Varauusaeg kui murrang ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas (0)

Varauusaeg kui murrang ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas
Euroopaliku määratluse järgi kestab varauusaeg 1492. aastast, mil Kolumbus avastab Ameerika, 1799. aastani, mil lõppeb Suur Prantsuse revolutsioon . Selle aja jooksul muutub Euroopa absoluutseks domineerijaks maailmas. Ühelt poolt säilisid ühiskonnas veel keskaegsed struktuurid , teisalt aga omandas ühiskond senisest märksa suurema dünaamilisuse. Tegu on ajaloolise ajastuga, mida peetakse revolutsiooniliseks murranguks ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas. Millised sündmused tingisid taolise murrangu?
Terve 15. sajandi edendas Portugal meresõitu, prints Henrique Meresõitja toel ja initsiatiivil piki Aafrika läänerannikut mereteed idamaadesse otsima purjetades avastati Madeira saarestik ja Kanaari saared. See kõik tipnes aastaga 1492, mil Kolumbus avastas eksikombel uue maailmajao – Ameerika. 1498 . aastal avastas Vasco da Gama meretee Indiasse . Avastused avardasid inimeste maailmapilti tohutul määral. Laienes silmaring: tutvuti uute kultuuridega nagu näiteks indiaanlastega .Euroopasse jõudsid uued taimekultuurid nagu kartul , tubakas , mais, tomat , kakao. Veeti ka sisse erinevaid rikkuseid, eriti kulda ja hõbedat, mis tagas hindade revolutsiooni. Kujunes välja orjakaubandus ning maailmakaubanduse keskuseks kujunes Euroopa ja Vahemere asemel sai Euroopa majanduslikuks keseks Atlandi ookeani rannik. Kõik eelnev muutis tollast maailmakäsitlust meeletult.
Maadeavastused poleks aga võimalikud olnud ilma 14. sajandil Itaaliast alguse saanud renessanssita, mis tõi tähelepanu keskpunkti inimese. Lagunes keskaja universaalsus – vaimne vabanemine . Inimeste maailmapilt muutus, Jumalat ei peetud enam kõige olulisemaks, esile kerkis n-ö ideaalinimene, näiteks Da Vinci, kes oli pädev nii kunstis kui ka teaduses . Arenesid loodusteadused , eriti astronoomia ja arstiteadus . Laialdaselt levis empriiline teadus, toimusid murrangulised avastused teadlaste poolt: Mikolaj Kopernik lükkas ümber arusaama, et maailmapilt on geotsentriline ning väitis, et see on hoopis heliotsentriline. Bruno toetas eelnevat ning väitis, et elame süsteemis, milletaolisi on universumis lõputult. Samal ajal võidutses ka humanism, revolutsiooniline maailmavaade, kus tõsteti esile inimest ning inimlikkust. Mitmete humanistide nagu näiteks Campanella ning More’i ideaalühiskonna käsitlused ning Rotterdami Erasmuse kriitika kiriku vastu olid tolle aja kontekstis uudsed nähtused. Kirjanduses tegutsesid sellised suurkujud nagu Dante , Petrarca, Boccaccio , Cervantes ja Shakespeare . Kuna kirjutati üha enam rahvuskeeltes suurenes ka lugejate arv. Uusaja inimene on tunduvalt individualistlikum ja julgem kui kesskaja inimene.
Kõike eelnevat vürtsitas tõsiasi, et paavstlus oli alla käinud. Selles olukorras tõusis esile Martin Luther, kes 1517. aastal avaldas oma teesid, millega algas reformatsioon . Luther nõudis emakeelset jutlust ja piiblit , misläbi rahvas sai ise tutvuda Jumala sõnaga, ning soovis kaotada kirikupoolse rikkuse. Sakramentidest jäid alles ristimine ja armulaud, Luther välistas tsölibaadi, kloostrid , pühakute kultuse. Leeriõpetuste korraldamisega hakati jagama elementaarset lugemisoskust, mis oli abiks hariduse levikule. Kultuurikandjateks muutusid kirikuõpetajate perekonnad. Oma osa reformatsiooni edukuses oli ka aadlil ja linnadel. Nad nägid luterluses soodsat võimalust kirikute ja kloostrite vara konfiskeerimiseks. Ometi on Lutheri ning tema järgijate tegevus suure tähendusega kaasaegsete mõttemaailma muutmisel. Luther päästis tegelikult ka katoliku kiriku, sest ilma Trento kirikukoguta oleks paavstlus end ilmselt lõplikult hävitanud.
Oluliseks faktoriks varauusaja murrangulisuses oli 1440 . aastal sakslase Johannes Gutenbergi poolt leiutatud trükikunst, mille mõju edasisele inimkonna arengule on raske alahinnata. Enne Gutenbergi leiutist oli raamatuid kopeeritud käsitsi kirjutades. Trükikunst andis võimaluse kiiresti ja suures koguses raamatuid toota, mis viis raamatute ja hariduse kiirele levikule renessanssi ajal. Tänu raamatute trükkimise võimalusele levisid ka uued ideed, sealhulgas reformatsioon, ja teadmised märgatavalt kiiremini.
Valitsev majandusvorm keskajal oli naturaalmajandus , elu eesmärgiks oli paradiisi pääsemine, mitte maapealse elu kindlustamine. Kaubandust peeti ebapuhtaks, sellega tegutsesid põhiliselt ainult juudid . Keskajal andis turvatunde kirik , rahalist ülejääki ei tekkinud, kuna polnud säästmise mentaliteeti. Uusajal muutus majanduslik mõtlemine, võttis ilmet kodanlik mentaliteet ning maapealse elu kindlustamine. Tekkis varakapitalism. Oluliseks muutus kapitali kasvatamine ning kasum. Uusajal hakati investeerima raha majandusse, saavutamaks suuremat kasumit, kusjuures olulise süsti kaubandusse andsid maadeavastused. Loodi ka esimesed aktsiaseltsid.
Varauusaeg on maailma ajaloos üks murrangulisemaid ajastuid üldse. Keskaegse usupimeduse purustamise ja maailma avardumisega loodi eeldused järgnenud maailmakorralduse tekkeks. Inimeste ettekujutus maailmast reformeeriti täielikult erinevate avastuste ja liikumiste toel. Varauusaeg tervikuna tõi keskmise inimese samale vaimsele tasemele , kus ta oli viimati Vana-Kreeka ja Vana- Rooma hiigelaegadel. Arvestades kõike eelnevat võib julgelt väita, et varauusaeg oli revolutsiooniliste murrangute aeg ühiskonnas ja inimeste maailmapildis .