energia andmise-saamise kaudu seotud) • Raku elutegevuseks vajalikke molekule saab nii katabolismist kui anabolismist • Subtraatide muundamine annab energia sünteesiprotsessideks • Katabolism ja anabolism ei ole teineteise lihtsad pöördprotsessid (radade võtmereaktsioonid on pöördumatud ning pöörduvus on tagatud teiste reaktsioonide kaudu, nt. Glc täielik lammutamine toimub mitokondrites, süntees aga tsütoplasmas) Energiavahetus – metaboolsete protsesside energiamuutus • Tegeleb ainevahetuse energeetiliste külgede uurimisega • On lahutamatu üldisest ainevahetusest, miks? • Anabolismil on vaja välist energiat • Katabolismil vabaneb/salvestatakse energia • Anabolism ja katabolism toimuvad üheaegselt, energia kasutatakse kohe • Kogu energia pole salvestatav – st. tekivad energia kaod – ülejäänu hajub soojusena (ruumis oleva inimese „kütteväärtus“?) Energiavahetusprotsessid
Ainevahetus e. metabolism: Organismis asetleidev sunteesi- ja lohustumisprotsesside kogusus, mis tagab organismi aine- ja energiavahetuse ubritseva keskkonnga ning on organismi elutegevuse aluseks Metabolism on anabolismi ja katabolismi integratsioon: Anabolism: Sunteesiprotsesside kogusus Katabolism: Lohustumisprotsesside kogusus Organismi metabolism holmab seedimist, imendumist, rakus toimuvaid metaboolseid radu ja lopp-produktide eritumist Rakusisene metabolism toimub metaboolsete radadena, milles ensuumide toimel muunduvad ja tekivad metaboliidid METABOLISMI POHIFUNKTSIOONID INIMORGANISMIS Energia omastamine valiskeskkonnast toitainete vormis: Organism vajab susiniku ja elektronide allikana valiskeskkonna orgaanilise uhendeid (nait. glukoos) Energia saamine redoksreaktsioonidest Toitainete omastamine ja kasutamine biomolekulide sunteesiks: Katabolism konverteerib toitainete energia organismis kasutatavasse energiavormi (peamiset ATP-s), mida
Vitamiinide mõju ainevahetusele Maria Pantazi VM II Bioaktiivsus... Seoses sellega, et vitamiinid on liitensüümide koensüümid on nad hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Bioaktiivsus tähendab seda, et antud ühend omab regulatoorset efekti metaboolsetele protsessidele. Nad normaliseerivad ainevahetusprotsesse, kesknärvisüsteemi funktsionaalset seisundit. Vitamiindefitsiidi puhul tekkivad häired metaboolsete protsesside kulgemises. Vitamiin a Retinool reproduktiivne süsteem Retineenhape kasv ja diferentseerumine Retinool A1 Mõjutab reproduktsiooni. Osaleb spermatogeneesis, ovogeneesis, platsenta arengus, embrüonaalses kasvus ja arengus. Toimemehhanism: retseptorite abil võetakse retinool rakku. retinool vabaneb ja seostudes tuumavalkudega toimib ta nende kaudu teatud geenide ekspressioonile. Retineenhape Mõjutab kasvu ja diferentseerumist.
maastiku või koosluse siirdevöönd, sisaldab mõlema elemente ja seepärast on liigirikkam kui kumbki neist)) Ökonišš – populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu Ökosüsteem – abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus (nt mereveeökosüsteem) Suktsessioon e. koosluste vahetus – nt katastroofi järel kooslused kadunud ja tekivad uued kooslused Rakuhingamine – kõikide rakuliste organismide rakus toimuvate metaboolsete protsesside ja hingamisprotsesside kompleks Generalistid – mitmesugust toitu kasutavad organismid (nt jänes sööb erinevaid taimi) Spetsialistid – kindlale toidule kohastunud organismid (nt koaalad, kes söövad ainult eukalüptilehti või pandad, kes söövad ainult bambust) K-strateegia – keskkonna kandevõime, vähe järglasi, järglased üsna suured, hea konkurentsivõimega (nt karu) R-strateegia – sigivus, palju järglasi, suhteliselt väikesed, väikese konkurentsivõimega
Vitamiinide mõju ainevahetusele Juula Reinumägi EMÜ LKI Tartu 2013 Misk me vajame vitamiine? need vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks; reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel; nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel; nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks. Bioaktiivsus Bioaktiivsed madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid Liitensüümide koensüümid Ning hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Bioaktiivsus tähendab seda,et antud ühend omab regulatoorset mõju metaboolsetele protsessidele. Nad normaliseerivad ainevahetusprotsesse, kesknärvisüsteemi funktsionaalset seisundit. Vitamiindefitsiidi puhul tekkivad häired metaboolsete protsesside kulgemises. Vitamiin A Ret...
Katabolism- keerulise ehitusega ühendite lagundamisega seotud reaktsioonide kogum. Anabolism- raku makromolekulide sünteesiga seotud reaktsioonide kogum. Metaboolne rada- järjestikuste ensüümreaktsioonide ahel; ühe lõpp-produkt on substraadiks järgmises reaktsioonis. Multiensüümkompleks- Metaboolne kütus- 2. Iseloomustage a) kuidas on organiseeritud metabolismirajad b) kuidas võib klassifitseerida metaboolsete radade reaktsioone katalüüsivaid ensüümsüsteeme (kolm tüüpi) Rajad koosnevad järjestikustest ensüümireaktsioonidest. Ensüümid võivad esineda: Eraldiasetsevate valkudena Multiensüümsete kompleksidena Membraan- seotud süsteemidena 3. Energiavoog biosfääris kulgeb läbi süsiniku- ja hapnikuringe. Joonistage vastavaid seoseid kujutav lihtne skeem ja kommenteerige seda. Fototroofid kasutavad valguse energiat orgaaniliste ühendite sünteesiks
aurumisega, samuti jahutab sissehingatav külm õhk ümbritsevaid kudesid. Keskmine kehatemp on 37. Jala/käe labades madalam. Kõigub perioodiliselt. Vaja langetada: organism on sattunud sooja keskkonda. I naha veresoonte laienemine II Haigestumine, mis muutub intensiivseks 37 ületamisel III Soojustekke pärssimine. Vaja tõsta:.. külma keskkonda. I Naha veresoonte ahenemine II Soojustekke suurenemine, selleks on 3 erinevat teed: KNS pooli indutseerivad lihasvärin, metaboolsete soojusprotsesside aktivatsioon, türoksiin tingitud pikemaajaline soojusproduktsiooni suurenemine. Imikutel ja talisuplejatel hoiab sooja pruun rasvkude.
· Ühiste lähteainete järgi eristatakse KUUT BIOSÜNTEESI PEREKONDA · Kõigi aminohapete süsinikuskeletid lähtuvad GLÜKOLÜÜSI, TKT või PENTOOSFOSFAATSE RAJA intermediaatidest · Kõigi aminohapete NH2 - rühmad pärinevad GLUTAMAADILT AMINOHAPPED ON PALJUDE BIOMOLEKULIDE PREKURSORITEKS AMINOHAPPED JAOTATAKSE · ASENDAMATUD (nn essentsiaalsed): Arg, His, Iie, Leu, Lys, Met, Phe, Thr, Trp, Vai Miks asendamatud? Sest, et imetajatel puudub mõni vastavate metaboolsete radade ensüümidest. · ASENDATAVAD (nn mitte-essentsiaalsed): Ala, Asn, Asp, Cys, Glu, Gln, Gly, Pro, Ser, Tyr AMINOHAPETE BIOSÜNTEESI LÄHTEAINED NB! Enamik organisme (taimed, mikroorganismid) võimelised sünteesima kõiki aminohappeid Sünteesi lähteained Aminohapete arv · -ketohapped -KETOGLUTARAAT 4 OKSALOATSETAAT 6 PÜRUVAAT 3 · 3-fosfoglütseraat 3
kasutatakse omakorda sünteesi protsessides. Peale keskkonnast pärit orgaaniliste molekulide lõhustamise saadakse energiat ka fotosünteesi teel (tsüanobakterid). See, et erinevad bakterid saavad energiat erineval viisil ja erinevatest allikatest, võimaldab neid klassifitseerida mitmeti. Üks võimalike klassifikatsioone on bakterite jagamine anaeroobseteks ja aeroobseteks. Aeroobseteks bakteriteks nimetatakse neid mikroorganisme, mis vajad hapniku energiat kasutavate metaboolsete protsesside toimumiseks, ning neid baktereid nimetatakse anaeroobideks, kes ei saa hapniku kasutada nendel samadel eesmärkidel. 1 Sellest tulenevalt on anaeroobsete ja aeroobsete bakterite metabolism erinev. Järgnevalt keskendume bakterite metabolismi puhul just aeroobsete ja anaeroobste bakterite katabolismi erinevustele. Metabolism ehk aine- ja energiavahetus Metabolismi üks põhifunktsioone peale katabolismi ja anabolismi on adenosiintrifosfaadi (ATP)
piisava taseme säilumise organismis. See on tähtis kahel põhjusel: varude taseme langusest põhjustatud mitmed subkliinilised kahjustused muudavad inimkeha rakud oluliselt tundlikumaks kliiniliste häirete (haiguste) tekkevõimaluste suhtes; vaid varude piisav tase tagab inimkeha rakkude antud vitamiini optimaalse taseme, mis on vajalik tema metaboolseteks funktsioonideks. Esmajoones just oma kofaktori rolli tõttu tekitab vitamiinide defitsiit keerulisi probleeme metaboolsete protsesside normaalses kulgemises. Ekstreemsematel juhtudel võib see põhjustada probleeme kogu organismi ainevahetuses ja funktsioneerimises, kaasa aidata mitmesuguste krooniliste haiguste kujunemisele jne. Raseduse ajal on vaja olla eriti tähelepanelik selle suhtes, sest loode saab kõik oma vitamiinid just emalt ja kui emal on vitamiinipuudus, kannatab selle all ka loode. See aga võib põhjustada lootel arenguhäireid, sest vitamiinidel on oluline roll pea kõikides organismi
antikehad. (Bizikova et al., 2014b) Diagnoos põhineb kliinilisel leiul ning histoloogiliste, immunopatoloogiliste ja seroloogiliste uuringute tulemusel. Diagnoosimise aluseks on nahabiopsia leid ning diagnoos kinnitatakse immunofluorestsentsmeetodiga. (Tater et al., 2010) Haiguse kulg on enamasti krooniline ning aeglane. Kui ravi ei alustata, siis lööve laieneb ja võib komplitseeruda eluohtliku infektsiooni või metaboolsete häiretega valgu ning vedelikukaotuse tõttu. Epiteelbarjääri ulatusliku kadumise tõttu on infektsioonirisk suur. Raviga tuleb alustada kohe, kui haigus algab, esikohal on süsteemsed glükokortikosteroidid, asatiopriin, prednisoon ja tsüklosporiin, immuunsupresiivne ravi. Ravi efektiivsus varieerub 48%-88% ulatuses. On leitud et, kui immuunsupresiivse raviga samal ajal kasutada antimikroobseid ravimeid on ravi edukam. Tõenäoliselt see tõttu, et see vähendab
Vitamiinid Vitamiinid on toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes kogustes ja mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses (mõningaid vitamiine sünteesitakse keharakkudes provitamiinidest või ultraviolettkiirguse kaasabil). Vitamiinid on väga erineva keemilise struktuuri ning keemiliste ja füüsikaliste omadustega. Enamik vitamiine on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena ehk koensüümidena hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Osa neist on hädavajalikud inimorganismi normaalseks kasvuks ja arenguks ja osa täidab teisi hädavajalikke bioloogilisi funktsioone. Inimene saab vitamiine põhiliselt toiduga (tänapäeval ka vitamiinipreparaatide manustamisel). Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiin K, biotiin, pantoteenhape, niatsiin) sünteesib inimese see...
ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul. Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. Produktsioon e toodang – kogutud energia. Püsisoojased – kehatemperatuur püsib ühtlasena sõltumata välistemperatuurist (linnud 40-42C, imetajad 36-39C). Rakuhingamine on kõikide rakuliste organismide rakus toimuvate metaboolsete protsesside ja hingamisprotsesside kompleks. See on astmeline toitainete molekulide (näiteks glükoos või rasvhapped) lagunemine, mis lõpuks vabastab energiat adenosiintrifosfaadi (ATP) näol. Sekundaarproduktsioon – 2. troofilise taseme toodang. Settimine on protsess, mille käigus liikuvad setted jäävad paigale ehk settivad. Soojusenergia ehk soojus on aine molekulide korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia
jaguneb? 70%; rakusisene vesi 67%, vereplasma 8%, rakkudevaheline keskkond 25%. 14. Nimeta neli põhilist soojuse saamise või kaotamise viisi. Soojuskiirgus, konduktsioon, konvektsioon, aurumine. 15. Millised muutused toimuvad organismis palavas keskkonnas ja millised külmas keskkonnas? Palavas keskkonnas: naha veresoonte laienemine, higistamine, soojustekke pärssimine. Külmas keskkonnas: naha veresoonte ahenemine, soojustekke suurenemine KNS poolt indutseeritud lihasvärin, metaboolsete soojustekkeprotsesside aktivatsioon, türoksiinist tingitud pikemaajaline soojusproduktsiooni suurenemine. 16. Nimeta perioodilisi kehatemperatuuri kõikumisi? Ööpäevased kõikumised madalaim hommikul, kõrgeim pärastlõunal. Menstruaaltsükliga seotud kõikumised kehatemperatuur tõuseb 0,30,6°C pärast ovulatsiooni. 17. Mis on hüpotermia? Kuidas avaldub ja kuidas inimest aidata? Alajahtumine, kehatemperatuur langeb alla 35°C.
Kordamisküsimused ja vastused - bakterid ja arhed Veekogude elustik 1. Millest toituvad bakterid, milliseid elemente vajavad? Vastavalt süsinikuallikale (metaboolsete protsesside järgi) jagatakse bakterid heterotroofideks ja autotroofideks. Heterotroofide süsinikuallikaks on orgaanilised ühendid. Autotroofide süsinikuallikas on süsihappegaas (CO2). 2. Millised on bakterite ja arhede toitumistüübid? Nimeta ja kirjelda lühidalt. Fotolitotroofid: Taimed, vetikad, tsüanobakterid: valguseenergia arvel sünteesivad ATPd, C-allikana kasutavad CO2, CO2 redutseerimiseks kasutavad vett. Purpursed ja rohelised väävlibakterid: CO2 redutseerivad H2S abil Fotoorganotroofid: Purpursed ja rohelised mitteväävlibakterid, ATP sünteesivad valguseenergia arvel, C-allikana saavad kasutada nii CO2 kui ka orgaanilisi ühendeid, CO2 fikseerimiseks kasutavad reduktiivjõu allikana enamasti orgaanilisi aineid....
leidmiseks. - Klaadis on grupi liikmetel ühine evolutsiooniline ajalugu ja ühine eelane. Kõigi liikmetel peab olema ühine eriline päritav tunnus ehk sünapomorf, mida evolutsiooniliselt kaugematel eellastel ei esine. Mõisted 12: Evolutsioon populatsiooni genofondi muutumine ajas Genofond liigi v populatsiooni kõigi geenide hulk Sünapomorf e ühine eriline päritav tunnus Klaad küs 9 Rakuhingamine on kõikide rakuliste organismide rakus toimuvate metaboolsete protsesside ja hingamisprotsesside kompleks. See on astmeline toitainete molekulide (näiteks glükoos või rasvhapped) lagunemine, mis lõpuks vabastab energiat ATP (adenosiintrifosfaadi) näol. Peroksüsoomid - Peroksüsoomid on väikesed (ca 0.2-1 µm läbimõõdus), ühekordse membraaniga ümbritsetud organellid, mis esinevad kõikides loomsetes rakkudes (v.a. erütrotsüüdid) ja paljudes taimerakkudes
eraldiseisvate valkudena, multiensüümsete kompleksidena, membraanseotud süsteemidena. Lehekülg 3. Et tagada raja spontaansus peab vähmalt üks aste erinema. Erinevate astmete esinemine võimaldab vastavate regulatsioonimehhanismide abil ühe- või teisesuunalise raja välja lülitada (metaboliidid on ensüümkatalüütiliste metaboolsete reaktsioonide vaheühendid). Katabolismi ja anabolismi sõltumatutel radadel toimub ühe poole aktiveerimisel teise poole inhibeerimine. Katabolismi ja anabolismi osaliselt kattuvatel radadel katalüüsivad pöördreaktsioone katabolismile või anabolismile vastav ensüüm, teist inhibeeritakse. 4. Redoksreaktsioonid metabolismis. Katabolism on oksüdatiivne substraadid (valgud, suhkrud, süsivesikud) loovutavad
neid nõrgad avstasmõjud). Multimeersed valgud on sümmeetrilised moodustised, mis on moodustatud asümeetrilistest struktuuridest. IV. ENSÜÜMID, ENSÜÜMKATALÜÜS. (Õpik lk 69-80) 1. Ensümoloogia põhimõisted: ensüümide ehitus, aktiivtsentri mõiste. Ensüüm bioloogiline katalüsaator, mida iseloomustab kõrge spetsiifilisus, suur katalüüsivõime ning reguleeritavus. Katalüsaator kiirendab keemilist reaktsiooni jäädes ise muutumatuks. Ensüümide rolliks on olla metaboolsete funktsioonide vahendajad elussüsteemid kasutavad ensüüme biokeemiliste reaktsioonide kiirendamiseks ja kiiruse kontrollimiseks. Aktiivtsenter valgu piirkond, mis seob substraadi ja vajadusel kofaktori. Reagendid viiakse aktiivtsentris siirdeolekusse. 2. Ensüümiklassid nimetused, katalüüsitavate reaktsioonide tüübid. Ensüümide nimetuste kujunemine. Jaguneb kuude klassi: 1) Oksüdoreduktaasid redoksreaktsioonid (elektronide ülekanne);
muutuvad järjest rohkem lühunägelikumaks. Patsiendid võivad järsku avastada, et nad on võimelised lugema ilma prillideta, mida neil on eelnevalt vaja läinud. Patsiendid väivad ka tähele panna seda, et monookulaarselt võib neil olla kahelinägemine, mille põhjustab irregulaarne läätse refraktsioon. Patsiendid posterioorse subkapsulaarse kataraktiga võivad tähele panna suhteliselt kiiret nägemise vähenemist. Seda tüüpi katarakti seostatakse tihti metaboolsete häiretega, näiteks: diabetes mellitus või kortikosteroidide kasutamine. Aja jooksul, kõik kataraktid viivad siiski lõpuks nägemise halvenemisele. Nägemishäire aste võib päev-päevalt erineda. Läätse tuuma kollaseks muutudes, objektid paistavad patsiendile pruunikamad või kollakamad kui nad tegelikult on. Millal uurida? Patsienti, kellel on nägemise kadu, tuleb uurida, et selgitada nägemishäire põhjus. Et selgitada
Inimene Närvisüsteem Närvisüsteem koosneb kesknärvisüsteemist ja piirdenärvisüsteemist. Kesknärvisüsteemi (KNS) moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteemi (PNS) moodustavad närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju. Neuron KNS-i närvirakukehad asuvad pea- või seljaajus ja moodustavad aju hallaine. PNS-i närvirakukehad asuvad närvisõlmedes ja närvipõimikutes. Neuriidid moodustavad aju valgeaine ja PNS-i närvid. Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse. Müeliinkest- ümbritseb neuriiti, kaitseb ja kiirendab närviimpulsi levikut. Närv-Närvikiudude kimbud (neuriidid ja neurogliiarakud) koos sidekoe ja veresoontega. Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid närviimpulsid (kuni 100 m/sek). Signaali ülekanne närvirakkudes Puhkeolekus on neuroni membraani sisepinnal negatiivne laeng ja välispinnal positiivne laeng, see tuleneb lahuse ioonilisest...
tervishoiule ja ennetav meditsiin. Pikaajaline toitainete ammendumise võivad kahjustada tervist ja elujõudu ja samuti aidata kaasa tõsiseid degeneratiivsed haigused. Iga keha funktsioon sõltub energiat tootvate keemiliste reaktsioonide rakkudesse. Ilma piisavalt vitamiine ja mineraalaineid, samuti oluliste valkude, süsivesikute ja rasvhapete, energiat ja elujõudu on vähenenud, ja haigus võib tekkida. Tegelikult ilma õige toitainete, keha ei ole võimeline jätkama biokeemiliste ja metaboolsete protsesside mis toodavad raku energia. Reostus, toitumisharjumuste ja elustiili tegurite tõttu on keeruline saada kõik toitained, mida vajate toit üksi. Seetõttu enamik ravikeskused nendel päevadel soovitada vähemalt multi vitamiini-ja mineraalainete valem tuleks lisada kõigi dieeti, et tagada väärtuslike toitainete ei jääks märkamata. Ideaalis peaks see sisaldama piisavalt summasid Antioksüdandid, B-vitamiine, C-vitamiin, beeta-karoteen ja mineraalid teatud suhtarve.
kehakeste naabruses. - Tundlikud surve ja vibratsiooni suhtes) Jäme müosiini filament. · koosneb 300-400 müosiini molekulist · peakesed haakuvad aktiini filamendiga Peenike aktiini filament · Koosneb peamiselt aktiini molekulide kaksikspiraalist · koostisesse kuuluvad veel regulatoorsed valgud (tropomüosiin ja troponiin I, T ja C) Sarkomeer lihase väikseim funktsionaalne ühik Skeletilihaskiudude tüpiseerimine ·Värvuse alusel · Kineetilise kriteeriumi alusel · Metaboolsete kriteeriumite alusel · Müosiini ATP-aasi aktiivsuse alusel I tüüpi lihaskiud ·Aeglane kokkutõmme · Madal müosiini ATP-aasi aktiivsus · Vähem arenenud SR ·Madal glükolüütiliste ensüümide sisaldus · Kõrge mitokondrite sisaldus · Kõrge müoglobiini sisaldus · Hästi arenenud kapillaarvõrgustik · Kõrge oks ens akt · Väike lihaskiudude diameeter · Kõrge väsimustaluvus IIA tüüpi lihaskiud ·Kiire kokkutõmme · Kõrge müosiini ATP-aasi aktiivsus ·
Selektiivne toksilisus – ravimid, mis peavad suutma tappa või inhibeerida mikroobirakke ilma et peremeesorganismi koed saaksid kahjustatud. Ravimite toimemehhanismid rakkude erinevatesse punktidesse – oska tuua näiteid. Ravimite toimemehhanismid: Rakuseina sünteesi inhibeerimine Rakumembraani struktuuri või funksiooni kahjustamine Nukleiinhapete sünteesi, struktuuri või funktsiooni inhibeerimine Valgusünteesi inhibeerimine Metaboolsete radade blokeerimine Умей привести примеры Antimikroobne spekter – kitsas vs lai. Antimikroobne spekter – ravimi aktiivsuse ulatus ehk kindla antibiootikumiga mõjutatavate mikroobide skaala. Kitsa toimespektriga – efektiivsed vaid üksikutele mikroobidele (ravimi märklauaks on rakukomponent, mis esineb vaid teatud mikroobidel). Laia toimespektriga – efektiivsed paljudele mikroobidele (ravimi
Suhkrutõve farmakoloogia Insuliini sekretsioon, füsioloogiline roll, regulatsiooni kontrollivad faktorid. I ja II tüüpi diabeedi iseloomustus. I tüüp (20% patsientidest): • Algab nooruses ning ei sõltu kehakaalust. • Tingitud autoallergilisest reaktsioonist - rakkude suhtes. Diabeedi ilmnemiseks peab olema hukkunud üle 90 % rakkude. • Insuliini absoluutne defitsiit, mis ravi puudumisel viib suhteliselt kiiresti surmale ketoatsidoosist. Algus on äge. Algab sagedamini talvekuudel ja on seotud metaboolse stressiga – nt. infektsiooniga. Algab polüuuriaga, vedeliku tasakaalu häirete, kaalu kaotuse ja võimalike metaboolsete tüsistustega – nt. ketoatsidoosiga. Suremus on 5 korda kõrgem kui vastavas üldpopulatsioonis K. Vahenõmm 2018 II tüüp (80% patsientidest): Algab vanemas eas ja tavaliselt ülekaalulistel. • Esinevad resistentsus insuliini suhtes ja insuliini sekretsiooni vähenemine. Haiguse algus aeglane. Sageli avastatakse rutiinsel...
Organism saab mineraalaineid toidu ja joogiveega. Enamik neist resorbeerub peensoolest verre ja antakse edasi kudedele ning koevedelikele. Mineraalainete vahetus vere, kudede ja koevedelike vahel toimub osmoosi seaduspärasuste alusel ioonid liiguvad üldjuhul madalama kontsentratsiooni suunas, Mineraalained erituvad põhiliselt uriini, higi ja roojaga. 54. Ainevahetuse põhiradede vahelised seosed Ainevahetus e. metabolism. Metabolismi moodustab metaboolsete radade võrgustik. Rakusisene metabolism toimub metaboolsete radadena, kus ensüümide toimel muunduvad/tekivad metaboliidid. Metaboolne rada on reaktsioonide jada (nt glükoneogeenees on üksikreaktsioonide jada, mille tulemusena piimhappest sünteesitakse glükoos). Raja iga reaktsiooni katalüüsib vastav ensüüm. Metaboolse raja ensüümid on tihti organiseerunud multiensüümsüsteemideks nii, et ühe reaktsiooni produkt on järgmise reaktsiooni substraat
Sealjuures peaks ravim olema kõrgema selektiivsusega (vähem kõrvaltoimeid). - - Farmakokineetika – hea ravim on piisavalt stabiilne, et jõuda sihtmärgini ja piisavalt labiilne, et alluda metabolismile ja organismist täielikult väljuda peale oma regulatoorse ülesande täitmist. - Tihti aga on palju molekulaarseid barjääre, takistusi või ravim ei jõuagi sihtmärgini, mistõttu ei jõua see oma molekulaarse sihtmärgini. - - Ravimi metabolism – toimub atakk metaboolsete ensüümide poolt, mille ülesanne on võõrained modida vormi, kus nad on organismist eritatavad (olles sel juhul metaboliidid). Metabolism jaguneb kaheks faasiks: I ja II. - I faasi reaktsioonid: - Oksüdeerimine tsütokroom P450 ensüümidega: - - - - - II faasi reaktsioonid: toimuvad peamiselt maksas erinevate transferaaside toimel. Konjugatsioonireaktsioonid. Ravimi polaarne molekul seob veel polaarsema molekuli. Kojugaat, mis tekib, on piisavalt
P bioflavonoidid värsked puu- ja juurviljad VITAMIINIDE DEFITSIIT Inimorganismis olevatest varudest jätkub enamike vitamiinide puhul 4...40 ööpäevaks ning seetõttu on vajalik nende pidev saamine seedekulgla kaudu. See tagab nii reservide säilimise kui ka nendest ensüümide tarbeks moodustuvate koensüümide sünteesi. Vitamiinide mistahes defitsiit tekitab just nende koensüümse rolli tõttu keerulisi probleeme seostatud metaboolsete protsesside normaalsel kulgemisel. Vitamiinid pole koensüümses rollis teiste biomolekulide poolt asendatavad. Siit ka oluline soovitus füsioloogiliselt vajaliku vitamiinide hulga saamiseks - vältige igasuguseid toitumisäärmusi. Vitamiinide kudedes leiduvate varude ajalised piirid inimorganismis Vitamiin Ajaline kestvus Vitamiin A 1...3 aastat Vitamiin D 1...5 kuud
Vitamiinide defitsiit Inimorganismil on võime talletada vitamiinide teatud varu, millest jätkub enamike vitamiinide puhul 4...40 ööpäevaks ning seetõttu on vajalik nende pidev saamine seedekulgla kaudu. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul on talletumisvõime suurem (mitu kuud kuni mitu aastat) kui vesilahustuvate vitamiinide puhul (mõni nädal). Vitamiinide mistahes defitsiit tekitab nende koensüümse rolli tõttu probleeme metaboolsete protsesside normaalsel kulgemisel. Vitamiinid pole koensüümses rollis teiste biomolekulide poolt asendatavad. Siit ka oluline soovitus füsioloogiliselt vajaliku vitamiinide hulga saamiseks vältida tuleb igasuguseid toitumisäärmusi. Vitamiinide kudedes leiduvate varude ajalised piirid inimorganismis Vitamiin Ajaline kestvus Vitamiin A 1...3 aastat Vitamiin D 1...5 kuud
44. Primaarproduktsioon on autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. 45. Produktsioon ehk toodang on tootmise/produtseerimise tulemus. 46. Püsisoojased on elusorganismid, kelle kehatemperatuur püsib ühtlasena sõltumata välistemperatuurist (linnud 40-42o C, imetajad 36-39o C). 47. Rakuhingamine on kõikide rakuliste organismide rakus toimuvate metaboolsete protsesside ja hingamisprotsesside kompleks. See on astmeline toitainete molekulide (näiteks glükoos ja rasvhapped) lagunemine, mis lõpuks vabastab energiat ATP näol. 48. Sekundaarproduktsioon ehk teistoodang on toiduahela teise astme organismide talletatud energiahulk. Seda energiahulka, mis kandub edasi kolmandale toiduahela astmele, nimetatakse teiseseks puhastoodanguks. Tarbijate poolt kasutatav energia. 49
ühendid). Mida rohkem kaksiksidemeid ahelas on, seda madalam sulamistemperatuur on ja mida pikem on süsinikahel, seda kõrgem sulamistemp on. 1.c 3. a 2.b 4. d 67. Mida nimetatakse rasvade seebistamiseks? Rasvade seebistamiseks nimetatakse rasva hüdrolüüsimist aluselises keskkonnas (nt NaOH või KOH juuresolekul) ja nii moodustub seep. Lipiidid on A. 69. Nimetage kaks rasvade bioloogilist funktsiooni. 1. energia tootmine enamikes loomades oksüdeeritakse valdav osa rasvast metaboolsete protsesside käigus hoidmiseks vajaliku ATP genereerimiseks 2. soojuse tootmine mõnedes spetsialiseerunud rakkudes toimub triatsüülglütseroolide oksüdatsioon soojuse saamise eesmärgil. Oksüdatsioonil vabanevat energiat ei kasutata mitte ATP sünteesiks vaid lastakse nö tuulde ehk toodetakse soojust. 70. joonistage rasvamolekuli üldine struktuur. VIHIKUS 71.Miks ühinevad vette segatud taimeõli tilgad suuremateks tilkadeks?
com/). Kehamassiindeksi leidmiseks jagatakse kehakaal kilogrammides pikkuse ruuduga meetrites. Maarika puhul siis vastavalt 98: (1,78 x 1,78) = 29,98 ümmardatult 30. Inimese kehakaalu/kehamassi loetakse tema pikkuse puhul normaalseks, kui kehamassiindeks on vahemikus 19 kuni 25. Kehamassiindeks üle 25 tähistab ülekaalu ning üle 40 tervisele ohtlikku ülekaalu. Kehamassiindeks alla 17,5 võib viidata anoreksiale. Vööümbermõõt 120 cm näitab samuti ülekaalulisust. Metaboolsete häirete risk on suurenenud meestel, kelle vööümbermõõt on suurem kui 90 cm. Meestel peetakse normaalümbermõõduks 90 cm. Normaalseks vööümbermõõduks meestel 90 cm. Kui vöö ja puusaümbermõõdu suhe meestel ületab 1 . (Allikas:http://www.kaaluabi.ee/theories/kkk/milline-on-tervislik- 2
Ühiselt nimetatakse neid kollatähni pigmentideks, sest nad on kollaka värvusega ning nende poolt tekitatud kollane täppi silmavõrkkestas ongi kollatähn. (6) Inimene omastab luteiini taimsest toidust- rohelistest lehtköögiviljadest ning oranžidest/ kollastest puu- ja juurviljadest, näiteks porgandist. Zeaksantiini leidub toidus harva. Samuti pole leitud seda ainet mujal organismi kudede koostisest kui ainult kollatähnis. Seega arvatakse, et zeaksantiini saadakse läbi metaboolsete transformatsioonide inimese kollatähnis ning lähteaineks on luteiin. Mitmete kliiniliste uuringute nagu AREDS2 (Age-Related Eye Disease Study 2) tulemused on näidanud, et nende kolme algselt mainitud karotenoidi (6) tarvitamisel läbi toidu või lisanditena on otsene kasu silma tervisele ja funktsioneerimisele.
Rakvere Gümnaasium KAIRIT PALL 11A VITAMIINID Uurimistöö Juhendaja: õp E. Hein Rakvere 2010 SISSEJUHATUS Üha rohkem leidub tänapäeval inimesi, kes on huvitatud, milliseid vitamiine sisaldavad toiduained meie igapäevasel toidulaual. Ka mina olen alati olnud huvitatud vitamiinidest meie toidus – kuidas me neid saame ning milleks nad üldse vaja on. Seetõttu valisingi uurimistöö teemaks vitamiinid, et ennastki veidi selles valdkonnas harida. Töö eesmärgiks on tuua välja tähtsamad vitamiinid meie organismis ning kuidas need meid mõjutavad. Viisin läbi ka küsitluse Rakvere Gümnaasiumi 11. klasside õpilaste seas, et näha, mida teavad nemad vitamiinidest. Uurimistöö alusteks ja põhilisteks allikateks olid mitmed vitamiiniraamatud, kust sain vajalikku informatsiooni ning teadmisi. Lisaks kasutasin ka läbiviidud küsitluse tulemusi. Raskusi tekkis aja planeerimisel, kuna ma ei osanud arva...
nende haakumine aktiinifilamendiga kutsub esile kahe filamendi liikumise teineteise suhtes. Mikrofotodel on hästi nähtavad müosiinimolekuli paindunud peaosad, nn ristsillakesed, mis tekivad müosiini ühinemisel aktiinifilamendiga. 53) Lihaskiudude tüpiseerimise viisid - · Värvuse alusel · Kineetilise kriteeriumi alusel · Metaboolsete kriteeriumite alusel · Müosiini ATP-aasi aktiivsuse alusel 54) Glükolüütiliste, oksüdatiivsete, oksüd. glükolüütiliste kiudude iseloomustus - Glükolüütilised lihaskiud Oksüdatiiv-glükolüütilised · Hea väsimustaluvus Nendele lihaskiududele on lihaskiud Oksüdatiivsed lihaskiud iseloomulik: · Kiire kokkutõmme · Aeglane kokkutõmme
Kooperatiivsus ja allosteerika · Kompartmelisatsioon · Iga ensüüm paikneb kindlas raku piirkonnas või struktuuris See tagab ensüümreaktsioonide eraldatuse ja kindla järjestuse · Substraadi ja kofaktorite kontsentratsioon Ensüümid - katalüütiliste omadustega valgud (lihtensüümid) või valkude kompleksid (liitensüümid). Ensüümid osalevad peaaegu kõikides biokeemilistes reaktsioonides elusorganismides. Nii kontrollivad ensüümid metaboolsete protsesside toimumise kiirust; ribosüümid - katalüüsivad ribonukleiinhapete hüdrolüüsi ja ümberesterifikatsiooni reaktsioone (RNA protsessing), mille käigus muudetakse primaarne RNA transkript mRNA- ks. Ribosoomi RNA katalüüsib peptiidsidemete moodustumist; absüümid - ehk katalüütilised antikehad saadakse organismi immuniseerimisel substraadi aktiveeritud oleku analoogiga. Erinevalt ensüümidest ja ribosüümidest pole absüümidel tõelist bioloogilist funktsiooni organismis
haiguse ägenemises. Seda seisundit iseloomustab äkilisus, lühike kestus ja kalduvus uuesti ilmneda. Paroksüsm või paroksüsmaalne seisund, mille võib põhjustada päriliku haiguse aktiveerimine: närvisüsteemi pärilik degeneratsioon, millel on süsteemne vorm: Wilsoni-Konovalovi tõbi; lihasdüstoonia, mis viib lihaskoe patoloogiliste muutusteni; Tourette tõbi; metaboolne häire, mis võib pärida: fenüülketonuuria; histidineemia; metaboolsete lipoidsete radade deformatsioon: amavrootiline idiootsus; Gaucheri tõbi leukodüstroofia; mukolipidoos; rikkumine phacomatosis toimimisel: neurofibromatoossed muutused nimega Recklingausen; Bourneville'i muguliskleroos; mitmesugused lihaste häired ja närvisüsteemi kahjustus - äge paroksüsmaalne müoplegia; müoplegiitne sündroom koos paroksüsmiga; Unferrichti - Lundborgi epileptiline seisund; ägedad epilepsiahood.
Süsinikuaatomite imidasoolrühmale lisamine 6. Imidasoolkarboksülaadi fosforüleerimine ja väljatõrjumine aminorühma poolt Purimidiinnukleotiidi biosüntees Pürimidiintuuma C2 ja N3 aatomid tulevad karbamoüülfosfaadist, ülejäänud aspartaadist · Erinevalt puriinnukleotiidide de novo sünteesist sünteesitakse eraldi terviklik pürimidiintuum ja seejärel kantakse PRPP-le: · Tekib vaheühend orotidiinmonofosfaat 13. Kirjeldage organite metaboolset spetsialiseerumist. V: Organite metaboolsete aktiivsuste erinevused tulenevad nende poolt kasutatava energiaallika erinevusest. Aju glükoos; Skeletlihas glükoos, rasvhapped, ketokehad; Südamelihas rasvhapped. Maks varustab kogu keha energiaga pm. Enamus imendunud ühendeid satuvad sinna. Vastavalt signaalidele kehast, reguleerib maks veresuhkru taset jmt. AJUKUDE · Ajukoe sisuliselt ainus energia allikas, välja arvatud pikakajalise nälgimise korral, on glükoos
Näiteks: insuliin: toodetakse kõhunäärmes, vastutab glükoosi sisalduse reguleerimise eest veres 9. Metabolism ehk ainevahetus on termin, mida kasutatakse kõigi keemiliste reaktsioonide kirjeldamiseks, mis on seotud rakkude ja organismi säilitamisega. - keemiliste muutuste kogum, mis on organismi elutegevuse aluseks. Metaboolne rada - üksikreaktsioonide rada, milles lähtesubstraat muundub lõpp- produktiks. Metaboolne võrgustik: metabolism käib mööda metaboolsete radade. On olemas nii põhirajad (Krebsi tsükkel) kui ka spetsiifilised rajad. Selles osalevad tavaliselt mitmed ensüümid, igaüks katalüüsib kindlat reaktsiooni, mille produkt on järgmise substraadiks. Ühelt rajalt on võimalik minna teisele, koordineeritud, on võimalik ka samaaegselt teha. Anabolism (ehitab, tahab energiat), katabolism (lagundamine, annab energiat) Makroergilised ühendid on ajutised energia salvestajad/ülekandjad, olulisim energia salvestaja on ATP.
Antibiootikumidel on erinevad toimemehhanismid. 31. Aine- ja energiavahetus: üldiseloomustus, põhietapid, assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid Metabolism e ainevahetus on biokeemiliste muutuste võrgustik, mis on organismi elu aluseks. Metabolism hõlmab seedimist, imendumist, , rakus toimuvaid metaboolseid radu ja lõpp-produktide eritumist, ühtlasi on ta katabolismi ja anabolismi integratsioon. Metabolismi soodustab metaboolsete radade võrgustik. Metabolimi põhifunktsioonid: Energia omastamine väliskeskkonnast toitainete vormis Toitainete omastamine, lõhustamine ja kasutamine kehaomaste biomolekulide sünteesiks Senestseensete biomolekulide lammutamine Lõpp-produktide väljutamine Organismi sattuvate ksenibiootikumide(ka ravimite) detoksikatsioon ja väljutamine
On olemas laia ja kitsa spektriga antibiootikume. Antibiootikumidel on erinevad toimemehhanismid. 31. Aine- ja energiavahetus: üldiseloomustus, põhietapid, assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid Metabolism e ainevahetus- organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse. Metabolism hõlmab seedimist, imendumist, rakus toimuvaid metaboolseid radu ja lõpp-produktide eritumist, ühtlasi on ta katabolismi ja anabolismi integratsioon. Metabolismi soodustab metaboolsete radade võrgustik. Metabolimi põhifunktsioonid: Energia omastamine väliskeskkonnast toitainete vormis Toitainete omastamine, lõhustamine ja kasutamine kehaomaste biomolekulide sünteesiks Senestseensete biomolekulide lammutamine Lõpp-produktide väljutamine Organismi sattuvate ksenibiootikumide (ka ravimite) detoksikatsioon ja väljutamine Katabolism e dissimilatsiooon on suurte molekulide lahundamine väiksemateks, vabaneb energia, oksüd.
glükoos püruvaat Glükoosi konversioon püruvaadiks on eksergooniline protsess, mille standartne vaba energia muut G10 = - 146 kJ mol-1. ATP süntees ADP-st ja anorgaanilisest fosfaadist on endergooniline protsess, mille vaba energia muut G20 = 2 x 30,5 = 61 kJ mol-1. Juhul, kui ei toimu biomassi moodustumist, avaldub glükolüüsi summaarne vaba energia muut G0sum = G10 + G20 = -146 + 61 = -85 kJ mol-1 9) Etappide kaupa pärmide metaboolsete omaduste uurimine. Töökäik. Söötme ettevalmistamine Selleks on kas naturaalne või veega lahjendatud mahl, kuhu lisatakse erinevas koguses või erinevat liiki suhkruid. Vajaduse korral sööde filtritakse. Varem kaalutud 1000 ml mahuga koonilisse kolbi mõõdetakse mõõtsilindriga 300 ml söödet ja kaalutakse. Teise, 100-200 ml mahuga kolbi valatakse umbes 100 ml söödet (võrdlusproov), mida kasutatakse suhkrute algsisalduse määramisel. Steriliseerimine
treeningu korral), organismi glutamiinivajadus suureneb, mõnikord isegi nii palju, et glutamiini kulub rohkem kui organism suudab seda toota. Sel juhul on glutamiin tinglikult asendamatu aminohape, mis tähendab, et puudujääk tuleb korvata. (Greta, 2007) 5.1 ÜLESANDED ORGONISMIS Glutamiin on enim esindatud aminohape nii lihastes kui ka vereringes. Hoolimata sellest kulub teda tohutult kiiresti. See on seletatav mitmete metaboolsete protsessidega, mis on otseselt või siis kaudselt glutamiinist sõltuvad. (Greta, 2007) Glutamiin on immuunsüsteemi esmane energiaallikas. Erilised glutamiini õgijad on soolestiku rakud, mis kulutavad koguni 40% kogu organismi varudest. Kataboolsete protsesside nagu operatsioonide, füüsiliste vigastuste, põletike ja igasuguse muu füüsilise stressi korral suureneb vajadus glutamiini järele märgatavalt, eelkõige immuunsüsteemi kulutuste tõttu. (Greta, 2007)
o Näit. glükolüüs on üksikreaktsioonide jada, mille käigus organism lõhustab glükoosi ning konverteerib glükoosis oleva energia endale sobivasse vormi (ATP, NADPH) Põhirajad: Erinevates organismides ja kudedes praktiliselt Ühesugused, Spetsiifilisemad rajad: Täidavad organismides, elundites, kudedes spetsiifilise funktsioone. Metaboolne võrgustik: Metabolism käib läbi metaboolsete radade. Selles osalevad tavaliselt mitmed ensüümid, igaüks katalüüsib kindlat reaktsiooni, mille produkt on järgmisele substraadiks. Selle käigus konverteeritakse järkjärguliselt energiaks toitaine (maksimaalne kasutegur, pikema aja jooksul, mitte korraga ning reguleeritav igakülgselt). Ühelt rajal on võimalik üle minna teisele (efektiivne) ning on kordineeritud (katabolismi (vahe-)produktid on vajalikud sünteesis, mida vaja, et oleks nt.
organismi glutamiinivajadus suureneb, mõnikord isegi nii palju, et glutamiini kulub rohkem kui organism suudab seda toota. Sel juhul on glutamiin tinglikult asendamatu aminohape, mis tähendab, et puudujääk tuleb korvata. 6 Ülesanded organismis Glutamiin on enim esindatud aminohape nii lihastes kui ka vereringes. Hoolimata sellest kulub teda tohutult kiiresti. See on seletatav mitmete metaboolsete protsessidega, mis on otseselt või siis kaudselt glutamiinist sõltuvad. Glutamiin on immuunsüsteemi esmane energiaallikas. Erilised glutamiini õgijad on soolestiku rakud, mis kulutavad koguni 40% kogu organismi varudest. Kataboolsete protsesside nagu operatsioonide, füüsiliste vigastuste, põletike ja igasuguse muu füüsilise stressi korral suureneb vajadus glutamiini järele märgatavalt, eelkõige immuunsüsteemi kulutuste tõttu.
kasutamist). · Soodustab foolhappe koensüümse vormi (THF) teket. · Tugevdab immuunsüsteemi. Tema oskuslik/adekvaatne manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne nt alkoholismi, artriidi, beriberi, gripi, seljavalude, hammaste/igemete haiguste, diabeedi, stenokardia jne puhul. Teda peaks manustama koos foolhappe, püridoksiini, niatsiini, B1, B2, bioflavonoidide, vitamiin E, Ca ja Mg. See komplekt tagab vastavate metaboolsete protsesside süsteemse biokeemilise mõjutamise. Suuremate annuste puhul tuleb silmas pidada fakti, et vitamiin C rasvlahustuvad vormid imenduvad paremini. Päevane ohutu totaalkogus korduval manustamisel on 1000mg, ühekordsel pole seda määratud. Nimetatud kogust ei maksa ületada. Liigse annuse kõrvalmõjudeks on seedetrakti funktsioneerimise häired (oksendamine, kõhulahtisus), neerukivid, väsimus, iiveldus. Vitamiin D ehk kalitsiferoolid Saamine
Vee kadu läbi taime pinnanimetatakse transpiratsiooniks. Kuidas see veevarustus toimib? Vesi liigub puus mõnekümne mikromeetrilise läbimõõduga ksüleemtorudes. Et kapillaarjõudude abil kõrgemaid puid varustada peaksid torud ~100 x peenemad olema. Ei ole, sest torude voolutakistus kasvab proportsionaalselt 1/r4 Miks Maa üle ei kuumene ega lõpuks ära ei põle/aura? Mis on fotosüntees? Miks peavad rakud sisaldama suure arvu molekule? Hinnanguliselt peab rakk metaboolsete protsesside kindlustamiseks sisaldama vähemalt 120 valku, tema genoomseega vähemalt 120 geeni. Miks on rakud (üldiselt) väikesed? Kuna rakkude ainevahetus toimub suurelt ostalt difusiooni teel. Rakus difusioonikonstant on 10-10 cm2s-1, seega raku läbimiseks kulub umbes 1 sekund, kui rakk oleks näteks meetri kõrgune, siis läheks aega terve inimese eluiga. Rayleigh hajumine toimub pisikestelt osakestelt (tolmukübemed, õhu aatomid), mille
hüdrolüüsitud. Süsivesikute imendumine Pärast süsivesikute rikast toitu on monooside kontsentratsioonid soolevalendikus kõrged ja nad resorbeeruvad läbi soole limaskesta verre. Monooside imendumine toimub suhteliselt kiiresti ja on peensoole algusosas praktiliselt lõppenud. Imendunud monoosid (nende põhimassi moodustab glükoos, sest enterotsüütides toimub teiste heksooside teatud osa metaboliseerumine glükoosiks) satuvad värativeeni kaudu maksa. Metaboolsete reaktsioonide tulemusena maksarakkudes lülituvad ka teised monoosid (galaktoos, fruktoos) glükoosi metaboolsetesse radadesse. Glükoos on keskne süsivesinik organismis: * glükoos lahustub väga hästi vees * vaba glükoos on organismis keemiliselt suhteliselt inertne, st tema muundumine toimub vaid ensümaatiliselt ja seega on kontrollitav * ta on "põhikütus" enamike organismide ja organite jaoks
Eelised: stabiilsus (pinna ja mahu vähenemine); geneetiline ökonoomsus (vähem kodeerivaid geene); katalüütiliste trentrite kokkuviimine; kooperatiivsus. VI SISSEJUHATUS ENSÜMOLOOGIASSE 1. Kõik ensüümid, v.a mõni katalüütiline RNA, on valgud. Ensüümid on biokeemilised katalüsaatorid, mida iseloomustab suur katalüütiline jõud, kõrge spetsiifilisus ja reguleeritavus. On metaboolsete funktsioonide vahendajad. Osa ensüüme vajavad katalüütiliseks aktiivsuseks lisaks valgulisele osale veel täiendavat keemilist komponenti kofaktorit (anorgaanilised ioonid; koeensüümid). Prosteetiliseks rühmaks nim kofaktorit, mis on tugevalt seotud ensüümi valgulisele osale. Katalüütiliselt aktiivset ensüümi (valk + kofaktor) nim holoensüümiks, inaktiivset valgulist osa üksinda apoensüümiks.
komponent hüdrolüüsib ATP-d. Käärimisel vajavad rakud elutegevuseks samuti prootonpotentsiaali energiat. Sel juhul toimub F1F0 ATPaasi manulusel ATP hüdrolüüs ning hüdrolüüsi käigus vallandunud energia abil pumbatakse prootonid rakust välja. F1F0 ATPaasi kompleks on kodeeritud atp operoni poolt. ). ArcA/ArcB represseerib peamiselt aeroobse hingamisega ja tsitraaditsükli tööga seotud funktsioone (aerobic respiration control). Kahe-komponendiline Arc süsteem kontrollib mitmete metaboolsete radade tööd: 1) tsitraaditsükkel 2) glüoksülaadi rada 3) terminaalne elektronide transport molekulaarsele hapnikule aeroobne hingamine 4) rasvhapete degradatsioon ArcA võib käituda nii aktivaatorina kui ka repressorina. Näiteks tsütokroom d operon (cydAB) on fosforüleeritud ArcA poolt aktiveeritav, tsütokroom o operon cyoABCDE aga represseeritav. Paljud arc moduloni kuuluvad geenid on ArcA poolt represseeritavad. ArcB on sensor-kinaas ja ArcA signaalile vastav (response) regulaator
Kaitseaineid kas sünteesitakse ise või sekvestreeritakse (???) (sequester) toidust, st võetakse sealt valmiskujul. Mõnel juhul sünteesivad kaitseaineid ka sümbiondid, nt mereelukate seljas elavad vetikad. Miks siis kõik elukad mürgised pole? No ikka seetõttu - vastab evolutsiooniline ökoloog - et keemilise kaitse ülalpidamisel on kindlasti oma hind. See hind võib väljenduda järgnevas - kaitseainete sünteesi hind: keerukate metaboolsete radade ülalpidamine; - kaitseainete säilitamiseks vajalike struktuuride loomine ja ülalpidamine; - autotoksilisuse vältimine, st kuidagi tuleb tagada see, et mürgised kaitseained kaitstavale endale kahju ei tee. Sekvestreerimise korral ka: - vajalikku kemikaali sisaldava toidu leidmine, mis võib kaasa tuua ka liigisisese konkurentsi selle pärast ja sellest tuleneva kohasuse languse;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
