..........................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................. 3 Mesilaste korjemaa........................................................................................................4 Korje tüübid....................................................................................................................5 Peakorje tunnusteks on:............................................................................................ 5 Nektarieritust mõjutavad tegurid....................................................................................5 Taimede nektarieritusele avaldavad mõju järgmised tegurid:................................... 5 Agrotehnika................................................................................................................6 Nektari suhkrusisaldus................
Kahte kunstkärge ei asetata kunagi kõrvuti. Teine laiendamine toimub 7…9 päeva pärast. Antakse kunstkärgi (2…3) ja ülesehitatud kärgi (2…3). Kolmas laiendamine juuni esimestel päevadel. Võib anda eranditult kunstkärjed, aga parem kui osa oleks ülesehitatud kärjed. Korpustarus laiendatakse kõigepealt pesaruum alumises korpuses. Soojade ilmade püsimisel asetatakse peale teine korpus(täidetud peamiselt kunstkärgedega). Peakorje ajaks vahetatakse alumine korpus kõige ülemisega. Kui mesilaspered talvitusid kahes korpuses, vahetatakse kevadel peale soojade ilmade saabumist korpused(ülemine alla ja alumine ülesse). 2…3 nädala pärast antakse pesa laiendamiseks 3. korpus, kus on ülesehitatud ja kunstkärjed. Neljanda korpuse lisamisel asetatakse 3. kõige alla, sellele 1., siis uus kunstkärgedega täidetud korpus ja kõige peale endine teine korpus. (enne oli 1-2-3, pärast 3-1-4-2) Perede paljundamine
Põllukultuurid Põllukultuuridest on head meetaimed valge mesikas, põlduba, raps, valge sinep, tatar, roosa ristik, valge ristik, lutsern. [2] Valge mesikas on valgete õitega kaheaastane 1,5-2 m kõrgune liblikõieline sööda- ja haljasväetistaim. Külvinormiks puhaskülvi korral 14-20 kg seemet hektarile. Õitseb juulis. Meeproduktiivsus 200 kg/ha. [2] Valge ristik on levinud murutaimena ja põllukultuurina. Alustab õitsemist juuni keskel ja seda loetakse peakorje alguseks. Õitseb 30-40 päeva. Meeproduktiivsus on 100-120 kg/ha, mesi on peaaegu hele, värvitu või pruunika varjundiga. Õietolm on hele-või kollakaspruun. Valge ristiku mesi on võetud kokkuleppeliselt standardmeeks. Sellega võrreldakse teisi meeliike. Kõige paremini eritab nektarit kui temperatuur on öösel üle +15C ja päeval +24C. Ristiku mesi sobib hästi mesilasperedele talve söödaks. [3] Roosa ristik on oluline peakorje meetaim. Õitsema hakkab natuke hiljem kui
Kontrolltaru kaal tõuseb ööpäevas kuni 1,5 kg. Kontrolltaruks valitakse tugev mesilaspere, mis on asetatud koos taruga kaalu peale ja igal õhtul ühel ja sama ajal fikseeritakse kaalu näit. Näidud kirjutatakse ülesüldjuhul aprillist kuni septembrini. Taru soovitatakse katta lisakatusega, et vihmaga taru ei märguks. Kontrolltaru kaaluks sobib mehhaaniline või elektrooniline kaal, mille peale asetatakse mesilaspere koos taruga kaalu näitude fikseerimiseks kevadest sügiseni. Peakorje on korjeperiood, mil mesilaspere kogub oma põhilise meetagavara. Kontrolltaru kaal tõuseb ööpäevas rohkem kui 2 kg. Peakorje tunnusteks on: 1) Mesilaste väljalend algab varahommikul ja kestab hilisõhtuni 2) Mesilased tulevad tarru raske koormaga 3) Õhtul kostab lendlast tugevat suminat 4) Tarukaal tõuseb üle 2 kg päevas 5) Kärgedes on palju vedelat nektarit, mis kallutades tilgub välja 6) Kärjekanne on pikendatud valge vahaga 7) Hommikul on taru esisein ja lennulaud niiske
annaabi.ee 
