Kas bolsevike võimuletulek Venemaal oli paratamatus? 1917.aastal alustas vene rahvas revolutsiooni, mis sai murranguliseks kogu maailma ajaloos. Venelased vajasid muudatusi. Venemaa oli kandnud I maailmasõjas raskeid kaotusi. Toit ja kütus olid otsas, rahvas nälgis. Väga paljud süüdistasid selles Venemaa valitsejat tsaar Nikolai II. 1917.aasta veebruaris puhkes Petrogradis üldstreik. Tsaarivõim kukutati ja mensevikud moodustasid Ajutise Valitsuse. Sama aasta oktoobris haarasid võimu äärmuslikud revolutsionäärid, kes V.I.Lenini juhtimisel rajasid maailma esimese sotsialistliku riigi. Miks õnnestus bolsevikel eesotsas Leniniga 1917. aasta oktoobris haarata võim? Ajutine Valitsus pidi võimule jääma lühikeseks ajaks. Ta pidi valitsema nii kaua, kui on peetud demokraatlikud üldvalimised ja tuleb kokku Asutav Kogu, kes otsustab, milliseks kujuneb Venemaa tulevik
Selliste võimuorganite kogemus oli saadud juba 1905. aastal. Vanade keisririigi institutsioonide s.t kuberneride, politsei jms oli 1917.aasta märtsis kõikjal halvatud. Kõikjal riigis üritasid juhtimist teostada kohalikud maaomavalitsused ja tekkivad nõukogud, pealinnas aga ajutine Valitsus ja Petrogradi Nõukogu. Nii kujunes Venemaal kaksikvõim. Nõukogude tegevust juhtisid esialgu mõõdukad vasakpoolsed: mensevikud ja esseerid. Vaatamata parteidevahelistele lahkhelidele üritasid nii kadetid, mensevikud kui ka esseerid saavutada üht eesmärki luua demokraatlik Vene vabariik. Selleks tuli korraldada Asutava Kogu valimised, koostada ja vastu võtta põhiseadus ning kehtestada alaline võim. Samal ajal tuli jätkata sõda. Eesti sai autonoomia 30. märtsil 1917. · Tagajärjed: Vene ühiskonna struktuur ei sobinud liberaal-demokraatliku riigi loomiseks.
Sõjalist vastupanu Eestis osutasid julgelt näiteks metsavennad ning paljud teised salaorganisatsioonid . Gruusia NSV Lähistroopilise kliimaga Musta mere äärselt alalt saadi 95% NSV Liidu teetoodangust ja peaagu kogu tsitrusviljasaak . Siiditoodangult oli Gruusia NSV liidus 2 kohal . Üleliiduliselt oli tähtis mangaanimaak ning mõne masinatööstusharu toodang, näiteks valmistati Gruusias ligi 30% NSV Liidus toodetavaist elektrivedureist . Pärast Veebruarirevolutsiooni haarasid võimu mensevikud . 1920 asutati Gruusias Kommunistlik Partei . Järgmisel aastal kukutas bolsevike juhitud rahvaülestõus mensevistliku valitsuse , Gruusia kuulutati nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks . Sellega ühinesid ka Abhaasi ANSV ja Adzaari ANSV . Gruusia kultuur on ka NSV Liidu vanimaid . Esimene säilinud gruusiakeelne teos on kirjutatud 478-480 . Läti NSV Lätis valmistatati umbes pool NSV Liidu telefoniaparaadi -, mopeedi ja
partei nõrkust, vaid tõika kui ettevalmistamata oli nii Ajutine Valitsus kui Nõukogu olukorras, kus jõud vastandus jõuga. Mai alguses otsustas Petrogradi Nõukogu oma liikmetel lubada valitsusse astuda. Sellele vastu olid bolsevikud ja viimastega mestis olnud vasakesseerid. Mensevike ja esseeride astumine ebapopulaarsesse Ajutisse Valitsusse aitas jällegi vaekaussi bolsevike poole kallutada kuivõrd nemad said nüüd sisuliselt ainsana esineda alternatiivse lahendusena. Mensevikud ja esseerid kandsid nüüdsest kaasvastutust riigi hädade eest. (Volubev 1997). Bolsevike ja vasakesseeride liit kasutas iga võimalust näitamaks end tõeliste proletaaride kaitsjana, samas kui nende konkurendid paistsid pursuide ees lipitsejatena (Melancon 1997). 4 Esseeride juht Avksentjev on meenutanud, et Venemaa demokraatia ebaõnnestumise
rahvusvahelist naistepäeva streigi ja demonstratsiooniga. 3. III 1917. a. kirjutas Nikolai II Pihkvas alla troonist loobumise aktile, mille olid koostanud Riigiduuma Ajutise Komitee esindajad. Nimetatud komitee poolt moodustati Ajutine Valitsus eesotsas vürst G. Lvoviga. Praktiliselt oli Venemaal välja kujunenud kaksikvõim. 50-st parteist tõusid esile põhiliselt kolm poliitilist jõudu: 1) kadetid (kodanlik partei), 2) esseerid (sotsialistlik partei, toetus talurahvale), 3) mensevikud (VSDTP reformistlik partei, omas suuremat mõjujõudu linnatööliste, teenistujate ja haritlaste hulgas). VSDTP marksistlik organisatsioon (bolsevikud) tuli nüüd põranda alt välja, kuid tal ei olnud erilist toetust nõukogudes, samuti ei kuulunud ühtegi tema esindajat Ajutise Valitsuse koosseisu. Bolsevike väljapaistvamad juhid olid V. Lenin, L. Trotski, G. Zinovjev. Augusti lõpus püüdis kindral A. Kornilov kehtestada riigis sõjaväelise diktatuuri,
Kokku oli valitsuses 10 liiget, sh Püha Sinodi juht. Esimene suur kriis tabas Ajutist Valitsust aprilli keskel (mai alguses) 1917, kui avalikkuseni jõudis välisminister Miljukovi kiri Venemaa liitlastele. Kirjas lubas Miljukov, et Venemaa jätkab sõjategevust Saksamaa vastu kuni lõpuni. Sõjast tüdinenud rahvas kutsus see esile pahameeletormi ning Miljukov ja sõjaminister Gutskov lahkusid ametist. Valitsusse kaasati nüüd ka mensevikud ja teised sotsialistid, välja jäid aga bolsevikud. Kerenski sai sõjaministriks, parteitu liberaal ja senine rahandusminister Mihhail Terestsenko (1886-1956) nimetati välisministriks. Konovalov jätkas kaubandus-tööstusministrina, kadett Nikolai Nekrassov (1879-1940) sai transpordiministriks. Üks esseeride tuntuimaid juhte Viktor Tsernov (1873-1952) sai põllumajandusministriks. Teine suur kriis tabas Ajutist Valitsust juulis 1917, kui bolsevikel õnnestus mässama ajada
suured linnad. Nikolai II üritas revolutsiooni maha surud, kuid asjatult. Ta sai aru, et on kaotanud nii rahva toetuse kui sõjaväe toetuse ja kirjutas alla 3.märts 1917 Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu Ajutisele Valitsusele üle. Kujunes kaksikvõim. Ajutise Valitsuse etteotsa sai Lvov, hiljem vahetus A.Kerenskiks. Ajutise Valitsuse autoriteet hakkas langema. Peterburgi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu 1)mensevikud 2)bolsevikud **Esimese maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Kiirelt arenev Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli maad võtmas veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga Austria-Ungari ja Venemaa taotlused
*Tankide kasutuselevõtt *Hävituslennukid-fokker,manfred von Richthofer 1917. revolutsioonide põhjused Venemaal: *Rahulolematus sõjaväes *Majanduslik kaos *Sotsiaalsed vastuolud *Tsaari perekonna autoriteedi langus Venemaa peamised poliitilised jõud ja nende eesmärgid 1917. Aastal: *Rahva Vabaduspartei (kadetid)-demokraatlik vabariik *Sotsialistid-revolutsionäärid(esseerid)-talurahvas,sotsialistlik riik *Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei(mensevikud)-linnatöölised,haritlased *VSDTP marksistlik suund(bolsevikud)-proletariaadi partei II nõukogude kongressi otsused: *Rahudekreet *Maadekreet *Rahvakomissaride nõukogu Versailles rahulepingu tingimused: *Sõjasüü *Elsass-Lotringi loovutamine *Alade loovutamine uutele riikidele *Sõjaväe suurus kuni 100 000 meest *Laevastiku piiramine *Reparatsioonid *Reini jõe demilitariseeritud tsoon I Maailmasõja tagajärjed: *Suur inimohvrite arv *Kadunud põlvkond *Uute rahvusriikide teke
Sotsiaaldemokraadid · Kõik inimesed on võrdsed · Uudised · Isevalitsusliku riigikorra parandamine · Nõudsid vähemusrahvaste õiguste respekteerimist, vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele Sotsiaaldemokraatiat on kahte tüüpi- revolutsiooniline sotsialist(kommunism) ja sotsiaaldemokraatia. Venemaa sotsiaaldemokraatlik partei lõhenes kaheks- enamlased(bolsevikud, kommunistid) ja vähemlased(mensevikud). 2)1905 aasta revolutsioon Põhjused · Vene keisri piiramatu valitsemisõigus · Isevalitsuslik monarhia · Vastuolud linnades ja maal · Valitsuses korrumpeerunud inimesed · Puudusid kodanikuõigused · Venemaa kaotus Vene-Jaapani sõjas · Verine Pühapäev Käik · Streigid, miitingud, kokkupõrked politseiga, mõisavara hävitamine, palvekirjade esitamine · 17.oktoobri manifest-venemaale parlament, põhiseadus ja kodanikuõigused
Sotsiaaldemokraadid · Kõik inimesed on võrdsed · Uudised · Isevalitsusliku riigikorra parandamine · Nõudsid vähemusrahvaste õiguste respekteerimist, vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele Sotsiaaldemokraatiat on kahte tüüpi- revolutsiooniline sotsialist(kommunism) ja sotsiaaldemokraatia. Venemaa sotsiaaldemokraatlik partei lõhenes kaheks- enamlased(bolsevikud, kommunistid) ja vähemlased(mensevikud). 2)1905 aasta revolutsioon Põhjused · Vene keisri piiramatu valitsemisõigus · Isevalitsuslik monarhia · Vastuolud linnades ja maal · Valitsuses korrumpeerunud inimesed · Puudusid kodanikuõigused · Venemaa kaotus Vene-Jaapani sõjas · Verine Pühapäev Käik · Streigid, miitingud, kokkupõrked politseiga, mõisavara hävitamine, palvekirjade esitamine · 17.oktoobri manifest-venemaale parlament, põhiseadus ja kodanikuõigused
Lenini käsul saadeti see vägivallaga laiali. Kodusõda ja intervensioon 1917-1920: · Intervensioon -välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse (näiteks: revolutsiooni mahasurumiseks või eesõiguste saamiseks). · Sõdivad pooled: 1. Punased Valged 2. bolsevikud monarhistid 3. töölised (15%) kodanlikud parteid 4. talupojad (kehviktalupojad) 85% sotsialistlikud parteid (esseerid, mensevikud) ääremaade rahvuslased, kel eesmärgiks iseseisvus (ukraina kasakad, eestlased, lätlased, poolakad) · Välisriikidest sekkusid Inglismaa, USA, Jaapan ja Prantsusmaa + tsehhideslovakkide korpus (I maailmasõja aegsed Austria-Ungari vägede ülejooksikud).Välisriigid osalesid sõjategevuses vähe, kuid andsid valgetele peamiselt finantsilist ja materiaalset abi.
Venemaa revolutsioonid 1917.a Veebruarirevolutsioon- 1917 veebruar. Põhjusteks majanduslik kriis, rahutused sõjaväes, rahulolematus ülem- ja alamkihtides, parteide tegevuse hoogustumine, vähemusrhvad soosivad iseseisvust. Revolutsioon algas 23. veebr, 3.märts pidi tsaar kirjutama alla troonist loobumise aktile. Tulemusteks monarhia kukutamine, vabariigi kehtestamine. Kutsuti kokku Asutav Kogu, kaksikvõim (Ajutine Valitsus ja saadikute nõukogud), Sots.dem. lõheneb (mensevikud ja bolsevikud) Oktoobrirevolutsioon- 1917 oktoober. Enamlased kasutasid ära madalale langenud Ajutise Valitsuse autoriteeeti ja kavandasid riigipööret. 25.okt võeti Petrograd oma võimu alla, võimu ülemineku enamlastele vormistati 26.okt.moodustati Rahvakomissaride Nõukogu, esimeheks Lenin. Võeti vastu rahu- ja maadekreet (sõdivate riikide vahel rahu, talupoegadele maad). Autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid maailmas
3.märtsil 1917 troonist, võim läks üle Ajutisele Valitsusele (vürst Georgi Lvov) ja Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu (enamlane V.Lenin). Ajutine Valitusus lubas, et tagab dem. Vabadused ja kutsub kokku Asutava Kogu. Rahvas soovis sõja lõppu, kuid sõda jätkus ning alustati maareforme. Tõusis esile neli parteid: Kadetid kodanlik partei, kes soovis, et Vm-st saaks dem. Vabariik Esseerid (A.Kerenski) vasakpoolne partei, kellel suur toetajaskond talurahva seas VSDTP mensevikud e reformistid vähemlased, rahulikult reformide abil ühiskonda muuta, toetajaskond tööliste ja haritlaste seas VSDTP enamlased e bolsevikud (V.Lenin) revolutsionäärid, kehtestada proletariaadi diktatuur (töölisklassi ülemvõim) Enamlaste esiletõus: Enamlased lubasid, et kui nemad võimule saavad, saab rahvas maad, rahu ja leiba. Oktoobris oli valitsuse autoriteet langenud niivõrd, et enamlaste esilekerkimisel saadi võim. 25. Okt 1917 võtsid enamlased Petrogradi
Põhjenda. Polnud kedagi teist, kes oleks võimu üle võtnud, kuna valged olid nii eraldatud ja polnud selleks valmis(ka hiljem oli valgetel koostööga raskusi jne)Antud ajal oli see vist tõesti ainus võimalus 7. Miks puhkes Venemaal kodusõda? Kes (millised ühiskonnakihid) olid sõdivad pooled? Punased: bolsevikud, töölised (15%) , talupojad (kehviktalupojad) 85% Valged: monarhistid, kodanlikud parteid, sotsialistlikud parteid (esseerid, mensevikud), ääremaade rahvuslased, kel eesmärgiks iseseisvus (ukraina kasakad, eestlased, lätlased, poolakad) 8. Miks sekkusid välisriigid Vene kodusõtta? Kas nende sekkumine oli õigustatud? · kartsid maailmarevolutsiooni levikut. · soovisid Venemaal enamlaste kukutamist ning Venemaa taastamist endistes piirides (lepitud oleks ehk Poola ja Soome iseseisvusega). Välisriigid osalesid sõjategevuses vähe, kuid andsid valgetele peamiselt finantsilist ja materiaalset abi. 9
keisrivõimu autoriteedi langus. Käik: 23.02 Naistepäeva tähistamine; 24,25.02 algas Petrogradis üldstreik; 26.02 arreteerimised, sõjavägi hakkas rahvaga ühinema; 27.02 muutus massiliseks, revolutsioon levis suurlinnadesse; 2.03 Nikolai II rong peeti Pihkvas kinni ja 3.03 sunniti ta oma troonist loobuma. 10 Kaksikvõim Venemaal: a loodi tööliste ja soldatite saadikute nõukogud & ajutine valitsus; b Nõukogudesse kuulusid vasakpoolsed parteid- esseerid, mensevikud, bolsevikud; c 4 mõjukaimat parteid: Rahva Vabaduse Partei (Vene demokraatlik vabariik), Sotsialistide Revolutsionääride Partei (suur mõju talurahva hulgas, sotsialistlik Vene), Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (refermistlik - linnatööliste ja haritlaste hulgas suurim mõju, marksistlik eesmärk kehtestada diktatuur ja vägivaldsete meetoditega ehitada üles sotsialistlik Venemaa). 11 Enamlaste tõus: a enamlased kogusid populaarsust, lubades
religiooni mõju *inimesed pidid piirama kalatoodete, muna, suhkru ja kartuli tarbimist *esmatarbekaupadele seati sisse karmid normid *toodeti eratskaupu *tsiviilelanikkonna kiusamine Milline ja kelle · Ametlikult võimul · Kontrollis võimu kohtadel võim · Esindas · Esindas lihtrahvast kodanluse huve · Enamuses kadetid jt. Kodan- · Enamuses mensevikud ja Koosseis ja eesmärgid likud parteid esseerid · Muuta Venemaa demo- · Muuta Venemaa kraatlikuks vabariigiks reformide teel sotsialistlikuks riigiks · Vähemuses olnud bolsevikud- vene
Järgmisel päeval loobus Mihhail troonist ja sellega lõppes Romanovite dünastia Venemaal. Sündmusi, mille käigus kukutati isevalitsus, on hakatud nimetama Veebruarirevolutsiooniks. Isevalitsuse kukutamise järel toimis esialgu kaksikvõim. Ametlikult oli võimul Ajutine Valitsus, kel polnud piisavalt jõudu, seepärast pidi ta ka arvestama Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga. Mõjukaks jõuks olid esseerid ja mensevikud, kelle eesmärgiks oli pikaajaliste reformide teel muuta Venemaa sotsialistlikuks riigiks. Vladimir Uljanoviga eesotsas pooldasid bolsevikud vägivaldset võimuhaaramist ja proletariaadi diktatuuri kehtestamist, et ehitada Venemaale üles sotsialistlik ühiskond. Uued võimuorganid ei suutnud riigivalitsemisega toime tulle, järgnes poliitiline anarhia ja segadus. Rahvas oli rahulolematu sõja jätkumisega, maaküsimuse lahendamata jätmisega. Riigis kehtestati sõjaseisukord.
märtsil Nikolai loobub troonist ja tunnistab Ajutise Valitsuse tegevust Rahvas ei olnud Ajutise Valitsuse tegevusega rahul kuna jätkus sõda, nälg ja ühiskonna klasside erinevused süvenesid veelgi enam, levis tööpuudus, talupoegadel polnud oma maad. Linnades tekkisid Soldatite ja Saadikute nõukogud, kõikjal maakondades üritasid võimu teostada maaomavalitsused. Nõukogude tegevust juhtisid algselt mõõdukad vasakpoolsed e sotsiaaldemokraadid e mensevikud .- eesmärgiks oli luua demokraatlik Vene vabariik. Vene ühiskonna struktuur ei sobinud liberaal-demokraatiaga ja selle areng peatus ühiskond polnud veel välja kuj ja polnud õigeid arusaamu. Revolutsioon arenes edasi lagunemisprotsessiks riik jagunes omavahel vaenutsevateks osadeks, riigis oli puhkemas sõda kõigi vastu sellele aitasid kaasa vasakäärmuslased e bolsevikud e. kommunistid kes levitasid loosungeid et võim peaks kuuluma nõukogudele
Ajutise Valitsuse delegatsioon tegi tsaarile ettepaneku loobuda troonist, ning 3. märtsil astus troonilt tagasi Ajutise Valitsuse kasuks. Riigiduuma moodustas Ajutise valitsuse, mille etteotsa pandi esialgu Vürst Georg Luov. Tema teostab võimu ning tagab korra kuni Asutav Kogu tuleb kokku. Tegelik võim on nõukogudele, mille esindusorgan on Petrogradi nõukogu (Tauria palee), kus on sotsialistid. Bolsevikud olid Sveitsid, põhitegelased on mensevikud ja esseerid. Kujuneb kaksikvõim(Kaksikvõimu periood). Esseer Aleksander Kerenskist saab hiljem Ajutise Valitsuse peaminister ning sümbol (ka raha on Kerenski). Ajutise valitsuse poliitika: · Järkavad sõda, seetõttu on prantslased ja inglased valmis seda valitsust igati toetama. Rahav hulgas on see aga väga ebapopulaarne. · Ei lahenda maa küsimust. Ootavad, et Asutav Kogu tuleks kokku. · Poliitvangid vabastatakse, neil lastakse vabalt tegutseda.
Dets 1916 õnnestus R tappa. Mõrvar vürst Felix Junsupov, plaanis R. Mürgitada , mürk ei mõjunud, lõpuks lasti kuul pähe. Ei aidanud, siiski toimus veeb.rev, Kujunes kaksikvõim: a) ajutine valitsus: eesmärk kokkukutsuda valimised, asutav Kogu pidi määrama valitsuse. b) Petrog. Tööliste nõukogu: peamine jõud ehk armee oli nende käes, ei sekku valitrsemisse. Tähtsamad erakonnad: Kadetid (KD partei) (vaba vabaduse partei) ja Esseerid. Mensevikud- pooldasid, et ven peaks uuele korrale üle minema reformide teel, valimiste kaudu. Kiiremeelne enamlased: botsevikud (lenin) koguvad popul. Lenini isiksus oli tsaariven keelatud. Lenin toimetatakse Petrogradi läbi Sks. Aprillis ilmub Petr. Alexander Parvus. Juudi rahvusest Sks aitas L. Sveitsist Petr. Aleksander Kesküla: sotsialkist, saatnud l läbi Sks. 1917 okt õnnestub enamlastel Petr võim haarata, Venemaa langes komm. Dikt alla. 3
Nõukogu) Ajutine Valitsus PLUSSID *Lubab tagada demokraatlikud vabadused ja kutsuda kokku Asutava Kogu *Reformid, mis parandavad rahva olukorda MIINUSED *Talurahvale maad ei anta *Sõda ikkagi jätkub 4 suuremat parteid *Rahva Vabaduse Partei KADETID eesmärk demokraatlik vabariik *Sotsialistide Revolutsionääride Partei ESSEERID suurim vasakpoolne partei, mõju talurahva hulgas, reformide käigus sotsialistliku riigini *VSDTP reformistlik organisatsioon vähemlased ehk mensevikud mõju haritlaste ja linnatööliste hulgas, ideed samad, mis esseeridel *VSDTP markistlik organisatsioon enamlased ehk bolsevikud eesmärk kehtestada ploretariaadi (töölisklassi) diktatuur, vägivallaga Sotsialistlik Venemaa. Lubavad rahvale rahu, luba ja maad. Kevad 1917 Eestis *Eestini jõuavad revolutsiooni mõjud märtsis *30. Märts 1917 autonoomia õigus ennast ise valitseda mingi teise riigi koosseisus -Eesti alad liidetakse rahvuskumbermanguks
Välja kuulutati Asutava Kogu (A.K.) valimised. Asutav Kogu (põhiseaduslik assamblee) pidi koostama põhiseaduse. Peaministrid olid alguses vürst G. Lvov ja hiljem A. Kerenski. · Petrogradi Nõukogu Nõukogudeks nimetati erinevates linnades valitud tööliste esindusorganeid. Nende poliitiline ideoloogia oli sotsialistlik. Juhtpositsioonil nendes nõukogudes olid Venemaa sotsiaaldemokraadid ehk mensevikud. Nõukogudes olid ka bolsevikud (enamlased/kommunistid) esindatud. Tähtsaim nõukogu oli Petrogradi N. Ajutine Valitsus ei suutnud lahendada Vene ühiskonna põhiprobleeme. Aeg oli ääretult ebasoodne. Ajutine Valitsus oli ka seesmiselt ebastabiilne. A.V. kaotas lõpuks huvigruppide toetuse. Venemaal hakkas tõstma pead vasakäärmuslus ehk bolsevikud. (kommunism< sotsiaal <->konservatiivid/liberaali > fasism/natsism) Kommunistid
Ja kuigi tsaar oli välja andnud käsu ka Riigiduuma tegevus peatada, Riigiduuma sellest keeldus, sest ei alam- ega ülemkoda enam ei tunnustanud tsaari ülemvõimu. 21 http://en.wikipedia.org/wiki/Russian_Revolution_of_1917 22 The Cambridge History of Russia, Volume III The Twentieth Century. lk 114-115 11 27. veebruaril kutsusid sõda pooldavad mensevikud kõiki vabrikuid ja sõjaväeüksusi üles valima oma delegaadid nõukogudesse, mis pidid siis olema ajutised organid juhatadamaks revolutsioonilist liikumist. Juba nädala jooksul oli Petrogradi Nõukokku valitud 1200 saadikut. 27. veebruari öösel astus lõpuks tsaarikabinet siis tagasi, seda pärast ettepanekut sisse seada sõjaväeline diktatuur. Duuma liberaalidest saadikud, kes seni olid rahva
TSSN jääb opositsiooni. Kaksikvõimu periood. Ajutisse Valitsusse bolsevikud ei pääse. Lvov ja Kerenski - Ajutine Valitsus. Ajutine valitsus kehtestab demokraatlikud vabadused, poliitilise amnestia, luba Asutava Kogu kokkukutsumiseks ja põhiseaduse koostamiseks. Asutav Kogu - asutab riiklikud institutsioonid, koostab põhiseaduse ja muud riigile vajalikud alustalad. Ajutine Valitsus elab läbi mitu kriisi, ettevalmistus oktoobrirevolutsiooniks. Igal pool ülekaalus esseerid ja mensevikud, kuigi populaarsed on bolsevikud. Bolsevikud - Lenin, Trotski, Zinovjev, Kamenev. 4. Oktoobrirevolutsioon Sõjaväe jätkuv ebaedu rindel, Ajutine Valitsus keelustab bolsevikkude partei, jõumeetod, situatsioon muutub relvastatud ülestõusuks. Peale Riia langemist üritab kindral Kornilov viia sisse sõjalise diktatuuri. Septembri keskel saavutavad bolsevikud nõukogudes ülekaalu. Bolsevikud toetavad tugevat distsipliini. Punakaardist saab bolsevike salk. 6-8.11
Murrangu põhjused Appi tulid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud. Eestlased hakkasid vabatahtlike üksusi looma, eriti uljad olid koolipoisid gümnasistid ja üliõpilased. Liikumiseks kasutati soomusronge, kust oli turvaline tulistada ja sõdida, samas olid venelased ise Narva raudteesilla õhku lasknud ning seetõttu ei saanud nemad oma ronge sisse tuua. Ka tõi edu Laidoneri partisanivõitluse muutmine sihipäraseks sõjategevuseks. Vene valged Vene valged olid mensevikud (vähemlased), partisanid, kes olid demokraatliku riigikorra poolt. Mingi aeg olid Eesti vabadusvõitlejad ja vene valged liitlased, kes sõdisid ühiselt bolsevismi vastu. Nende juht oli Julius Kuperjanov. Kuperjanov vabastas Tartu. Sai surma Paju lahingus 30. jaan. 1919. Landeswehri sõda Landeswehr oli baltisakslastest koosnev sõjavägi. Landeswehri sõda oli Eestlaste kokkupõrge baltisakslaste sõjaväega Lätis, Võnnus juunis 1919
vürst G. Lvoviga 2.Ajutine Valitsus (AV) a)Kaksikvõim Ajutine Valitsus Petrogradi Nõukogu Milline ja kelle võim · Ametlikult võimul · Kontrollis võimu kohtadel · Esindas kodanluse · Esindas lihtrahvast huve Koosseis ja eesmärgid · Enamuses kadetid jt. · Enamuses mensevikud ja Kodan-likud parteid esseerid · Muuta Venemaa demo- · Muuta Venemaa reformide kraatlikuks vabariigiks teel sotsialistlikuks riigiks · Vähemuses olnud bolsevikud- vene enamlased Lenini juhtumis
kasvasid poliitiliseks rahvaliikumiseks. Kui protestijate poolele asus sõjavägi, olid vana võimu päevad loetud. Keiser loobus troonist, ministrite kabinet astus tagasi ning moodustati Ajutine Valitsus, kus osalesid esialgu mitu liberaalide parteid ning vasakpoolne sotsialistide- revolutsionääride partei (esseerid), kuna hiljem kuulus ajutisse valitsusse ka sotsiaaldemokraatlik tööliste partei (mensevikud). Ajutine Valitsus üritas pöörata Venemaa demokratiseerimise teele. Petrogradist levis revolutsioon kiiresti üle kogu impeeriumi. Veebruarirevolutsiooni järel saavutasid rahvuslikud ringkonnad Venemaa Ajutiselt Valitsuselt eestlaste asualade ühendamise terviklikuks rahvuskubermanguks, millele anti laialdane omavalitsus (autonoomia). Kõrgemaks kohalikuks halduriks kubermangukomissariks nimetati eestlane Jaan Poska ning eestlased tõusid ka maakondade ja linnade etteotsa.
V Kodusõda ja intervensioon okt 1917-1920 intervensioon -välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse (N: revi mahasurumiseks või eesõiguste saamiseks). Sõdivad pooled: Punased Valged bolsevikud monarhistid töölised (15%) kodanlus talupojad (kehviktalupojad) 85% sotsialistlikud parteid (esseerid, mensevikud) ääremaade, kel eesmärgiks iseseisvus (ukraina kasakad, eestlased, lätlased, poolakad) Välisriikidest sekkusid Inglismaa, USA, Jaapan ja Prantsusmaa ja tsehhide-slovakkide ülejooksikute korpus. Välisriigid sõjaliselt osalesid vähe, kuid andsid valgetele peamiselt finantsilist ja materiaalset abi. Välisriigid sekkusid kodusõtta, sest: 1. kartsid maailmarevolutsiooni levikut 2
ka õpik lk.80-81) · Intervensioon -välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse (näiteks: revolutsiooni mahasurumiseks või eesõiguste saamiseks). · Sõdivad pooled: Punased Valged bolsevikud monarhistid töölised (15%) kodanlikud parteid talupojad (kehviktalupojad) 85% sotsialistlikud parteid (esseerid, mensevikud) ääremaade rahvuslased, kel eesmärgiks iseseisvus (ukraina kasakad, eestlased, lätlased, poolakad) · Välisriikidest sekkusid Inglismaa, USA, Jaapan ja Prantsusmaa + tsehhide- slovakkide korpus (I maailmasõja aegsed Austria-Ungari vägede ülejooksikud).Välisriigid osalesid sõjategevuses vähe, kuid andsid valgetele
rahvavabastusliikumine arenes impeeriumi äärealadel, eriti Poolas, Soomes, Baltikumis, Ukrainas ja Kaukaasias; 3) talurahvas nõudis maad ja maksukoormuse kergendamist; 4) töölised protesteerisid madalate palkade ja viletsate töötingimuste vastu. Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei (VSDTP), mis koosnes radikaalsest intelligentsist, tegi panuse just töölisliikumisele; 1903.a. alates oli selles parteis kaks tiiba: a) bolsevikud, kelle juhiks oli V. Uljanov (Lenin); b) mensevikud, juhiks G. Plehhanov. Lubadused ei suutnud ära hoida aga revolutsiooni puhkemist. 1905. a. jaanuari algul puhkes Peterburis Putilovi tehases tööliste streik, mis kasvas kiiresti ülelinnaliseks ning 9. jaanuaril toimus suur tööliste rongkäik Talvepalee juurde. Tsaarile kavatseti üle anda palvekiri, mis sisaldas peale majanduslike nõudmiste ka poliitilisi. Kuid inimeste pihta avati tuli ning hukkunuid oli kokku üle tuhande inimese, viis tuhat aga haavatuid.
1. Ajutine Valitsus, mis koosnes Riigiduuma saadikutest (lubas dem. Vabadusi ja Asutava kogu kokkukutsumist). 2. Petrogradi Nõukogu, kuhu kuulusid sotsialistid, kel oli suur mõju sõjaväes. Kaksikvõim seisnes selles, et Ajutise Valitsuse kandepind oli väike ja ta pidi oma tegevuses arvestama Petrogradi Nõukoguga. AVs oli enamus konstitutsiooniliste demokraatide e. kadettide käes, PNs aga esseerid sotsialistlikud revolutsionäärid, bolsevikud mõõdukas sotsdemokraadid ja mensevikud radikaalsed sotsdemd. Ajutise Valitsuse ebaõnnestumise põhjused: 1. Ei julgenud lõpetada sõda 2. Asutavasse Kogusse valimiste edasi lükkamine 3. Talupoegadele ei jagatud maad 4. Anti kõigil poliitiline amnestia Lenin sai välja kuulutada aprilliteesid 5. Süvenes majanduslik kaos AV vastu olid grosso modo bolsevikud ja sõjaväelased. Aprillis saabus Sveitsist Lenin, esitas kohe oma aprilliteesid; tuleb luua nõukogude riik, kus pole armeed, politseid,
kubermanguvalitsuselt kui rüütelkonna omavalitsusasutustelt. Enne valimisi suudeti asutada rida parteisid. Siiani oli olnud ainsaks erakonnaks Eesti Rahvameelne Eduerakond, mis nüüd võttis uueks nimeks Eesti Demokraatlik Erakond. Lõuna-Eestis loodi Eesti Maarahva Liit ja Põhja- Eestis Eesti Talurahva Liit. Tallinnas loodi Radikaal-Demokraatlik Partei ja ka Eesti Radikaal- Sotsialistlik Partei, mis hiljem nimetati Eesti Tööerakonnaks. Eesti mensevikud lõid Eestimaa Sotsiaaldemokraatliku Ühenduse ja esseerid Sotsialistide-Revolutsionääride Partei Eesti Osakondade Keskkomitee. Eesti iseseisvumiseni mindi samm-sammult Eesti iseseisvuse mõtteni jõuti sammhaaval,algul taotleti omavalitsuslikku autonoomiat,seejärel föderatsiooni Venemaaga ja lõpuks jõuti Eesti iseseisvuse nõudmiseni.Ülesoomelisel eesti sõjaväelaste kongressil Lappeenrannas nõudis lipnik G. Kirschbaum(Utuste) Eesti osariigile oma raha ja tolle
1. Ajutine Valitsus, mis koosnes Riigiduuma saadikutest (lubas dem. Vabadusi ja Asutava kogu kokkukutsumist). 2. Petrogradi Nõukogu, kuhu kuulusid sotsialistid, kel oli suur mõju sõjaväes. Kaksikvõim seisnes selles, et Ajutise Valitsuse kandepind oli väike ja ta pidi oma tegevuses arvestama Petrogradi Nõukoguga. AVs oli enamus konstitutsiooniliste demokraatide e. kadettide käes, PNs aga esseerid sotsialistlikud revolutsionäärid, bolsevikud mõõdukas sotsdemokraadid ja mensevikud radikaalsed sotsdemd. Ajutise Valitsuse ebaõnnestumise põhjused: 1. Ei julgenud lõpetada sõda 2. Asutavasse Kogusse valimiste edasi lükkamine 3. Talupoegadele ei jagatud maad 4. Anti kõigil poliitiline amnestia Lenin sai välja kuulutada aprilliteesid 5. Süvenes majanduslik kaos AV vastu olid grosso modo bolsevikud ja sõjaväelased. Aprillis saabus Sveitsist Lenin, esitas kohe oma aprilliteesid; tuleb luua nõukogude riik, kus pole armeed, politseid,
vabadusi rahvale - Venemaa muutus kõige vabamaks maaks, kuid siiski ei suutnud stabiliseerida poliitilist võimu ja riigivalitsemist. Süvenes poliitiline anarhia - Tekkis kaksikvõim - Parteisid oli 50, kuid esile kerkis neist 4: a) rahvavabaduse partei (kodanlik partei), b) sotsialistid- revolutsionäärid (populaarne talurahva seas), c) VSDTP reformistlik suund (mensevikud populaarne linnatööliste, haritlaste seas), d) VSDTP marksistlik suund (bolsevikud populaarne mitte kuskil) - Kõikidel paretidel, ühiskondlikel liikumistel ja vooludel oli täielik tegevuse, agitatsiooni- ja propagandavabadus - Ajutine Valitsus ei tahtnud ilma Asutava Koguta suuri otsuseid teha. Nad tahtsid sõda jätkata, kuid rahvast ärritas see
>kaotus Vene-Jaapani sõjas (1904-1905) >1905. a revolutsioon Esimese maailmasõja mõju >Venemaa polnud sõjaks valmis >suured kaotused (~6 mljn hukkunut) >teravdas Venemaa sisepoliitilist olukorda äärmuseni 1917 Veebruarirevolutsioon >rahva rahulolematus sõjaga =>meeleavaldus >Nikolai II loobub troonist, moodustatakse ajutine valitsus Ajutise Valitsuse aeg >kirju poliitiline elu, esile 4 parteid (kadetid, esseerid, mensevikud, bolsevikud) >kujunes omapärane kaksikvõim: a)ametlikult võim Ajutisel Valitsusel, kuigi reaalne võim väike b)Ajutine Valitsus pidi arvestama Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu poliitilise surve ja kontrolliga >riigivalitsemises suur segadus (palju erinevaid parteisid, rahva rahulolematus jne) >Lenini kihutustöö Ajutise Valitsuse vastu Oktoobrirevolutsioon
maade jagamist neile, kes seda harivad. Töölised nõudsid paremaid töötingimusi ja suuremat palka. Esimene partei Venemaal asutati 1902- Sotsialistlike Revolutsionääride Partei ehk esseeride partei. Nende ülesanne oli talurahva huvide kaitsmine. Radikaalsete vaadetega Venemaa sotsiaaldemokraatidest emigrandid asutasid 1903 Brüsselis ja Londonis Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei, mis juba asutamiskoosolekul lõhenes kaheks: 1. mensevikud ehk liberaalid ehk parempoolsed 2. bolsevikud ehk radikaalid ehk vasakpoolsed . Revolutsiooni algus 09.01.1905 ehk n.n. "Verine pühapäev" Peterburis tulistati rahulikku töölisdemonstratsiooni, mis oli kogunenud tsaarile palvekirja üle andma. Kuna Putilovi sõjatehaste streigi tõttu olid rahvakogunemised keelatud, siis tulistati ka palvekirjade üleandjaid (150 000 inimest), kellest hukkus 1000 ja haavata sai üle viie tuhande. Üle kogu Venemaa reageeriti sellele protestidega
ka õpik lk.80-81) 28* Intervensioon -välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse (näiteks: revolutsiooni mahasurumiseks või eesõiguste saamiseks). 29* Sõdivad pooled: Punased Valged Bolsevikud monarhistid töölised (15%) kodanlikud parteid talupojad (kehviktalupojad) 85% sotsialistlikud parteid (esseerid, mensevikud) ääremaade rahvuslased, kel eesmärgiks iseseisvus (ukraina kasakad, eestlased, lätlased, poolakad) 30* Välisriikidest sekkusid Inglismaa, USA, Jaapan ja Prantsusmaa + tsehhide-slovakkide korpus (I maailmasõja aegsed Austria-Ungari vägede ülejooksikud).Välisriigid osalesid sõjategevuses vähe, kuid andsid valgetele peamiselt finantsilist ja materiaalset abi.
Venemaa koosseisus oli Soome, Balti kubermangud, osa Poolast, Valgevene, Ukraina, taga-kaukaasia, kesk-aasia. Kirjaoskuse levik erinevate usundite esindajate seas: luterlased 70%, õigeusklikud 19%, juudid 40%, katoliiklased 32%, budistid 8%, muhameedlased 7%. Jätkus möödunud sajandi lõppus alanud Venestamis poliitika. 1903 - lõhenes Venemaa sotsiaaldemokraatlik partei: Lenini pooldajad ehk bolsevikud, kes kasutasid oma võimu kehtestamiseks relvastatud ülestõuse; mensevikud, kes üritasid oma võimu kehtestada diplomaatilisel teel. Plehhanov - Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Partei looja. Tsaari pooldajaid nimetati "must sajaks." Ohranka - tsaari salapolitsei. 4.7.3 VÄLISPOLIITIKA Venemaa üritas oma piire laiendada. 4.7.4 1905. AASTA REVOLUTSIOON Venemaa hakkas "käärima." Põhjused: Rahvus lahendamata. Maaküsimus lahendamata. Valitses isevalitsev võim. Rahval puudusid demokraatlikud vabadused. Puudus rahva esindus riiklikul tasandil.
rahu, Ajutine Valitsus sõda võiduka lõpuni, muutus ebapopulaarseks. Tallinna sündmused, võimu üleminek eestlastele ja konfliktid nõukogudega: 1.03 puhkes Kroonlinna mäss, samal päeval algas Tallinnas tööliste streik, kasvas ülelinnaliseks. Sõjalaevade madrused mässama ja ühinema töölistega. Paksu Margareeta põletamine. 3.03 valiti Tallinnas ja seejärel mujal Eestis tööliste ja soldatite saadikute nõukogud. Esialgu domineerisid nõukogudes esseerid ja mensevikud, Narvas enamlased. Juhtivaks Tallinna Nõukogu (kogu Põhja-Eesti üle). Venelaste ja eestlaste vahekord selles oli 6:4. Märtsis-aprillis Eestis üldine võidujoovastus, Al. Kerenski külaskäik Tallinnas! Määrati kubermangukomissarid. Tallinna linnapea Jaan Poska Eestimaa kubermangu komissariks. Eesti administratsiooni suhted nõukogudega pinevad. Kohe pärast Maanõukogu valimisi juunis püüdis Tallinna Nõukogu valimistulemusi tühistada ja Poskat tagandada. 18
annaabi.ee 
