100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 42 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-10-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Manuela Si
Õppematerjali autor
muutumatuks. Seadus kehtib aga järgmistel tingimustel: · Populatsioon on väga suur (s.t. selles on väga palju sigivaid isendeid); · kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud s.t. nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest; · mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagedusega uusi mutatsioone; · populatsioon on isoleeritud puudub geenivool (immigratsioon) teistest populatsioonidest; · puudub looduslik valik, s.t. kõik genotüübid on võrdsed kohasusega ehk valikuväärtusega. 3. Mis on mikroevolutsioon? Populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutusi nimetatakse mikroevolutsiooniks. 4. Milline osa on evolutsioonis mutatsioonidel? Kui mutatsioon avaldub, siis võib ta olla indiviidi eluvõime ja sigivuse suhtes kas neutraalne, kahjulik või kasulik. Kui mutatsioon pole dominantselt lekatiivne (s.t. seda
aminohappeid. Katseaparatuur simuleeris keemilise evolutsiooni algseid tingimusi Maal. Varieerides lähteaineid ja energiaallikaid on võimalik saada ka teisi orgaanilisi aineid. • Evolutsiooni tõendid, vastavad teadusharud – teada, kuidas tõestavad evolutsiooni (liikide päritolu ja sugulust) – paleontoloogia, võrdlev anatoomia, molekulaarbioloogia, arengubioloogia/embrüoloogia, biogeograafia, kunstlik valik (selektsioon). Mõisted ja vastavad näited: fossiil, analoogilised ja homoloogilised elundid, vestiigiumid ehk mandunud elundid ehk rudimendid. Mõisted: pseudogeen, ribosüüm, RNA-maailm; fülogenees. PALEONTOLOOGIA- teadus kunagi Maal elanud organismidest. Mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid. Uurib kivistisi. Fossiil- kivistis e iidse eluvormi jäänus. VÕRDLEV ANATOOMIA- mida sarnasemad on võrreldavate liikide ehitus ja elutegevus,
Erinevates tingimustes on kohasemad erinevad aine liigitekkeks. Resurssid on piiratud (toit, elukohavalik) ja suhteliselt püsivad pika aja kestel. 8. Mille poolest erines 19. sajandi lõpul enamlevinud arusaam evolutsioonist Darwini omast? Siis tunnistasid juba kõik, et liigid muutuvad, aga muutumise mehhanism jäi vaieldavaks. Oli kaks leeri saltatsionistid (Huxley, Haeckel, Bateson) ja biomeetrikud (Weldon, Galton, Pearson). Biomeetrikutele sobis looduslik valik, mis toimus populatsioonis pidevalt ja sammhaaval. Statistilised meetodid, et hinnata LV mõju pidevatele tunnustele populatsioonis. Saltatsionistid eitasid LV-d ja arvasid, et muutused pidid toimuma hüppeliselt, kuna vahepealsed vormid ei olnud nende meelest kohased ja LV peaks neid siis elimineerima. Lamarkism oli valdav omandatud tunnused on päritavad, liigid muutuvad, kuid ei jagune ega kao. Primitiivseid liike tekib juurde. Sisemine täiustumistung, sunnib saama järglasi, kes on
areaalide uurimine. Areaal e. levila on biogeograafias mingi taksoni esinemisala (territoorium v. akvatoorium) Maal. Milliseid spetsiifilisi küsimusi uurib biogeograafia? 1) biogeograafiline rajoneerimine Maa territooriumi v. akvatooriumi liigestamine elustiku oluliste erinevuste alusel; 2) küsimus biogeotsönooside geograafilise jaotumise seaduspärasustest. Endla Reintam, 2008/2009 5 Biogeotsönoos on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi) eluta keskkond. Biogeotsönoos on ökosüsteemi erijuht, mille territoriaalse ulatuse määravad taimekoosluse e. fütotsönoosi piirid (V. Sukatsov, 1944). Iga biogeotsönoos on ökosüsteem, kuid kõik ökosüsteemid ei ole biogeotsönoosid. Ökosüsteem 1. (A. Tansley) funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande)
ained, mis imbuvad põhjavette ja nad viiakse/satuvad ka pinnaveekogudesse. Põhjavee keemilised väärtused on halvemad, see tuleneb anorgaanilistest saasteainetest (naftasaadused ja fenoolid). Kirde-Eestis kaevanduste tõttu on põhjavee keemiline seisund halb. Põllumajanduslik veereostus (väetised, loomade sõnniku valesti käitlemine jne). Saaremaal, Hiiumaal ja Lääne-Eestis on looduslik kloriidide hulk probleemiks. Halb keemiline seisund on Eestis mitmetes pinnaveekogumites. Vooluveekogumites fenoolide ja naftasaaduste tõttu. Seisuveekogumis peamiselt fenoolide tõttu. Rannikuveekogumites elavhõbedat elustikus. Orgaanilised jäätmed, nagu heitveed põhjustavad hapnikuvaegust veekogudes, samuti tööstustest vette juhitud termiline vesi soojussaaste.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid