Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mida teha, et Eestis oleks vähem õnnetuid lapsi?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
omavalitsus, huviringid, teemasid, leiaks, kodule, koolitarbed, ohutud, soojad, erinevas, hobi, omavalitsused, vähekindlustatud, avastada, lastes, eksperdidÕuekeskkond õpikeskondade rohke võimas klassituba Õuesõppe pedagoogika on veel läbi käimata tee ning võib taolisele arengule kaasa aidata. Oluline on kasvatada keskkonnateadlikkust ja arusaama inimtervise ohustatusest terves maailmas. Seega on haridussüsteemil täita keskne tulevikku suunatud ülesanne ning kindlasti ka seda, et elujõulised teadmised luuakse sise- ja väliskeskkonna koosmõjus tekkinud õpikeskkonnas. Õppemaastikul saab ajaloo ja nüüdisaegse teadusega tegeleda sel kombel, et sellest võidavad nii tervis ja õppimine kui ka füüsiline keskkond ise. Õuesõppimise juures on olulisemaiks see, et õuekeskkond võimaldab saada isiklikke kogemusi, õpikutes sisalduvad tarkused muutuvad kogemuste kaudu õppides elulisteks. Õpetaja peavad olema teadmised: · erinevatest taime- ja loomaliikidest ning nende elutsüklitest, · aastaaegade vaheldumisest, · inimese elutegevuse jälgedest ja väljendustest Tervise, õppimise ja mängu vahel valitseb
hinde- ja punktijaht. Mihaly Csikszentmihaly järgi on loovuse avanemiseks vaja kolme eeltingimust. · Kokkupuude kultuurivaldkonnaga loovuse arendamiseks on vajalik kokkupuude vastava valdkonnaga. Lapsel peab olema piisav asjakohane kogemus näiteks, et saada suureks muusikuks, peab olema eelnev kokkupuude muusikamaailmaga. Kui lapsel pole kodus sellist keskkonda, peaks see olema koolis. Seepärast ongi tähtsad mitmesugused huviringid. · Mõttekaaslus ande väljaarendamiseks peab inimesel olema oma ,,väli" inimesed, kellega saab oma mõtteid jagada. Koduses õhkkonas vanemad, koolis aga suunavate küsimustega õpetajad, kes ei põlga ära lapse tüütuna näivaid küsimusi. · Andekus andekuse avastamine pole alati lihtne. Seda enam, et eri valdkondades ilmnevad sünnipärased eeldused eri ajal. Alati ei pea andekust omistama üksikisikule, üha rohkem on ka loovaid kollektiive
LAPSE ARENG JA ARVUTI Referaat Tallinn 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 1. Lapsed ja arvuti......................................................................................5 2. Laps-vanem-arvuti...................................................................................8 3. Hariduse kvaliteet.................................................................................11 Kokkuvõte.............................................................................................12 Kasutatud allikad.....................................................................................14 3 SISSEJUHATUS Lapse arengule on väga olulised vanemate naeratus, puudutused, hääl. Kõneleda võiks lapsega nagu täiskasvanutega vesteldes, mitte mingi luta-pluta. Kuidas muidu laps õigesti kõnelema õpib? Oluline on hä
õpilaste toetamise organiseerimisega. Ta kinnitab, et nende programm ei ole enam osa vanast süsteemist, kelle arvates need lapsed, kes tunnis vaikselt ei istu, on imelikud, ebanormaalsed või lohakad, ning nende jaoks on ainus alternatiiv kojusaatmine või eriprogramm(lk 89). Õppeplaanid näiteks on välja töötatud nii, et see arvestaks iga õpilase individuaalsust tema vajadusi, teadmiste astet ja vilumusi. Töösse lülitatakse kõikvõimalikke teemasid ja kasutame erinevaid meetodei, .korraldatakse grupitööd, rakendatakse enesehindamist, koostatakse kirjanduslikke ülevaateid jne. Mõnikord on ka õpilased kaasatud teemade valikusse ning võivad valida teemasid oma huvidest lähtuvalt. Samas see muudab õpilase elu tunduvalt keerukamaks, kuid arendab neis lennukat mõtlemisvõimet ning tutvustab erinevate õppimisviisidega. Tegevused on üles ehitatud selliselt, et kaasatud oleksid mõlemad mõtlemisviisid tavaline ja kompleksne
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja Külli Kelder ÕPIMAPP Tallinn 2011 J. I. Clarke; C. Dawson; D. Bredehoft ,,Millal saab küllalt?" On olemas kolme liiki järelandlikkust: · Mõistest liiga palju ja küllalt mittearusaamine · Ülehoolitsemine oVanemad hoolitsevad üle tehes liiga palju, hellitades ning pöörates neile üleliia tähelepanu. Sellega panevad vanemad lapse mõtlema ainult iseendale ning ei lase lapsel õppida vajalikke tegevusi · Leebe kasvatus oVanematel puuduvad reeglid või nad ei nõua olemasolevate reeglite täitmist. Liigne järelandlikkus on üheks lapse hooletussejätmise vormiks. See ei lase lapsel täita oma arenguülesandeid ega õppida elus toimetulekuks vajalikke oskusi. See võib hilisemas elus põhjustada palju probleeme, näiteks kui osata teha asj
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordselt kasutati sotspedag mõi
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.
aga tundes huvi, millega laps seal tegeleb, vajadusel teda suunata ja selgitusi jagada. Ühiselt teadlikkust suurendada ja ohte selliselt vältida. Agressiivne laps on minu meelest valdavalt vähese koduse kasvatuse tulem, ja mitte internetiajastu saavutus. Ka kehalise võimekuse vaates tuleb tänada digitaalsete seadmete arendajaid, et ka nemad tegelikult panustavad mitte ainult kasumi tootmisesse, aga sellesse, et arvuti taga laps ka liikumisest meelelahutust leiaks. Nii on täna ülipopulaarseks arvutimänguks WII, kus mäng käib küll arvutis, ent eeldab osalust füüsiliselt. Olgu selleks mõni sõjamäng, võrkpall või muu, lapse jaoks on see meelelahutus ja füüsilise võimekuse arendamine üheaegselt. Ning seda taas mitte ainult kükke või hüppeid sooritades, ent samal ajal sügavalt mõeldes strateegiale, millega mäng lõpuks võita. Samamoodi aitab selline mäng sotsiaalseid oskusi upitada, kuna mäng käib ühes
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
sugupõlvest, sugulastest ja töötegijatest asendus vanematest ja lastest koosneva perega. Suurenes riigi huvi perekonna vastu, perekonnas hakati nägema põhijõudu ühiskonna kõlbelisuse kasvatajana. Tõusis abielu, kodu, emaduse, kasvatuse tähtsus. Kodukesksuse ja intiimsuse väärtustamine, armastuse ja tunnete olulisus, emotsionaalne kokkusobivus Noor, vallaline naine võis käia tööl, aga abiellumine tähendas üldiselt töökohast loobumist ning pühendumist kodule, mehele ja lastele. Rollijaotus Selge rollijaotus - ema on pühendunud lastele ja perele, tegutseb väsimatult varahommikust hilisõhtuni, on hea, õrn, mõistev ja armastav, ei kurda ega hädalda, ei tunne igavust ega igatse koduvälist elu. Isa vahendab perekonnale välismaailma norme, nõudmisi ja uudiseid. Ta võib olla küll karm (tal on raske oma armastust ja hellust välja näidata), aga ta on õiglane ja töökas ning jäägitult oma peret
sugulastest ja töötegijatest asendus vanematest ja lastest koosneva perega. Suurenes riigi huvi perekonna vastu, perekonnas hakati nägema põhijõudu ühiskonna kõlbelisuse kasvatajana. Tõusis abielu, kodu, emaduse, kasvatuse tähtsus. Kodukesksuse ja intiimsuse väärtustamine, armastuse ja tunnete olulisus, emotsionaalne kokkusobivus Noor, vallaline naine võis käia tööl, aga abiellumine tähendas üldiselt töökohast loobumist ning pühendumist kodule, mehele ja lastele. Rollijaotus Selge rollijaotus ema on pühendunud lastele ja perele, tegutseb väsimatult varahommikust hilisõhtuni, on hea, õrn, mõistev ja armastav, ei kurda ega hädalda, ei tunne igavust ega igatse koduvälist elu. Isa vahendab perekonnale välismaailma norme, nõudmisi ja uudiseid. Ta võib olla küll karm (tal on raske oma armastust ja hellust välja näidata), aga ta on õiglane
30. aastatel. Võgotski arvates mõjutab keskkond otseselt lapse arengut. Kahtlemata kõik ühiskonnas toimuv mõjutab last: seadused, vanemate staatus ja oskused, aeg ja ühiskonna sotsiaalmajanduslik olukord. Nagu täiskasvanud, nii ka lapsed on kinnistatud sotsiaalsesse konteksti. Seega saab lapse käitumist ja arengut mõista, kui teada tema kasvukeskkonda ja sotsiaalset konteksti. Keskkond mõjutab last erinevas vanuses erinevalt, sest lapse teadlikkus ja oskus olukordi interpreteerida muutub pidevalt, kui ta saab keskkonnast kogemusi. Võgotski nimetab lapse ja keskkonna vastastikust mõju isikliku tähendusega kogemuseks (personally meaningful experience) (Veer ja Valsiner, 1991:315317). Võgotski eristatab iga lapse arengus nii lapse loomulikku arengut (kasvamine ja küpsemine) kui kultuurilist arengut (erinevate kultuuriliste tähenduste ja instrumentide omandamine)
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia, eelkooliealiste lastega seonduvad kasvatus-, arengu- ja sotsiaal-psühholoogia küsimused, didaktika, õppe
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
kompetentsus, intelligentsus. Vanemad mõjutavad kaht mood lapse sotsiaalseid kontakte: *teiste lastega interaktsioonis olles (erinevas rolllis) vanemad toetavad, annavad nõu, suunavad, ütlevad lapsele kuidas olla edukas suheldes eakaaslastega, nad on ka järelvaataja rollis mängu ajal ning assisteerivad otseselt nii, et säilitavad mängu teise lapsega *vimaldavad sotsiaalseid kontakte erinevas ümbruses Ruumiline piiratus – areng suurenemise poole Noorukiiga: Enamikul positiivsed suhted vanematega, nimetavad vanemaid kui eneseusalduse allikaid Noorte taju suhte kohta vanematega – ülehindavad erinevusi enda ja ema/isa vahel ning vanemad alahindavad erinevusi enda ja nooruki vahel Nooruki ja pere vaba aeg on kombinatsioon üheaeselt meeldivusest, lõbususest, usaldusest, konfliktidest, kontrollist, ängist, pingest
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike
tehtud haridus kättesaadavaks. Eesti Vabariigi “Haridusseadus”, “Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus” ja nendega seonduvad aktid ei soodusta puuetega laste integratsiooni tavakooli. Seadused ja määrused on deklaratiivse iseloomuga ning neis ei ole näidatud, millistest vahenditest kantakse integreerimisega seotud kulud. Vastavalt kehtivatele õigusaktidele (haridusseadus, põhikooli- ja gümnaasiumi seadus) tagab kohalik omavalitsus keha-, kõne-, meele ja vaimupuudega lastele õppimisvõimalused elukohajärgses koolis. Nõutavate tingimuste puudumisel elukohajärgses koolis lasub riigil ja kohalikul omavalitsusel kohustus tagada neile lastele õppimisvõimalused selleks loodud õppeasutuses. Kuna Eesti koolid on puuetega laste õpetamiseks füüsiliselt kohandamata (puuduvad kaldteed, liftid, spetsiaalsed õppevahendid), samuti pole enamus koolijuhte ja
Psühhopatoloogia ei näita, et inimene on haige, vaid seda, et inimene on kaotanud julguse. Vahel me tajume valesti oma puudusi - võivad olla reaalsed/ebareaalsed. Adleri sõnul on viimane laps perekonnas kõige probleemsem, sest tal on liiga palju käitumismustreid ette antud eeskujude põhjal. 1911 - individuaalpsühholoogia koolkond Lapse (varased) suhted oma vanematega Margaret Mahler (1897-1985) - ema oli tema vastu külm ja tema õe lastega olid tal soojad tunded. On loonud lapse eraldumise ja individualiseerimise teooria; uurib lapse normaalset arengut. Kirjeldab lapse mängulist ja armastavat maailma. Isad suudavad paremini mängukirge luua mängides lapsega; emad ei suuda tihti neid emotsioone endale luua. Arengu etapid: Normaalne autism sünd-2.elukuu (hilisemates teostes toob selle etapi kahtluse alla)
rollis," jutustab Kersti Randmaa. "Pärast hommikusööki ja nõudepesu koguneb kogu kool lipuväljakule. Tai hümni laulmise saatel tõuseb vardasse kuningriigi sini-puna-valge lipp. Kell 7.30 algab õppetöö. Tundi alustatakse sageli õues. Istutakse ringis. Õpetaja ütleb selleks päevaks mõeldud mõtte või istutakse suletud silmadega paar minutit vaikselt, et kuulatada oma sisehäält. Iga koolipäeva esimene tund on inimväärtuste tund, kus arutatakse päevakajalisi, elust tulenevaid teemasid. Palju tehakse rühmatööd, harjutatakse lapsi olema kannatlikud ja sihikindlad, arvestama üksteisega. Palju tunde toimub varikatuse all õues. Et väiksemad lapsed saaksid tundide ajal liikuda, on üksteisest eemal kasvavate puude okste külge seotud ülesanded, mida nad lugema ja lahendama peavad. Tunni lõpus hüütakse alati kooris: "Aitäh, õpetaja!" Kooli igapäevaelu juurde kuulub ka madudega toimetulek. Lapsi õpetatakse, et madusid ei tohi rünnata
PEREKONNAÕPETUS EKSAM Perekonna mõiste ja ülesanded Perekonna mõistet on keeruline defineerida, sest see def. Peaks olema universaalne kõigile kultuuridele, nendes eksisteerivatele perevormidele ja ka uuematele perevormidele. Perekond koosneb erisoolistest täiskasvanutest, kellest vähemalt kaks lävivad omavahel seksuaalselt, nende ühistest ja/või adopteeritud lastest ja/või sugulussidemetega täiskasvanutest (Murdock, 1949) Perekond koosneb inimestest, kes on omavahel seotud abieluliste või veresugulus/lapsendamissidemetega ning kelle eesmärgiks on luua ja säilitada ühist kultuuri, kus kõikide liikmete füüsiline, vaimne, emotsionaalne ja sotsiaalne areng on tagatud ja turvaline (Duvall, 1977) Perekond on abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega, kes kuuluvad leibkonda. (http://www.eki.ee) Universaalset perekonda iseloomustab veresugulus, ühine olme, vastastikune abistav käitumine, ühine moraalne vastutus, ühine keskkond ja ühine kasvukeskkond lastele.
1. Mängu mõiste, olemus ja ajalooline areng. Mäng (mõiste)- vabatahtlik toiming või tegevus, mida sooritatakse teatud kindlaksmääratud aja- ja ruumi piires, vabatahtlikult omaks võetud, siduvate reeglite järgi. Eesmärk on temas eneses, teda saadavad põnevus, rõõmutunne, teadmine, et ta on `teistsugune` `tavalise eluga` võrreldes. Olemus ( Huizinga) Vaba tegevus, pole tegelik elu, iseloomustab lõpetatus, on loov, mängus on kord, pinge, reeglid, sotsiaalne sümboolne. Ajalooline areng??? 2. Mängu määratlusest ja tunnustest. Inimese vaimse arengu kõige tormilisem periood on eelkooliiga. Last iseloomustab suur aktiivsus, mis avaldub pidevas tegutsemistahtes ja iseseisvuspüüdes. Laps loob endale arusaadava mängumaailma matkimaks seda, mida ta ümbritsevas igapäevases elus enda jaoks on avastanud. Parimaks viisiks ümbritseva maailmaga tutvumiseks lapse jaoks ongi mäng. Seega tuleb vanematel ja õpetajatel luua lihtsalt tingimused, et laps saaks mängi
otsustada, kuidas keskkonda kasutada. Jooksuruum vahendab avarusemuljet ning stimuleerib liikumist (Martesson 2004). Didaktika, didaktilised teadmised Järgnevad 5 küsimust on õuesõppe pedagoogikas kesksel kohal: 1)Kus toimub õpetamine ja mida tähendab koht õppeprotsessi jaoks? Üle vaadata lähikeskkond õppekava valguses! Millised keskkonnad õppimiseks sobivad? 2) Mida saab teha õues neist tegevustest, mida me täna veel siseruumides teeme? 3)Kuidas käituda, kui aineid ja teemasid kohandatakse laiendatud klassiruumi tarbeks? Kuidas kasutada õpitavaid teemasid lähtuvalt erinevatest astaaegadest? Kuidas hoolitseda õppekava nelja põhilise punkti eest: teadmised, oskused, pädevus ja mõistmine? 4) Millal viia õppetöö õue ja millal oleks õige jääda siseruumidesse? 5)Miks just õuesõppe pedagoogika? Kes on mõistnud õuekeskkonna võimalusi õpikeskkonnana, esitab enesele omakorda uued nõudmised mõttepaindlikkusele ja tööle,
Koostöö on mitme subjekti tegevus ühise eesmärgi saavutamiseks. Koostöö all mõeldakse enamasti koos töötamise protsessi, mille tegutsemise viis arvestab erinevate osapoolete huve. Oluline on poolte vaheline mõistev suhtumine. Pooled peavad aru saama, et nad töötavad ühise eesmärgi nimel. (Vikipeedia) Pean eriti oluliseks koostööd erinevate ametkondade vahel, vajadusel nende kaasamist ja nende poolset aktiivset osavõttu. Oluline on, et ametnikud ja spetsialistid leiaks viisi ja oskaks probleemidega ühiselt tegeleda. Kahjuks olen oma töös pidanud kokku puutuma paljude perekondade, koolide ja asutustega, kes miskipärast seda koostööd teha ei taha. Nii kaua, kui inimesed vajadust ühiselt tegutseda ei näe, ei saa ka üksi keegi midagi ära teha. Vajalik valdkondadeülene koostöö ning mõjus poliitika eesmärkide saavutamine ei tule iseenesest. Selleks on vaja läbimõeldud strateegiat ja osapoolte pühendumust, s.o aktiivset
käitumisest. Loomulikult juhindume sageli oma moraalsest arutlemisest, kui me otsustame, mida teha. · MORAALSE ARENGU VALDKONDLIK KÄSITLUSVIIS erinevalt Piaget ja Kohlepergist arvab Turiel, et laste mõtlemine organiseerub juba varases eas moraalsuse ja sotsiaalse tava valdkondades. o Moraalsuse valdkond tähendab lahkuse, kahju ja õiguse teemasid. o Sotsiaalne tavavaldkond hõlmab käitumise ühtseid tunnuseid, mille eesmärk on kordineerida sotsiaalseid interaktsioone sotsiaalsetes süsteemides, näiteks riietuskommete, klassiruumireeglite, söögietiketi jne kaudu. · KAS ME SAAME ÕPETADA MORAALSEID VÄÄRTUSHINNANGUID? o Kordineerida oma tegevusi teistega, saavad lapsed
tugevdamisel. Täname kõiki, kes panustasid uuringu valmimisse. Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs Kasutatud lühendid 7 1. KASUTATUD LÜHENDID AMS – lapse õiguserikkumise juhtumisse sekkumise seadus KOV – kohalik omavalitsus LK – lastekaitse LKS – lastekaitseseadus1 LÕK – ÜRO lapse õiguste konventsioon SHS – sotsiaalhoolekandeseadus SKA – sotsiaalkindlustusamet STAR – sotsiaateenuste ja -toetuste andmeregister TAI – tervise arengu instituut VVS – vabariigi valitsuse seadus ÜRO – ühinenud rahvaste organisatsioon 1 Kuigi hetkel kasutatakse lastekaitseseaduse puhul enamasti lühendit „LaKS“, kannab see autorite hinnangul
tegevusvabadus, arengut soodustavad töövahendid, ilu, kord ja puhtus. Ettevalmistatud keskkond peab võimaldama antud eale iseloomuliku tundlikkusperioodidele vastava tegevuse, võimaluse saada alusoskused ümbritsevas elus toimetulekuks, kirjutamiseks, arvutamiseks, lugemiseks jne. Lapse käsutuses olevad vahendid peavad võimaldama tema arengust lähtuva tegevuse. Lapsele peavad olema loodud kõik tingimused, et ta leiaks teda arendava tegevuse, saaks sellega katkestamatult tegeleda ja viia alustatu lõpuni. Lapsel peab tekkima tunne, et tema on tegevuse eesmärgi püstitaja ja teostaja. Täiskasvanu tuleb oma soovitustega tegevuse valikul appi äärmisel vajadusel või siis, kui lapsel pole iseseisva töö oskusi veel välja kujunenud. Maria Montessori tõestas korduvalt, et tuleb uskuda lapse võimesse end ise arendada, aga see saab toimuda talle loodud arengut soodustavas keskkonnas. Täiskasvanu on
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Riskikäitumine. Miks käitutakse riskeerivalt? Milleks narkoennetus? Kuidas käituda, kui klassis on HIV-ga laps? Loe läbi artikkel ja täida praktilised ülesanded Praktiline ülesanne 1. 1. Toetudes artiklist saadud teadmistele vii läbi veebipõhine nõustamine lapsevanemale, kes kuuldes, et lasteasutuses/ koolis on lapsi kes on "HIV +" soovib oma last lasteasutusest/ koolist ära võtta. Praktiline ülesanne 2. 1. Toetudes artiklist saadud teadmistele vii läbi veebipõhine nõustamine 8. klassi õpilastele, kes pöördusid sinu poole ärevatena, sest nendeni jõudsid jutud, justkui nende koolis kusagil klassis on õpilane, kes on "HIV+ ". Vanus 9-15 on määrav selles suhtes, millise elustiili laps endale valib kas tervisliku või mittetervisliku. Selles vanusevahemikus kas algab või kujunevad hoiakud suitsetamise, alkoholi, narkootikumide suhtes. Teismelised teatavasti on eriti altid riskima ja ühtlasi arvavad, et NENDEGA midagi halba ei juht
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis: On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele. Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tulenevalt vanuses 0-14 aastat
keeles, seetõttu võib laps hääldada sõnu vale rõhuga. · Lühikesi silpe tavatseb venelane hääldada pikalt, näiteks * iisa, *eema pro isa, ema. Venekeelset last aitab keeleõppimisel see, kui vajaduse korral pöörata tähelepanu järgmistele seikadele: · Korda vigaseid lauseid õigetena, et laps kuuleks korrektset eesti keelt. · Võimaluse korral aseta uued õpitavad sõnad lausesse või fraasi. · Vajaduse korral korda lauseid erinevas sõnastuses. · Kasulik on lugeda koos eestikeelseid luuletusi ja lastesalme.(1998, 7) Lapse eneseusu tõstmiseks võib pakkuda ka vanematele kaasa salmikesi ja jutukesi, mida proovida kodus koos õppida. Nähes, et ema, kes on lapsele teatud vanuses kõige olulisem inimene püüab ka õppida võõrkeelset teksti, motiveerib last tohutult. Samas annab see vanemale ka kindlustunnet juurde, et tema lapsega tõepoolest tegeletakse. Koostöö vanematega läbi õppeprotsessi tekitab
annaabi.ee 
