1 Käsitöö/Silmuskudumine/6 kl Sokkide kudumine Liilia Laas/Märts 2018 Sokkide kudumine Sokke kootakse ringselt, viie vardaga. Esmalt koo nende varraste ja lõngaga, millega plaanid sokke kuduma hakata väike tööproov. Mõõda oma jalalaba ümbermõõt ja arvuta vajalik silmuste arv. Sokisilmuste arv = (jalalaba ümbermõõt x silmuste arv viiel cm-l)/5 Kuna loodud silmused jaotatakse neljale vardale, arvesta, et loodud silmused jaguksid neljaga. Vajadusel suurenda silmuste arvu. Sokisääre kudumine Sääre kudumiseks on mitmeid võimalusi, neist elastseim on soonikkude. Sooniku kudumist alusta kohe esimesest reast. Sooniku pikkus vali endale meelepärane. Soonik võiks olla umbes 10 cm. Sokikand Sokikand koosneb kolmest osast: kannalakk; kannapõhi ja kannakiil Kannalakk
enamasti parempidises või poolpatentkoes. Kannalaka kõrguseks kootakse nii mitu rida, kui mitu silmust on lakaks kootaval kahel vardal kokku (kui kahel vardal on paaritu arv silmuseid, siis üks rida vähem). Nt kui kahel vardal on 24 silmust, siis kannalakaks kootakse 24 rida; kui kahel vardal on 23 silmust, siis 22 rida. Kannalaka servad kootakse silmuselised, millest hiljem uued silmused välja kootakse. Valmis laka külgedel on niisama palju silmuseid, kui palju on neid ühel vardal. Kannapõhja kudumise eeltööna jaotatakse kannalaka silmused mõtteliselt kolme võrdsesse ossa. Nt kui kannalaka silmuseid on 24, siis 24 : 3 = 8 silmust. Äärmisi osi nimetatakse küljeosadeks, keskmist aga põhiosaks. Kui silmuste arv ei jagu jäägita kolmeks, liidetakse jääk enamasti põhiosale, tähtis on, et küljeosade silmuste arv oleks omavahel võrdne
sõrmedeni nagu labakinnas. Pöidlakiiluga kindal algab kulu kudumine kõhe randmeosa järel. Tavaliselt toimub kulu kudumine õhksilmustega (koesse jääb auk). Ohksilmus võetakse vardale koesilmuste vahelt. Iga kasvatusringi järel kootakse 3--4 ringi kasvatamata. Joonisel märgivad punktid kasvatamise kohta. Kui pöidlakiilu kõrgus on paras, võetakse kiilusilmused abilõngale ja luuakse koelõngast nende köhale uued silmused, kuid nelja võrra vähem, ja kootakse edasi. Pärast pöidlaaugu tegemist kootakse 2--3 ringi, siis kootakse pöidlaaugu kummagi otsa köhal kaks silmust kokku. Kahandamisringile järgneb üks ring kahandamata. Nii kootakse, kuni jääb järele sama palju silmuseid, nagu oli enne pöidlakiilu alustamist. Edasi kootakse otse kuni väikese sõrmeni (proovida kätte). Silmused jagatakse neljaks, arvestades 3 lisasilmust kummalegi küljele. Väike
alguses teada olema. Lihtsa pöidlaauguga kinnas kootakse sõrmedeni nagu labakinnas. Pöidlakiiluga kindal algab kulu kudumine kõhe randmeosa järel. Tavaliselt toimub kulu kudumine õhksilmustega (koesse jääb auk). Ohksilmus võetakse vardale koesilmuste vahelt. Iga kasvatusringi järel kootakse 3--4 ringi kasvatamata. Joonisel märgivad punktid kasvatamise kohta. Kui pöidlakiilu kõrgus on paras, võetakse kiilusilmused abilõngale ja luuakse koelõngast nende köhale uued silmused, kuid nelja võrra vähem, ja kootakse edasi. Pärast pöidlaaugu tegemist kootakse 2--3 ringi, siis kootakse pöidlaaugu kummagi otsa köhal kaks silmust kokku. Kahandamisringile järgneb üks ring kahandamata. Nii kootakse, kuni jääb järele sama palju silmuseid, nagu oli enne pöidlakiilu alustamist. Edasi kootakse otse kuni väikese sõrmeni (proovida kätte). Silmused jagatakse neljaks, arvestades 3 lisasilmust kummalegi küljele. Väike sõrm on
enamasti parempidises või poolpatentkoes. Kannalaka kõrguseks kootakse nii mitu rida, kui mitu silmust on lakaks kootaval kahel vardal kokku (kui kahel vardal on paaritu arv silmuseid, siis üks rida vähem). Nt kui kahel vardal on 24 silmust, siis kannalakaks kootakse 24 rida; kui kahel vardal on 23 silmust, siis 22 rida. Kannalaka servad kootakse silmuselised, millest hiljem uued silmused välja kootakse. Valmis laka külgedel on niisama palju silmuseid, kui palju on neid ühel vardal. Kannapõhja kudumise eeltööna jaotatakse kannalaka silmused mõtteliselt kolme võrdsesse ossa. Nt kui kannalaka silmuseid on 24, siis 24 : 3 = 8 silmust. Äärmisi osi nimetatakse küljeosadeks, keskmist aga põhiosaks. Kui silmuste arv ei jagu jäägita kolmeks, liidetakse jääk enamasti põhiosale, tähtis on, et küljeosade silmuste arv oleks omavahel võrdne
17. LIPP e. LIISTPARKETT · Kõikidest külgedest sulundatud massiivsest puidulippidest põrandakate. 18. KILPPARKETT · Igast küljest sulundatud kihiline kate, mille pinnakiht on vastupidavast täispuidust. · Vahe ja aluskiht täispuidust või puiduplaadist. · Pinnakihi muster moodustub ühest või 4 ruudust. 19. TAFTING MEETOD mitmenõelalisel masinal vaiba kudumine, mille puhul kudumismasina nõelad lükkavad lõnga läbi esimese alusriide nong tekkivad silmused fikseeritakse. 20. AXMINISTER VAIP · Masinal kootud vaipkate. · Koelõng kinnitatakse ning paigutatakse aluskangale mustri järgi. 21. VELUURVAIP · Kootud või taftingmeetodiga valmistatud vaipkate. · Silmused on pealt läbi lõigatud. · Läbi lõigatud silmused annavad vaibale pehmuse. 22. SILMUSVAIP · Kootud või taftingmeetodi kasutamisel valmistatud vaipkate. · Silmused läbilõikamata. · Läbilõikamata silmused annavad vaibale suurema vastupidavuse.
• valmib 8 osa valge kirjaga mustrit, enne kui on jõutud pöidla avani • Peale ava kudumist on jätkatud kudumist kuni väiksese sõrme otsani Pöidlaava kudumine • Võta pöidlaavaks 1/3 kahe varda silmuste arvuks. Kui igal vardal on 12 silmust, siis pöidlaavaks võta 12+12/3=8 silmust • Kuna ühel vardal on 12 silmust, jääb üle veel 4 silmust, millest 2 kootakse enne ja 2 kootakse peale pöidlaava läbi • Võta pöidlaava silmused haaknõelale • Loo töövardale kerast tuleva lõngaga samapalju uusi silmuseid Käelaba alaosa • Jätka kudumist kinda mustri järgi • Alustada nii, et aluslõnga ots jääks hiljem väikese sõrmega kohakuti • Koo labaosa edasi kuni väikese sõrme otsani Kinda otsa kahandamine • kasutatud kahesilmuselist kahandust ja ühte värvi lõnga • 1. ja 3. varda alguses koo kaks silmust ületõstmisega parempidi kokku • 1. ja 2. ning 3. ja 4
võrdub 1/3 kahe varda silmustest, ning lisatakse sellele veel kuni 2 silmust juurde. Nt kui igal vardal on 15 silmust, st kahel vardal 30 silmust, siis pöidla-avaks arvestatakse 30 : 3 = 10 + 2 = 12 silmust. Pöidla-ava moodustatakse kinda külkest 2-3 silmuse kaugusele (st enne pöidla-ava kudumist kootakse parema käe kindal III varda algusest 2-3 silmust, vasaku käe kindal kootakse II varda lõppu pärast pöidla-ava 2-3 silmust). Pöidla-avaks ettenähtud silmused tõstetakse kudumata abilõngale (või nt haaknõelale) ja mahatõstetud silmuste asemele luuakse kudumisvardale sama arv uusi silmuseid. Pärast pöidla-ava moodustamist kootakse laba edasi kuni kinda otsa kokkukudumiseni. Laba lõpetamist alustatakse pärast seda, kui kindalaba ulatub üle väikese sõrme otsa. Harilikult on pöidla-avast ülespoole kootud labaosa enne otsa kokkukudumist kaks korda pikem kui pöidla-avast allapoole jääv labaosa
2). Siitpeale ei koota kända enam edasi-tagasi ühest äärest teise, vaid põhjaosa edasi-tagasi ridades järgmiselt: kanna põhja rea viimane silmus kootakse kokku küljesilmusega (kaks silmust parempidi kokku kududa). Pärast sedakeeratakse sokk ringi ja kootakse teises ääres külje- ja põhjasilmus samuti kokku. Kanna põhja silmuseid ei kahandata. Esimene silmus rea alguses tõsta alati kudumata ara. Pärast kanna lõpetamist (JOON. 3) võetakse kanna silmuselisest äärest silmused vardale (JOON. 4) ja alustatakse ümberringi neljal vardal soki pöia kudumist. Iga 3--4 ringi järel kududa küljejoonel kaks silmust kokku. Nii kududa seni, kuni igale vardale jääb sama silmuste arv, mis oli enne kanna alustamist.Edasi kududa sirgelt kuni pöia otsani. Pöia ots kahandada kahel pool küljejoontel järgmiselt: varda lõpus kududa viimasest kolmest silmusest kaks silmust parempidi kokku. Igale kahandamisringile järgneb paar kahandamata ringi
Silmused ja tingmärgid (teada ja osata ära tunda joonise järgi) : ääresilmus, parem ja pahempidine silmus, parempidine keerdsilmus, venitatud silmused (lõngajooks silmuse ees ja taga ), õhksilmus. . Töövõtted ja tingmärgid (teada ja osata ära tunda joonise järgi): enam kasutatavad kahandamis- ja kasvatamisvõtted, palmiku-, patendi-, viklivõte, vits, kirjamine, roosimine, nupud. . Koepindade kudumise iseärasused ja koe omadused: soonik-, venib patent-, patentkude(lõngakeerd + kudumata silmus) palmik-,
PÖIDLAAVA Vasaku käe kindalt teisele vardale, parema käe kindal kolmandale vardale. Pöidlaavaks arvestatakse ⅓ kahe varda silmustest + 1-2 silmust. Näiteks vardal on 12 silmust: 24 : 3 = 8 + 2 = 10 OTSA KOKKUVÕTMINE EHK KAHANDAMINE Esimese ja kolmanda varda alguses kootakse kaks silmust ületõstmisvõttega kokku, teise ja neljanda varda lõpus kaks silmust parempidise võttega kokku. PÖIDLA KUDUMINE Pöidla kudumiseks korjame pöidlaava silmused vardale. Külgedele lisame ühe silmuse (kummalegi küljele). Teiselt poolt tuleb hakata silmuseid üles nokkima. Jagame silmused kolmele vardale nii, et tagumise külje vardale jääb sama palju silmuseid, kui kahe esikülje vardal kokku. Näiteks 6+6=12 Kui pöial ulatub poole küüneni, võib alustada otsa kokkuvõtmist. Kahandatakse nii nagu kinda otsagi, kuid tagumisel vardal (kus on topeltarv silmuseid) kahandatakse nii varda alguses kui ka lõpus.
11. rea ehk esimese rea peale randme kudumist, kudusin lihtsalt musta lõngaga läbi. 12. real hakkasin looma mustrit. (Joonis 16) Kudumist jätkasin ringselt ja vastavalt mustrile vahetasin sõrmel olevat lõnga. Valmib 8 osa valge kirjaga mutrit enne kui jõuadsin pöidla avani. Peale pöidla ava kudumist, jätkasin labaosa kudumistvastavalt mustrile kuni väiksese sõrme otsani. 2.5 Pöidlaava kudumine Pöidlaava silmuste arv võrdub kahe varda silmused jagatud kolmega. Paremal käe kindal tuleb pöidlaava 3. vardale, vasakukäe kindal 2. vardale. https://www.youtube.com/watch? v=iMBt7_uhNjg (Sidok, 2014) 2.5.1 Paremakäe pöidlaava Mustri järgi kudusin 3. varda alguseni. Kudusin 2 silmust varda algusest, tõstsin pöidla jagu silmuseid haaknõelale (8 silmust). Seejärel lõin musta lõngaga keerdudena paremale vardale sama palju silmuseid kui tõstsin haaknõelale. Kudusin ära ka varda lõppu jäänud silmused
varda suunaga eest taha ). Seda lõngakeerdu kutsutakse õhksilmuseks. Tagasireal kootakse õhksilmus läbi pahempidi. Suur nupp Ühest silmusest kududa välja 7-11 silmust ( üks silmus parempidi, üks lõngakeerd jne ). Vasakule keerduv palmik Tõsta kolm esimest palmikusilmust abivardaga töö ette. Koo kolm järgmist silmust parempidi (abivardal silmused on töö ees). Koo abivardal olevad silmused parempidi. KASUTATUD KIRJANDUS Raamat: Aljasmets, E. Heegeldamine ja Silmuskudumine. Tln. Koolibri, 1992.127lk. Pink, A.Kudumine. Tln. Saara,2002. Võrguväljaanne: www.uzelok.ru/kruchok.html www.club-rukodelie.com/ hobby.rin.ru/articles/html
Läbimõõt: 1 392 000 kilomeetrit Millest Päike koosneb? 73,46 % vesinik 24,85 % heelium 1,67 % teised gaasid Miks võib Päike ära kustuda? Päikese keskmes asuvates termotuumareaktorites toodetakse ühes sekundis 700 millionist tonnist vesinikust 695 millionit tonni heeliumi Plasmaolekus ülikõrge temperatuuri tõttu Pöörleb diferentsiaalselt, mille tõttu magnetvälja jõujooned põimuvad ning purskavad välja magnetvälja silmused, mis moodustavad päikeseplekke ning protuberantse. Protuberantsid http://www.youtube.com/watch?v=ys9xL3mw8tI&feature=related Päikeseplekid http://www.youtube.com/watch?v=ut9ZWwdJ-xY&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=wvUyFwsb-J8&feature=related Mis on päikesetuul? Päikesetuul on Päikese poolt välja paisatud madala tihedusega osakeste vool, mis liigub läbi Päikesesüsteemi 450 km/sek Võib mõjutada meie raadiolainete ülekandumist ja
(mida tehtud?). See töövõte ei sobi ovaali- , ringi- ja erikujulise (millise kujuga?) eseme servale. 8.Heegeläärise heegeldamist alustan taskurätikul ........keset nurka / veidi enne nurka /pärast nurka (millisest kohast?) Nurga kohal heegeldan 3-5 (mitu?) silmust . 9.Heegeläärisel tuleb jälgida, et vastaskülgedel oleksid võrdne arv kirjakordi. ja nurgad oleksid ühesugused, ühesuguse nurgakirjaga (missugused?). 10.Serva üleheegeldamisel on tähtis, et silmused oleksid serval: ühtlased ühepikkused ei kisuks riide serva kortsu Koostas:Anne Hein
Soonikkoes müts kootakse vaheldumisi parem- ja pahempidistest silmustest. Paksu soonikupinna annab patentkude. Patentkoes müts kootakse kahel vardal. Kudumist alustatakse mütsi servast ja lõpetatakse pealael. Silmuseid ei kasvatata ega kahandata. Esimesed 2-4 rida kootakse parempidi, siis ei veni serv välja. Edasi kootakse patentkoes. Kui sama müts kootakse soonikuna parem- ja pahempidistest, kokkutõmbamiseks jääb silmuseid liialt palju. Silmused kootakse maha lõdvalt kas pahempidisel real parempidiste keerdsilmustega või parempidisel real pahempidiste keerdsilmustega. Devia Paap 10a
19. Associate Liitlane 20. renowned Kuulus 21. Unprecedented Enneolematu 22. Bidders Pakkujad 23. Consolidation Ühendamine 24. Industry Tööstus 25. Competitors Võistlejad 26. Estimately Hinnanguliselt 27. Strands Tegevusvaldkond 28. Engineer Insener 29. Incorporated Asutatud 30. Respectively Vastavalt 31. Basis Alus 32. Manufactured Valmistatud 33. Unbreakable Purunematu 34. Loops Silmused 35. Anchorage Ankrukoht 36. Opposing Vastaspoolne 37. Concrete Betoon 38. Contract Leping 39. Godsend Taevakink 40. Regain Taastama 41. Approach Lähenemine 42. Exchanged Vahetatud 43. Productivity Tootlikkus 44. Schedule Ajakava 45. Compress Tihendamine 46. Smelted Sulatama 47. Wrapped Pakendatud 48. Dimensions Mõõdud 49. Compactly Kompaktselt 50. Saddles Sadulad 51
Sobiv pikkus käes, siis jätan külgeõmblemiseks lõngasaba igale jalale taha. Sellel vantsil on jalad umbes 4cm pikad, aga võiks vist veits lühemadki olla. Kõrvad koon ripskoes, et oleks lihtsam ja et paremini püsiks. Loon 10 silmust. Koon kaks korda edasitagasi. Siis koon rea algusest ja lõpust ühe kokku ja jälle niisama tagasi, siis jälle algusest ja lõpust ühe kokku ja niisama tagasi, nii et vardale jääb 6 silmust. Koon silmused maha, viimasest aasast alustan heegeldamist. heegeldan ringi peale va. see külg, mis läheb pea külge kinnitamiseks. Teise kõrva teen täpselt samasuguse. Nüüd täidan keha ja õmblen tagumise otsa kokku. Siis täidan pea ja õmblen ka selle kinni. Ka jalgadesse topin vatiini. Õmblen elevandi kokku. Pea asend peab olema õige, et oleks elevandilik. Tasub katsetada, milline sobiks vantsile paremini. Kui pea ja jalad on küljes, kinnitan pea külge kõrvad. Ka nende
Haide Pertel 12a klass Päike 1. Üldandmed. Päike on oma omadustelt tüüpiline täht. Päike asub Maast 150 miljoni km e. ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Tema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass) ja ta kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W. Tema pinnatemperatuur on 5800 K. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. 2. Mis on granulatsioon? Eralduv energia läbib kolmveerandi teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel (allpool kiiratud suure energiaga footon neeldub kõ...
palju kõrgema energia osakesed, mida heidetakse välja Päikese loidete poolt, võivad mõjutada raadiolainete ülekandumist Maal ja tekitavad Maa atmosfääri vastasmõju tulemusel imeilusaid virmalisi. Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Et Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk "päikeseplekke" ja protuberantse. Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõudu pidurdavad konvektsiooni. Päikesevarjutus Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse
lämmastik, magneesium, neoon ja väävel. Fotosfääri paksus on umbes 400 km. Fotosfääri pind on granulaarne, mis ei tähenda aga tahkeid terakesi, vaid jahedama temperatuuriga (4000° C) piirkondi. 4. Kuidas Päike pöörleb? Kuna Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta diferentsiaalselt ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Kuna Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk "päikeseplekke" ja protuberantse. Pöörlemine kestab ekvaatoril umbes 25 päeva ja poolustel 35 päeva. Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest - vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. Pöörlemisperiood ekvaatori lähedal 25 päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva pikem. 5. Kust Päike saab energiat? Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest -- vesinikuaatomi tuumade (prootonite)
heeliumit. Kaks vesiniku aatomit surutakse kokku, et moodustada heeliumi. Kui see juhtub, jääb üle energiaosake, mis liigub edasi Päikese välispinnale ja vabaneb seal valguse ning soojusena. Päike kaotab küll niimoodi palju oma massist, kuid ta on nii suur, et peab veel väga kaua aega vastu. 6. Kuna Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades päikeselaike ja protuberantse. Päikeselaigud on Päikese pinnal olevad tumedad laigud. Temperatuur on neil aladel ümbritsevast üle 1000 K madalam., seetõttu näivad tumedana. Päikeselaigud ilmuvad enamasti rühmadena ning säilivad olenevalt suurusest mõnest tunnist mõne kuuni. Suured päikeselaigud säilivad kauem. Kui päikeselaiku mõned päevad jälgida, on näha, et ta liigub üle Päikese esikülje
............................................... 5 1.1 Lihtsõlm (Overhand Knot) .................................................................................................................... 5 1.2 Topeltlihtsõlm (Double-overhand Knot) ................................................................................................ 6 1.3 Kaheksasõlm (Figure-Eight Knot) ......................................................................................................... 6 2. SILMUSED .................................................................................................................................................. 8 2.1 Purjekotinööri sõlm (Buntline Hitch) .................................................................................................... 8 2.2 Ankru- ehk kalurisõlm (Anchor Hitch)................................................................................................. 9 2.3 Lehmasõlm (Girth Hitch) ......................
päikesevalguse. 9. Kuufaas kestab umbes 29,5 päeva. Täisfaasi kuulub Kuu loomine ja muutumine nooreks kuuks, noorest kuust saab poolkuu, seejärel hakkab kuu kasvama, kuni saab täis sellega on pool faasi läbi. Kõik läheb edasi vastupidi. Kuu hakkab jälle kahanema, kuni tekib poolkuu, järele jääb veel vanakuu. 10. Kuna vaatleme teiste planeetide ja taevakehade erinemist tähtede taustal, siis Maa liigub palju kiiremini kui nt. Jupiter ja seega tekivad näivad silmused, sest vahepeal tundub justkui Jupiter liiguks tagasi mitte edasi ja siis tekivadki näivad silmused. 11. Päikesesüsteem sündis umbes 5 miljardit aastat tagasi tähtedevahelise ruumi gaasi- ja tolmupiludest. Järkjärgult moodustus keskele helendav tulekera Päike, mis omandas enamvähem praeguse kuju juba sündides. Päike on tavaline täht Linnutee galaktika 100 miljardi tähe hulgast. Päikesesüsteemi sisemises piirkonnas moodustusid neli
Füüsikud tekitavad samalaadseid reaktsioone vesinikupommis. Tulevikus on ehk võimalik termotuumareaktorites toimuva juhitava termotuumareaktsiooni abil elektrit toota. Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Et Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk "päikeseplekke" ja protuberantse. Päikeseplekid Päikese kroonis on 10¹¹ aatomit kuupmeetri kohta ning fotosfääris 10²³ aatomit kuupmeetri kohta. Mõnda aega arvati, et Päikeses toimuva tuumareaktsiooni poolt tekitatud neutriinode arv on ainult kolmandik teooria poolt ennustatust. Ent hiljuti avastati, et neutriinodel on seisumass, mistõttu nad saavad teel Päikeselt Maale
Päikesesüsteemi seaduspärasused. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun), mõnituhat väikeplaneeti ja asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti. Planeedid on oma nime saanud Vana Rooma jumalate järgi. http://www.youtube.com/watch?v=LfWTlMNLzBk Päikesesüsteemi teke: Arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli normaalse tähetekke protsessiga, mis tekitas ka Päikese enda. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja päikesetuulte poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse. Päike moodustab 99,8%...
Damast muster ja teasel poolel muster lauakatted /Damask/ teistpidi. Võivad olla ühe-, kui ka mitmevärvilised. Mõnikord tehtud siidist. Tihti mustriteks suured lilled. Tuntud ka froteerätiku nime all. Väga hästi vett imav, lõikamata Käterätikud, tooted, Frotee /Terry kangastelgedega- justkui väikesed millel on vaja olla vet cloth/ silmused pinnal. Üldiselt pehme imavad. ning mugav. Lõigates kergesti hargnev, otsad võivad ära kukkuda. Väga tihedalt kootud kangas, meenutab 90. sajandit. Üldiselt tehtud karmutatud villalõngast, kuid Gabardiin nüüd saadaval ka puuvillast, Rätsepatöö, kleidid, /Gabardine/ sünteetilistest ja muudest sirged seelikud, särgid,
kiirgumisprotsesse, Päikese fotosfääri ning edasi kosmilisse ruumi. Fotosfääris kiiratakse suurel hulgal nähtava valguse footoneid, mis jõuavad valgusena Maa pinnale. Äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu on Päikese aine plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta diferentsiaalselt -- ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Et Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk "päikeseplekke" ja protuberantse. Slide 3 Tähed Peajada tähed ongi tavalised,parimas meheeas olevad tähed, mille tuumajaamad töötavad täisvõimsusel. Kõige tähtsam omadus,mille poolest peajada tähed üksteisest erinevad, on mass. Kõige väiksemate tähtede mass on pisut alla kümnendiku Päikses massist. Väiksed tähed on suhteliselt madala temperatuuriga, punased ja haruldaselt pikaealised,
Päikesel on kindlaks tehtud laikude olemasolu. Need esinevad nii rühmiti kui ka üksikutena. Nende eluiga on väga erinev (tunde, nädalaid, kuid). Nende arv on seotud Päikese aktiivsuse 11,4-aastase perioodiga. Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad. Magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk "päikeseplekke" ja protuberantse. 5 2. TÄHED 2.1 MIS ON TÄHED? Täht on astronoomias ise valgust kiirgav plasmast koosnev gaasiline taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Teadusliku definitsiooni kohaselt on tähed isegraviteeruvate ja hüdrostaatilises tasakaalus olevad plasmakerad, mis
Esemed kootakse tavaliselt tööjuhendite järgi. Need esemed, mille suurus ei ole eriti olulised võib kohe tööjuhendi järgi kuduma hakata. Kui aga suurus on oluline, on vaja teada kui palju silmuseid kudumi jaoks luua. Kõik vardad ja lõngad on erinevad ja seega tuleb teha tööproov, isegi siis, kui oled leidnud tööjuhendist soovituse luua mingi kindle arv silmuseid. Tööproov tuleb kindlasti kududa samast lõngast ja samade varrastega, millega kood eseme Oma mütsi silmused arvutasin järgmiselt Kudusin 5cm korda 5cm ruudu ning lugesin mitu silmust viiele cm'le vastab. Viiele cm'le vastas 10 silmust. Järgmiseks lasin mõõta oma peaümbermõõdu mis oli 54cm. silmuste arvu arvutatakse peaümbermõõt korda silmuste arv viiel cm'il jagada viiega. ehk. 54 x 10 : 5 Minu mütsi silmuste arv on 108. 6. TEGEVUSKAVA TEGEVUS TÄHTAEG HINDAMINE 1
Määrab ära valkude spetsiifilisuse (on aluseks biofuntksioonidele). Molekulaarhaigused (nt sirparkuline aneemia), põhjustatud mõne aminohappe jäägi asendusest primaarstruktuuis Sekundaarstruktuur – H-sidemete abil moodustunud ahela ruumiline struktuur. Põhinormid: α-heeliks – paremale pöörduv polüpeptiidahel, β-heeliks-volditud struktuur. Tetsiaalstruktuur – aktiivne, funtksiooni täitev valk, tihe, kompaktne. Tänu selle tekivad looked, silmused, voldid. Stabiliseerivad soolasillad, vesiniksidemed, Rärühmade vahelised hüdrofoobsed ühendused. Palju nõrku sidemeid, kuna see ei nõua nii palju energiat ja seetõttu on see väga kiire ja spontaanne. Osalevad seostusvalgus (heat-shock) ja ATP. Sellest alates täidavad valgud biofuntksioone. (Denaturatsioon – valkude kõrgema struktuuir muutumine, millega kaasneb võimetus täita biofuntksiooni NT: palavi, ei denaturiseerita inimese valke vaid batkertirakke)
10% pinnal olevat sodi (vaid seda näeme silmaga) 9 60% tolmu, mida saab eemaldada tolmuimejaga 30% kinnitunud mustust, mida saab eemaldada vaiba pesemisega (Siivoustyönkäsikirja 2000:73) Kui vaipa koguneb liialt palju kinnitunud mustust, siis narmad hakkavad lamanduma ja kuluvad kiiresti. Enne vaiba pesemist tuleb veenduda vaiba veetaluvuses ja milliseid aineid vaip kannatab. Enne terve vaiba pesema asumist tuleb seda proovida mõnel varjus oleval kohal. Vaibad, mille silmused on pealt lahti lõikamata, on vastupidavamad, kuid vaip ei ole nii pehme (Auma Expo). Veluurid- sametise pealispinnaga vaipkatted. Lõikamisel servad ei hargne, mis võimaldab lõigatud kujundeid põrandal (www.alfalend.ee). Villa omadused Vill on täiskatetes kasutatavatest materjalidest kõige hinnalisem, on pehmem ja hubasem, kuid samas vastupidav. Summutab hästi heli, on antistaatiline ja nahasõbralik. Pressimisjäljed taastuvad kiiresti
REFERAAT KOOL KOOL Päikesesüsteem Lühireferaat Töö Koostas: KOOSTAJA, 9b kl. Õpilane Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja kõik, mis tiirleb tema ümber: planeedid ja nende kuud, suured kaljukamakad, hulk gaasi ja tolmu. Meie kohalik täht Päike valitseb Päikesesüsteemi. Ta on selle süsteemi kõige suurem ja massiivsem objekt, sisaldades 95% kogu Päikesesüsteemi ainest. Ülejäänu kuulub objektidele, mis tiirlevad ümber päikese. Need on 9 planeeti, üle 60 kuu, miljardeid asteroide ja komeete. Päikese suure massi tõttu on tal võimas gravitatsiooniline tõmme, mis hoiab Päikesesüsteemi koos ja juhib planeetide liikumist. Päi...
Päikese kustumist; kroon on ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud päikeseketta ümber, mis ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kaugusele. Kuidas pöörleb? Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta diferentsiaalselt - ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Kuna Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk "päikeseplekke" ja protuberantse. Pöörlemine kestab ekvaatoril umbes 25 päeva ja poolustel 35 päeva. Kust saab energiat? Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest - vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. Mis on päikeselaigud? Päikese laigud on tumedamad kohad Päikese pinnal. Temperatuur on neis kohtades ümbritsevast üle 1000 K madalam. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema
tRNA sekundaarstruktuuri moodustavad 4 kaksikahelalist osa (õlga) ja 4 üksikahelalist piirkonda (3 lingu e. aasa ja 4 paardumata nukleotiidi 3' otsas), mis paiknevad vastavate õlgade otstes. tRNA molekuli otsad asuvad lähestikku, nende paardumisel tekkiv kaksikahelaline osa e. õlg kannab nime aktseptoorne õlg (acceptor arm). Viimase pikendus on üheahelaline osa 3' otsas, millele liidetakse aminohape. Konkreetse tRNA funktsiooni määrab peamiselt antikoodon, aga ka teised silmused (lingud) 7. Aminoatsüül-tRNA süntetaaside ülesanded: · Aktiveerivad aminohappeid liitmiseks peptiidahelasse · Täidavad informatsioonilünga koodoni ja aminohappe vahel. · Vastutavad selle eest, et õige aminohape liidetakse vastavale tRNA-le. Aminohappe liitmine tRNA molekulile toimub kaheastmelise reaktsioonina. Kõigepealt seonduvad süntetaasiga aminohape ja ATP molekul, mis ensüümi pinnal moodustavad aminoatsüül-adenülaadi
Tõene Smaller height of the binary search tree leads to more effective search. Mida väiksem on kahendotsimise puu kõrgus, seda efektiivsem on otsimine. Tõene It is possible to express the prefix code using code tree. Koodipuu abil saab kirjeldada prefikskoodi. Tõene Set of edges of the null graph is empty. Nullgraafi servade hulk on tühi. Tõene Self-loops are allowed in a simple graph. Lihtgraafis võivad esineda silmused. Väär If there exists a path from vertex a to vertex b in a graph, then the transitive closure of the graph contains edge (a,b). Kui graafis leidub tee tipust a tipuni b, siis selle graafi transitiivne sulund sisaldab kaart (a,b). Tõene Spanning tree is acyclic. Toesepuu (spanning tree) on atsükliline. Tõene Complexity class of the function 10000n6+8nlogn+5n is Funktsiooni 10000n6+8nlogn+5n keerukusklass on 5n Which of the relationships between functions f and g is defined below
Meresaaste vältimine. Küsimustik arvestuseks, semester 2.3. 1. Nimetage IMO keskkonnakaitset puudutavaid konventsioone. INTERVENTION, CLC, FUND, LONDON DUMPING, MARPOL, OPRC, HELCOM, OSPAR, HNS, BUNKER, AFS, BWM 2. Milliseid võimalikke reostusallikaid käsitleb MARPOL 73/78 (Lisad)? 1) Nafta ja naftasaadused 2) Kemikaalid 3) Pakitud ohtlik kaup 4) Reoveed 5) Prügi 6) Heitmed õhku 3. Milliseid reostuse allikaid kätkeb endas laev? Millega võib laev reostada keskkonda? Sama mis eelmine? 4. Mida kujutavad endast ühekerelised, topeltpõhjaga ja kahekerelised tankerid? Tankerid, millel pole topeltpõhjasid ega pardaid; tankerid, millel on topeltpõhi; tankerid, millel on kahekorne põhi ja kahekordsed pardad? 5. Milline lepe koordineerib merekeskkonna kaitset Läänemere piirkonnas? HELCOM 6. Milliseid ohte kätkeb laevast välja pumbatav ballastvesi? ...
Gustav Adolfi Gümnaasium Linnutee Referaat Karl Kahm 10a klass Juhendaja: Jana Paju Tallinn 2010 Sisukord · Sisukord lk 2 · Sissejuhatus lk 3 · Astronoomia lk 3 · Linnuteed uurinud astronoomid lk 3 · Galaktika definitsioon lk 4 · Linnutee tekkimine lk 4 · Linnutee tähesüsteem lk 4 · Linnutee galaktika tuum lk 5 · Päike lk 5 · Tähed lk 6 · Supernoova lk 6 · Tumeaine lk 7 · Gravitatsioon lk 7 · Linnutee otsene mõju maale lk 8 · Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Linnutee on Galaktika (kr. k. ,,piimatee" või ,,ring") ehk miljardite tähtede kokkusulanud valgus. Linnutee on spiraalikujuline. Linnutee on samuti ka koduks meie päikesesüsteemile ehk meie kodugalaktika. Meie planeet asub galaktika tas...
alg- ja lõpp-punktist, mitte aga sellest, kuidas elektrilaeng ühest punktist teise jõudis. Pööriselektrivälja korral sõltub laengu liigutamiseks tehtud töö ka laengu trajektoorist. Kui elektroni trajektooriks on ringjoon, siis on tavalise elektrivälja töö null, kuid mitte pööriselektrivälja töö. Pööriselekt riväljas mõjuvad laengutele jõud välja jõujoonte sihis ja kuna pööriselektrivälja jõujoonteks on silmused nagu magnetväljalgi, siis sunnib pööriselektriväli elektrone ringiratast ühes suunas liikuma. Seega on elektronide liikumine vooluahelas suunatud ja selles tekivad nii elektromotoorjõud kui ka induktsioonvool. Endainduktsioon Endainduktsiooniks nimetatakse induktsiooni elektromotoorjõu tekkimist elektriahelas, kui voolutugevus muutub samas ahelas. Kui vooluringis muutub voolutugevus, siis muutub ka voolu tekitatud magnetinduktsioon ja magnetvoog.
Meresaaste vältimine. Küsimustik arvestuseks, semester 2.3. 1.Nimetage IMO keskkonnakaitset puudutavaid konventsioone. INTERVENTION sekkumisest naftareostuskahjude korral avamerel (1969) CLC tsiviilvastutusest naftareostusest põhjustatud kahju korral (1969) FUND naftareostuse kahju kompenseerimise fondi asutamisest (1971) LONDON DUMPING merereostuse vältimine jäätmete ja muu dumpingust (1972) MARPOL reostuse vältimiseks laevadelt (1973/78/97) Lisad I-VI OPRC valmisolekust, vastutusest ja koostööst naftareostuse korral (1990) HELCOM Läänemerepiirkonna merekeskkonna kaitsest (1992) OSPAR Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitsest (1992) Bonni kokkulepe HNS vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ainete mereveol (1996) BUNKER tsiviilvastutusest laevakütusereostuse korral (2001) AFS laevak...
Variant 1. 1. Nimetage IMO keskkonnakaitset puudutavaid konventsioone. Globaalne organisatsioon (ÜRO egiidi all), haldab merendusalaseid rahvusvahelisi konventsioone. IMO on loodud 1948. aastal toimunud konverentsil Genfis. Eesmärk:ohutu, kindel ja tõhus laevandus puhtal maailmamerel Rahvusvahelised konventsioonid: INTERVENTION-sekkumisest naftareostuskahjude korral avamerel CLC-tsiviilvastutusest naftareostusest põhjustatud kahju korral FUND-naftareostuse kahju kompenseerimise fondi asutamisest LONDON DUMPING-merereostuse vältimine jäätmete ja muu dumpingust MARPOL-reostuse vältimiseks laevadelt OPRC-valmisolekust, vastutusest ja koostööst naftareostuse korral HELCOM-Läänemerepiirkonna merekeskkonna kaitsest OSPAR-Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitsest HNS -vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ainete mereveol BUNKER-tsiviilvastutusest laevakütusereostuse korral AFS-laevakorpuse kinnikasvamist takistavatest värvidest BWM-laevade b...
olulisemad leiud genoomi erinevate piirkondade interaktsiooni kohta. Interfaasi kromosoomid hõivavad individuaalsed territooriumid tuumas - kromosoomi territooriumid. Interfaasi kromosomaalsed territooriumid on kompartmentaliseeritud: suured aktiivsed A ja inaktiivsed B kompartmendid (fraktaalsed gloobulid) väiksemad topoloogiliselt assotseerunud domeenid (TAD) kromatiini silmused ühendavad geene kaugemate regulatoorsete elementidega, vahendades pikamaalisi geeniinteraktsioone. Interfaasis A/B kompartmentite ja TADide mustrid on raku tüübi spetsiifilised. Interfaas ja metafaas esindavad kahte funktsionaalselt erinevat genoomi 3D organisatsiooni. Mitootilised kromosoomid säilitavad mõned, kui üldse, strukturaalsed omadeused mis iseloomustavad interfaasikromosoome.
KRIMINALISTIKA Kirjandus: 1. Thorwald, Jürgen ,,Sada aastat kriminalistikat" Tallinn: Eesti Raamat, 1981 I Kriminalistika mõiste 1. Kriminalistika mõiste Kriminalistika onn teadus kuritegude uurimise meetodist, kuritegude avastamisest ning kurjategijate avastamise ja tabamise viisidest ning vahenditest see on uurib kuritegevuse uurimise metoodikat ja taktikat. Seega on kriminalistika juriidiline distsipliin, mis käsitleb kuritegude kohtueelses uurimises tõendite kogumist. Kriminoloogia uurib kuritegevuse olukorda, tema dünaamilisi põhjusi ja kuritegevuse ennetamise abinõusid. Kriminoloogia kuulub sotsiaalteaduste valdkonda. 2. Kriminalistika süsteem Jaguneb: kriminalistika üld- ja eriosaks. Üldosa: · kriminalistika kui teaduse kujunemine · kriminalistikas rakendatavad meetodid · identifitseerimine (samastamine) · versioonide püstitamine · kriminaalregistratsiooni põhimõtted Kriminalisti...
Millest sõltub selektiivsus, millistest keskkonnatingimustest sõltub? Kalapüügi selektiivsus kalapüük on diskrimineerimine , kõikidel pole ühesugust võimalust sattuda püünisesse. Kalad on meres või veekogus jaotunud mitte ühesuguselt (sõltub liigist, astaajast jne) . 16. Traalnootade selektiivsus , ja selle määramise meetodid, selektiivsuskõverad (L3 2-7, 7-9 ,10-17, 17-18) Mida kujutab endast traalnoot? Järelveetav püünis. Sõltub väga palju traalimiskiirus. Silmused venivad välja. Mida suurem on traalimiskiirus seda rohkem on lappes. Kala välub tagumisest osast. Selektiivsust saab määrata kattekoti metodiga. Kus siis traalnooda pärale pannakse peale katte kott peene silmaga.. kaks korda suurem. Et ta ei läheks traalipära vastu. Teine paralleelsed traalimised. Püünis ühed ,laiused ühed ,laevad ühed. Sisse ja välja lastakse ühel ajal. Erinevus. Ühel peenesilmaline traalipära , teisel suure silmaline traalipära.
veega. Peptiidahelal, mis koosneb L- aminohapetest, on kalduvus ,,parema käe pööretele" -heeliksid ja -lehed pakitakse sageli kihtidena, kus hüdrofoobsed jäägid on peidetud kihtide vahele. Kihtide välisküljed on kaetud kõige polaarsemate jääkidega, mis eelistatult interakteeruvad veega. Globulaarsete valkude klassifikatsioon antiparalleelse -helikaalse struktuuriga valgud lihtsaim heeliksite pakkimisviis lühikesed ühendavad silmused ja antiparalleelne pakkimine, heeliksite kimp on sageli kergelt vasakule pööratud. Hapnikku transportivad globuliinid (hemoglobiin, müoglobiin) on antiparalleelsed -valgud paralleelse või segatüüpi -leht struktuuriga valgud paralleelsete -lehtede puhul jagunevad apolaarsed jäägid -lehe tasapinna mõlemale poolele, st lehe mõlemad pooled peavad olema kaitstud vesikeskkonna eest ja seega paralleelsed -lehed kuuluvad valgu gloobuli sisemusse
Tõenäosuse suurendamiseks tuleks katset korrata mingi teise juhusliku alusega. [31]. Graafid ja graafide omadused. Ahelad ja tsüklid graafis. Graaf- graaf on objektidevahelisi seoseid kajastav joonismudel. Graafidest rääkides eeldatakse tavaliselt, et tegu on lihtgraafiga, st. graafis ei leidu kordseid servi ega silmuseid. Reaalse elu probleemide lahendamiseks tuleb aga paratamatult sageli kasutada ka multigraafe- seal on kordsed servad ning silmused lubatud. Graafisid on võimalik esitada joonismudelitena, naabrusmaatriksitena või ka tippude hulkadena. Graafe jaotatakse veel oma servade iseloomu poolest: Orienteerimata graafid- Graafi servade hulk E(G) koosneb vaid suunamata servadest, st. kõiki graafi servi on võimalik läbida korduvalt mistahes suunas. Orienteeritud graafid e. o-graafid- Graafi servade hulk E(G) koosneb suunatud servadest e. kaartest, mida on võimalik läbida vaid ühes defineeritud suunas.
valgusena Maa pinnale. Füüsikud tekitavad Päikese tuumas toimuvatele sarnaseid protsesse vesinikupommis ning eksperimentaalsetes termotuumareaktorites. Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta diferentsiaalselt -- ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Et Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk "päikeseplekke" ja protuberantse. Päikese krooni tihedus on 1011 aatomit kuupmeetri kohta ning fotosfääril 1023 aatomit kuupmeetri kohta. Tsentris on Päikese tihedus umbkaudu 150 grammi kuupsentimeetri kohta. Mõnda aega arvati, et Päikeses toimuva termotuumareaktsiooni poolt tekitatud neutriinode arv on ainult kolmandik teooria poolt ennustatust (Päikese neutriinode probleem). Ent hiljuti avastati, et
sp.mut.repareeritakse. Transponeerumine tekivas spontaansed mutatsioonid tänu sellele, et transposoon võib minna mõne geeni keskele. On erinevad, tingitud näiteks retroviirustest, esinevad nii pro- kui eukarüoodsetel organismidel. Spontaansed: Erinevad DNA replikatsiooni vead. Wobble paardumine: T-G, C-A, A-G, T-C. Normal paardumine juba järgmises tsüklis; sagedus F2 on 25%. GT paarid korrigeeritakse proofreadinguga, ka teiste reparatsioonisüsteemidega. Insertsioon ja deletsioon. DNA silmused matriitsahelal, mille jätab DNA polümeraas vahele ja selle tulemus deletsioon. DNA silmus uuel sünteesitud ahelal, polümeraas lisab aluse. Spontaansed keemilised muutused alustes: Depurineerimine - tavaliselt A või G eemaldatakse ja asendatakse juhusliku alusega. Deamineerimine - Aminorühm eemaldatakse aluselt (C ® U); kui seda ei toimu, siis U paardub A järgmises replikatsiooni tsüklis ja moodustub (CG ® TA). Prokarüootide DNA
N ,¿ 2. Hulk ¿ on osaliselt järjestatud hulk. 3. Hulk (P(X ) , ) on osaliselt järjestatud hulk. Hasse diagramm Vaatame osaliselt järjestatud hulka ({1, 2,3, 4 }, ) , kus aRb parajasti siis, kui a b . See järjestusseos on esitatav nii: Lõpliku osaliselt järjestatud hulga Hasse diagrammi leidmise algoritm: 1. Esita järjestusseos (R , ) suunatud graafina 2. Kuna järjestusseos on refleksiivne, siis igas punktis (a , a) esineb silmus. Eemalda need silmused. 3. Järgmisena eemalda kõik servad, mis peavad seal olema transitiivsuse tõttu. Ehk eemalda kõik servad (a , c ) , mille korral leidub b R nii, et a b ja b c . 4. Säti servad nii, et graafi algtipp oleks allpool lõpptippu. 5. Eemalda kõik suunad, sest kõik servad on nüüdseks juba suunatud üles. Vähim ja suurim element Definitsioon A a0 a0 a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
