METSAMAJANDUS JA TÖÖSTUS Näitajad metsavarude suuruse hindamiseks: o pindala (%) 48,7% Eesti o puiduvaru (kuupmeeter) o aastane juurdekasv puidul (kuupmeeter/ha) aastas tohib metsa maha võtta nii palju, kui juurde kasvab Peamised metsatüübid NIMETUS RIIK PUUDE NIMETUS AASTANE JUURDEKASV OKASMETS Venemaa, Kuusk, mänd, 12 kuupmeeter/ha Kanada, USA tsuuga, ebatsuuga, nulg, lehis, araukaaria LEHTMETS LõunaRootsi kuni Tamm, pöök, 1020 Uurali mäestik, vaher, kollane kuupmeeter/ha USA, Lääne kask, hikkoripuu, Euroopa ...
Eesti Metsavarud Metsavarude suurust iseloomustatakse metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%) Metsavarude hulka arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmikud: metsamaa pindala ei anna tegelikku ülevaadet puidu hulgast Metsa pindala ühe elaniku kohta on: Euroopas keskmiselt 0,3 ha Eestis 1,3 ha Soomes 4,9 ha Parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru, mida mõõdetakse kuupmeetrites Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu Kõige hinnatumad on: ilusa ja vastupidava puiduga väärispuud (sandlipuu, eebenipuu jt), mis kasvavad troopilistes metsades kõvad lehtpuud (tamm, pöök) laialehistes metsades Rohkem kasutatakse suure levikuga
suurenenud, suurenenud on kalakasvatuse tähtsus ja sisevete tähtsus * Kalavarude vähenemise põhjused: ülepüük, maailmamere reostus *Milliseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi toob kaasa kalavarude vähenemine? sotsiaalne: töökohad kaovad, inimesed töötud majanduslikud: inimesed töötud, vähem kala söögiks, majanduse kahju, kalahind tõuseb METSAMAJANDUS JA TÖÖSTUS *Maailma metsarikkamad riigid: Kanada, Venemaa, Brasiilia Euroopas: Soome, Rootsi, Prantsusmaa *Näitajad metsavarude suuruse hindamiseks: aastane juurdekasv m3/ha, puiduvaru, metsasus *metsatüüpide iseloomustus metsatüüp levik puuliigid iseloomustus Vihmamets Brasiilia, indoneesia, Sekvoia, mahagon, 50 m3/ha, väga palju kongo dv eeben, sandlipuu looma ja taimeliike Leht-ja segamets Kanada, eesti, Pöök, tamm, vaher, Paiknevad
Prantsusmaa. Okasmetsad – P-Ameerikas Suurjärvistust ülal pool, Euraasias – Norra, Soome, Rootsi, Venemaa(pikalt Siberisse) Segametsad – P-Ameerikas Suurjärvistu ümbrus, Euraasias – Rootsi lõuna osa, Eesti, Läti ja siis kitsa ribana Eesti ja Läti juurest Venemaa poole. Lehtmetsad – P-Ameerikas Suurjärvistust all pool väike laik, Euraasia – Prantsusmaa, Saksamaa, Poola ja Ida-Hiina. Vihmametsad – L-Ameerikas Brasiilias, Aafrikas Kongo juures ja Indoneesia Metsavarude suurust iseloomustatakse : Metsamaa pindala (ha), metsasus (%), puiduvaru (m3) aastane juurdekasv pindala kohta (m3 a/ha) ja liigiline koosseis. Aasta jooksu ei tohiks metsa raiuda rohkem, kui on aastane juurdekasv. Metsatööstusklaster – hõlmab metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused. Metsa hooldamine: uue metsa istutamine ja külvamine,kahjuri tõrje ja hooldusraie.
Metsandus · Metsandus on metsaraie, nende ümbertöötlemine ja müük tulu saamise eesmärgil · Puu kasvamise piiravaks teguriks on niiskus · Mets on taastuv loodusvara · Taastumisaeg 80-100 aastat(hooldamisega 60-70) · Metsavarusid hinnatakse o Metsamaa pindala ha o Metsasus % o Puiduvaru m3 (annab parima ülevaate metsavarude suurusest) · Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada · Puuliigid o Väärispuud-sandlipuu, eebenipuu, punane puu, raudpuu, tekapuu o Kõvad lehtpuud-tamm, pöök o Tarbeokaspuud-kuusk, mänd lehis o Väheväärtuslikud lehtpuud-kask, haab, paju, lepp o Erikasutusega puud-hevea ehk kautsukipuu, korgipuu, datlipalm jt · Reegel: metsaraie=aastane juurdekasv · Metsatüübid:
Metsandus Metsade majandamise põhinõue on see, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Metsade tähtsus, kasutus Puiduvaru tööstusele ja kütteks Seened, marjad, ulukid Elupaik loomadele ja taimedele Hapniku tootja, õhu puhastaja Puhkekeskkond LK ja teadustöö Niiskusreziimi ühtlustaja, tuuletakistuseks Metsavarude mõõtmine ja hindamine · Metsade pindala km2, ha · Metsasus % Maailmas 27% katud metsaga · Puiduvaru m3, tm · Aastane juurdekasv tm/ha kohta aastas · Liigiline koosseis Liik, kasutusala tüüp · Agraarajastu Algas metsade massiline hävitamine kütteks, põllumaaks, ehituseks, metallisulatuseks · Tööstusajastu Suur kasutus tingis vajaduse kaitseks ja hakati metsa istutama
Erasektori ja valitsuse koostöö, tugevtööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsiooni ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused on aidanud Jaapanil pärast teist Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivatetööstusriikide hulgas. Majandusharud Põllumajandus ja metsandus- Jaapan on üks suuremaid põllumajandussaadusete importijaid maailmas. Metsandus mängib Jaapani majanduses tähtsat rolli, kuna aga Jaapan on saareriik, siis tuleb pidevalt hoolitseda metsavarude taastamise eest. Kalandus- Kala on jaapanlaste toidulaual riisi järel tähtsuselt teisel kohal, siis on kalanduse riigi üks tähtsamaid majandusharusid. Energeetika- Elektrit toodetakse Jaapanis peamiselt soojuselektrijaamades ja aatomielektrijaamades. Töötlev tööstus- Jaapan on maailmas nii tootmise mahult kui tehnoloogiliselt tasemelt juhtival kohal terasejavärviliste
1980. aastatel töötati välja ÜRO mereõiguste konventsioon, kuid leping jõustus alles 1994. Selle alusel kuulutati loodusvarad 200 meremiili ulatuses rannikust rannikuriigi esmase kasutusõiguse all olevaiks, ainult avameri jäi kõikidele avatuks. Piiratakse püügipäevade arvu, maksustatakse kalalaevu ja püügivahendeid jne. Eriti ulatuslikult on sellised meetmed kasutusele võetud LääneEuroopas. 4.5 Metsavarud ja metsatüübid Metsavarude suurust iseloomustatakse metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%). Metsavarude hulka arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmik. Parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru, mida mõõdetakse kuupmeetrites. Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada. Metsade majandamisel on oluline arvestada metsa keskmist aastast juurdekasvu (kuupmeeter aastas hektari kohta). Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu. 1
Metsade pindala on arenenud maades suurenenud, arengumaades vähenenud. Maailma metsavarud kahanevad Metsade funktsioonid: 1. Tootlik mets 2. Vee ja mulla kaitseks 3. Loodusliku mitmekesisuse kaitseks 4. Sotsiaalsed eesmärgid 5. Erinevad funktsioonid 6. Muud Metsade liigitus: Tundramets Okasmets Segamets Lehtmets Vahemerelised metsad Savannimetsad Rohtlametsad Vihmametsad Metsatööstus puidu varumine, töötlemine, mitmesuguste puidutoodete valmistamine, paberit, tselluloosi. Metsavarude hindamine: 1. Metsamaa pindala 2. Metsasuse % 3. Puiduvaru 4. Metsa keskmine aastane juurdekasv Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu: 1. Kõige hinnatumad on ilusa vastupidava puiduga väärispuud (sandlipuu, eedenipuu), mis kasvavad troopilistes metsades 2. Kõvad lehtpuud (tamm, pöök) 3. Rohkem kasutatakse suure levikuga okaspuude (kuusk, mänd, lehis) 4
Suurimad kalapüüdjad: Hiina, Island, Norra, Peruu, Jaapan, India 7. Kalavarude vähenemise põhjused. Kalandusega seotud keskkonnaprobleemid. Vähenemise põhjused: suur inimarv, püütakse suuri koguseid, reostus Keskkonnaprobleemid: ökosüsteem võib saada kahjustatud, sest mõni liik võib välja surra 8. Metsandus. Metsa(puidu-)varude hindamine (pindala, metsasus, puiduvaru, arvestuslank, liigiline koosseis). Metsarikkamad riigid maailmas. Metsavarude hindamine: suurust iseloomustatakse metsamaa pindala või metsasusega; parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru; oluline on ka teada liigilist koosseisu kõige hinnatumad on ilusa ja vastupidava puidu väärispuud (sandlipuu, eebenipuu) Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Rootsi, Soome (vt õpikust lk 102 diagrammi) 9. Oskad lühidalt iseloomustada ja kaardil näidata erinevaid metsatüüpe
vajadusest, samuti teatud osa loomakasvatussaaduste vajadusest. Mürkainete ja muude kemikaalide kasutamine on laialt levinud. Teraviljadest kasvatatakse riisi ja nisu, juurviljadest kartuleid, valgeid rediseid ja kapsaid, puuviljadest mandariine, arbuuse ja pirne, koduloomadest lihaveiseid, broilereid, peekonisigu, küllaltki suur on munade ja piima toodang. Metsandus mängib Jaapani majanduses tähtsat rolli, kuna aga Jaapan on saareriik, siis tuleb pidevalt hoolitseda metsavarude taastamise eest. 48% metsast on istutatud mets, millega on kompenseeritud 20. sajandi teisel poolel toimunud metsaraiet. Paraku valiti kogu selle ala metsastamiseks tööstuslik seeder, mis kasvab küll kiiresti, kuid mille kasutusala on väga kitsas. Kõige levinumate puude hulka kuuluvad bambus, seedrid, küpressid, männid, kastanid, pöögid ja kampripuud. Kuna kala on jaapanlaste toidulaual riisi järel tähtsuselt teisel kohal, siis on kalandus riigi üks tähtsamaid majandusharusid
avalikustamine tõi kaasa suure skandaali tarbijaid ei olnud sellest teavitatud. Jaapani põllumehed kasvatavad teraviljadest kasvatatakse riisi ja nisu, juurviljadest kartuleid, valgeid rediseid ja kapsaid, puuviljadest mandariine, arbuuse ja pirne, koduloomadest lihaveiseid, broilereid.Arvukas on munade ja piima toodang. Valdav osa maismaast 68% on metsane ja mägine. Metsandus mängib Jaapani majanduses tähtsat rolli, kuna aga Jaapan on saareriik, siis tuleb pidevalt hoolitseda metsavarude taastamise eest. 48% metsast on istutatud mets, millega on kompenseeritud 20. sajandi teisel poolel toimunud metsaraiet. Paraku valiti kogu selle ala metsastamiseks tööstuslik seeder Jaapani krüptomeeria, mis kasvab küll kiiresti, kuid mille kasutusala on väga kitsas. Säilinud Jaapani metsad paistavad samas silma suure liigirikkusega Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Kõige levinumate puude hulka kuuluvad bambus, seedrid, küpressid, männid, kastanid, pöögid ja
See põhjustab omakorda ka nende varude kahanemist ning lõpptulemusena väheneb üldine väljapüük. Kõigepealt pankrotistuvad väikekalurid. Väljapüügi vähenemine mõjutab tööjõu hõivet teisteski majandussektorites. Ülepüügi kõrval vähendab kalavarusid ka maailmamere reostumine. Suure osa avamere saastatusest põhjustab maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport ja inimtegevus maismaal. Metsamajandus Metsavarud ja nende hindamine - metsavarude suurust iseloomustatakse metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%). Metsavarude hulka arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmikud. Metsa pindala ühe elaniku kohta euroopas on 0,3 ha, eestis 1,3 ja soomes 4,9 ha. Parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru, mõõdetakse kuupmeetrites. Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on venemaa, brasiilia, USA ja kanada. Metsade majandamisel on väga oluline arvestada metsa keskmist aastast juurdekasvu (m3 aastas hektari kohta)
Teraviljadest kasvatatakse riisi ja nisu, juurviljadest kartuleid, valgeid rediseid ja kapsaid, puuviljadest mandariine, arbuuse ja pirne, koduloomadest lihaveiseid, broilereid, peekonisigu, küllaltki suur on munade ja piima toodang. 5. Metsamajandus ja metsatööstus Valdav osa maismaast 68% on metsane ja mägine. Metsandus mängib Jaapani majanduses tähtsat rolli, kuna aga Jaapan on saareriik, siis tuleb pidevalt hoolitseda metsavarude taastamise eest. Säilinud Jaapani metsad paistavad samas silma suure liigirikkusega Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Kõige levinumate puude hulka kuuluvad bambus, seedrid, küpressid, männid, kastanid, pöögid ja kampripuud. 6. Tööstus Jaapani majanduse kasv 20. sajandi teisel poolel põhineb Korea ja Vietnami sõjal. Sõdadega kaasnes vajadus parandada sõjatehnikat ning toota selle varuosi. Sel ajal sai olulise tõuke just töötlev (raske)tööstus
30% mageveest ja 60% vähivastaste ravimite jaoks kasutatavatest taimedest. Vihmametsad endisel kujul tagasi ei kasva või teevad seda kohutavalt aeglaselt, seega asulate, ligipääsmatutesse piirkondadesse teede rajamine on vihmametsade puhul eriti kriitiline teema. 5) Milliste näitajate alusel oleks otstarbekas võrrelda Leedu ja Soome metsavarusid? Põhjenda. Metsamaa pindala (ha) või metsasuse (%) alusel. Parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru, mida mõõdetakse kuupmeetrites, sest metsamaa pindala ei anna täielikku ülevaadest puidu hulgast, kuna metsavarude hulka arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmikud. 6) Milliste näitajate alusel oleks otstarbekas võrrelda Brasiilia ja Kanada metsamajandust? Põhjenda. Metsademajanduse võrdlemisel on oluline arvestada metsade keskmist juurdekasvu (m3/ha kohta). Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu,
Alammõõduliste kalade väljapüük Metsavarud ja metsatüübid Mets on taastuv loodusvara, kuid uuenemine võtab palju aega. Kui metsi õigesti majandada (hooldamine, istutamine, harvendamine, väetamine), on võimalik metsade tootlikkust mitu korda tõsta. Eestis näiteks lühendada 80 100 aastalt 60 70 aastale. Kuidas hinnata metsavarusid? Metsade suurust võib iseloomustada kahel viisil: Metsamaa pindalaga (ha) Metsasusega (%) Metsavarude hulka arvestatakse ka noor mets, võsa ja ka raiesmikud. See aga tähendab, et metsamaa pindala ei anna meile tegelikku ülevaadet puidu hulgast. Näiteks Metsamaa pindala ühe elaniku kohta on Euroopas 0,3 ha, Eestis 1,3 ha ning Soomes 4,9 ha. Parema ülevaate saame metsavarude suurustest kui vaatame puiduvaru. Seda mõõdetakse kuupmeetrites. Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada.
· Köögiviljad : tomat ,kurk ,hernes ,uba. · Aiandus : viljapuud ,marjapõõsad ,tsitrulised ja muud istandused · Veised : piimakari ,lihakari ,tööloomad. · Sead · Lambad : lihalambad ,villalambad. · Liinud. · Karusloomad. · Muud loomad : hobused ,põhjapõdrad ,kaamelid ,kitsed jne. · Siidiussikasvatus. · Mesindus Kalapäägi säilitamiseks on pandud püügikvoodid. Metsavarud · Taastuv loodusvara. · Metsavarude hindamine on keerukas. Kuidas neid hinnata ? 1. Pindala järg (Riigi metsasus); ei saa head ülevaadet, võib olla võsa, väheväärtuslik puit. 2. Juurdekasvu põhjal, kui palju juurdekasvuga tuleb(?) ;ei anna täpset teavet selle kohta. 3. Puidu varu järgi (meeter kuubis, tihumeeter); see on juba täpne. 4. Puidu väärtuse järgi (väärispuit, kõva lehtpuit, tarbepuit).
merepõhjast; laevad põhjustavad võõrliikide sissetungi; mere põhjas keemiarelvad, mürsud ja radioaktiivsed jäätmed. Suurimad kalapüüdjad- Jaapan, Hiina, Indoneesia, Venemaa. Kalapüügi õiguste müüjad- LAV, Argentiina, Angooda, Namiibia, USA, Kanada, Vaikse ookeani saared. Kalajahu eksport- Tsiili, Peruu. Toidukala eksport- Islamimaad. Toidukala import- Põhjariigid. Kalakasvatajad- Ida-Aasia, Norra, USA, Tsiili. Metsavarude iseloomustavad näitajad: metsa pindala %, puiduvaru m³-s, puidu aastane juurdekasv ühel hektaril m³-s. Puude grupid: väärispuud, kõvad lehtpuud (tamm, pöök), okaspuud (tarbepuit ehitusmaterjaliks ja mööbliks), vähe väärtuslikud puud (haab, lepp), erikasutusega puud. Metsamajandus- majandusharu, mis tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandamisega. Metsatööstus- metsa langetamine, puidutööstus. Ekvatoriaalne vihmamets: Brasiilias, Kongos, Indoneesias
· Suurima metsamaa toodang: pindalaga riigid: Hiina Venemaa Brasiilia Brasiilia Etioopia Kanada Indoneesia USA · Euroopas · ümarpuidu toodang: Rootsi USA Soome Kanada Prantsusmaa Venemaa Brasiilia · paberipuu: USA · Metsavarude suurust hinnatakse: metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%); puiduvaruga (m³); metsa keskmise aastase juurdekasvuga (m³/ha aastas); · parasvöötme metsades 1-10 m³/ha; · ekvatoriaalsetes vihmametsades kuni 50 m³/ha; metsade liigilise koosseisuga. · Metsatööstus tegeleb: puidu varumisega, puidu töötlemisega, puittoodete valmistamisega, paberi ja tselluloosi tootmisega.
merelahtedes või sumpades. Maailma kalavarud vähenevad - 70% kalaliikudest kannatavad ülepüügi all. - Ülepüük on põhjustatud tehnoloogia kiirest arengust. - Võrkudesse satuvad ka need kalad, mida püüda ei tahetagi. - Traatvõrkude vedamine üle merepõhjaalade kahjustab kalade peamisi toidu- ja elupaiku. - Maailmamere reostumine - Maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport, inimtegevus maismaal. METSAVARUD JA METSATÜÜBID Metsavarude suurust iseloomustatakse: - Pindala (ha) - Metsasus (%) - Puiduvaru (m3/ tihumeeter) - Metsa juurdekasv (m3/aastas/ha) - Metsa liigiline koosseis Metsatüübid: 1. Ekvatoriaalsed vihmametsad Brasiilia, Indoneesia ... - Puuliigid: Viigipuu, eebenipuu, mahagon, roosipuu Suur juurdekasv (kuni 50 m3/ha aastas), pindala väheneb raie tõttu. 2. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud Keenia, Tansaania ... - Puuliigid: Akaatsia,
teraviljatalud. (VÄÄR) B. Erosiooni vältimiseks kasutatakse põllumajanduses võimalikult vähe kunstväetisi ja taimekaitsevahendeid. (VÄÄR) C. Maailma kõige olulisemad kalapüügipiirkonnad on rannikumeredes. (TÕENE) 3. Milliste kultuurtaimede peamised kasvatuspiirkonnad on märgitud kaardile? Kaart 1 : Mais Kaart 2: Kohv 4. Tabelis on esitatud andmed kolme riigi metsavarude ja nende kasutamise kohta. Milline antud riikidest ( A,B või C) kasutab oma varusid kõige otstarbekamalt? Riik A, kuna ta metsasus on kõige suurem (81%) ning riik ekspordi puitu ja puidutooteid rohkem kui valmis materjale (mööbel ja paber). 5.1 Iseloomusta puuvillapõldude paiknemist Usbekistanis. Puuvillapõllud asuvad jõgede kallastel ja ümbrusel. 5.2 Usbekistanis kestab vegetatsiooniperiood kuni 110 päeva. Eestis keskmiselt 170-180. Miks on see Usbekistanis lühem?
11) Suurimad kalapüüdjad: aasias hiina, jaapan, indoneesia, venemaa - oma tarbeks tsiili, peruu kalajahu, export. Euroopa norra, island toidukala, export. suurimad kalakasvatajad: 90% aasias hiina india indoneesia. 10% - norra, usa, tsiili. suurimad kalapüügiõiguste müüjad: Atlandi ookeani lõuna osa LAV, angoola, namiibia, argentiina; usa, kanada; vaikse ookeani saare riigid. Maailma metsandus. 1) Metsavarude iseloomustavad näitajad: 1. Metsa pindala %. 2. Puiduvaru m3 s(tihumeetrites) 1 ha-l puude tüvede maht.3. puidu aastane juurdekasv 1 ha-l m3. 2) Puude 5 gruppi liikide järgi: 1. Väärispuud eebenipuu, mahagonipuu, karjala kask. 2. Kõvad lehtpuud tamm, pöök, vaher. 3. Okaspuud tarbepuit; kuusk, mänd. 4. Väheväärtuslikud puud lepp haab, paju. 5. Eri kasutusega puud kummipuu, korgitamm.
· Teadmata kasutus · Puhkemetsad, uuringuteks · Loodusliku mitmekesisuse säilitamine · Kaitsemetsad- mulla ja vee kaitseks Kuidas mõõdetakse metsa- ja puiduvaru? · Metsamaa pindala (ha) - näitab, kui suurel maa-alal kasvab mets. Eestis on 2,26 miljonit ha metsa. · Metsasus (%) - näitab, kui suure osa riigi või mõne muu üksuse territooriumist katab mets. Eesti metsasus 51%. · Puiduvaru (m3 e tihumeeter) - annab ülevaate metsavarude suurusest. Eesti metsade keskmine tagavara on ligi 201 tm/ha · Metsa (keskmine aastane) juurdekasv (m3 aastas hektari kohta). Eri puuliikide aastane juurdekasv on üsna erinev. Eestis on metsa keskmine juurdekasv kokku 11,7 miljonit tihumeetrit. · Metsa liigiline koosseis näitab, mis puuliigid metsas valdavalt kasvavad. Mis on tihumeeter, mis ruumimeeter? · Tihumeeter (tm) on mahuühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri puidumassi ruumalaga.
8. Puit Okasmetsa levikupiirk: Kanada, USA, Skandinaavia, Venemaa (kuni Siberini) Segametsade alad: Kesk-Euroopa riigid, Venemaa lõunapoolsed alad (kask+okas), Suure järvistu piirkond (Kanada, USA) Lehtmetsade ala: kaitseotstarve; toodangus väike osatähtsus: Lääne-Euroopa, Briti saared, Prantsusmaa Alpideni jne. Sekvoia e mammutipuu - USA lääneosa Vihmametsade alad : Amazonase madalik, Guinea lahe rannik ja Kongo nõgu, Malai saarestik - Indoneesia. Metsavarude hindamine A) hektarite arvutamine : metsasus(%) = metsade pindala/kogu pindalaga *100% Eestis metsasus 50% ja kasvab B) Puiduvaru arvestus tihumeetrites Kaasaegne metsamajandus Arenenud riikides on tänapäeval hästi toimiv metsamajandus ja -tööstus. Puit kasutatakse täielikult ja töödeltakse lõpptoodanguni välja. Paljud riigid, kelle metsavarud on kasinad ostavad puitu sisse, kuid seda teevad ka metsarikkad riigid nagu Soome ja Rootsi, et oma puiduvarusid säilitada.
7. Kalavarude vähenemise põhjused. Kalandusega seotud keskkonnaprobleemid. *suur inimarv, püütakse suuri koguseid, reostus *ökosüsteem võib saada kahjustatud, sest mõni liik sureb välja ja toiduahel muutub 8. Metsandus. Metsa(puidu-)varude hindamine (pindala, metsasus, puiduvaru, arvestuslank, liigiline koosseis). Metsarikkamad riigid maailmas. *suurust iseloomustatakse metsamaa pindalaga või metsasusega *parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru *oluline on ka teada liigilist koosseisu, kõige hinnatumad on ilusa ja vastupidava puidu väärispuud (nt. sandlipuu ja eebenipuu) *Vanamaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Rootsi, Soome *lk 102 9. Oskad lühidalt iseloomustada ja kaardil näidata erinevaid metsatüüpe *ekvatoriaalsed vihmametsad Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Kagu- Aasias, aastane juurdekasv suur, väheväärtuslikud puuliigid
Jaapani põllumehed kasvatavad väga palju erinevaid põllukultuure ja koduloomi. Teraviljadest kasvatatakse riisi ja nisu, juurviljadest kartuleid, valgeid rediseid ja kapsaid, puuviljadestmandariine, arbuuse ja pirne, koduloomadest lihaveiseid, broilereid, peekonisigu, küllaltki suur on munade ja piima toodang. Valdav osa maismaast - 68% - on metsane ja mägine. Metsandus mängib Jaapani majanduses tähtsat rolli, kuna aga Jaapan on saareriik, siis tuleb pidevalt hoolitseda metsavarude taastamise eest,on mis suures osas 48% metsast on istutatud mets. See 48% metsa, mille raie toimus 20. sajandi teisel poolel (suur majanduskasv - võrreldav praegu Eestis toimuvaga). Paraku on see 48% istutatud täis tööstuslikku seedrit (Jaapani krüptomeeria), mis kasvab kiiresti, kuid mille kasutusala on väga kitsas. Säilinud Jaapani metsad paistavad samas silma suure liigirikkusega - Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi
avaookeanil. Kala müüakse edasi töötlejatele, kes paiknevad suuremates sadamalinnades. Piirkonniti on tähtis ka kalakasvatus. Kalakaubandus maailmas ei ole globaliseerunud. Enamik kalapüügist (5/6) läheb siseturule. Eksporditakse töödeldud kala ja kalajahu loomasöödaks.Peamised eksportijad on Venemaa, Norra, Island, Hispaania, Protugal, Tsiili, Peruu, Jaapan, Kanada. MESTSAMAJANDUS Metsamajandus tegeleb: 1. Puidu varumisega 2. Metsavarude hindamise ja hooldusega, kehtestab kvoote 3. Puidu töötlemisega Metsavarude hindamise kriteeriumid: 1. Metsa pindala 2. Puidu varu tihumeetrites 3. Metsa liigiline koostis 4. Arvestuslank (ühe aasta jooksul juurde kasvava puidu hulk tihumeetrites, mida on võimalik maha raiduda). Metsade kasutusvaldkonnad 1. Toodangu tootmine inimese tarbeks (mööbel, küte, paber) 2. Keskkonna otstarbeline mets (atmosfäär, niiskus, erosioon) 3
hapnikku. Jalutamine ja sportimine metsas aitab lõõgastuda, parandab tervist ja suurendab töövõimet. MÕISTED: metsatüüp – kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa, metsade liigitamise põhiüksusi metsamajandus – tegevusala, mis hõlmab kõik tööd metsade istutamisest kuni puidu raieküpseks saamiseni metsasus – näitab, kui suure osa riigi või mõne muu üksuse territooriumist katab mets puiduvaru – annab ülevaate metsavarude suurusest puidu juurdekasv – näitab, kui palju kuupmeetrit puitu aastas hektari kohta juurde kasvab. Eri puuliikide aastane juurdekasv on üsna erinev. arvestuslank – metsa keskmine juurdekasv jätkusuutlik ja säästev areng – kalandus – (majandus)haru, mis on seotud kalade ja teiste veeorganismide (krabide, veetaimede jpt) püügiga, töötlemisega (kalatööstus) ja valmistoodangu turustamisega.
puuviljadest mandariine, arbuuse ja pirne, koduloomadest lihaveiseid, broilereid, peekonisigu, küllaltki suur on munade ja piima toodang. Jaapan annab u. 14% maailma kalatoodangust, olles väljapüügilt maailmas esikohal. 5 Valdav osa maismaast - 68% - on metsane ja mägine. Metsandus mängib Jaapani majanduses tähtsat rolli, kuna aga Jaapan on saareriik, siis tuleb pidevalt hoolitseda metsavarude taastamise eest,on mis suures osas 48% metsast on istutatud mets. See 48% metsa, mille raie toimus 20. sajandi teisel poolel. Säilinud Jaapani metsad paistavad samas silma suure liigirikkusega - Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Kõige levinumate puude hulka kuuluvad bambus, seedrid, küpressid, männid, kastanid, pöögid ja kampripuud. Jaapani metsanduse ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Juba 8. sajandil ehitati Kyotos ja teistes linnades suuri puidust losse ja templeid
Teraviljadest kasvatatakse riisi ja nisu, juurviljadest kartuleid, valgeid rediseid ja kapsaid, puuviljadest mandariine, arbuuse ja pirne, koduloomadest lihaveiseid, broilereid, peekonisigu, küllaltki suur on munade ja piima toodang. Jaapan impordib samuti liha. Valdav osa maismaast 68% on metsane ja mägine. Metsandus mängib Jaapani majanduses tähtsat rolli, kuna aga Jaapan on saareriik, siis tuleb pidevalt hoolitseda metsavarude taastamise eest, on 48% metsast istutatud. Paraku on see 48% istutatud täis tööstuslikku seedrit, mis kasvab kiiresti, kuid mille kasutusala on väga kitsas. Säilinud Jaapani metsad paistavad samas silma suure liigirikkusega Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi(parasvöötme ja lähistroopilise). Kõige levinumate puude hulka kuuluvad bambus, seedrid, küpressid, männid, kastanid, pöögid ja kampripuud. Jaapani metsanduse ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Juba 8
Ü. Liiberi foto Kuidas mõõdetakse metsa- ja puiduvaru? · Metsamaa pindala (ha) - näitab, kui suurel maa-alal kasvab mets. Siia alla arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmikud. Eri riikides mõistetakse metsa erinevalt. Eestis on 2,26 miljonit ha metsa. · Metsasus (%) - näitab, kui suure osa riigi või mõne muu üksuse territooriumist katab mets. Eesti metsasus 51%. · Puiduvaru (m3 e tihumeeter) - annab ülevaate metsavarude suurusest. Eesti metsade keskmine tagavara on ligi 201 tm/ha · Metsa (keskmine aastane) juurdekasv (m3 aastas hektari kohta). Eri puuliikide aastane juurdekasv on üsna erinev. Eestis on metsa keskmine juurdekasv kokku 11,7 miljonit tihumeetrit. · Metsa liigiline koosseis näitab, mis puuliigid metsas valdavalt kasvavad. Mis on tihumeeter, mis ruumimeeter? · Tihumeeter (tm) on mahuühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri puidumassi ruumalaga
võtteid nagu hüdropooniline taimekasvatus - aedvilju kasvatatakse mitte mullal, vaid toitelahustes. Juba aastaid kasutatakse sordiaretuses ja loomakasvatuses geenitehnoloogiat, mille avalikustamine tõi kaasa suure skandaali - tarbijaid ei olnud sellest teavitatud. Valdav osa maismaast - 68% - on metsane ja mägine. Metsandus mängib Jaapani majanduses tähtsat rolli. Kuna aga Jaapan on saareriik, siis tuleb pidevalt hoolitseda metsavarude taastamise eest- 48% metsast on istutatud mets. See 48% on osa metsast, mille raie toimus 20. sajandi teisel poolel (suur majanduskasv). Paraku on see 48% istutatud täis tööstuslikku seedrit (Jaapani krüptomeeria), mis kasvab kiiresti, kuid mille kasutusala on väga kitsas. Tänapäeval on nõudmine puidu järgi väga suur, sest seda vajatakse mitte ainult söögipulkade ja ehitusmaterjali, vaid ka paberi, mööbli ja mitmesuguste tarbekaupade tootmiseks
Jaapani põllumehed kasvatavad väga palju erinevaid põllukultuure ja koduloomi. Teraviljadest kasvatatakse riisi ja nisu, juurviljadest kartuleid, valgeid rediseid ja kapsaid, puuviljadest mandariine, arbuuse ja pirne, koduloomadest lihaveiseid, broilereid, peekonisigu, küllaltki suur on munade ja piima toodang. Valdav osa maismaast - 68% - on metsane ja mägine. Metsandus mängib Jaapani majanduses tähtsat rolli, kuna aga Jaapan on saareriik, siis tuleb pidevalt hoolitseda metsavarude taastamise eest,on mis suures osas 48% metsast on istutatud mets. See 48% metsa, mille raie toimus 20. sajandi teisel poolel (suur majanduskasv - võreldav praegu Eestis toimuvaga). Paraku on see 48% istutatud täis tööstusliku seedrit, mis kasvab kiiresti, kuid mille kasutusala on väga kitsas. Säilinud Jaapani metsad paistavad samas silma suure liigirikkusega - Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Kõige levinumate puude hulka kuuluvad bambus, seedrid, küpressid,
sooleummistused või alatoitumine. 8. Millistes maailma riikides paiknevad suured metsamassiivid? Venemaa, Indoneesia, Kanada, Brasiilia, Hiina 9. Miks mõnedes maailma riikides pole üldse metsa? Pole piisavaid kasvutingimusi nt. tundras on igikelts, millel saavad kasvada ainult väiksemad taimed või kõrbes, kus põhjavesi asub liiga sügaval ning taimede juured ei ulatu selleni. 10.Millega tegeleb metsamajandus ja millega metsatööstus? Metsamajandus tegeleb: Puidu varumisega Metsavarude hindamise ja hooldusega, kehtestab kvoote Puidu töötlemisega Metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja kaitsega Metsatööstus tegeleb: Metsa langetamisega Materjali metsast välja veoga Metsamaterjali esmase töötlemisega Metsatööstuse toodang: palgid, paberipuit, vineer ja küttepuit (kasutatakse ka raiejäätmeid nt.okkad). 11.Mis on Eesti metsatööstuse ja metsamajanduse suurimad probleemid. Üheks suurimaks probleemiks on puidu realiseerimine
Jaapani põllumehed kasvatavad väga palju erinevaid põllukultuure ja koduloomi. Teraviljadest kasvatatakse riisi ja nisu, juurviljadest kartuleid, valgeid rediseid ja kapsaid, puuviljadest mandariine, arbuuse ja pirne, koduloomadest lihaveiseid, broilereid, peekonisigu, küllaltki suur on munade ja piima toodang. Valdav osa maismaast - 68% - on metsane ja mägine. Metsandus mängib Jaapani majanduses tähtsat rolli, kuna aga Jaapan on saareriik, siis tuleb pidevalt hoolitseda metsavarude taastamise eest,on mis suures osas 48% metsast on istutatud mets. See 48% metsa, mille raie toimus 20. sajandi teisel poolel (suur majanduskasv - võrreldav praegu Eestis toimuvaga). Paraku on see 48% istutatud täis tööstuslikku seedrit (Jaapani krüptomeeria), mis kasvab kiiresti, kuid mille kasutusala on väga kitsas. Säilinud Jaapani metsad paistavad samas silma suure liigirikkusega - Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi
elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali praegu ja võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riigi ja maailma tasandil. Sellest lähtuvalt käsitletakse arengukavas metsanduse peamisi funktsioone.Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 (edaspidi ka MAK 2020) koostamisel on statistiliste näitajate allikana kasutatud peamiselt Metsavarude hinnangut statistilisel valikmeetodil (SMI 2008), metsanduse aastaraamatut ,,Mets 2008", nende koostamise aluseks olnud algandmeid või nende alusel tehtud uuringute tulemusi ja saadud analüüsiandmeid. Kogu arengukava maksumus perioodil 2015-2020 94830500 eurot. Kogu arengukava maksumus perioodil 2011-2020 157733500 eurot. Arengukava algataja hinnangul aitab raiemahu suurendamine luua juurde töökohti nii metsamajanduse, transpordi kui ka metsatööstuse valdkondades
tunnused määratakse kogu metsa kohta metsaeraldise tasemel (keskmine eraldise pindala 1,5 ha). Metoodika on reguleeritud metsa korraldamise juhendiga ja kinnitatud keskkonnaministri määrusega. Lausmetsakorralduse põhjal saab edukalt koostada ka metsavarusid iseloomustavaid aruandeid. Kuni 1992. aastani inventeeriti Eesti metsi selle metoodika alusel iga kümne aasta tagant ning kogutud inventeerimisandmete alusel valmisid ka metsavarude ülevaated. Hiljem on regulaarselt inventeeritud ainult riigimetsi. Erametsade inventuur on sõltunud nende registreerimisest maakatastris, omanike huvist metsi majandada ja rahast (Aastaraamat Mets 2013). Oluline on siiski saada kõiki metsi hõlmavat ja aktuaalset ülevaadet Eesti metsavarudest, sellest tulenevalt alustati 1999. aastal statistilise metsainventuuriga (SMI). Statistiline metsainventuur on valikuuring, millega saab suhteliselt lihtsalt ja kiirelt teavet metsade kohta.
4p. • Metsamaa pindala (ha) - näitab, kui suurel maa-alal kasvab mets. Siia alla arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmikud. Eri riikides mõistetakse metsa erinevalt. Eestis on 2,26 miljonit ha metsa. • Metsasus (%) - näitab, kui suure osa riigi või mõne muu üksuse territooriumist katab mets. Eesti metsasus 52%. „ – „ ei anna infot puidu tagavara ja kvaliteedi kohta • Puiduvaru (m3 ehk tihumeeter) - annab ülevaate metsavarude suurusest. Eesti metsade keskmine tagavara on ligi 201 tm/ha “ +” iseloomustab kasutatavat puidu mahtu „ – „ ei anna ülevaadet puidu kvaliteedi kohta, ega arvesta puitu, kui taastuvat loodusvara • Tihumeeter (tm)– on mahuühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri puidumassi ruumalaga. Piltlikult öeldes on tihumeeter 1 m3 suurune puidust hiigelklots. • Ruumimeeter (rm) – on virnastatud puidu mahuühik, mis on võrdne
mitmel rahvusvahelisel foorumil. Rio de Janeiros 1992. a toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi metsadeklaratsioonis esitatud printsiipe võib pidada esimesteks üle maailma tunnustatud metsade säästva majandamise ja kaitse põhimõteteks. Euroopa metsanduse eest vastutavad ministrid on kokku leppinud metsade säästva majandamise põhimõtted ning meetmed nende rakendamiseks. 2. Metsa inventeerimine Andmeid metsavarude kohta kogutakse metsade inventeerimisega. Eesti metsi inventeeritakse kahel viisil, mis erinevad teineteisest nii metoodika kui ka inventuuri põhieesmärkide poolest. Traditsioonilise, kõiki metsaeraldusi kirjeldava lausinventeerimisega kogutud andmeid kasutatakse eelkõige metsamajandamiskavade koostamiseks, kuid nende põhjal saab edukalt koostada ka metsavarusi iseloomustavaid aruandeid. Kuni 1992. aastani inventeeriti selle
jooksul koristatakse saak ja müüakse. * Rantso loomakasvatusmajand aastaringselt loomad väljas (ladina-Ameerika, LAV, Austraalia). * Istandus (Kariibia, Aafrika ja Lõuna-Ameerika savannialad, Vahemere alad). Metsandus * Metsatööstus tegeleb töötlemisega. * Metsamajandus tegeleb puude kasvatamine ja hooldamine. * Metsade tähtsus: vähendab erosiooni (hoiab pinnast kinni), puhastab mulda ja tekib huumus. * Metsavarude suurust hinnatakse 3'e näitaja põhjal: pindala, puiduvaru, aastane juurdekasv. * Metsade majandamise põhi nõue: metsa võib maha võtta aastas nii palju kui juurde kasvab. * Mis kahjustab metsa: röövraie vihmametsad; metsatulekahjud, happevihmad. Energeetika * Jaguneb: -) Elektroenergeetika (elektri tootmine, juhtimine tarbijani) -) Kütusetööstus (nafta, maagaas, kivissüsi, pruunsüsi, põlevkivi, tuumaenergia uraan, tuul, vesi, päike)
uuringuid. Regionaalkontorid jagunevad intraprefektuurideks ja prefektuurideks. Intraprefektuuride alla kuulub 7 piirkondlikku metsainspektoraati ja 13 metsainspektoraati riigi 13 haldusüksuses. Prefektuuridesse kuulub 31 metskonda 80 metskonnakontoriga ja 24 metskonda ilma kontorita, ning Attica ja Thessaloniki prefektuuris on kaks metsauuendusega tegelevat metskonda. Samuti tegutsevad Metsaameti raames kollektiivsed üksused, näiteks metsavarude revisjoninõukogu, tehniline nõukogu, metsavara nõukogu ja ka regionaalsed nõukogud ja komisjonid. Lisaks Metsaameti on teisi organisatsioone, mis aitavad kaasa metsa kaitsele ja arengule: • Kreeka Põllumajanduse Koostööliitude Konföderatsioon (PASEGES) • Kreeka Metsaomanike Liit (F.O.A.) • Kreeka Geotehnikakoda (GEO.C.G.) • Kreeka Metsanduse Selts (H.F.S.) • Valitsusvälised keskkonnakaitseorganisatsioonid, näiteks Kreeka Looduskaitse Selts, Kreeka
Pangad, kiirtoiduasutused, kaubahallid ja jaemüügiga tegelevad firmad näevad asukoha määramist kui osa turundusstrateegiast, otsides asukohta, mis aitab turgu laiendada. Selline olukord tekib ka siis, kui organisatsioon areneb toodete või teenuste kasvuga ja olemasolev asukoht ei rahulda kasvavaid vajadusi. On olukordi, kus firma on sunnitud otsima uut asukohta, näiteks kalandus- ja metsandusettevõte kala- või metsavarude lõppemisel piirkonnas. Sageli põhjustavad firmade ümberpaiknemise turul toimunud muutused. Firmad suunduvad riikidesse, kus tootmiskulud on väiksemad, kuid on olemas kvalifitseeritud tööjõud ja tootmiseks vajalikud tingimused. Ettevõtted püüavad leida parimat asukohta. Kasumile orienteeritud ettevõtted lähtuvad asukoha valikul potentsiaalsest kasumist, mittetulunduslikud organisatsioonid püüavad võrdsustada tulud ja kulud
76,4% oma puiduvajadusest. Arvestades Jaapani arengutaset, on metsatööstus Jaapanis väga riigi poolt toetatav. Jaapani metsakompleks on on arenenud. Puitu kasutatakse riigisiseselt põhiliselt söögipulkade ja paberi valmistamiseks. Seda kaupa veetakse ka välja. Samuti on jaapanlastel hästi arenenud puidu eksport. Peale valmis tarbeesemete, veetakse välja ka toorpuitu. Metsandus mängib Jaapani majanduses tähtsat rolli, kuna aga Jaapan on saareriik, siis tuleb pidevalt hoolitseda metsavarude taastamise eest,on mis suures osas 48% metsast on istutatud mets. Olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse. Seda jätkub ka ekspordiks. Maailma metsatööstuses on Jaapani metsadel küllaltki tähtis osa. Põhiliseks metsandusega seotud probleemiks Jaapanis on arvatavasti see, et mets taastub väga aeglaselt ja kogu aeg tuleb hoolitseda selle eest, et iga aasta oleksid istutatud uued puud. Tööstuse areng Jaapanis on esindatud järgmised tööstusharud:
Jaapani põllumehed kasvatavad väga palju erinevaid põllukultuure ja koduloomi. Teraviljadest kasvatatakse riisi ja nisu, juurviljadest kartuleid, valgeid rediseid ja kapsaid, puuviljadest mandariine, arbuuse ja pirne, koduloomadest lihaveiseid, broilereid, peekonisigu, küllaltki suur on munade ja piima toodang. Valdav osa maismaast - 68% - on metsane ja mägine. Metsandus mängib Jaapani majanduses tähtsat rolli, kuna aga Jaapan on saareriik, siis tuleb pidevalt hoolitseda metsavarude taastamise eest,on mis suures osas 48% metsast on istutatud mets. See 48% metsa, mille raie toimus 20. sajandi teisel poolel (suur majanduskasv - võrreldav praegu Eestis toimuvaga). Paraku on see 48% istutatud täis tööstusliku seedrit, mis kasvab kiiresti, kuid mille kasutusala on väga kitsas. Säilinud Jaapani metsad paistavad samas silma suure liigirikkusega - Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Kõige levinumate puude hulka kuuluvad bambus,
tegevuse raskuspunkt on arengumaade metsasektori probleemid. Euroopa Liidu liikmesriigid osalevad mitmesugustes ÜRO arendusprojektides sageli kas doonorriikidena, tehnilise abi või oskusteabe edastajatena. Metsaressursi arvestuse, metsatööstuse, puidukaubanduse ja metsastatistika valdkonnas on oluline ÜRO Euroopa majanduskomisjon (UN ECE) ning selle puidukomitee (Timber Committee). ÜRO toitlus- ja põllumajandusorganisatsioon ning ÜRO Euroopa majanduskomisjon peavad ühtset globaalset metsavarude andmebaasi (Global Forest Resources Assessment Database), milles sisaldub ka Eesti andmestik; ühtlasi oleme siin aruandekohuslased. Ligipääs nimetatud andmebaasi andmete kogumise metoodikale, andmefailide struktuurile ning andmestikule on võimalik Global Forest Resources Assessment`i (FRA 2000) kodulehelt aadressil http://edcdaac.usgs. gov/glcc/fao/. Eeskätt Euroopa Liidu liikmes- ja kandidaatriikidele on tähtsad EL-i metsapoliitikat käsitlevad dokumendid
majanduselu rannikualadel) · maksimum maht on saavutatud aga vajadus ja nõue kasvab Kalakaubandus maailmas ei ole globaliseerunud. Enamik kalapüügist (5/6) läheb siseturule. Eksporditakse töödeldud kala ja kalajahu loomasöödaks.Peamised eksportijad on Venemaa, Norra, Island, Hispaania, Protugal, Tsiili, Peruu, Jaapan, Kanada. METSAMAJANDUS Metsamajandus tegeleb: 1. Puidu varumisega 2. Metsavarude hindamise ja hooldusega, kehtestab kvoote 3. Puidu töötlemisega Metsavarude hindamise kriteeriumid: 1. Metsa pindala 2. Puidu varu tihumeetrites 3. Metsa liigiline koostis 4. Arvestuslank (ühe aasta jooksul juurde kasvava puidu hulk tihumeetrites, mida on võimalik maha raiduda). Metsade geograafiline levik maal Ekvatoriaalsed vihmametsad Kasvavad kiiresti ja lopsakaks. Majanduslikult ei oma erilist tähtsust, kuid nad on tähtsad ükosüsteemi seisukohalt. Sellised metsad levivad Okeaanias, Ladnia-Ameerikas, Mustas Aafrikas.
Teraviljadest kasvatatakse riisi ja nisu; juurviljadest kartuleid, valgeid rediseid ja kapsaid; puuviljadest mandariine, arbuuse ja pirne; koduloomadest lihaveiseid, broilereid, peekonisigu, küllaltki suur on munade- ja piimatoodang. Valdav osa maismaast 68% on metsane ja mägine. Metsandus mängib Jaapani majanduses tähtsat rolli, kuna aga Jaapan on saareriik, siis tuleb pidevalt hoolitseda metsavarude taastamise eest - 48% metsast on istutatud mets. Paraku on see 48% istutatud täis tööstuslikku seedrit (Jaapani krüptomeeria), mis kasvab kiiresti, kuid mille kasutusala on väga kitsas. Säilinud Jaapani metsad paistavad samas silma suure liigirikkusega Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Kõige levinumate puude hulka kuuluvad bambus, seedrid, küpressid, männid, kastanid, pöögid ja kampripuud. Jaapani metsanduse ajalugu ulatub kaugesse minevikku
KESKKONNAPOLIITIKA 1.Rahva tervisenäitajate parandamiseks loome süsteemi keskkonnast tulenevate ohu tegurite väljaselgitamiseks ning nendest põhjustatud riskide minimeerimiseks. 2.Meie metsanduspoliitika eesmärk on metsade säästlik kasutamine, tagamaks nende bioloogilist mitmekesisust, tootlikkust, uuenemisvõimet, elujõulisust praegu ja tulevikus. Selleks tuleb tõhustada metsajärelevalvet ning rakendada metsavarude taastamise tagatisraha põhimõtet. 3.Tasakaalustatud arenguks ja inimese tervise ning looduskeskkonna kaitseks tuleb jõuda olukorrani, kus kemikaale toodetakse ja kasutatakse inimese tervist ning kesk konda võimalikult vähe mõjutaval viisil. 4.Soodustame maa ja maastike arendamist ja hooldamist riiklike programmide toetusel. Arendame edasi rahvusmaastike kaitsealade võrgustikku ja nende kaitset. Reguleerime rannikualade kasutust,
1. odavamalt spetsiaalsortimente, tulu paberipuust, suurem tööhõive. 2. tarvilik toore kohale tooduna, kõrgem hinda, saab nõuda kvaliteeti. Puit tooraine paljudele tööstustele, nõuded tooraine kvaliteedile -mõõtudele erinevad. Kus algab puidutöötlemine ja millal on lõppenud metsaülestöötamine, vaieldav, sõltub tehnoloogiast. 1.3. Metsa- ja puiduressursid Maailma metsavarude mitmesuguseid arve. Eestis suur erinevus Statistikaameti ja SMI vahel. Üheksakümnendate algul tagavara juurdekasvuks 2.95 m3/ha, 1994.a. Metsanduse Aastaraamatus on 4,98 m3/ha. 2001.a. -4,9 ja eram 5,7 m3/ha. Kõige enam nõutavad okaspuude ja kase puit. 2003.a., männikud 32% ja tagavarast 33%; kuusepuistud 17 ja 19%; kaasikud 31 ja 26%; hall lepp 9 ja 8,0%. Metsa üldine tagavara on 448,7 milj. m3, mille aastane juurdekasv on 5,8 m3/ha/a (METS 2004). Raiemahud milj. m3-s olid 1986-90.a
liigniisketel maadel paranes, osa soid aga metsastus. 1991. aastal Eesti taasiseseisvus ja jõusse astus põllumajandusreform, mille tulemusena langes aktiivsest kasutusest välja kuni 30% põllu- ja rohumaadest ning osa sellest metsastus või on metsastumas. Kõige selle tulemuseks oli metsasuse kiire kasv ja praegu võime tõdeda, et pool Eesti maismaast on kaetud metsaga. METSADE INVENTEERIMINE Kuni 2000. aastani põhines Eesti metsavarude statistika lausmetsakorralduse andmestikul, mida koguti eelkõige metsamajandamiskavade koostamiseks. Organiseeritud metsakorralduse algaastaks Eesti alal võib lugeda aastat 1796, kui koostati Sõrve poolsaare metsade jaoks metsamajandamiskava. Enne Eesti iseseisvumist 1918. aastal olid metsamajandamiskavad koostatud suurele osale mõisametsadele ja kõigile kroonumetsadele (riigimetsadele). Noore vabariigi riiklik metsakorraldus-asutus Metsakorralduse Büroo loodi 1919. aasta detsembris
annaabi.ee 
