Noorte laulu- ja tantsupidu 2017 ja üldlaulupidu 2019 (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Tantsupeod

Tantsupeod 1. Tantsimine on eestlastele omane olnud ammustest aegadest alates. 19. sajandil ei pööratud tantsule siiski nii palju tähelepanu kui laulule ja pillimängule. Huvi tantsukunsti vastu kasvas oluliselt 20. sajandi alguses. Seejuures oli suur mõju traditsiooniks kasvanud üldlaulupidudel. Toimusid tantsulised ühisesinemised. Tantsupeod on ammutanud oma sisu rahvakunstist ning läbi aegade toitnud rahvustunnet. 2. Eesti Naiste Tantsupidu, Üldtantsupidu, noorte laulu- ja tantsupidu, Laulu- ja tantsupidu 3. 1.I üldtantsupidu 15.–17. juuni 1934 Kadrioru Staadionil 2. XIX üldtantsupidu 4.–6. juulil 2014. Tallinnas Kalevi keskstaadionil 3. X noorte laulu- ja tantsupidu 29 juuni - 1 juuli 2007 Lauluväljak Tallinnas 4. V üldtantsupidu 20 - 21 juuli 1955 Kalevi keskstaadion 5. XII noorte laulu- ja tantsupidu, "Mina jään", 30. juunist 2. juulini 2017 Tallinna lauluväljakul 6

9. klass

6

odt

Ülevaade Eesti tantsudest

Kaisa Oja, Olga Kosmina ning saate züriiliige Merle Klandorf. Revalia Tantsukool asub Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres ning Elvas. Pidu kui rituaal Peod ühendavad sadu ja tuhendeid inimesi, kes kannavad tantsupidude traditsiooni kui ühist väärust. Võime lause tõdeda, et eksisteerib ühiste huvidega isikute ,,koondis", mida terminoloogias nimetatakse korporatsiooniks, ehk siis omamoodi rahvatantsu korporatsioon. Nüüd võime kinnitada, et kümne noorte tantsupeo ajaline pidevus on loonud traditsiooni. Igal traditsioonil võib olla oma kombetalituste kogum ehk rituaal. Rituaalid aitavad nii tantsupeol osalejate kui ka pealtvaatajat paremini keskenduda etenduseks või selle jälgimiseks, luues meeleolu ja ühtekuuluvustunde. Kõige levinumaks rituaaliks tantsupidudel on kujuneneud peotule süütamine. Sageli eelneb sellele peotule toomise tseremoonia. Tervitus, ava- või

Koreograafia

9

odp

Üldlaulupidu

Üldlaulupidu Regiina Pukk K13  Mis on üldlaulupidu? Üldlaulupidu on üleriigiline laulupidu, kus osalevad erinevad kooriliigid ja puhkpilliorkestrid. Tallinna lauluväljakul iga viie aasta tagant peetavat pidustust korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. Järgmine üldlaulupidu toimub 2014. aastal Ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning ürituse läbiviijaks oli lauluselts "Vanemuine" eesotsas Johann Voldemar Jannseniga.  Laulupeo kavas oli küll ainult kaks eesti algupäralist laulu ­ Aleksander Kunileidi "Mu isamaa on minu arm" ning "Sind surmani", mõlemad Lydia Koidula tekstile, kuid seda suurem oli nende tähenduslikkus. Ülemaalise ühislaulmise eelduseks oli koorilaulu ja puhkpillimängu üha laialdasem harrastamine 19. sajandi

Ajalugu

9

odt

Laulupidu

TALLINA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS AT12 LAULUPIDU Referaat Koostaja: Kaarel Maasalu Juhendaja: Svetlana Gumenjuk Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus...............................................................3 Ajalugu.....................................................................4 I üldlaulupidu.............................................................5 VII üldlaulupidu..........................................................6 Punklaulupidu.............................................................7 Öölaulupidu "Järjepidevus".............................................8 Kasutatud kirjandus......................................................9 Sissejuhatus Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid

Muusika

24

ppt

Singende Revolution und Sängerfest

Tatsache, dass Volkslieder und Singen ein groer Bestandteiles des Schullehrplanes sind, erkennen. 10.Estnisches jungend-lieder und tanzfest 831 Chöre ­ über 26 000 Sänger 47 Orchester ­ über 16 000 Musiker 14 ausländische Teams ­ über 600 Musiker  127 Tanzgruppen -~9000 Tänzer 65 424 zahlende Zuschauer in 3 Tagen Geplante Sängerfeste in Tallinn XXV. üldlaulupidu/XVIII. üldtantsupidu 3. Juli bis 5. Juli 2009 (Gesamtestnisches Sänger- und Tanzfest) XI. noorte laulu- ja tantsupidu (Jugend-Gesangs-und-Tanzfest) 29. Juni bis 1. Juli 2012 XXVI. üldlaulupidu/XIX. üldtantsupidu 4. Juli bis 6. Juli 2014 (Gesamtestnisches Sänger- und Tanzfest) XII. noorte laulu- ja tantsupidu (Jugend-Gesangs-und-Tanzfest) 30. Juni bis 2. Juli 2017 XXVII. üldlaulupidu/XX. üldtantsupidu 28. Juni bis 30. Juni 2019 (Gesamtestnisches Sänger- und Tanzfest)

Saksa keel

4

docx

Tantsupidu

Neid ühendab mõlema peo osavõtjate ühine pidulik rongkäik Tallinna kesklinnast lauluväljakule. Mõned üldtantsupeod on toimunud ka omaette – VII üldtantsupidu 1963. aastal, IX üldtantsupidu 1970. aastal (üldlaulupidu korraldati erandina 1969. aastal, tähistamaks 100 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost), X üldtantsupidu 1973. aastal ning XII üldtantsupidu 1981. aastal (1980. aastal toimus Tallinnas Moskva olümpiamängude purjeregatt ja sellega seoses ka üldlaulupidu. Üldtantsupidu lükati aasta võrra edasi). Viimane üldtantsupidu toimus 3.-5. juulil 2009. aastal. Enamik üldtantsupidudest on toimunud nõukogude võimu perioodil. Ideoloogiline surve oli tantsupidude puhul 1 võrreldes laulupidudega oluliselt nõrgem. Esiteks polnud deklaratiivseid Leninit ja parteid ülistavaid tantse, mida saanuks kavasse suruda, teiseks olid korraldajad piisavalt nutikad

Muusika

3

doc

Eesti esimene üldlaulupidu

ja Tiigi tänavat pidi Maarja kirikust mööda Toomeorgu. Tiigi tänaval möödusid lauljad ka majast, kus elas 1868. aastast laulupeo asepresident J. W. Jannsen oma perega. Kell 10 aeg hakkas Toomeorus, Toomkiriku varemete kõrval avajumalateenistus. Kell 4 pärast lõunat algas vaimulik kontsert saksa seltsi "Ressource`i" aias, mis asus praeguse Peetri kiriku vastas ning kuhu aastal 1959. püstitati mälestusmärk tähistamaks I üldlaulupidu. Lauljad liikusid peoplatsile läbi linna rongkäigus. Seal, majas nr 14 oli elanud Jannsenite pere 1865. aasta suvest kuni 25. maini 1868. aastani. Selles majas on Lydia Koidula ilmselt kirjutanud oma luuletused "Sind surmani1" ja "Mu isamaa on minu arm". Need laulud olid ka järgmisel päeval kontserdi kavas.. 19. juuni oli laulupeo teine päev mis algas ilmaliku kontserdi peaprooviga Tartu ülikooli ratsamaneezis

Muusikaajalugu

3

docx

Eesti tantsupeod

Neid ühendab mõlema peo osavõtjate ühine pidulik rongkäik Tallinna kesklinnast lauluväljakule. Mõned üldtantsupeod on toimunud ka omaette ­ VII üldtantsupidu 1963. aastal, IX üldtantsupidu 1970. aastal (üldlaulupidu korraldati erandina 1969. aastal, tähistamaks 100 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost), X üldtantsupidu 1973. aastal ning XII üldtantsupidu 1981. aastal (1980. aastal toimus Tallinnas Moskva olümpiamängude purjeregatt ja sellega seoses ka üldlaulupidu. Üldtantsupidu lükati aasta võrra edasi). Viimane üldtantsupidu toimus 3.-5. juulil 2009. aastal. Enamik üldtantsupidudest on toimunud nõukogude võimu perioodil. Ideoloogiline surve oli tantsupidude puhul võrreldes laulupidudega oluliselt nõrgem. Esiteks polnud deklaratiivseid Leninit ja parteid ülistavaid tantse, mida saanuks kavasse suruda, teiseks olid korraldajad piisavalt nutikad. Kuna

Kehaline kasvatus

Meedia

Kommentaarid (0)