Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mida tähendab vabakasvatus?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vabakasvatus, mõistega, kasvatamatus, millegipärast, tähelepanuta, käsud, keelud, karistamine, tunnetama, piire, temalt, oodatakse, avastada, tulema, saades, tegude, unarusse, lollused, tütarlaps, laenabseaduste vajadust. Lapsed on saanud palju rohkem vabadust kui vanemas põlves. Kasvatusi on suurepäraseid ja väga halbu. Kasvatusi on palju nagu Maal inimesi ja nende nägemusi kasvatusest. Kuid kõigil kasvatustel on üks sarnane joon – “kontroll”. Samas uurime ka millised oleksid kasutavad karistusmeetemed ja kuids tuleks last kiita. 1. KAVATUSMEETODID Kasvatuses on tegelikult kasutusel neli kasvatusmeetodit, vabakasvatus, mittesekkuv kasvatus, autoriteedi- põhine kasvatus ja autoritaarne kasvatus. Need kõik erinevad teineteistest väga, ühel juhul antakse lastele suurt vabadust ja teha mida vaid soovitakse, samas kui teine pool neist hoiab lapsed kindla kontrolli all oma reeglite ja normidega. 1.1 Vabakasvatus Vabakasvatus on mõiste, mis sai tuntuks eriti tänu Summerhill-kooli (Ühendkuningriigid, asut 1921) asutajale ja kauaaegsele juhatajale Alexander Neill`ile (1883-1973)
Lapsel tekivad puudujäägid kiindumisvõimes, tunnetuses, emotsionaalses ja sotsiaalses arengus. Vabakasvatus- See on kasvatusvorm, kus täiskasvanud ja lapsed kasvavad koos võrdsetel alustel ja kokkulepete pinnal, vabana võimust ja manipulatsioonist. Selle kasvatuse põhimõtteks on, et lapsed jäetakse rahule, aga neid ei jäeta üksi. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus laps hakkan iseenesest jäljendama vanemaid. Vabakasvatus kui meetod annab otsustus – ja vastutusõiguse lapsele, kuid ei anna vabadust teda kasvatavale täiskasvanule. Vabakasvatuse probleemid: Vabakasvatuses üles kasvanud lastest võivad hiljem kujuneda pätid, narkarid, hasartmängusõltlased, vargad või kes iganes elu hammasrataste vahele jäänud. Kõik tänu sellele, et neid puudub tunnetus, kus maal on piir ning mida tohib ja mida mitte. Vabakasvatus pole vabandus!
1. Kui vanemad väljendavad lapse suhtes hoolivust, armastust, tähelepanelikkust ning jätavad lapsele ka iseseisvat otsustamisruumi, kujuneb sellest lapsest suure tõenäosusega tasakaalus hingeeluga, normaalse enesehinnanguga persoon. 4 2. Mõnes peres võib lapse ja vanemate suhteid iseloomustada suur tundeküllane, hingeline lähedus ning vanema-armastust väljendab nii-öelda vabakasvatus, kõikelubavus, vähene kontroll ja piiride puudumine. Selline kasvatusstiil paneb küll aluse lapse suhteliselt kõrgele enesehinnangule, mis aga edaspidises elus võib osutuda veidi ebavõrdseks, sest enamasti maailm ei ole tingimusteta armastav ja kõikelubav nii nagu lapsevanemad seda võivad olla. 3. Kolmas võimalik perekeskkond on järgmine: lapse ja vanemate suhteid ei saa
Laias laastus võiks eristada nelja vanemlikku stiili ning vastavalt ka mõjusid, alljärgnevalt lühiülevaade neist. 1. Kui vanemad väljendavad lapse suhtes hoolivust, armastust, tähelepanelikkust ning jätavad lapsele ka iseseisvat otsustamisruumi, kujuneb sellest lapsest suure tõenäosusega tasakaalus hingeeluga, normaalse enesehinnanguga persoon. 2. Mõnes peres võib lapse ja vanemate suhteid iseloomustada suur emotsionaalne, hingeline lähedus ning vanema-armastust väljendab n.ö. vabakasvatus, kõikelubavus, vähene kontroll ja piiride puudumine. Selline kasvatusstiil paneb küll aluse lapse suhteliselt kõrgele 14 enesehinnangule, mis aga edaspidises elus võib osutuda veidi ebaadekvaatseks, sest enamasti maailm ei ole tingimusteta armastav ja kõikelubav nii nagu lapsevanemad seda võivad olla. 3. Kolmas võimalik perekeskkond on järgmine: lapse ja vanemate suhteid ei saa emotsionaalses
jätkub Alice Milleri raamatus küllaga. Näiteks kirjutab ta, et hästikasvatatud inimese tragöödia on selles, et ta ei tea, mida talle lapsepõlves tehti, kuna tal ei lubatud seda märgata, ja nii ei märka ta ka seda, mida ise oma lastele teeb. Elava allasurumiseks seavad lapsevanemad lõkse, valetavad, kavaldavad, varjavad, manipuleerivad, hirmutavad, jätavad ilma armastusest, isoleerivad, umbusaldavad, alandavad, jätavad tähelepanuta, pilkavad, häbistavad, kasutavad vägivalda. (Miller 2007) Alice Miller ei hoia oma sulge tagasi, näitamaks lapse lootusetult allasurutud positsiooni oma vanemate meelevalla all. Me ei tohiks aga unustada, et tema eriala viis ta kokku hingelt räsitud ja haigete lastega. Kas annab see õigustuse rääkida kõigi laste ja lastevanemate nimel? Informaalne kool ja mustad kirjutised Mustad kirjutised on Cambridgei ja Oxfordi kirjandusteadlaste kriitilised kirjutised sellest,
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
SISSEJUHATUS Rosseau pedagoogilised mõjustused ulatuvad meie ajani. Tema vaade peitub tema lipukirjas: ,,Tagasi looduse juurde". Ta nõudis kultuuri tervendamist ja noorendamist, inimese vabastamist ahelatest, mis osutusid talle võimatuks. Ta tegi kultuuri küsitavaks, et seda hiljem päästa ja värsketest allikatest lasta ammutada uusi sihte. Vananeva ja kõduneva asemele tõusis paratamatu edusammuvajaduste värske loomisrõõm, surnud ja tarretunud asemele astus arenemisjanune inimloomuse lakkamatu noorusvärskus ja hingelisus, välispidisuse ja ühekülgse mõistusehariduse asemele tundliku südame tungiv keel, kunstliku asemele loomulikkus. Kuid kogu tööst käib läbi punase joonena armastus lapse vastu. ,,Ei tunta lapseiga ja seepärast satutakse valeteedele... Lapses otsitakse ikka meest, ei teata aga, mis on laps enne, kui ta saab meheks. Õppige oma lapsi paremini tundma, sest tõepoolest teie ei tunne neid. Kui teie loete seda raamatut selles mõttes, siis arvan ma,
"vägivald" tihti süno- Silmapaistvalt agressiivse ja kriminaalse taustaga lapsed käituvad selliselt ka Agressiivsus tähendab pealetükkivust, löögivalmidust. See- nüümidena. täiskasvanuna. Kahel kolmandikul kriminaalse ja asotsiaalse taustaga ga ei ole tegemist algselt täiesti negatiivse mõistega. Täna- noortest esines psühhiaatrilisi probleeme juba 13-aastaselt (Schmidt, 1998). päeval mõistetakse aga agressiivsuse all käitumist, mis on Seega on enamik kriminaalsete täiskasvanute käitumishälbeid alguse suunatud kellegi kahjustamisele.
2 Väikelapseiga Väikelapse eas jätkub hüperaktiivset last piltlikult öeldes igale poole. Ta ärkab hommikul vara, uut päeva tervitades, kuigi eilne uinumine venis võibolla hilisele õhtutunnile. Peale ärkamist on ta kohe valmis tegutsema. Pisut tunneb ehk huvi oma mänguasjade vastu, kuid tavaliselt kipub laps võtma neid asju, mida võtta ei lubata. Kõige enam köidavad nägemisulatuses olevad esemed- asugu need põrandal või kapi otsas. Täiskasvanu korraldused või keelud ei mõju sageli üldse- laps ei pane neid tähelegi. Kui ta hetkeks kuuletubki, on need mõne aja pärast ununenud. Impulsiivsena tormab laps õues mängides samamoodi jooksujalu maailma uurima, arvestamata ohte, mis teda tabada võivad. Liikumise kohmakuse tõttu võib laps sageli komistada ja kukkuda. Õues mängivaid lapsi nähes, ei jää ta nende mängu vaatama, vaid tormab kohe mõtlematult keset mängu.
aitavad last kõige enam. Lisaks tekitavad negatiivsed sõnumid lastes tõrksust. Nad lõpetavad vanematega rääkimise ning mõistavad et on tunduvalt mugavam hoida oma tunded ja probleemid endale. Heakskiitev keel seevastu muudab lasped avatuks, annab neile vabaduse oma tundeid ja probleeme jagada. Õppinud sõnade abil oma heakskiitu väljendama, on vanemad omandanud töövehndi, millel võib olla tohutu mõju. Nad saavad olla lapsele toeks, kui too õpib ennast austama ja oma väärtusi tunnetama. Nad võivad kergendada tema kaasasündinud võimete väljaarenemist ja kasutuselevõttu. Nad võivad kiirendada tema liikumist iseseisvuse poole. Nad saavad aidata tal õppida, kuidas lahendada elus ette 6 tulevaid probleeme; samuti võivad nad anda talle jõudu, et toime tulla lapsepõlve ja noorukiea pettumuste ja valuga.
sotsiaaltöötajaid. 1.2.10 Lapse sotsiaalsete õiguste piiramine Lapse sotsiaalseid õigusi tohi piirata vaid seaduslikel alustel ja last arvestavalt. Laps on samamoodi tahtelt vaba indiviid nagu täiskasvanud. Sellepärast ei tohi tema sotsiaalseid õigusi ilma veenva vajaduseta ka piirata. 1.3 Laste kehaline väärkohtlemine Sotsiaalministeerium on ette valmistamas lastekaitseseaduse parandust, millega sätestataks selgelt, et laste kehaline karistamine on keelatud . Ministeerium kavatseb seadust täiendada järgmiselt: keelatud on lapse alavääristamine, hirmutamine ja kehaline karistamine ning karistamine viisil, mis valmistab talle piina või ohustab tema vaimset, emotsionaalset või füüsilist tervist. Nimetatud eelnõu on leidnud palju kajastamist ja erinevaid diskussioone nii erinevate spetsialistide kui ka lapsevanemate seas. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas rõhutas, et lapse löömine pole ka praegu aktsepteeritav ning
*Tasakaalustunud last ei ole vaja suunata puhkama. *Teisi austama õpib inimene, kellest on lugu peetud, kellega on arvestatud. Last tõeliselt armastav täiskasvanu suhtub lapsesse kui kaaslasesse, kelle vajadusi tasub tundma õppida ja arvestada, ta ei suru oma tahet kunagi peale. *1,5 - 2-aastane laps on kuulekas siis, kui ise tahab, st vahel kuulekas, vahel mitte. Ta katsetab sotsiaalset suhtlemist, vahel ka täiskasvanu kannatust proovile pannes.Laps vajab kindlaid piire, selget vahet keelatu ja lubatu vahel. Ainsaks nõudeks täiskasvanule on, et last ei keelataks seal, kus ta maailma avastab ja otse vajab eksperimenteerimist. Kapriisidega toime tulev täiskasvanu on lapsele kasvamises tõeliselt toeks. Sihilikult pahatahtlik 2 - 3-aastane laps ei ole. *Füüsiline kontakt maandab pingeid. *Mida enam täiskasvanu ehmatab või lapse hädast segadusse satub, seda vähem on temast lapsele tuge.
· küllastumine negatiivne korduv praktika. · üleparandamine meetod jaguneb kaheks: (1) taastamine ja parandamine; (2) positiivseks praktikaks (kohase käitumise kordamine. Eesmärgiks on esimesel juhul õpetada vastutama enda rikkumiste eest ja sellele eelnenud olukorda taastama ning teisel juhul aktsepteeritud käitumise kinnistamine. · süstemaatiline desenisbiliseerimine - · karistamine karistamine ei tohiks olla peamine kasvatusmeetod ja peamine sekkumismeetod. Viis põhjust, miks karistamisel (füüsilisel eelkõige) pole mõtet: (1) karistamise tagajärgi ei saa ette aimata. Laps võib karistusele reageerida ettearvamatult. (2) karistamine tekitab lapsel alandust, 14
hälbega. See tekib näiteks sel juhul, kui vanemad seavad lapsele kogu aeg liiga kõrgeid eesmärke, arvustavad teda ning iga kordaminekuga seotud elamuse puhul annavad talle mõista, et ta oleks olnud võimeline ka enamaks. Kui aga pinge hoopis puudub ning ideaalmina ja tõeline minakuvand langevad ühte, siis on tegemist nartsissistliku iseloomuhälbega. Inimene kujutleb, et tal on kõik need omadused, mida ta ihaldab. Haiglane eneseimetleja pole võimeline oma süüd tunnetama. Süütunnetuse võime on sedavõrd keskne tundemärk, et eristada lapsi, kes ehmuvad mõtlematust agressiivsusest ja tunnevad hirmu oma teo tagajärgede pärast, nendest tõelise iseloomuhälbega lastest, kes igasugusesse vestluskatsesse suhtuvad rahuliku ükskõiksusega ja kellega õpetaja ei leia vähimatki kontakti. Süütunde puudumine vihjab, et hälve on suur. TÄISKASVANUIGA 20. 29 ELUAASTAD "saavad täiskasvanuks" Füüsilineareng: - füüsilise tervise tipp
Nt 16-a noormees. ,,Pead ise triiksärgid triikima", aga talle pole õpetatud varem triikimist. Kust ta seda oskama peaks? 6. Väsimus. Eriti päeva lõpus. Igavusest väsimine, võimetele mittevastavad rasked tööd. Lapsed on väsinud hommikuti, peale söögivahetundi. Nädalapäevade lõikes tõuseb esmaspäevast neljapäevani. Õppepäev viimastes tundides väsinud. Distsipliini on kahesugust: 1. Kontroll pealesunnitud allumise abil ja karistamine. 2. Enesekontrolli korrigeeriv ja tugevdav kasvatus. Teatud määral kasutatakse mõlemat. Arenguliselt nii. Väiksel lapsel rohkem 1. Puberteedieas peaks 1 ja 2 võrdsed olema ja 2 järjest suurenema. 6 Struktuur peab klassiruumis olema. - Kindlad ja selged reeglid. Välja töötada koos lastega. Reeglid peaksid olema positiivse sisuga. ,,Ära jookse! " EI! ,,Jaluta!"
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
2. aste- turvalisusvajadus: vajadus tunda end kindlalt ja turvaliselt; 3. aste- armastus- ja ühtekuuluvusvajadus: vajadus tegutseda koos teistega ja kuuluda kellelegi; 4. aste- sotsiaalse tunnustuse vajadus: vajadus tegutseda tulemusrikkalt ja saada tunnustust; 5. aste- intellektuaalsed, esteetilised, eneseaktualiseerimise vajadus: vajadus uurida, teada, vajadus luua, oma oskuste arendamine. (Sõerd 1992:49) Enda vajaduste rahuldamisel jäävad lapsed tihtipeale tähelepanuta. Kuidas saab laps jõuda kõrgemate astmete vajaduste rahuldamiseni, kui näiteks lapsel on nälg või armastuse puudus? Lapsed vajavad täiskasvanu tihedas päevaplaanis tähelepanu. Näiteks tahavad nad oma õnnestunud tööde eest kiitust ja vanemate uhkusetunnet. Kui aga vanemad väljendavad ükskõiksust või ärritatust, tekitab see lapses segadust. Laps, kes peab korduvalt ebaadekvaatset reaktsiooni taluma, kaotab uhkustunde oma saavutuste üle ja entusiasmi. (Chazan, 2001:18)
3 Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid Terve mõistus Inimesed selgitavad, tõlgendavad ja hindavad olukordi. Nad on aja jooksul talletanud mällu mitmesuguseid teadmisi ning vestluse vahendavad neid üksteisele. Samuti loovad nad oma kogemusi ja mujalt hangitud teavet kokku põimides uusi teadmisi ja kujundavad nii kindlaid arusaamu. Uskumused Selle mõistega viidatakse tõigale, et tõlgendame maailma enamasti traditsiooniliste teadmiste ja kogemuste valguses. Uskumused on inimeste ja ühiskonna kultuuris domineerivad arusaamad, mis on oma olemuselt kas mõistuspärased või emotsionaalsed ja teadmiste vahel võib tõmmata selge piiri. Teadmiste oluline on tõele vastavus, mis ongi nende mõistete eristamises otsustav. Uskumisega kaasneb sageli teatud veendumus selle tõele vastavusest, aga esitaja pole selles kindel.
PEDA SUHTLEMINE Termin "pedagoogiline suhtlemine" ei tähenda, nagu oleks see mingi eriline suhtlemise liik. Termin "pedagoogiline suhtlemine" tähistab suhtlemise iseärasusi pedagoogi töös. Õpetaja suhtlemisoskused ,,ei maksa midagi" kui õpetajal puudub n. hooliv hoiak õpilas(t)e suhetes ja hoiak õpilasse kui subjekti. Suhtlemine koosneb: Tajust (pertseptsioon) - kuidas teis(t)i tajutakse. Kommunikatsioonist - info vahetus. Interaktsioonist - vastastikune mõjutamine suhtlemise käigus. Suhtlemiskompetentsuse määratlemisel on üheks sagedamini märgitud karakteristikuks kohanemisvõime, mis kujutab endast käitumuslikku paindlikkust: oskust situatsioonile adekvaatselt reageerida ning see tähendab kohanemisvõimet nii füüsilises kui sotsiaalses kontekstis. Suhtlemiskompetentsus eeldab: Teadmisi suhtlemisest, Suhtlemisoskusi, Motiveeritust. Suhtlemisoskused terminina tähistavad tavaliselt teatud komplekssete oskuste valdamist indi
millest esimesed kolm on universaalsed ehk esinevad kõigil, neljas ainult arenenud tööstusühiskondades: 1. sensomotoorne – imikueas, tekib ettekujutus tegelikest objektidest, oskus tegutseda ◦ algselt ei saa laps aru sellest, mida tajub ja pole võimeline objekte ajas ja ruumis säilitama, kui midagi ei ole, siis see kadus ◦ 6 alastaadiumi käigus õpib laps objekte tunnetama ja kasutama (vt tabelit slaidilt) 2. operatsioonide-eelne – koolieelik, ettekujutus ka sümbolitest ja omadustest ◦ laps suudab tegevusest mõtelda ja neid ette planeerida, kuid mõtlemine pole veel täielikult loogiline, nt laps teab, et tal on vanem vend, kuid ei oska öelda, et ta vennal on noorem õde ◦ ülesannete lahendamisel keskendutakse ainult probleemi kõige silmatorkavamale
Tekivad mingisugused kaitsemehhanismid ja see algne tung ei ole enam nii tugev. See ei ole mitte ainult inimesele omane, vaid see on selline elusloodusele omane üldine tunnus või omadus. See on tung kasvada, laieneda ja areneda. Inimloomuse puhul võtab see täiestumise ja eneseteostuse vormi. ROGERS Peetakse 20. sajandi üheks psühholoogia klassikuks. Tema õpetus, mille ta lõi on kasvanud ka väljapoole psühholoogia piire. See on mõjutanud pedagoogika ideid ja juhtimisteeoriat. Ta kasvas väga religioosses peres ning lapsepõlves oli Carl Rogers üksildane. Kompensatsiooniks sellele, et ta ei saanud eakaaslastega suhelda, sukeldus ta õppimisse. Tal oli tunne, et ta ei leia kohta inimeste maailmas. Humanistlikus koolkonnas kasutatakse sellist mõistet nagu elujõud ja eneseteostuse tendents. Arvatakse, et see on elusorganismi sisse kodeeritud. See on soov realiseerida oma potentsiaal.
Teoreetiliselt peaksite te nüüd tantsima hakkama. Praktikas võtab koosliikumise õppimine ilmselt veidi aega. Alustage edasi-tagasi kõndimisest, seejärel harjutage samme kõrvale. Kui see tundub liiga raske, võite lapse alati sülle võtta ja niimoodi tantsida. KÕNNIME NAGU EGIPTLANE Tantsimiseks tuleb tunnetada oma keha, aga samuti suuta liigutustega väljendada muusika rütmi ja meeleolu. See lihtne ja lõbus tegevus õhutab lapsi oma liigutusi tunnetama. mida teha Julgustage lapsi muusika saatel erinevalt kõndima ja liikuma, näiteks konna moodi hüppama, kassi moodi hiilima, ussina vingerdama ning isegi egiptlase moodi kõndima, kui ta oskab! Siin sobivad igasugused liigutused laske tal liigutada end muusika rütmis nii veidral viisil kui ta vähegi tahab. Hiljem võib laps välja mõelda, keda ta imiteerib ja teie peate ära arvama, kellega on siis tegu. TEE NAGU MINA!
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Levinson Inime Mehaaniline metamudel-
Pole vahet kes oleme või missugused on meie huvid, igaühe jaoks leidub alati mõni saade ning tõeliste inimestega suhtlemine on asendunud kujuteldava sidemega ekraanil tegutsevate kujudega. Leebe kasvatus Inimesed, kes kasvasid üles leebe kasvatusega, kellele ülearu järele anti ning kelle suhtes rakendati pehmeid kasvatusmeetodeid on tähendanud, et nad: · Ei saanud aru, millal on küllalt · Omasid nõrku sotsiaalseid ja isiklikke piire 7 · Olid vastutustundetud · Mõistsid valesti oma õigusi · Usuksid ja tegutsesid maailma nabana, olid peres domineerivad · Nende vanemad ei oodanud, et nad täidaksid kohustusi · Nad ei pidanud õppima neid oskusi, mida teised lapsed · Reeglid puudusid täielikult · Vanemad andsid liiga palju vabadusi
( Robert L. Powers2008). 2.3. Kuidas hoida lastega häid suhteid ? Kõik vanemad teavad, et pole kerge lastega suhelda ning alati aru saada, mida nad vajavad või tahavad. Sellest tulenevad ka probleemid lastega. Et suhted lastega ei oleks vaenulikud ja halvad tuleb alati lastega rääkida rahulikult ja arvestada ka nende arvamustega. Laste jaoks on väga tähtis, et nende arvamust kuulatakse ja võetakse ka kuulda. Kindlasti üks suureimaks probleemide tekitajaks on laste karistamine. Kõik lapsevanemad on pidanud kunagi oma lapsi karistama olgu see siis väikse pahanduse eest või koolis saadud halva hinde eest. Sageli paljud vanemad jätavad karistamise üldse ära kuna nad ei soovi probleeme lastega. .(Robert L. Powers. 2008). See on aga vale tegu kuna karistamine on vajalik, et nad ikka aru saaks, kui nad on midagi valesti teinud ja laste pahameel kestab ainult väga vähe aega, peagi on asi unustatud. Hea viis heade suhete hoidmiseks on ka pidev lastega tegelemine
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja kõrvalainega EKL-2kõ Laste Mõtlemine REFERAAT Koostaja: Kadri Kivirand Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2008 SISUKORD Tallinna Ülikool......................................................................................................................... 1 SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1 LASTE MÕTLEMINE............................................................................................................ 5 1.1 Beebide ja väikelaste mõtlemine.........................................................................
Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate laste puhul aga nt abstrak
inimestest. STRESS! Selle üle kurdavad palju firmajuhte ja ka madalamal postil töötavaid inimesi. Kui neil on lapsed, siis on ju paratamatu, et ka nemad, tahtes oma vanematega sarnaned, riputavad endale külge "suurte" probleeme iseloomustavaid sildikesi. Tulgem tagasi kooli juurde. Ajakirjandus on mõnest koolist maalinud vägagi tumeda pildi, toetudes tunnistustele, et toimub füüsiline karistamine õpetajate poolt jne. Need on kinnitatud faktid. Seega tuleb tõdeda, et kohati on koolistressiteema vägagi kohane. Osa inimloomust paremini tundvaid õpetajaid on isegi sosistanud, et õpetavad lapsi, kellest võib mingil hetkel saada kindel suitsiidik. Kuidas siis ikkagi on? Ühest vastust teemas püstitatud küsimusele ju pole? Koolistressist räägitakse igal pool. Aga kui tõsiselt siiski seda võtta? Ja kui uskuda õpilaste kaebusi
Uuris hüsteeriad ja neuroose. Võttis kasutusele alateadvuslikud meetodid, mille abil probleemi juurde pääseda. Rääkis kolmest tungist: sugutung, eluinstinkt, fanaatus ehk surmatung. Igal indiviidil on kindel hulk energiat, mis nendele tungidele jõudu annab. Struktuurne isiksuseteooria (tõlkinud ainult Jüri Allik): * ID - "tema" * EGO - "mina" * SUPEREGO - "ülimina" Superego sisaldab internaliseeritud väärtuseid, mis on kui isiku kohtumõistjad. Normid, keelud, käsud, eeskujud, väärtused, põhimõtted. Ülimina on ülimoraalne. Ego ehk mina, tegutsemine reaalsuse printsiibil, reguleerib kohanemist. Id ehk tema, instinkte teeniv osa, allub mõnuprintsiibile. See on psüühika osa, millest inimene ise teadlik ei ole. Irratsionaalsed alateadvuslikud impulsid, mis on oma olemuselt füsioloogilised. Kui ego üritab olla moraalne ja superego on ülimoraalne, siis id on amoraalne. Psühhoseksuaalsed arenguastmed:
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merilin Võikar KESKKOND LAPSE ARENGU MÕJUTAJANA ASENDUSPERES Diplomitöö Juhendaja: Magister Gerta Sooserv Tallinn 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1 LAPSE KASVUKESKKOND......................................................................................... 5 1. 1.1 Kodu........................................................................................................................ 5 2. 1.2 Erinevad asenduspere liigid..................................................................................... 9 3. Eestkoste........................................................................
laste kognitiivne võimekus piiratud - oluline tema jaoks sünnipärane uudishimu - kui elus edasiviiv jõud - seda saab pidurdada teiste poolt. Tõi sisse mõttearenduse, et kuidas ikkagi õpitakse - reeglitega peab olema ettevaatlik. Õpetamise viisid: Läbi eeskujude ja mudelite, mitte kehtestamise Suuliste korralduste asemel tuleb teha praktilise harjutusi Inimene õpib läbi kogemusi, mitte ainult teooria põhjal. Kiitus ja tunnustus olulised laste jaoks, karistamine on see olukord kui last ei tunnustata. Eneseusku on võimalik kiitusega suurendada. Vastumeelsel asjade tegemisel pole potensiaali. Tema arvab, et inimesel on olemas kõik see, et ennast arendada (peab olema õige kasvatus ja õige suund, kuhu elus liikuda tahetakse) Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) - ema suri sünnitusel ja isa pidas teda süüdlaseks ning keelas tal teiste lastega mängimise ära. 16 aastaselt oli ta hulkur; 30.aastaselt abiellus ja
Millised siis on need vaated ja otsused? Piiranguid kehtestades tuleks olla loominguline: 1. Võimaldada indigodele nende ülemäärasel füüsilisel energial vallandada. Arvestage selle hädavajalikkusega igas olukorras: õpetamisel, piiride paikapanemisel, kodu koristamisel jne. 2. Püüdke nii teha, et Te laseksite lapse võimekusel ja tema tugevatelkülgedel ise piire seada. Ärge lämmatage last. Testige tema võimeid turvalises keskkonnas. 3. Üks tähtsamaid aspekte on see, et Te paluksite lapselt abi piiride paika panekul. Tegelikult on paljud indigod rõõmuga valmis endale täiskasvanu toetusel piire seadma . 4. Lapsi tuleks kohelda kui täiskasvanuid ja võrdväärseid, kuidärge koormake neid sealjuures täiskasvanutelt nõutava vastusega. 5
annaabi.ee 
