Mida tähendas olla moodne naine 20.sajandi algul Arutlus 20.sajandi alguseks loetakse aastaid 1900-1914, ehk aastad enne Esimest maailmasõda. Maailm oli sellelajal muutumas jõudsalt rahvale meeldivamas suunas ja oodati, mida uus sajand endaga kaasa toob. Paljugi oli see aeg Euroopa-keskne, mis pani nii mõneski maailmanurgas inimesed ja valitsuse oma prioriteete ja tõekspidamisi ümber hindama. Läänes valitses veendumud, et neidki rahvaid õnnistatakse peagi ritiusu, pikkade pükste ja kirjaoskusega. Üldiseks moesõnaks oli progress. Progressi ooati igas valdkonnas. Samuti ootasid seda naised, kes vanade uskumuste järgi olid kodukanad. Just nemad ootasid seda nii mitmel põhjusel. Ja kui see ka väiksel määral juhtus, muutus naiste elu. Mida tähendas, siis olla tolajal moodne naine? Naiste osalemise üle avalikus elus on arutatud juba enne meie ajaarvamist
Mida tähendas olla moodne naine 20. sajandi algul? Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 kuni 11. novembrini 1918. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõjas olevad mehed olid sunnitud jätma endast maha perekonnad, mida hakkasid nüüd üleval pidama naised. Peale kodust väljas pool ümbritseva, tuli nüüd naistel hakata avastama ka seda, mis asus neis endeis. Tuli ülesse leida jõud ning panna see kasvama. Esimese maailmasõja ajal hakkasid naised tegema varem meestele kuulunuid töid. Tegemist on I maailmasõja ühest vähestest positiivsetest külgedest- naine sai töötada ametitel, mis varem välistatud oli
(Salvador Dali maal, kes oli üks tuntumaid kunstnike 1930. aastatel) 7 Muusika ja tants Muusikaelu eesrinnas oli USA. Esimese maailmasõja aastatel tekkis uus muusikalise lavateose liik. Selleks oli muusikal, mida varem ei tuntud. Muusikal sai alguse Ameerika Ühendriikidest ning levis edasi Euroopasse alles pärast Teist maailmasõda. Ameerika Ühendriigid olid ka dzässi sünnimaaks 20. sajandi algusaastatel. Pärast Esimest maailmasõda said dzässi edukamateks linnadeks New York, Chicago ja Kansas City. 1920.-1930. aastatel Euroopasse levinud seltskonnatantsud olid alguse saanud läänepoolkeralt. Populaarseimad seltskonnatantsud olid tango, fokstrott ja tsarlston. Balletimaailmas aga ei tahetud klassikalise tantsu kõrvale üldse tunnistada mingisugust uut moderntantsu
.37 LISA 20 ELSA SCHIAPARELLI..............................................................................................................................38 3 Sissejuhatus Aastatöö teemaks on naistemood kahe maailmasõja vahelisel ajajärgul. Uurimiseks on valitud just see ajastu, kuna tegemist on väga muutusterohke ajaga. Ning maailma tabasid taolised katastroofid, nagu näiteks Esimene, Teine maailmasõda ning Suur Majanduskriis. Just sel ajal muutus naise koht ühiskonnas ning naisest sai valimisõigusega, mehest sõltumatu inimene. Aastatöö on jagatud seitsmesse suuremasse peatükki ning ajastute järgi veel alapeatükkideks. Esimeses peatükis on kirjeldatud naiste kleidimoe muudatusi läbi aja. Teises on välja toodud aluspesu areng, kolmandas soengu, neljandas kingade ning viiendas kübarate areng. Kuuendas
rõhutamiseks üles kuhjatud. 24 Kübarad polnud sel ajal mitte ainult suuremad kui kunagi varem, vaid veelgi keerulisemalt kaunistatud ja ääretult laia ettepoole kaldus äärega. Uudiseks oli autoga sõitmisel kübaratele tohutute looride lisamine. Kanti kübaraid, mille ülipikkade kübaranõeltele olid meisterdatud erilised pead. 1910-1920 Esimene maailmasõda vajutas pitseri 1910. aastatele. Sõda, mis pidi lõpetama kõik sõjad, seda ei teinud, küll aga muutis igaveseks palju asju- eelkõige naise rolli. See oli aastakümme, mil algas tegelikult naiste sotsiaalne vabanemine. Sõja kestel ja pärast sõda toimusid muutused praktilisest vajadusest. Korseti kui naissoo ahistamise sümboli võisid kliendid moe nimel minema heita. Toimus täielik 25
1879. Liidulepingu sõlmimine Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. a ühineb Itaalia. KOLMIKLIIT 1893. Venemaa ja Prantsusmaa liiduleping, mis kohustab üksteist kallaletungi korral teineteisele appi minema 1902. Salajane neutraliteedileping Itaalia ja Prantsusmaa vahel 1904. Prantsusmaa ja Inglismaa leping. ANTANT 1907. Inglismaa ja Venemaa sõprusleping. Aasia mõjusfäärideks jagamine Riikidele andis sõjaka meeleolu sõjatehnika areng ning võidurelvastumine. Võeti kasutusele raudteed, moodsad sidevahendid, miinipildujad, kaevikud. Kuigi oli teada, et ratsavägi enam suurem asi pole, arendati seda ikka, lootes et eelseisev sõda tuleb kiire ja lõpeb ühe otsustava lahinguga. Kolmikliit ja selle eesmärgid Kandvaks jõuks oli Saksamaa. Soovis uusi kolooniaid haarata, eesmärk oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. Otsest sõjalist Inglismaaga loodeti esialgu vältida, kuid pikemas perspektiivis oli see möödapääsmatu.
majandusest, priviligeeritud traditsiooniega gildi-käsitöölisest ja seikleja-kapitalistist, kes kasutab ära poliitilist spekulatsiooni ja irratsionaalseid ajesid. Praegu arvatakse, et nii lihtne see ka ei ole. Sama hea oleks öelda, et me tarbime ja toodame sedamoodi nagu me teeme sellepärast, et me oleme hindud. Pigem võib vaadata erinevaid etappe, erinevaid mõjureid, erinevaid ühiskonna segmente, mis muutusid turu reguleerituks. Kuid kapitalistliku moodsa tootmise juurest tuleb siiski tähele panna olulist muutust: individualism. 3 Gild, õukond, kirik asendus individualismiga. See aitab küll kaasa tarbimisühiskonna tekkimisele, kuna kontroll tarbimise eest, mis muidu allus kollektiivile, sai nende eestkoste alt vabaks. Me kontseptualiseerime ennast ja meid - indiviidi - kontseptualiseeritakse mitmel puhul kui tarbijaid. Tarbimine on peagu kõik muu, mida me teeme kui me ei tööta
Sajandivahetusel ilma liputa pulma peaaegu ei peetudki. Pulmamajas tõmmati lipp nii kõrgele, et see pidi üle küla näha olema. Pulmarõivad Rahvariiete taandumine linnamoeliste ees algas juba 19.sajandi keskpaiku. Mehed võtsid linnamoe omaks juba sajandi keskel, naiste riided elasid läbi mitmeid üleminekuvorme. Sajandivahetuseks kujunesid naiste pidulikeks moerõivasteks puhvõlgadega kõrgekaeluselised kinnised jakid ja kellukesekujulised seelikud. Pruutkleidid olid kas omakootud või hiljem juba põhiliselt ostetud kangast õmmeldud. Kleit ei pidanud sugugi valge olema, vaid oli tavaliselt mingit heledat tooni, kas heleroheline, -sinine või elevandiluukarva. 20.sajandi alguses tulid moodi kõrge vöökohaga seelikud ja pluusid ning kehasse töödeldud kleidid, valitsevaks värvitooniks sai valge. Loori, mida tol ajal ka leieriks nimetati, hakkasid moekamad pruudid kandma juba 19.sajandi lõpu paiku.
SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.TRADITSIOONILINE ABIELU............................................................................................4 Abielu definitsioon.................................................................................................................4 1.1 Abielu reguleerimine Eestis perekonnaseaduse kaudu.....................................................4 1.2 Abiellumise ajalugu Eestis...............................................................................................5 1.3 Abielu traditsioonid ja pulmatavad Eestis........................................................................7 1.4 Abielutüübid...................................................................................................................10 1.5 Hoiakud abielu suhtes...............................................................................
Esimene loeng Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia tegelevad inimese uurimisega. Kõik inimesed on võrdsed ja kõik kultuurid on võrdsed. Mis on kultuur? Keskne mõiste on kultuur. Mõtleme kultuurist millestki, mille on loonud ühiskonnas inimesed, kes on üle keskmise andekad. See on vähemuse privileeg. Kultuur on ühiskonna intellektuaalse tippkihi privileeg. Kultuuri mõiste on intellektuaalide seas väga pikka aega olnud valitsev. Kultuur on kõik inimtegevuse avaldused. Igapäevane elu ja argised tegevused kuulub ka kultuuri alla. Kultuuri mõiste on etnoloogias hästi avar. See pole koguaeg nii olnud kultuuriuurimise ajaloos. Ühiskonnas on kultuuriliselt kõrgemalt arenenud kihid ja enamik suurem mass on mittekultuurne. 2 võimalust, kuidas kultuuri mõista: 1) Kultuur on see, mida inimese poolt kõrgemalt hinnatakse 2) Kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur See hakkas arenema 19.saj teisel poolel. 1871 inglise teadlane Edward Tylor esitas esimese antropoloogilise k
Teistel poolmaakodadel oli palkidest ja lattidest ehitatud tüvi- või tömppüramiidi kujuline karkass, mis kaeti pealt kasetohuga. Sellele asetati latid ning kaeti need mätaste ja mullaga. See poolmaakoda oli poolest kuni pooleteise meetri sügavuseni maa sees, sel oli muldpõrand, väike uks, jäätükist aken 5 ning kaminataoline ahi puupulkadest ja savist valmistatud korstnaga. Pärast Teist maailmasõda on poolmaakodade kasutamise kohta vaid mõned üksikud teated. Tänapäeval elavad handid enamasti tüüpprojektide järgi ehitatud palkmajades. On kolm kõige enam levinud tüüpprojekti: 1) üheruumiline elamu, 2) esikust, köögist ja toast koosnev elamu ja 3) kahekorteriline elamu, mille korterid koosnevad esikust, köögist ja toast. Viimastel aastakümnetel on ehitatud ka suuremaid mitmekorterilisi ridaelamuid.
ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõrgkunsti rahvusvahelisi ja enesehinnangulisi huvisid, tegeldakse spetsiifilise meediumiga ja selle originaalsusega võrreldes varasema kunstiga Reaalteadused on universaalsed, nii uskusid ka kunstnikud oma kunsti olevat universaalse.
Lääne-Euroopa Suurriigid Kirjandus: ,,Prantsusmaa Ajalugu", ,,Briti Saarte Ajalugu", ,,Saksa Ajalugu", ,,Kahel Pool Kanalit" Eksam: tavaline kirjalik eksam ilmselt. Paar mahukat küsimust. (nt: Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Suur Britannias/Saksamaal/Prantsusmaal jne). Saab läbi loengu konspektidega! (?) Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Moodne rahvuslik identiteet vs varasem. Varasema perioodi rahvusliku identiteedi kohta võib öelda, et patriotism, rahvustunne jne on alati olemas olnud, aga enne 19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel. Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just
mobiliseerida ning rindele paisata. See omakorda muutis riikide saatuse sõltuvaks täpsetest mobilisatsiooniplaanidest ning nende veatust elluviimisest. Mitmeid uuendusi olid kaasa toonud Inglise-Buuri ning Vene-Jaapani sõda (1904-1905). Buuri sõjas võeti esimest korda kasutusele Hiram Maximi leiutatud raskekuulipilduja, Vene-Jaapani sõjaga muutusid kiirlaskerelvad tavaliseks. Laialt võeti kasutusele ja kaevikud, miinipildujad ja moodsad sidevahendid. Seetõttu muutus ratsavägi sisuliselt kasutuks ja üks Vene-Jaapani sõda jälginud spetsialist märkis koguni, et parim, mida ratsaväelased moodsas sõjas teha võivad, on jalaväele riisi keeta. Sellest hoolimata jätkasid pea kõik Euroopa riigid ratsaväe arendamist, uskudes, et eelseisev sõda Euroopas tuleb kiire ning lõpeb ühe otsustava lahinguga. KOLMIKLIIT + eesmärgid. Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa.
maailmasõda, kus Saksamaa osales kui võrdne teistega. Sõlmitud kokkulepetest oli tähtsaim nn. Reini tagatispakt, milles Prantsusmaa ja Belgia ühelt poolt ning Saksamaa teiselt poolt kohustusid säilitama nendevahelise Versailles' rahulepingus kehtestatud riigipiiri puutumatuna. Reini jõe vasaku kalda 50 km laiune maariba kuulutati demilitariseeritud tsooniks. Locarno konverentsil kinnitati üksmeelselt, et on saabunud leppimise, üksmeele ja rahu ajastu. Et maailmasõda oli vaid juhuslike vigade tulemus, kuid nüüd on leitud tõhusaid vahendeid tüliküsimuste lahendamiseks ja taoline õnnetus ei kordu enam kunagi. Briand-Kelloggi pakti allakirjutamine 27. VIII 1928. a. oli vaid nende lootuste kulminatsiooniks. Nimetuse sai pakt Prantsuse välisministri A. Briandi ja USA välisministri F. Kelloggi nime järgi. Paktis kohustuti loobuma sõjast kui rahvusvahelise poliitika vahendist ja lahendama kõiki konflikte ainult rahumeelsete vahenditega
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja
1.5 ITAALIA Ühendati 1870. Kuningriik. 4 1.5.1 MAJANDUS Põhjaosas arense tööstus (tekstiil, keemia, elektrotehnika, masinatööstus), lõunas põllumajandus. Vaesus ja tööpuudus olid probleemideks lõunas. FIAT - Fabrica Italiana Automobilo Torino. Tähtsamateks tööstuskeskusteks olid Torino ja Milano. 1.5.2 SISEPOLIITIKA Kunigaks oli Vittorio Emanuele III. Kunigas aastast 1900. Enne I maailmasõda hakkas enadle nime tegema Benito Mussolini. 1922 sai Mussolini riigi peaministriks, peale seda, kui oli teinud "marsi Rooma." Itaaliast sai fasistlik riik. 1.5.3 VÄLISPOLIITIKA 20. sajandi alguses sõdis Türgiga. Kaotas. 1912 sõlmiti rahu. Türgi poolt loovutatud aladest sai Itaalia koloonia Liibüa. 1.6 HISPAANIA Suureks löögiks oli 1989 USA-Hispaania sõjas Kuuba, Puerto Rico ja Filipiinide loovutamine USA-le. Hipaania ei olnud enam suurriik
1. L. Tolstoi elu ja looming 1828 1910. Lev Nikolajevits Tolstoi. Tolstoi vanemad on kõrgaristokraadid, isa on krahv ja ema poolt kuulub Volkonskite suguvõssa. Lapsepõlv on niisugune omamoodi. On 2 aastane, kui ema suri, ja 9 aastane, kui ta päris orvuks jäi. Kokku oli selles peres 4 poega ja ka õde, kokku 5 last, kõik kasvavad üles orbudena. Sündis pärismõisas Jasnaja Poljana. Hooldajad, sugulased kasvatasid neid lapsi ikkagi väga hästi, niivõrd kuivõrd, loomulikult kasvasid nad üles härrandlikena, väga rikkast, jõukast perest, kus oli normaalne, et igal poisil oli oma toapoiss, ja kus oli normaalne, et inimene ise midagi ei teinud. Kui oli abielus ja kolis laste koolitamise eesmärgil Moskvasse, otsustas elu muuta, kui lapsed olid täiskasvanud, otsustas ise ennast riidesse panema hakata. Lapsed kasvavad aadlikena ja üsna isekatena üles, neile ei tule pähegi mõelda, et talupoegadel ka mingid õigused on või et nendele tuleks miskitpidi kaasa tunda. 184
vastandite idee maa, õhk, vesi, tuli nende võitluse pinnal areng. Teooriat arendab edasi Empedokles (arst), kes tõestas eksperimentaalselt, et õhk on ka mateeria, ning 6 seadis ürgelemendid järjekorda maa, vesi, õhk ja tuli. Leidis, et armastus ja vihkamine segavad neid elemente omavahel. Sofiste iseloomustas elementide vaba üksteiseks mineku ja segunemise ideoloogia. (Hierarhia selles vallas kehtestas alles Aristoteles hellenismi perioodil, tekitades olukorra, kus ühiskondlikud formatsioonid ja teaduses toimuv hakkasid vastastikku teineteist mõjustama ning toimus teaduse pidurdumine ühiskondlike protsesside kontrolli all hoidmise huvides.) Elementide teooria puuduseks oli ka elementide omaduste liiga lai käsitlus lisaks mateeriale olid asjasse kaasa tõmmatud ka kõikvõimalikud mittemateriaalsed omadused: niiskus ja kuivus, kuumus ja külmus, kergus ja raskus jne
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
AJALUGU: I ja II maailmasõda MAAILM 20. SAJ ALGUL Maailm oli tugevalt Euroopa-keskne - üldlevinud oli veendumus, et maailma arengu ja progressi vundamendiks on Euroopa riigid ja euroopalikud ideed ning väärtushinnangud Jõudu hakkasid tõestama USA (põlvnes silmnähtavalt Euroopast) ja Jaapan (tugevus sõltus selles, kuivõrd palju oli ta suutnud üle võtta euroopalikke saavutusi, eriti sõjanduses ja tehnikas)
Konservatiivide jaoks esmatähtis ühiskond, mitte üksikindiviid nagu liberalismis. Erinevalt viimasest leiavad konservatiivid, et inimloomus on oma olemuselt suhteliselt halb ja seetõttu peab seda kontrollima ühiskond ehk riik. Idee pärineb Thomas Hobbes’i raamatust „Leviaatan“, kus oli kujutatud riigieelset seisundit kõikide sõjana kõigi vastu ehk kaose ja vägivallana. Riik ongi konservatiivide arvates loodud selleks, et sellist olukorda ära hoida. Pärast II maailmasõda võttis konservatism omaks demokraatia. Konservatiivid võtsid üle ka liberaalide ideid, eriti majanduspoliitikas. 1980-ndatel kujunes välja neokonservatism ehk uusparempoolsus. Selle põhisõnumiks on majanduspoliitika ja valitsemisstruktuuri selge eristamine. Majanduses pooldatakse riigi võimalikult vähest sekkumist, lubades täielikku vabaturumajandust. Ent muus ühiskonnaelus on konservatism jätkuvalt seisukohal, et riigivõim
EESTI RAHVAMUUSIKA 1. Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seob mingi ühine tunnus, - näiteks rahvus (soomlased), elukoht (hiidlased), elukutse (õpetajad) vm. Pärimuse all mõeldakse järjepidevat vaimset kultuuri. Pärimuse hulka kuuluvad teadmised, uskumused ja kogemused ning nende avaldumine vaimses loomingus (muusika, jutud, anekdoodid jms), kõnepruugis (kõnekäänud, killud) ja tegevuses (mängud, kombed, pühad). Folklooris on inimeste traditsiooniline vaimuilm ja -looming tihedalt läbi põimunud nende elu ja
· Uued spordiharud: golf jt. 2. Teadus pakkus inimestele nii uusi võimalusi kui ka tekitas hämmingut; haridus muutis miljonite inimeste vaateid maailmale: sekualiseerumine (ilmalikustamine) · Maailm oli Euroopa keskne · USA ja Jaapanil tuli oma võimust alles tõestada · USA põlvnes Euroopast, Jaapan võttis üle Euroopa saavutusi (Jaapani dekoratiivne ornament aga inspireeris Juugendstiili Euroopas) · Uuelt sajandilt oodati palju, moesõnaks progress · Inimene oli saamaks maailma peremeheks, mitte jumal · Chicagos leiutati pilvelõhkujad · Leidus ka sügavat pessimisti, levis juudivaen siit tulenesid 2. Maailmasõja lätted · Herzl rajas sionistliku liikumise, mis hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide üksikkeelena · Hugo de Vriesi hüpotees geenide olemasolust, geneetika algus · Max Planck pani aluse kvantmehhaanikale
edastamiseks, kohtumiste määramiseks jne. Nimekaardi jätmine daami või härra eramu eesruumi (selleks oli seal eriliselt kujundatud ja kaunistatud alus) võrdus visiidiga ja näitas ühtlasi tähelepanu ning lugupeetavuse astet. Nende hulga järgi otsustati, kas ollakse seltskonna silmis soosingus. Visiitkaartide puudumine ühel päeval tähendas kohvrite pakkimist maapakku minekuks. Tänapäeval on paljudel inimestel isiklik visiitkaart. Veel enne Teist maailmasõda nimetati kaardikest nimekaardiks. Visiitkaart iseloomustab selle omanikku, on hea abiline kontaktandmete vahetamisel. Isiku ametialase ja ühiskondliku positsiooni alusel tellitakse endale visiit- või nimekaart. Visiitkaardi traditsiooniline suurus on 9 × 5 cm. Kõigepealt tehakse endale selgeks, kus ja miks visiitkaarte tarvitatakse. Tavaliselt vajatakse visiitkaarti ametisuhtluses. Selleks otstarbeks tellitud visiitkaardile märgitakse omaniku täpne ees- ja perekonnanimi,
Autor ise lavastas, pani paika tantsud ja oli alguses ka näitleja. Näitekirjanduse alged on juba vanades rituaalsetes lauludes ( pulma- ja leinalaulud). Dionysose auks korrald. Pidustustel - dionüüsiatel hakati etendama miimilisi mänge koos maskeerimisega, Dionüüsiatest on välja arenenud karnevalid. Ateena lähendal tekkis kultuslik draama - ainult väljavalitutele salajased jumalateenistused, kus etendati jumalanna Demeteri röövimist allmaa poolt. Aristoteles on väitnud, et tragöödia on tekkinud ditürambidest (jumala aux lauldav kiidulaul) koorist eraldub eeslaulja, kes deklameerib (eeslaulja-koori kordamööda laulminealgeline dialoog). Etendati jumala sündi, kannatusi, surma, ülestõusmist. Hiljem lisanduvad müütide lood. Kreekas tekib 2 näideniliiki: tragöödia ja komöödia. Tragöödia lõpus pidi olema saatiirdraama, mis pidi pärast kurba näidendit inimestel tuju heaks tegema. Teater oma mütoloogilisema sisuga tekkis 6 saj. eKr.
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad ja nende retked 1.4Ees
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, avalik haldus. Politoloogid ta
püüab fikseerida looduse mööduvaid ilmeid. Kuid loodus ning inimesed ei ole tema kunstis vaid ettekäändeks, Degas` maalides on tähtis ka sisuline külg. Eeskujudeks on Degas`le Courbet, Manet` ja jaapani värviline puulõige. Jaapani kunsti mõjusid on näha Degas` kompositsioonikäsitluse ja ebahariliku perspektiivikäsitluse juure. Oma piltide ainese valis ta moodsa suurlinna elust. Kõikides töödes esineb Degas pessimistliku ja külmalt kritiseeriva vaatlejana. Haarava elulisuse ja tõetruudusega kujutab ta lauljannade groteskseid poose, tegelaste inetuid ilmeid jne. Naine Degas` kunstis pole võluv meeleline olend nagu Renoir`i maalides; Degas näitab teda triviaalsetes poosides proosalisi toiminguid sooritamas – pesemas, riietumas, minkimas jne.
mentaliteediga olid need kellest hiljem said sürrealistid Breton, psühhoanalüüsile tuginev. See võitlus lõppes Bretoni võiduga ja Tzara kaotas. Korraldati isegi sümboolne dada matus ) KURT SCHWITTERS Elas saksamaal; visuaalne kaos, kuhjamine, kleepimine Natuuri ja looduse taolisus, enese jõuga tekkimine. Tegevus samuti anarhistlik / irooniline Berliin pärast I maailmasõda lüüasaanud linn, äärmuslikud meeleolud, kommunistside mässukatse jne ääretult ärev olukord, enamik dada tegelastest seal toetas pigem bolsevikke (üldiselt dadal poliitiline suunitlus puudus, va berliinis) Giorgio de Chirico Metafüüsiline kunst pole seotud dada mässumeelsusega. Enne sõda oli Itaalias kuum teema futurism, sõda sokeeris ka futuriste osa muutusid selle pooldajaiks ja hiljem ka mussolini pooldajaiks sõda kui tehnika triumf
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
