? Laps jutustab. Mis peab huvitavas jutus olema? (Abi:Miks nendest asjadest peab rääkima jutus?) Siin on tibu. Tema ei osanud eelmine kord ilusat juttu rääkida. Jutusta nüüd sina tibule Uku lugu. Jutusta ilus lugu. (abi: küsimused: kes olid jutu tegelased? Millal toimus tegevus? Kus tegevus toimus? Mida Uku tegi. Mis edasi juhtus? Mida Uku tundis, kui kukkus? nimeta tegelased, tegevusaeg, tegevuskoht. Mis juhtus. Miks tegelased nii käitusid. Kuidas lugu lõppes?) Põhietapp Jutt koosneb lausetest
enda põhimõtete ja väärtustega = destruktiivne kuulekus •Stanley Milgram (1963): elektrišoki katse Iseloomujoonte teooria - Üritab kirjeldada inimesi teatava komplekti iseloomulike joonte kaudu, mis muuhulgas moodustavad dispositsioonilise eelduse käitumiseks sotsiaalsetes olukordades - Inimestel on loomuomane kalduvus reageerida erinevatele olukordadele sarnaselt (Epstein, 1983). - Kusjuures lisaks teistele omadustele eristab inimesi ka see, kuivõrd nad on valmis muutma oma käitumist lähtuvalt situatsioonist (high self-monitors – kohandavad oma käitumist ümbritsevate inimeste, koha ja aja „nõudmistele” vastavalt; low self-monitors – jääb endale truuks hoolimata olukorrast). Neurootilisus - seadumus negatiivsete emotsioonide kogemiseks; soodumus emotsionaalseks häirituseks, mis avaldub depressioonis, vaenulikkuses ja võimetuses kontrollida oma impulsse pingeliste ja kriitilistes olukordades
Tänapäeval on kõige populaarsem teooria nn "Suur viisik", mis väidab, et isiksuse moodustavad põhiliselt viis suurt mõõdet või dimensiooni: 1. Ekstravertsus/introevertsus Ekstravertsus on seotud sotsiaalsuse, osalemise, jutukusega. Introvertsust seostatakse kinnisema olekuga, häbelikkusega, mittesotsiaalsusega, passiivsusega. 2. Avatus kogemustele Seda seostatakse selliste kalduvuste ja hoiakutega nagu uudishimulikkus, kujutlusvõime, avatus, loovus, esteetilisus. 3. Sotsiaalsus Sõbralikkus, meeldivus, viisakus, sümpaatsus 4. Meelekindlus/teadlikkus See on seotud kohusetunde, vastutuse, korrastatuse, kompetentsuse ja muude selliste omadustega. 5. Neurootilisus See on emotsionaalne stabiilsus. Kellel on see madal, see on selline rahulik, stabiilne. Kellel on see kõrge, see on ärev, ärritunud, masendunud, frustreerunud. 2. Psühhoanalüüs Loodi 1895 (looja: Sigmund Freud)
.. o Lihtne tööd rabav inimene ei oska mõelda, andekas inimene on tark. Inimene on hinges kuri, aga kuna kuriteoga jälestatakse, siis ei tee ma midagi, et oma sisemist kurjust vallandada. See, kes millestki vaimustub on pime ja naiivne. Armastus ja teadvustamine üheaegselt ei ole võimalik. Inimesed on sisimas pahelised ja perverdid on oma tasemelt kõrgemal kui normaalsed inimesed. Mida arvab Cioran inimese elust? o Inimene on universumi tööriist. Ta sünnib siia ilma mingi professiooniga. Ta on sünnist saati universumi ori. Inimene rabeleb mõttetult, kuigi võiks hoopis vabalt võtta ja lihtsalt eksisteerida. Koopast tulnud, elab ta koopasuus varem oli ta koopa vang, nüüd on ta selle arhitekt. Kibestunud inimene on pessimist, ta ei andesta elule, et see tema ootusi pettis. Mõni inimene ei mõista, aga
See nimetus tuleb omadustegrupi esitähtedest (inglise keeles). Need viis gruppi on: 1) Ekstravertsus/introevertsus See on ka enamustes teistes teooriates sees. See on isiksuse iseloomustamisel oluline grupp. Ekstravertsus on seotud sotsiaalsuse, osalemise, jutukusega. Introvertsust seostatakse kinnisema olekuga, häbelikkusega, mittesotsiaalsusega, passiivsusega. 2) Avatus kogemustele Seda seostatakse selliste kalduvuste ja hoiakutega nagu uudishimulikkus, kujutlusvõime, avatus, loovus, esteetilisus. 3) Sotsiaalsus Sõbralikkus, meeldivus, viisakus, sümpaatsus 4) Meelekindlus/teadlikkus See on seotud kohusetunde, vastutuse, korrastatuse, kompetentsuse ja muude selliste omadustega. 5) Neurootilisus See on emotsionaalne stabiilsus. Kellel on see madal, see on selline rahulik, stabiilne. Kellel on see kõrge, see on ärev, ärritunud, masendunud, frustreerunud.
Röövpoiss-saab lastele lugeda seoses käitumisega Peep ja sõnad Illustreerinud Kristiina Reineller See trükitähtedega -raamat jutustab sellest, kuidas Peep oli suvel vanaema ja vanaisa juures maal. Sellest kuidas ta jäi mõnikord sõnadega kimpu ja kuidas ta viimaks hakkas sõnadest õigesti aru saada. Tuttavad, aga ritta pannes tähendavad mõnikord hoopis midagi muud, kui Peep alguses arvab. Kristiina Reinelleri suurepäraste piltidega raamat teeb koolieelikutele lihtsalt ja lõbusalt selgeks mitme tuntud kõnakäänu tähenduse. Raamat on I klassi soovitusliku kirjanduse nimekirjas. Sisaldab jutukesi: Võta jalad alla- „Peep, võta jalad selga ja mine kutsu vanaema sööma“ Lehmad kaotasid pea- „Lehmad on päris pea kaotanud“ ütles vanaema karjamaal. Säh sulle kooki moosiga- Vanaema tegi pannkooke ja pillas kaks kooki
võitu. Aga kui tahate näha veel ebavõrdsemat võitlust, laske neil alasti ja relvitult teineteise vastu minna--siis taipate õige pea, miks on parem hoida kõiki oma jõudusid pidevalt enda käsutuses, olla alati valmis igaks elujuhtumiks ning niiöelda kanda kogu iseennast pidevalt endaga kaasas. Hobbes väidab, et inimene on loomult sõjakas ning otsib aina võimalust rünnata ja võidelda. Seevastu teine kuulus filosoof10 arvab (ja seda kinnitavad ka Cumberland 11 ja Pufendorf12), et keegi pole nii kartlik kui inimene loomuseisundis: ta väriseb kogu aeg, olles valmis vähimatki müra kuuldes või pisimatki liikumist märgates põgenema. See võib küll nõnda olla nende asjade puhul, mida ta ei tunne. Ma ei kahtle põrmugi, 10 Montesquieu. Tlk. 11 Richard Cumberland (16311781)--anglikaani kiriku piiskop, kes vastandas Hobbesi egoismiprintsiibile üldise heasoovlikkuse idee. Tlk. 12
DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest. Võimalik, et sõbrad, kes teie pärast muretsevad, üritavad teil tuju tõsta, öeldes: "Küll see üle läheb... Leia kõigest midagi head..." Enamjaolt ei suuda se
protestiliikumine looduse liigse ratsionaliseerimise, liigse vägivalla (koloniseerimine), valgustusaja poliitiliste ja sotsiaalsete standardite vastu. Maailma liikuma panevaks jõuks sai inimese potentsiaal, maailmapilt muutus egotsentriliseks. Kirjanike teosed johtusid sisemistest tunnetest, millega oldi häbitult kontaktis, inimese mõistuse haaramatust võimekusest. Romantism rõhutas inimtundeid kui esteetilise kogemuse alust, rõhutati selliseid emotsioone nagu hirm, ärevus, õudus jne. Kujutlusvõime piiritust ja humaanseid tundeid kujutati rõhutatult, et pääseda domineerivatest muutustest ühiskonnas nagu industrialiseerumine, ülerahvastumine ja linnastumine. Romantismis põimusid skeptiline, irooniline, pessimistlik vaatevinkel. Õigus ja vabadus olid tähtsad. Võtmemõtteks sai inimese eraldatus ühiskonnast, ümbritsevast maailmast. Romantismi zanrid on romaan, ballaad, poeem, jm luule, sest lüürilises keeles on läbi metafooride kergem väljendada inimtundeid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
