nende hingejõu varud, ja ainus nägija ning aitaja saab vahel olla õpetaja. Tänapäevases maailmas on ajast ja arust loetud teadmiste siirdamine õpetajatöö peamise asjana, vaid selleks on niisuguse keskkonna loomine, kus saaksid areneda inimlapse isiksuseomadused, millest sõltub tema edasine elu. Rahamaailmas, kuhu end eliidiks lugenud on meie ühiskonna juhtinud, suudab õpetaja kõigile aja vaimust tulenevatele väljakutsetele vastata vaid siis, kui ta tajub ühiskonna hoolimist. Paraku väljendub see palgas. See on olnud traditsiooniliselt armetu. Meie põhjanaabrite juurde sõidetakse praegu kogu ilmast uurima, mis ime väel suutsid nad noorte haridustaseme rahvusvahelistes võrdlusuuringutes tõusta maailma tippu. Sakslased on nimetanud Soomet haridusparadiisiks, millele võlgnevad oma edu ka maa muud eluvaldkonnad. Soome haridusrahva selgitus on, et kõike seda on suutnud soome õpetaja, sest ta on
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
analüüs. Sel juhul on aluseks silmaga nähtav ja enamasti ka millal tahes analüüsitav lapse tegevuse tulemus. Eriti häid andmeid annete kohta annavad erineva raskusastmega ülesanded (ibid). Intelligentsustestid ei ole siiski täiuslikud ning paljude arvates mõõdavad need andekust eelkõige kooliandekuse, mitte aga tulemusliku ja loomingulise andekuse mõttes (Renzulli, 2002) väitel (Sepp 2010: 63). Selleks, et saada mitmekülgsemat hinnangut, on loodud spetsiaalsed skaalad, millega andeka lapse omadusi hindab lapsevanem või õpetaja, arvestades lapse psühholoogilisi omadusi ning edukust ja võimeid eri valdkondades. Renzulli soovitab andekate programmidesse õpilaste valimisel võtta vaatluse alla vähemalt 15 protsenti potentsiaalselt andekaid lapsi ja pooled IQ alusel aga kindlasti sama palju ka õpetajate hinnangu alusel. Arvesse tuleks võtta ja muid näitajaid (enesehinnang, sõprade või
koostöö-pakkumise vastu võtta. 5. Õpetajal tuleb lapsevanemale järjekindlalt selgitada, et lisauuringute tulemused aitavad leida tema lapse probleemile sobivaima lahenduse. KONTAKTI LOOMINE LAPSEVANEMAGA 1. Alusta positiivsest – räägi lapse tugevatest külgedest ja edusammudest. 2. Kutsu lapsevanem endale appi, rõhuta koostöö vajadust. 3. Ole valmis ka selleks, et vanem reageerib viha, kurbuse või süüdistamisega – see on märk sellest, et vanem tajub probleemi. KUI VANEM AVALDAB VASTUPANU … 1. Kuula aktiivselt, püüa mõista, ole siiras ja toetav! 2. Ära õigusta ennast või lasteaeda. 3. Aktiivne kuulamine aitab vanemal oma tundeid ventileerida 4. Kui vanem on pisut rahunenud, siis edasta palve koostööks uuesti. KOGEMUSTE JAGAMINE 1. Pärast probleemi selgitamist küsi lapsevanemalt luba oma arvamuse avaldamiseks ja kogemuse jagamiseks 2
mis oskustes võiks problad ilmevad. Mis problad mis eas võiks tekkida? Ja mis asjad siis viitavad erivajadustele. Et tegeleme nüüd märkamisega pigem. Vanus: Millises arenguvaldkonnas ja millistes oskustes võiks probleem ilmneda? Milliste oskuste kujunemist selles vanuses võiks oodata? Milles probleem võiks väljenduda? 0.1 a vaimne areng: kas reageerib muutustele, helidele, kuidas tp jagab, puudutustele reageerimine. Kas tajub ära/tunneb ära oma ema, võõra jne. Kõnest arusaamine (tuttavad toimingud), lalisemine, koogamine. Sotsiaalsus: rahuneb nt kui ema tuleb, sotsiaalne naeratus, pilkkontakt. Ei tunne huvi ümbritseva vastu. Emotsioonide väljendamine: annab märku kuidagi/nutab, kui midagi ei meeldi, kui on valus, kui kõht tühi. Füüsiline areng: keeramine, roomamine, pea hoidmine, jäsemete liigutamine, refleksid, mis ei kao ära., ei hoia end püsti (lihastoonus madal), haaramine
teadmisi, aga tal pole sündides valmis ,,Mina" e. isiksuseosa , mis juhib inimese toiminguid ja kannab ta tegude ja otsuste eest vastutust. MINA hakkavad kujundama vastastikused suhted imiku ja hoidja vahel. 1. etapp sünd-2-4 kuu: normaalne autism e. enesesse sulgumise järk: laps hoidja suhtes ükskõikne, endassetõmbunud / kogemine toimib meelte abil. Autism kaitseb välise maailma liigse kogetavuse eest. Et ta saaks luua tähendusi. Ta tajub hästi, on palju valmidusi, kuid puudub tähendus. TÄHTIS ! Sümbioos- 2-5 elukuu: ,,mina ,, ei ole ja imikule tundub, et ta on hoidjaga üks. Selles arengufaasis hakkab toimuma kiindumus naeratus. Oluline: kiindumussuhe paneb aluse edasistele suhetele. Kõikvõimsuse tunne. Mingisuguses vormis kestab kuni 2. a.ni. Meelde jääb hoidja ja see , mis hoidja tegi ( hooldus ) -> lapse psüühilise arengu baas. Näit.
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Ühendriikides. Kõigilt koolidelt hakati nõudma nn akadeemiliste ainete lisamist õppeplaani, eriti matemaatikat ja loodusteadusi, aga ka algastme vahendiaineid (lugemine, kirjutamine, arvutamine). See, et õppeplaanid olid muutunud sisult ja nõuetelt väga erineva tasemega kursusteks, viis üldise haridustaseme alla. Autoriteetide valitud õppematerjali asemel võeti õppekava koostamise aluseks õpilaste vabad valikud ning õpitava aine sisu meeldimine õpilastele. Õpingute sisu püüti ühtlustada valitavate mitteakadeemiliste kursuste väljajätmisega. Konservatiivide poolt pakuti traditsioonilist, humanistlikke põhiväärtusi kandvat õppekava, millel on pikad traditsioonid mõtlemisoskuse arendajana. Kuigi liberaalne pedagoogika-ala intelligents oli sellele vastu, sest nii surutakse maha õpilaste loovust ja ohustatakse võrdõiguslikkust, tõstsid peaaegu kõik USA osariigid 1980
abil tehakse lõppotsus. Nii võib näiteks vanemate klasside tundides osalemine olla prooviperioodiks ideele üks klass vahele jätta. Paljud ülikoolid Austrias, Saksamaal ja Sveitsis on andnud kooliõpilastele võimaluse osalise ajaga ülikoolis käia. See eeldab nii kooli kui ülikooli antud luba, mis põhineb õpilase motivatsioonil ja akadeemilistel saavutustel. Minimaalne vanus ülikooli programmides osalemiseks varieerub piirkonniti 14. ja 16. eluaasta vahel. Sveitsis asuv Hofwil-Gymnasium pakub andekatele õpilastele võimalust omandada ülikoolikraad kooliskäimise ajal. Selleks pikendatakse õpilaste õppekava ühe aasta võrra, st kolme aasta asemel kestab keskkool neli aastat. Selle aja jooksul on õpilasel võimalik omandada kahe õppeaasta mahus kõrgkooli aineid spordi, muusika või kunsti valdkonnas. Austrias on võimalik alustada ülikooliteed täiskohaga juba 15-aastaselt. Selleks peavad
Üleõppimisjuhtude uurimine näitas et kui jätkata õppematerjali kordamist pärast selle reprodutseerimise võime saavutamist, jääb õpitu paremini meelde. 6. Ülekande piiratus õppimisel. Vormimine. Tasustuse tõhususe sõltuvus sagedusest. Kokkusurutud ja ajas õppimise tulemuste võrdlus näitas, et üldjuhul on efekt suurem kui õppimine toimub lühikeste sessioonidena pikema aja vältel. Ka kujuneb õige käitumine paremini, kui saadakse adekvaatset tagasisidet õpitava oskuse sooritamisest. Käitumise vormimist alustatakse toimingu kinnitamisest, mis on kõige lähemal soovitud lõppkäitumisest. Tasustuse või kinnitusena toimib vaid see, mis on õpilasele meeldiv ja ihaldatav. 7. Operantse tingimise toimemehhanismi eripära inimõppimisel. Õpilasele saab öelda millist käitumist neilt ühe või teise märguande peale oodatakse. Neile saab seletada, milline tasu või hüve soovitud käitumisega kaasneb
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
baasil, esimesed 5 eluaastat). Edasi arenedes on mõtlemise liik kaemuslik-kujundiline, see võimaldab mõelda mälupiltide alusel (mälu baasil, 5-12/14 aastat). Siis edasi on mõtlemise liik verbaalne st mõtleme sõnade abil asjadest, millest on raske taju baasil mõelda, nt kosmos, molekulid jne. Kõne areng - Mõistab, siis produtseerib - Mõistab konventsionaalsust õpitakse ära, et sõnal on tähendus. Nihe toimub 4 eluaasta kandis. - Avastab reeglid sõnade ja lausete moodustamiseks, koolieas õpetatakse seda eksplitsiitselt. - Kujuneb sisekõne iseendaga arutlemine, kujuneb väliskõnele toetudes 5 eluaasta paiku. - Sõnavaras: alguses nimisõnad ja tegusõnad, siis omadussõnad, asesõnad - Enne suuline, siis kirjalik kõne. Kirjalikku kõne tuleb õpetada. NB! Lapse käitumist reguleerib suuresti kõne. Esmalt täiskasvanu kõne, siis lapsed ise valjult rääkides (seletamine), siis ise läbi sisekõne.
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
Lorenz pani tähele et mõne liigi noored isendid nagu pardid, kanad ja hirved õpivad ruttu pärast sõndi oma ema järel käima. Ta võttis ka kasutusele termini ,,kriitiline periood" et kirjeldada piiratud ajaperioodi, miile ajal vermimine aset leidis. · ÕPPIMISPROTSESSID sageli räägitakse vermimisest kui erilisest õppimise vormist, mis on väga palju piiratud õpitava ja õppimise aja poolest. · KÕRGE INTELLIGENTSUSE EVOLUTSIOON - sellel on oma hind. Suurem aju nõuab töötamiseks rohkem energiat ja pikem arenguperiood kätkeb suuremaid riske. Evolutsioon ja inimese käitumine · Inimestena oleme väga erinevad mitteinimliikidest, jagame geneetilise edasikandumise põhiprintsiipe ning geenide ja keskkonna interaktsiooni, mis määrab ära käitumise.
ISBN 5-89920-315-3 Riskitegur: massimeedia mõju 42 © 2001, Urania-Ravensburger Dornier-Medienholding GmbH, Berlin MIDA TÄHENDAB TEGELIKULT KASVATUS? 46 © Tõlge eesti keelde. Kirjastus "Kunst", 2003 Ühiselu põhireeglid 48 Trükikoda OÜ "Greif" SISUKORD ESIMENE ELUAASTA 52 SISSEJUHATUS Mida tunneb laps? 52 Suhted ja kasvatus esimesel eluaastal 54 TEINE JA KOLMAS ELUAASTA 59 Mida tunneb laps? 59 Suhtlemine ning kasvatus teisel ja kolmandal eluaastal 63 Näiteid laste ja noorte vägivallast Vägivald perekonnaringis: 14-aastane noormees helis- NELJAS KUNI KUUES ELUAASTA 73
kõnelema õppida. Need eeldused on järgmised: normaalselt arenenud kesknärvisüsteem, kahjustamata meeleorganid ja perifeersed kõneorganid. Kõnevõime sotsiaalne aspekt seisneb selles, et bioloogilised eeldused realiseeritakse ainult kollektiivis. Lapsele on vajalik kõnekeskkond ja eakohane tegevus, mis aktiviseerib suhtlemist. Kõnevõime realiseerub järgmistel tasanditel: • Retseptiiviie tasand — kõnet ainult (osaliselt) tajutakse. Ilmneb lapsel esimese eluaasta lõpul, hälviklapsel mõnikord mitme aasta vältel. Täiskasvanutel avaldub selline nähtus võõrkeele õppimise algetapil. Kõnevõime retseptiivset tasandit rakendatakse verifitseerimisülesannetes — õige või vale keelend tuleb kuulmise järgi üles leida. • Reproduktiivne tasand — võime kõnet tajuda ja korrata. Korrata on võimalik ka ütlust mõistmata, sh. tähenduseta keelekonstruktsioone. Viimast kasutatakse laste lugema ja
Kuidas õpetatakse keelekümblusklassis keelt? Keelekümblusprogrammi alusel õpetamine ei ole tavaline teise keele õpetamine. Keelekümblusprogrammi põhimõtteks on õpetada teist keelt suhtlusvahendina muude õppeainete õppimise käigus, see tähendab, et hoopis teisiti, kui traditsiooniliselt teist keelt õpetades, kus seda tehakse isoleeritult iseseisva õppeainena. Keelekümblusprogrammis otsitakse õpitava tähendust ja keskendutakse sisule. Niisuguse tegevuse käigus tekib suurem huvi keele omandamise vastu. Lapsed peavad keelekümblusprogrammis nägema head võimalust, mis aitab paljudes valdkondades oma mõtteid ja tundeid väljendada. Seega tuleb lapsi ümbritseda õpitava keelega ja anda neile selliseid ülesandeid, mis pakuvad neile huvi ja millel on eakohane tähendus. Õppekava nõuded on õpetajale küll põhisuuniseks, kuid peale selle peab ta pidevalt jälgima ka
huvi loomine meeldejätmise vastu, seoste loomine, puhkepauside planeerimine. 2. Meelespidamise toetamiseks päeviku kasutamine. 3. Õppematerjali omandamise aja ja materjali mahu (sh kodutööde mahu) reguleerimine. 4. Töömälu mahtu arvestav materjali liigendamine ja kohandamine (sh lausepikkus). 5. Tunni algul uue materjali paremaks meeldejätmiseks eelmise tunni materjali kordamine, õpitava materjali seostamine varemõpituga ja teistes ainetes õpitavaga. Meeldejätmiseks on vaja õpetada ja harjutada last looma teda toetavaid individuaalseid seoseid 6. Verbaalse materjali seostamine näitliku ja skemaatilise materjaliga või isikliku kogemusega 7. Mäluvõtete õpetamine ja kasutamine: mõtestatud kordamine - motoorsete vilumuste, sõnade, faktide jm omandamiseks; vaheaegadega kordamine -
probleemid. Või esineda koos puuete ja hälvetega ning häiretega. Maladjusted behavior kohanematu käitumine katusmõiste. Teaduskirjanduses sünonüümiks probleemsele käitumisele. Seda kasutatakse harvemini et mitte silte külge panna. Normidele mittevastav käitumine. Psühhiaatria, kliiniline psühholoogia. Misbehavior väärkäitumine (vähe kasutatakse, et silte ja negatiivset hinnangut mitte külge panna) Oppositional behavior oppositsiooniline käitumine, pedagoog. Kui kasutab psühhiaater siis ütleb, et tõrges- trotslik käitumine. Trotslik, hakkab vastu, vihastab, kangekaelne, kergesti solvumine, ärrituv. VÕIMALIKULT HINNANGUVABA PROBLEEMIDE KIRJELDAMINE. ÜKS ASI ON SPETSIALISTIDE VAHELINE ÜHTNE TERMINITE MÕISTMINE. TEINE ASI OLUKORD PROBLEEMSE LAPSEGA. Interaktsiooniline versus meditsiiniline lähenemine.
(teadmised peituvad vaid nendes konstruktsioonides mida õpilased ise loovad) Mälu 3 astmeline mudel. Töötlemine ja 1 säilitamine. Sensoorne (nägemine, kuulmine, haistmine, kompimine, maitsmine) info säilib pool sekundit. Tähelepanu püüdmine. 2. Lühiajaline mälu ( 15-20 sek. saab pikendada kordamisega) Meeldejätmisele aitab kaasa õpitava info jaotamine koostisosadeks ja käitumiseautomatismi kujunemine. 3. Pikaajaline mälu info mida on vaja hilisemaks tarbimiseks. Mehhaaniline kordamine, seostamine varasema teadmistega. Laekuva kogemuse tulemusena kuj. inimese mälus kogetud sündmustest kõige erinevamad tervikskeemid, kus seostuvad teadmised, emotsioonid faktid. Semantilise hierarhia konsepts. võime moodustada üldistavaid kategooriaid (loom koer) aeg mis kulub kahe mõiste seostamiseks oleneb nende kaugusest
materjali struktuuri alusena kasutati rahvusvahelise ökokülade liikumise kogukonnahariduse programmi „Gaia Haridus”. Materjal koosneb 4-st osast: 1) Jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse tegevused Gaia Hariduse 4 aspekti järgi (ökoloogiline, majanduslik, sotsiaalne, maailmavaateline); 2) meisterdamistegevused ja katsed 3) täiendavad jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse toetamise võimalused 4) näidis-õppekäikude kavad. Et saada metoodilisele materjalile praktiseerivate õpetajate hinnangut, viidi läbi empiiriline uurimus II - elektrooniline struktureeritud intervjuu 7 eesti õpetajaga. Uurimus viidi läbi 2012. aasta aprillis. Õpetajad hindasid materjali vastavust riiklikule õppekavale ning vanusegrupile hästi ning tõid välja parandusettepanekud paari tegevuse täiendamiseks. Kõik õpetajad olid valmis materjali ka ise rakendama. Võtmesõnad: jätkusuutlik eluviis, kogukond, ökoloogia, sotsiaalsed oskused, keskkond, loodussõbralikkus, ökokülad
ka sellest, kuivõrd mõtestatud on valitud õpetamise meetod. Erivajadusega lapse puhul tuleb kujundada ülesannete lahendamise üldistoskust, mitte iga konkreetse ülesande lahendamise oskust. 7. Matemaatika õpetamise korrektsioonilised ehk kasvatuslikud eesmärgid lihtsustatud õppes. Matemaatikas kasvatuslike eesmärkide aluseks on õpetamise ja kasvatamise ühtsuse printsiip. Peame eelkõige arendama lapse vaimseid võimeid ja isiksuslike omadusi. Lastes tuleb kujundada oskust ise olla ja ise teha, st neil on hästi palju õpetatud abitust. Matemaatikaga tegelemine on alati millegagi millegi tegemine millegi suhtes. Matemaatiliste ülesannete lahendamiseks õpetatakse lapsi kasutama algoritme. See annab oskuse kasutada tegevusjuhendit. Selle käigus õpivad nad leidma lahenduse strateegiaid, planeerimist ja ka kõne planeerimist ja reguleerimist. St lapsed peavad oma tegevust saatma kõnega.
“ Pastaka pakkumisele vastatakse: „Jaa, aga mul pole ju ikkagi punast pastakat?“ Õpilane: „Õpetaja Daniels [tema klassijuhataja] ei öelnud midagi! [Melissa hääletoon on tusane, „Minu kollases karbis on üks,“ osutab õpetaja oma laua poole. ükskõikne – ta pöörab pilgu kõrvale. Õpetaja tajub väljakutset – ja siiski häirivalt „ületeenindab“ seda]. „Jaa, aga mul pole paberit,“ irvitab poiss. Õpetaja: „Kuula! Mind ei huvita, mida õpetaja Daniels tegi või ei teinud. Võta need ära, kohe! Sa „Bradley – kollase karbi kõrval on joonelised ja valged A4 paberid
privaatsed. See on tõsi, sest ilmnevad fantaasiavaled, millest keegi teine ei tea. Ta kasutab fantaasiavalet vanemate kontrollimiseks teadmist tema sisemisest minast. (3,5-8 a) Samal ajal laps, kes hakkab eristama sisemist ja välimist mina, oskab suhtumisi, ideid, arvamusi kirjeldada vaid olevikus, mitte sisemist mina minevikus (isegi mitte eelmise päeva kohta- nt mida ta mõtles, arvas jne). ehk oskab ideid, suhtumist kirjeldada momendi, mitte seda, mis oli ammu või eile. Samal ajal 8 eluaasta paiku- kui on koolilaps(eks saamas), tekib akadeemiline mina, mis on väga erinev sellest, milline on tema mina. Kui akadeemiline mina tehakse nt õpetaja, vanema poolt negatiivseks, muutub terve akadeemiline mina kategooriana negatiivseks. Kategooriad muutuvad aina abstraktsemaks. Karakter, võimed psühholoogiline mina, psüühiline tervik ja kaliteet. Hiljem (algklassides) kirjeldavad lapsed end ka psühholoogilistes terminites. Kättesaadavad
(graafik). Akne-higinäärmed hakkavad tööle, tegevuse suurenemine ja selle tagajärjel tekib akne. Teine pilt Poistel Häälemurre on eelkõige märgatavam poistel, tüdrukutel pole nii märgatav, rindade areng 40% teatud määral poistel vähem märgatav kui tüdrukute puhul. Esmakordne eakulatsioon, higinäärmed ja karvastiku kasvu. Kasvuspurt 14 a. Sekundaarsete sug. Järjekord esineb universaalselt meessoo puhul. / graafik. esmakordne seemnepurse 13.5-14 eluaasta vahel. Tüdrukutel menarhe keskmiselt 12.eluaastat Enne peab see kasvuspurt olema toimunud.ejakulatsioon või mensu. Seoses toimunud. *puberteedi staatus peegeldab ajahetke kuhu indiviid on jõudnud seoses füüsiliste muutustega puberteedieas. Iga indiviidi puhul on teatud aeg kus need asjad sooti esimese tunnusega, agavad ja selles järjestuses ka puberteedieas edasi toimuvad. Puberteedi isendid hindavad kuna neil algab
tabada nii täiskasvanuid kui ka - seda enam - lapsi. Sotsiaalse tõrjutuse all mõistame ilmajäetust võimalusest olla sotsiaalses elus võrdväärne ja täieõiguslik osapool. Siia alla kuuluvad nii majanduslik tõrjutus, koolitusvõimalusist ja sotsiaalse- test hüvedest ilmajäämine, probleemid tervisega kui ka konfliktsus inimsuhetes (eelkõige indiviidile lähedastes sfäärides - peresuhetes, kooliklassis, eakaaslaste hulgas jne.).Indiviid tajub sotsiaalset tõrju- tust kaitsetusena. Turvalisus väheneb, kui tulevikku on raske ette näha, kui harjumuspärane tegutsemine võib anda ja annabki oota- matuid tulemusi. Sotsiaalselt tõrjutu on sunnitud elama elu, mis ei tulene tema oma valikutest ja vabast tahtest, seetõttu tunneb ta end millestki ilmajäänuna, kõrvalejäetuna, marginaalsesse positsiooni sattununa. Tõrjutusel, mis ilmneb ühes valdkonnas, on kalduvus laieneda ja tungida muissegi valdkondadesse.
protsessis koostöövalmis. Töö kaitsmine Uurimuse kaitsja on enesekindel, töö Töö tutvustaja on ebakindel. Ettekanne ei komisjoni ees tutvustus on selgelt struktureeritud ja ole järjekindel, loogiline ega anna edasi ette kantud. uurimistulemusi. Abistavaid materjale Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina, 2007. Ehala, M. Kirjutamise kunst. Tekstiõpetuse õpik. Künnimees, 2000. Roomets, S. Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. Tallinn 2006. Vija, M., Sõrmus, K., Artma, I. (2008). Uurimistöö kirjutajale. Tartu: AS Atlex, 2008. 55 LISA 3 Projektitöö ja uurimistöö võimalusi kirjandusõpetuses
Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõnamängus oskuslikuma
Pilet 1. 1. Räägi lahti: Tervis: vaimne, emotsionaalne, sotsiaalne. Näited. 2. Loetle seedesüsteemi organid, nende ülesanded ja omapära. 3. Mis on seksuaalsus, seksuaalkultuur; bioloogiline ja sotsiaalne sugu? 1.Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ) Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3. teadvustada iseennast, 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad: stress, muremõtted, erinevad hirmud, vihastamine, solvumine, pidev virisemine, alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest ja seda nimetatakse vaimseks väsimuseks.
Niisugust intelligentsuse taset loetakse nn subnormaalsuseks, piiriseisundiks, mis jääb normaalsuse ja debiilsuse vahele. Jälgimisperioodi kestel tehti regulaarseid vaatlusi kuni indiviidide 65 aasta vanuseks saamiseni. Neid võrreldi 38-inimeselise grupiga, kus keskmine IQ oli 115.Kõik indiviidid kuulusid abielupaar Glueckide 1950. aasta uuringu valimisse. Kogu valim jagati kaheks grupiks sõltuvalt elukäigu edukusest, mida hinnati 45. ja 50. eluaasta vahel. ,,Edukuse" kriteeriumiks oli aastane sissetulek üle 15 000 USD, stabiilne tööalane karjäär, osalemine prosotsiaalsetes tegevustes noortega (nt treenerina) ja lähedased peresuhted 10 aastat ja enam.Uuringu tulemused näitasid, et edukate ja ebaedukate gruppidesse kuulus praktiliselt sama arv madala intelligentsusega indiviide.See tähendab, et edukal ei olnud madal IQ iseenesest takistuseluga hakkama saada. Varase lapsepõlve asjaolude täpsem analüüs
Noortelaagri kodukord 103 Esmaabi ja puhtus noortelaagris 104 Mida lapsevanemad meilt ootavad ja loodavad 111 Laagriprogramm 112 Sina ja laps 117 Maslow motivatsiooniteooria 118 Lapsepõlvestress läheb laagrisse 123 Juhtimisstiilid 126 Kuulamise kunst 129 Käitumise juhtimine laagris 131 Probleemide lahendamine 137 Vägivald ja lapse ahistamine 140 Rühma areng 143 Mängude ettevalmistus, õpetamine ja läbiviimine 152 Matkad ja nende planeerimine 159 Liikumine looduses 170
(Hilbor, 2008, lk 30) 6 1.4 Kurjategija isiksuse erilisus Kriminaalse isiksuse teooria autoriteks on psühhiaatrid Samuel Yochelson ja Stanton Samenow, kes juhtisid pikki aastaid kurjategijate uurimise programmi Saint Elizabethi haiglas Washingtonis. Autorid vastandasid oma käsitluse psühholoogilistele ja sotsiaalsetele kriminaalse käitumise käsitlustele. Tsentraalne idee nende teoorias oli, et kurjategija lihtsalt mõtleb ja tajub maailma teistmoodi kui seaduskuulekas enamus ühiskonnas. See eriline mõtlemise protsess, mida tähistati terminiga "mõtlemisvead", viibki kokkuvõttes hälbekäitumise ja kriminaalse käitumise kujunemiseni. Mõtlemisvigade maailm on kõikehaarav, millest religioon, õppimine, töötamine, seksuaalsus ja tervisekäitumine on vaid mõned näited, mille poolest kurjategija erineb seaduskuulekast indiviidist. (Saar, 2007. lk 156) 1.5 Intelligentsus ja kriminaalne käitumine
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
