Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Meetodid kirjaliku ja suulise tekstiga töötamiseks". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
krull, pq4r, küsimusi, konspekteerimine, õpitava, keskk, arusaamise, tekstiga, preview, arutle, suutlikkus, loetelud, soovitav, soovitusi, psühholoogia, käsiraamat, osutab, kuuele, kordamis, etappide, püüdke, esitades, kognitiiv, inertsed, kikas, kindlaid, targalt, kondikava, haridusteadusteja, silva, amer, kela, juhendaja, merle, juttuTuge selleks saavad õpilased õpetaja ja õpilaste interaktsioonist (st vastastikusest mõtete vahetusest). Ajalooliselt tuntud kui sokraatiline vestlus. Erinevad kognitiivse õpipoissluse mudelid kajastavad kuut ühismomenti/etappi. Õpilane … • jälgib kuidas meister (st õpetaja) lahendab ülesande. • saab õpetajalt abi kas harjutamisel või juhendamisena ülesande iseseisva sooritamisoskuse omandamisel. • saab abi õpitava põhiolemusest arusaama kujundamiseks. Õpingutes edasiminekul abi ja toetus (scaffolding) järkjärgult vähenevad. • teadvustab õpitut sõnastades – väljendab sõnaliselt oma arusaamist õpitavast (protsessidest ja sisust). • mõtleb ja analüüsib (reflekteerib) oma õpingute üle • saab õpetajalt innustust uute lähenemiste katsetamiseks 11. Uurimuslik ja probleemipõhine õpe. Vt eelmist küsimust. 12. J
uute mõistete põhjalikumaks avamiseks. Diskussioon on arvamuste vahetamine õpilaste ja õpetaja vahel. Meetod sobib hästi õpitu kinnistamiseks ja üldistamiseks. Diskussiooni puhul on initsiatiiv küsimuste esitamisel ja vastamisel üle läinud õpetajalt õpilastele. Diskussiooni käivitamiseks sõnastab õpetaja teema, seab arutluse piirid ja loob tingimused ühisarutluseks. 6. Kirjaliku teksti õppimine (PQ4R näitel), märkmete tegemine ja konspekteerimine. Kuidas aitab nende konkreetsete õpioskuste omandamine kaasa üldise õppimisoskuste kujunemisele? (9.1) PQ4R on üks tuntumaid õppimisviise kirjaliku teksti meelde jätmiseks. P-Vaata üle(Preview) Q esita küsimusi (Question), Loe(Read), mõtle (Reflekt), arutle ja meenuta (Recite), korda üle (Review). 1.Vaata üle- vaata õpitav materjal kiiresti üle, et saada ettekujutus selle ülesehitusest, põhi-ja alateemadest
ümbritsevatesse inimestesse ja ühiskonda, kujundavad õpilastel üldise suhtumise õppeainetesse ja üldised lähenemisstrateegiad probleemidele ning demonstreerivad konkreetseid toiminguid ja ülesannete lahendamise viise. 5. Kognitiivsete õppimisteooriate olemus Kognitiivste õppimisteooriate kujunemine Kognitiivsete õppimisteooriate võidukäik algas 1969a. Kognitiivsete õppimisteooriate sisuna näevad peamise motiivina õpilase sisemist huvi õpitava vastu ja sellest lähtuvat aktiivsust. J.Piaget tunnetusprotsessi mudel kognitiivsete ja konstruktivistlike õppimiskäsitluste lähtealusena. Enamiku kognitiivsete õppimisteooriate lähtealuseks on Piaget tunnetusprotsessi üldmudel. Kognitiivsete õppimisteooriate seas eristuvad kaks vastandlikku suunda. Need, mis vaatlevad õppimist informatsiooni vasuvõtmisena,eeldavad, et õppetöö tulemusena kujunevad kõikidel õpilastel samalaadsed teadmised ja oskused
Kuigi need oskused ei seostu sageli otseselt õpilase tunnetustegevusega, võin nende mõju õppimise edukusele ja tõhususele olla väga suur. 5. Millised on põhilised emotsionaalse kohandumise liigid õpioskustena kursuse käsitluse järgi? 1) Õpikeskkonna kujundamisoskus 2) Enesemotiveerimise oskus 3) Sooritushirmu ületamise oskus 6. Millised tegevused peaks õpilane sooritama kirjaliku teksti õppimiseks PQ4R meetodi järgi? PQ4R-i meetod on üks tuntumaid õppimisviise kirjaliku teksti meeldejätmiseks ja sellest arusaamiseks. Lühend PQ4R osutab kuuele järjestikusele tegevusetapile ingliskeelsete sõnadena Preview (vaata üle), Question (esita küsimusi), Read (loe), Reflekt (mõtle), Recite (arutle ja meenuta) ja Review (korda üle). (1) Vaata üle. Vaadake õpitav materjal kiiresti üle, et saada ettekujutlus selle ülesehitusest, põhi- ja alateemadest
Üleõppimisjuhtude uurimine näitas et kui jätkata õppematerjali kordamist pärast selle reprodutseerimise võime saavutamist, jääb õpitu paremini meelde. 6. Ülekande piiratus õppimisel. Vormimine. Tasustuse tõhususe sõltuvus sagedusest. Kokkusurutud ja ajas õppimise tulemuste võrdlus näitas, et üldjuhul on efekt suurem kui õppimine toimub lühikeste sessioonidena pikema aja vältel. Ka kujuneb õige käitumine paremini, kui saadakse adekvaatset tagasisidet õpitava oskuse sooritamisest. Käitumise vormimist alustatakse toimingu kinnitamisest, mis on kõige lähemal soovitud lõppkäitumisest. Tasustuse või kinnitusena toimib vaid see, mis on õpilasele meeldiv ja ihaldatav. 7. Operantse tingimise toimemehhanismi eripära inimõppimisel. Õpilasele saab öelda millist käitumist neilt ühe või teise märguande peale oodatakse. Neile saab seletada, milline tasu või hüve soovitud käitumisega kaasneb
(teadmised peituvad vaid nendes konstruktsioonides mida õpilased ise loovad) Mälu 3 astmeline mudel. Töötlemine ja 1 säilitamine. Sensoorne (nägemine, kuulmine, haistmine, kompimine, maitsmine) info säilib pool sekundit. Tähelepanu püüdmine. 2. Lühiajaline mälu ( 15-20 sek. saab pikendada kordamisega) Meeldejätmisele aitab kaasa õpitava info jaotamine koostisosadeks ja käitumiseautomatismi kujunemine. 3. Pikaajaline mälu info mida on vaja hilisemaks tarbimiseks. Mehhaaniline kordamine, seostamine varasema teadmistega. Laekuva kogemuse tulemusena kuj. inimese mälus kogetud sündmustest kõige erinevamad tervikskeemid, kus seostuvad teadmised, emotsioonid faktid. Semantilise hierarhia konsepts. võime moodustada üldistavaid kategooriaid (loom koer) aeg mis kulub kahe mõiste seostamiseks oleneb nende kaugusest
On erinevad teed. Ometi on eesmärk sama. Selleks on õppimise mõistmine. Psühholoogid mõistavad õppimise all üldiselt protsessi, ,,kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused.1" Erinevus õppimisteooriates tuleneb erinevatest kujutlustest õppimist ajendavatest teguritest. Eristatakse biheivioristlikke ja kognitiivseid õppimisteooriad. Esimeste lähenemine keskendub inimese 1 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 180. 2 võimele vältida sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi. Õppimine toimub vastusena väliskeskkonna mõjudele, kusjuures mõtlemine on tagaplaanil. Teise lähenemise puhul on õppimise ajendiks sisemine huvi ümbritseva maailma vastu toetudes Piaget'i tunnetusprotsesside mudelile
Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. Pedagoogiline psühholoogia on kui kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. 2. Õppe- ja kasvatustöö organiseerimise põhietapid ja eesmärgistamine. Gage/Berlineri õppeprotsessi mudel ja sellest lähtumine ped.psüh. teemade käsitlemisel. GAGE / BERLINERI õppeprotsessi mudel eristab õppeprotsessi korraldamises viit funktsionaalset etappi: 1.Eesmärkide kindlaksmääramine 2
Selleks, et mõista õppimist, oleks vaja pöörata tähelepanu kontruktivismiilmingutele, kuna õppematerjali individuaalne tõlgendamine on igasuguse õppimisega kaasnev tegevus. Seetõttu lasus kahtlus Ausubeli arvamusel, mis väidab, et tõhusaimaks õpetamisviisiks on täiskasvanu loogika alusel korralikult sätitud teema sisu vahetu edasiandmine õppijale. Enam on kooskõla leitud konstruktivistlikel õppimiskujutlustel Bruneri arusaamadega. Näiteks õpitava materjali omandamine ühiste keskpunktide ehk kontsentritena. Küll aga ei lähe konstruktivistliku mõtteviisiga kokku Bruneri ideega õpetamisest kui teadusdistsipliini loogika vahendamisest 4 õppijatele avastusliku õppeviisi edastamise teel. Nimelt arvavad konstruktivistid, et see mõtteviis ei vasta laste normaalsele arenguloogikale. (Krull, 2000)
pakub neile rahuldust, ja vältima käitumist, mis tekitab ebameeldivusi (Hannuste, s.a). 1.2 Kognitiivsed õppimisteooriad Kognitiivsed õppimisteooriad aitavad meil mõista mõtlemise protsesse kui inimese vastust keskkonnast tulenevale stiimulile, mõtestada see stiimul ja säilitada see mälus (Eggen, Kauchak, 2007). Kognitiivsed õppimisteooriad said laiemalt tuntuks 1960. aastatel. Kognitiivsete õppimisteooriate kohaselt ajendab õpilast õppima tema sisemine huvi õpitava vastu ja sellest lähtuvalt sisemine aktiivsus. Enamiku kognitiivsete õppimisteooriate teoreetiliseks lähteallikaks on Piaget' tunnetusprotsesside üldmudel, kus õppimine tähendab uue teadmise integreerimist eelnevate kogemustega (Eggen, Kauchak, 2007). Õppimise kognitiivses käsituses saab eristada peamiselt kahte suunda. Esimene suund Kognitiivsed õppimisteooriad 5
See aitab detailsemalt ja rohkem informatsiooni talletada ja hõlbustab hilisemat analüüside tegemist. Raporti koostamisele järgneb kogemuste jagamine grupis või klassis. Selleks viiakse läbi raporti esitlus, millele järgneb kaaslaste küsimustele vastamine. Õppimise seisukohalt parim, kui õppijad saavad vastastikku raportitele hinnanguid anda. Üksteise raportite lugemine ja analüüsimine võimaldab õppijatel kogemust võrrelda ja tekitab küsimusi. NB! Raport ei ole pelgalt kirjeldus, see peab kindlasti sisaldama analüüse ja hinnanguid, ka õppijale endale (mida ma õppisin jne). 17. Uurimislik õpe Uurimusõpe on õppimise käsitlus, kus probleemile leitakse lahenus interaktsioonis keskkonnaga selle objektidega manipuleerides ja neid uurides, küsimuste ja vastuoludega maadeldes või eksperimente läbi viies (Ormrod, 1995: 442). Uurimusõpe põhineb eeldusel, et õpilastele jäävad
elemementaarse lugemisoskuse omandamisele. Lugemisoskuse arenedes siirdub põhirõhk elementaarselt lugemisoskuselt üha enam funktsionaalsele ja kriitilisele lugemisele, õppimisele ja lugejaks kinnistumisele. (1 lk 14) Elementaarne lugemisoskus koosneb kahest kesksest elemendist: kirjaliku teksti tehnilise lugemise oskusest (tähtede alusel ühendatakse häälikud sõnadeks ja tuntakse ära terveid sõnakujusid) ning tekstist arusaamise oskusest (loetust arusaamine ja järelduste tegemine). Need oskused ühinevad lihtsaks lugemisoskuse malliks, kus elementaarse lugemisoskuse taset mõjutavad nii tehniline lugemisoskus kui ka loetust arusaamine. Oskuslik lugeja valdab mõlemat kunsti. (1 lk 14) Kirjutamise tähtsaim funktsioon on mõtete edastamine kirjalikul kujul. See sisaldab paljude erisuguste osaoskuste ja nende ühendamise valdamist. Kirjutamisprotsessi kuulub kirjutamise
Õppimine on edukam ,kui see leiab aset sotsiaalsetes situatsioonides Psühholoogiline -See tähendab, et oluline on keskenduda faktide vaheliste seoste leidmisele, nt mis tingis sel või teisel põhjusel järgneva sündmuste ahela jne. Antud õpetamist tulebki Bruneri arvates rakendada vastavalt lapse eale ja ealistele iseärasustele. Selleks soovitas Bruner kasutusele võtta spiraalse õppekava, mis tähendab õpitava teema järkjärgulist laiendamist ja süvendamist vastavalt õpilaste arengule. Bruner leiab ka, et eksimine on õppimise loomulik koostisosa. 7. Põhilised õpetajakesksed õppemeetodid Õpetajakesksed õppemeetodid (nimetada põhilised ja kirjeldada lühidalt olemust) Enamlevinud õpetajakeskse õppemeetodi tõhusust mõjutavad tegurid (nimetada need ja selgitada, mida saab õpetaja teha edu kindlustamiseks)
Põhikoolis tuleb teadlikult omandada kirjalik keel ja tänapäeva eesti kirjakeel. Eesti keele õpi- eesmärke taotletakse mitme õppevaldkonna kaudu. I kooliastmes kujundatakse õpilaste teadmisi ja oskusi kolmes õppevaldkonnas: suuline keelekasutus (kuulamine, kõnelemine), lugemine ja kirjutamine. Suuline keelekasutus hõlmab eneseväljendust argiolukorras ning eakohase suulise teksti mõistmist ja edasiandmist. Lugemise õpetamisel kujundatakseoskust töötada tekstiga eakohaste juhiste alusel. Kirjutamise õpetusega kujundatakse õigekirjaoskus õpitud keelendite piires ja suutlikkus end eesmärgipäraselt kirjalikult väljendada. II ja III kooliastmes kujundatakse õpilaste teadmisi ja oskusi neljas õppevaldkonnas: suuline ja kirjalik suhtlus, teksti vastuvõtt, tekstiloome ning õigekeelsus ja keelehoole. Suulise ja kirjaliku suhtluse õpetusega kujundatakse oskust silmast silma, telefoni, kirja ja
huvi loomine meeldejätmise vastu, seoste loomine, puhkepauside planeerimine. 2. Meelespidamise toetamiseks päeviku kasutamine. 3. Õppematerjali omandamise aja ja materjali mahu (sh kodutööde mahu) reguleerimine. 4. Töömälu mahtu arvestav materjali liigendamine ja kohandamine (sh lausepikkus). 5. Tunni algul uue materjali paremaks meeldejätmiseks eelmise tunni materjali kordamine, õpitava materjali seostamine varemõpituga ja teistes ainetes õpitavaga. Meeldejätmiseks on vaja õpetada ja harjutada last looma teda toetavaid individuaalseid seoseid 6. Verbaalse materjali seostamine näitliku ja skemaatilise materjaliga või isikliku kogemusega 7. Mäluvõtete õpetamine ja kasutamine: mõtestatud kordamine - motoorsete vilumuste, sõnade, faktide jm omandamiseks; vaheaegadega kordamine -
või 4. Salvesta legend kassetile. Võid esitada ise kõiki osi, kuid võid ka kasutada sõprade abi. Nimi ____________________ Kuupäev __________________ Muistendi kirjutamise kavandamine Kujuta ette, et Sa elad kauges-kauges minevikus. Sa tahad mõista, kuidas või miks on mõni asi saanud just selliseks, nagu ta on. Siin on mõned näited: - Kuidas kobras sai endale saba? - Miks äikese ajal müristab? - Miks merel on lained? Mõelge koos pinginaabriga välja teisi taolisi küsimusi. Pane need siia lehele kirja (Sinu pinginaaber kirjutab need omal lehel). Kuidas______________________? Miks__________________________? Kuidas______________________? Miks__________________________? Kuidas______________________? Miks__________________________? Vali nende küsimuste seast üks ning sellest saabki Sinu muistendi pealkiri. Sinul ja Su pinginaabril peavad olema valitud erinevad teemad. Kirjuta oma muistendi pealkiri siia: ______________________________________________
peate siis ikka ka lugedes seda tegema. Inimesed jagunevad teokiirusel lugejateks ja kiirlugejateks. Kogenematu lugeja suudab minutis 250 sõna kergest tekstist läbi lugeda, kogenud lugeja saavutab topelt- või kolmekordse tulemuse. Kui töö või õpingute ajal on vaja lugeda palju võõrkeelseid erialaartikleid, siis tuleb õppida kiiresti lugema. Kogenud lugeja ei ole teksti sõnahaaval, vaid haarab kolm-neli sõna korraga katkematus jadas. Kõigepealt võite seda emakeelse tekstiga harjutada. Asetage käsi raamatule ja libistage sõrmeotsi piki ridu, nagu kriipsutaksite neid alla. Silmad jälgivad käe liikumist nagu reaskaneerijat. Nii ei hakka silmad sõnalt sõnale hüplema ja pause tekitama. (Kleinschroth 2000: 195) Selleks, et teie lugemisoskus oleks kõrgel tasemel, tekhe neid kolm asja: · Lugege nii palju, kui võimalik. Lugege võõrkeeles sageli ja erinevaid tekste. Lugege ka emakeeles võimalikult erinevaid asju, sest see aitab teid võõrkeele
1. B2.1. B2.1. B2.1. Põhikooli lõpetaja teistes keeltes: 1) tuleb toime teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades õpitavat keelt emakeelena rääkiva kõnelejaga; 2) saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest; 3) mõistab õpitud temaatika piires olulist; 4) kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires; 5) hangib infot erinevatest võõrkeelsetest infoallikatest; 6) on omandanud esmased teadmised õpitava keele maa kultuuriloost; 7) teadvustab eakohaselt õpitava maa ja oma maa kultuuri erinevusi ning oskab neid arvestada; 8) töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas; 9) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning vajaduse korral kohandab oma õpistrateegiaid. Keeleoskuse hea tase põhikooli lõpus: Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine Inglise keel B1.1 B1.1 B1
ning survey- uurimus. Kvalitatiivses uurmuses ollakse huvitatud: keele tunnustest, seaduspärasuste avastamisest, teksti või tegevuse tähenduse mõistmisest, reflektsioonist Teschi liigitus (2004: 156) Andmekogumise põhimeetodid on küsitlus, intervjuu, vaatlus ja dokumentide kasutamine. Küsitlus on peamine survey- uurimuse meetod. Küsitlusmeetod on hea, sest kaasata saab palju inimesi, neilt rohkelt küsimusi esitada, aja planeerimine on tõhus ning kui on hea küsitlus saab arvuti abil ka kiiresti tulemused teada. Küsitlusmeetodil on ka negatiivseid pooli: inimesed ei pruugi täpselt vastata ega teemast suurt midagi teada. Küsitluses saab andmeid koguda peamiselt kahel viisil: posti- ja võrguküsitlus ja kontrollitud küsitlus. Posti- ja võrguküsitluse peamine negatiivne joon on see, et väga paljud ei vasta. Positiivne on see, et see on kiire ja mugav
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................
Kuidas õpetatakse keelekümblusklassis keelt? Keelekümblusprogrammi alusel õpetamine ei ole tavaline teise keele õpetamine. Keelekümblusprogrammi põhimõtteks on õpetada teist keelt suhtlusvahendina muude õppeainete õppimise käigus, see tähendab, et hoopis teisiti, kui traditsiooniliselt teist keelt õpetades, kus seda tehakse isoleeritult iseseisva õppeainena. Keelekümblusprogrammis otsitakse õpitava tähendust ja keskendutakse sisule. Niisuguse tegevuse käigus tekib suurem huvi keele omandamise vastu. Lapsed peavad keelekümblusprogrammis nägema head võimalust, mis aitab paljudes valdkondades oma mõtteid ja tundeid väljendada. Seega tuleb lapsi ümbritseda õpitava keelega ja anda neile selliseid ülesandeid, mis pakuvad neile huvi ja millel on eakohane tähendus. Õppekava nõuded on õpetajale küll põhisuuniseks, kuid peale selle peab ta pidevalt jälgima ka
Spordipedagoogid võib jagada tinglikult kaheks: 1) pedagoogid, kes uurivad õpetamismeetodeid, õppeprogrammide/treeningplaanide sisu, tuginedes teistele sporditeaduste alamdistsipliinidele nagu spordipsühholoogia, -füsioloogia, -sotsioloogia, -biomehaanika jt., aga ka pedagoogikale üldiselt. 2) teised kasutavad teiste poolt tehtud/korraldatud uuringute tulemusi praktilises töös. Õpetamise ja treenimisega seotud uurimustes käsitletakse järgnevaid küsimusi: planeerimine, õpetaja/õpilaste vaheline koostöö, õppimist soodustavad tegurid, harjutuste soorituste ja õpitulemuse hindamine, erinevate õpetamis- või treenimismeetodite võrdlemine, õppetöö korraldamine ja distsipliini probleemide lahendamine. Mõned uurimistööd on teoreetilised, teised praktilist laadi. Maailmas tuntud spordipedagoog Daryl Siedentop, toob oma 2007 aastal ilmunud raamatus välja 6 olulist uurimisvaldkonda:
Nii näiteks võivad eelarvamused ja emotsionaalsed barjäärid põhjustada sõnumi moondumist. Tihtipeale ka lihtsalt heidetakse mittemeeldivad sõnumid kõrvale või vaadatakse neile läbi iseenda vaadete. /4/ Vastamine ja talletamine Kuulamine on aktiivne, keeruline tegevus. Kuulaja ei saa olla vaid rääkija sõnade kordaja. Ei saa leppida ka ainult sõnumi interpreteerimise ja aktsepteerimisega. Sõnumile tuleb ka reageerida, vastata. Kuulaja võib esitada küsimusi, et väljendada oma mittemõistmist või selgitamaks enesele öeldu tegelikku mõtet. Olles kuulaja, võib ka ainult noogutada või naeratada rääkijale näitamaks, et teda on mõistetud ja aktsepteeritud. Alles vastamisega on kuulamisprotsess täielikult lõpule viidud. /3/ Talletamine on deshifreeritud ja aktsepteeritud sõnumi paigutamine mälusse hilisemaks kasutamiseks. /4/ Kokkuvõtteks võib öelda, et kuulamine on toimunud vaid siis, kui on läbitud
Tegu on kas intellekti puudega lapsega või õpiraskusega laps. Mida õpetatakse? Seda saab ainekavast teada. Me õpetame seda, mis on eluks vajalik. Et igapäeva elus toime tulla. 4 Kuidas õpetatakse? Kogu metoodika on selle peale üles ehitatud, et kuidas ma õpetan asju nii, see laps saab ka aru, mida ma talle õpetan. Oluline et klassis õpitu kanduks üle ka igapäeva ellu üle. Neid küsimusi peab eripedagoog kogu aeg silmas pidama. Kolm põhieesmärki: õpetuslikud eesmärgid, kasvatuslikud eesmärgid ja praktilised eesmärgid. Õpetuslikud eesmärgid: Õpilane saab aru matemaatika kohast inimtegevuses ja sellest, miks talle matemaatikat vaja on. (Erivajadustega lapsi peab veenma kõiges, et miks talle midagi klassi ees seletad.) Õpilane õpib ümbritseva maailma esemeid ja nähtusi struktureerima. Ta peab õppima
Pealkiri trükitakse rasvaselt ja paigutatakse keskele. Kui tabel pole ise koostatud, tuleb märkida allikas. Tabel tuleb esitada kirjasuurusega 11 punkti ja paigutada keskele. Kõigil tabeli veergudel peab olema nimetus, mis paigutatakse kaldkirjas veeru keskele. Üldreeglina veerge ei nummerdata, välja arvatud juhud, kui töö tekstis viidatakse tabeli teatud veergudele. Kui tabel jätku teisel leheküljel, tuleb tabeli nimetusi korrata. Tabelites esitatud andmed tuleb siduda töö tekstiga. Selleks kasutatakse · otsest viitamist (Alljärgnev tabel 3 iseloomustab ...), · kaudset viitamist (vt tabel 8). Pärast sellist viidet peab töös kas kohe või järgmisel leheküljel järgnema tabel. 16 Näide: Tabel1 Huviringid Tartu Gümnaasiumis 2001/02. õppeaastal Laul, pillimäng Tants Teater, meedia Sport Käsitöö, tehnika
Tallinna Järveotsa Gümnaasium TALLINNA JÄRVEOTSA GÜMNAASIUMI UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Koostanud: Chris-Evelin Luik Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1.MÕISTED, KASULIKUD ALLIKAD....................................................................................... 4 2.UURIMISTÖÖ EESMÄRGID................................................................................................ 6 3.UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD SISULISED NÕUDED....................................................... 7 4.UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD EETILISED NÕUDED....................................................... 8 5.UURIMISTÖÖ LÄBIVIIMISE ETAPID................................................................................... 9
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise
23 Töö eesmärk näitab, milleni soovitakse jõuda probleemi lahendamisel. Sõltuvalt eesmärgist määratakse kindlaks konkreetsemad ülesanded või küsimused, kuna nende lahendus peab moodustama töö põhiosa peatükkide sisu. Kesksete mõistete seletused kirjeldavad mõistete tähendusi ja nende omavahelisi seoseid. See aitab selgelt defineerida uurimisprobleemi, seada uurimistöö eesmärki ja püstitada ülesandeid või küsimusi. Kesksete mõistete defineerimisel tuleb lähtuda konkreetsest teemast. Lisaks kesksete mõistete seletustele kirjutatakse uurimistöö sissejuhatuses vajadusel lahti ka need sõnad, mis on spetsiifilised ainult antud uurimisteemale ja mida kasutatakse töös korduvalt. Sissejuhatuses ei tooda välja töös saadud tulemusi ja järeldusi. Sissejuhatuse maht on 1/10 töö põhiosa mahust, piirdudes ühe-kolme leheküljega. 3.6. Töö põhiosa
- - TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT MATERJALE ÜLIÕPILASTE KASVATUSTEADUSLIKE TÖÖDE KOOSTAMISEKS, VORMISTAMISEKS JA KAITSMISEKS TPÜ KIRJASTUS TALLINN 2004 SISUKORD SAATEKS......................................................................................................................4 I. TÖÖ KAVANDAMINE.............................................................................................5 1. Eesmärgid...............................................................................................................5 2. Kasvatusteaduslike tööde iseloomustus................................................................. 6 3. Kasvatusteaduslike tööde liigid..............................................................................8 3.1. Kasvatusteaduslikud uurimused..................
situatsiooniga. Teksti kui terviku kohta küsimusele vastamisel eksis Laura vaid korra. Laps ei osanud Palliloo puhul vastata küsimusele Mida tüdruk sellest õnnetusest õppis? Vastates küsimusele rõõmsat olla...rõõmus olla. Laura mõistab nii verbaalseid kui mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid. Laps mõistab grammatilisi vorme, põimlauseid ning pöördkonstruktsioone. Kõikide eelpool mainitud ülesannete tulemused jäid EK normi piiresse (vt lisa 7, ül 5.1; 5.2). Teksti kohta esitatud küsimusi mõistis Laura üsna hästi. Laps vastas „Lumememmeloos“ õigesti kõigile 12-le küsimusele. „Palliloos“ ja „Tuviloos“ vastas laura 13-st küsimusest valesti ühele ja „Vanatädiloos“ 13-st kahele küsimusele. Vastustest on näha, et Laura sai loo sündmustest kui tervikust aru. Laura järjestas kuuldud tekstide alusel pildiseeriad õigesti. Ühtviisi lihtsad olid Laurale nii lokaalse sidususe kui propositsioonistrateegia valdamist eeldavad küsimused.
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................
Kognitiivne psühholoogia TAJU I LOENG Kognitiivne psühholoogia on tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Kognitsioonid – teadmised, hoiakud, veendumused jne - Need moodustavad eesmärgipärase infosüsteemi Eksperimentide mudelite neuropsühholoogiliste uuringute ajukuvamise - Multidistsiplinaarne – sama probleemi kallale tulevad inimesed ma meetoditega - Interdistsiplinaarne – meetodid räägitakse omavahel läbi ja luuakse ühine meetod Kognitiivteadus – mudelite loomine. Kognitiivne neuropsühholoogia - Assotsiatsioon – ülesanne A ja B on korraga häiritud - Dissotsiatsioon – ülesanne A on häiritud, B mitte - Topelt-dissotsiatsioon – mõnel juhul on häiritud A ja mitte B, aga mõnel teisel juhul B ja mitte A Kognitiivne neuroteadus ehk ajukuvamine - EEG – elektroentsefalograafia – peegeldab piisavalt suure kortikaalse rakkuderühma postsünaptiliste po
teha, mis järjekorras). • Ülesande täitmine. • Enesekontroll (kas saavutasime loodetud tulemuse). Õpiraskustega lastel on iseloomulik orienteerumise, planeerimise ja kontrolli puudulikkus. Nad asuvad kiiresti ülesannet täitma ja hoolivad vähe tulemustest. Abiõppe lapsed kasutavad orienteeruval-planeerival etapil sageli pseudokompensatsiooni võttena võimalust rakendada enda asemel õpetajat. Nt matemaatika ülesande analüüsimise asemel esitavad nad õpetajale järjest küsimusi "Kas liita? Lahutada?" jne., kuni saavad vastuse 'jaa" Kui lapsed jaatavat vastust ei saa, võivad nad ühte ja sama tehet nimetada enam kui üks kord. Nad ei püüagi teksti ja tehteid vastandada, vaid on valmis ülesande lahendama mehaaniliselt. Iga täiesti uue vaimse toimingu omandamine läbib põhimõtteliselt viis etappi. Seejuures võib mõni etapp kesta minutitest päevade, kuude või koguni aastateni (nt õigekirja omandamine kirjutamispuuetega lastel on ajaliselt äärmiselt pikk).
annaabi.ee 
