Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Meetaimed - sarnased materjalid

meetaim, meetaimed, mesi, ietolm, ristik, ietolmu, mesilased, roosa, metsad, mett, mesilaste, ristiku, kanarbik, heades, lillakas, keerispea, iisop, peakorje, eritab, mesindus, okstel, umbrohi, liblik, munajad, ilup, kooseisu, mesilastele, augustini, huul, millelt, liigilise, imalik, pajud, kask, pajulill, lumimari, aedvaarikas, pust, suurendamiseks
thumbnail
6
docx

Meetaimed

Eesti Maaülikool Referaat Meetaimed Autor: xxx Juhendaja: Priit Pihlik 2011 Sissejuhatus Mesilased vajavad oma elutegevuseks taimede nektarit ja õietolmu. Mesilaspere aastane õietolmuvajadus on 17-25 kg. Meetaimed on taimed, millest mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja ainet taimepungadelt. Meetaimede kasvukohta nimetatakse korjemaaks. Mee kvaliteet ja kogus sõltub korjemaa meetaimede mitmekesisusest ja korjemaa kaugusest tarust. Mesilaste korjemaa peab asuma tarust umbes 2 kilomeetri raadiuses. Meetaimede jaotus Meetaimed võib jaotada: 1. Õitsemise aja järgi: a) kevadised meetaimed (õitsevad märtsist juunini); b) suvised

Mesindus
59 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Meetaimede ülevaade

Kõiki taimi, mis on kohastunud putuktolmlemisele, ei saa pidada kindlalt meetaimedeks. Viimaste hulka võiks arvata suhteliselt pika õitsemisajaga ning rikkaliku nektarieritusega ja hulgaliselt kasvavad taimed, mille õie ehitus võimaldab meemesilastel sealt nektarit kätte saada. Meetaimedeks peaks lugema ka mõõduka või vähese nekatrieritusega, kuid suurtel pindadel kasvatatavaid põllu- ja aiakultuure, mis tolmlevad mesilaste kaasabil. (Rohtla, 2001). Samuti teevad mesilased meetaimedest ka taruvaiku. (Vikipeedia, 2011) Meetaimede rühmitused Eestis kasvab umbes tuhat taimeliiki, mille õied eritavad nektarit ja annavad õietolmu. Kõiki neid taimi võib klassifitseerida saagi iseloomust, õitsemisajast ja kasvukohast olenevalt. Saagi ja iseloomu järgi saab meetaimi jagada järgmiselt: · õietolmutaimed · nektari- ja õietolmutaimed · ainult nektarit andvad taimed. (Rohtla, 2001)

Mesindus
35 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Mee tarbimine

EESTI MAAÜLIKOOL Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Eva-Mai Männiste MEE TARBIMINE Referaat Keskkonnakaitse õppekava Tartu 2018 SISUKORD 1. MESI JA MESINDUS......................................................................................................3 1.1. Mis on mesi?............................................................................................................3 1. 2. Mee ja mesinduse ajalugu ning tänapäev...............................................................3 1. 3. Mesindus Euroopas................................................................................................4 2. MEE TARBIMINE........................................................................................................5 2.1

Mesindus
12 allalaadimist
thumbnail
274
pdf

Maitsetaimed

● Kloostrite kaudu jõudis Euroopasse. ● Juba 15. saj alates tehakse melissivett. ● Melissi tunti ravimtaimena Antiik-Kreekas juba 2000 aastat tagasi. ● Antiikajal seostati taime mesilastega, sellest ka taime ladinakeelne nimi Melissa[1]. Usuti, et kui tühja mesilastarusse panna melissioks, meelitab see sinna mesilaspere. Teise uskumuse kohaselt ei hülga mesilased iial pesa, mille lähedal kasvab meliss. ● Keskajal usuti, et meliss aitab juuste väljalangemise vastu ning, et melissilehtedega täidetud amulett toob õnne ja armastust. Kasvatamine ● Seemned külvatakse külvikastidesse märtsis. ● 1000 seemne mass 0,6 g, idanevus säilib 2...3 aastat. ● Pikeerimine mõjub hästi. ● Idanemiseks vajab keskmisest soojemat ruumi. ● Tõusmed ilmuvad 2...3 nädala pärast.

Ajaloolised sündmused
21 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Maitsetaimed

TOIDUAINETE ÕPETUS Maitsetaimed Meliss Meliss pikendab noorust Vanas Kreekas kasvatati melissi kui meetaime, tema õitest saadud mesi on maitsev ja erilise ravijõuga. Ka kreeka keelest tuletatud botaaniline nimetus melissa tähendab meenaudingut, meelõbu. Melissi lehed on rikkad mõru- ja parkainete, orgaaniliste hapete ja vitamiinide poolest. Ravimtaime teevad temast eeterlikud õlid, lehtedes on neid 0,2-0,5%, mille koosluses on tsitraal, tsitronellool, linalool, heraniool. Meliss on veel avastamata maailm, arvatakse olevat veel 5-10% avastamata aineid, kuid nende mõju on juba meditsiinis teada

Kokandus
35 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Maitsetaimed

Maitsetaimed on ühtlasi ka ilutaimed. Kujundades oskuslikult maitsetaimedest omaette aianurgakese, võib seda nautida kui originaalset ja kasulikku iluaeda! Maitsetaimi võib kohale istutada ettekasvatatud taimedena või külvata seemnetena otse peenrale. [hansaplant.ee] Vürtsitamiskunst Vürtsid ja maitsetaimede roll söömises on muuta see naudinguks. Tähtis on nende kasutamine õiges koguses. Kunagi, kui vürtsitamiseks olid inimese käsutuses vaid sool ja mesi, oli toit vaid ellujäämiseks. Mehed käisid jahil ning naised käisid koos lastega uusi marju ja lehekesi proovimas. Mis haigeks ei teinud ja hästi maitses või lõhnas oli meeste toodud lihale lisandiks. On leitud tõendeid, et köömnet ja mooni kasutasid vaiehitiste elanikud vürtsidena juba umbes 6000 aastat tagasi. [Renate Kissel, 2001, lk.5] Lisaks vürtside valikule mõjutab lõpptulemust ka vürtside lisamise aeg. Näiteks liha

Kokandus
25 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Mesilaste korjemaa

karjamaadel ja mujal kasvavad taimed, millelt mesilane korjab nektarit ja õietolmu. Korjemaaks on maa-ala, mis ümbritseb mesilat 1,5 ­ 2 km raadiuses. Nektar on suhkruid sisaldav vedelik, mida eritavad õistaimede nektarinäärmed. Tuultolmlejatel taimedel (näiteks teravili) kui nektarinäärmed puuduvad siis mesilane neid taimi ei külasta. Korjeobjektid. Mesilaste korjeobjektideks looduses on nektar, lehemesi, õietolm ja palsamitaoline aine pungadelt, millest mesilased valmistavad taruvaiku. Õietolmu terad on kõrgemate õistaimede isassugurakud, mis kantakse putukate või tuule abil õites paiknevatele emassugurakkudele, mille tagajärjel toimub viljastumine. Õietolmu koguvad mesilased aktiivsel lennuperioodil nii hommiku- kui õhtupoolikul ja valmistavad sellest tarus suira. Südasuvel ja keskpäeval langeb õietolmu tarrutoomise hulk kõrge temperatuuri tõttu. Õietolm sisaldab valke, süsivesikuid, rasvu, mineraalaineid, vitamiine jt

Mesindus
49 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Ravimtaimed

Aasristik Trifolium pratense Aasristik ehk teisisõnu metsik punane ristik, millest on aretatud põllukultuur - punane ristik, kasvab igal pool: puisniitudel, niitudel, karjamaadel, võsastikes, teeservadel, põllupeenardel ja elamute ümbruses. Aasristik on mitmeaastane rohttaim, tal on 2-5 tõusvat vart, noores eas on need sõlmkohtade alt karvased, hiljem hõredakarvased. Juured on tugevad, paljude külgjuurtega. Lehed on kolmetised, pealt helerohelised, punakaspruuni laiguga keskel. Alumised lehed on pikarootsulised ja moodustavad sageli kodariku, ülemised lehed lühirootsulised.

Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Kõrbetaimed

KÕRBETAIMED Õppematerjal VIII klassile Võhma Gümnaasium 2001 Tiiu Uibo Töö koostanud: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 KÕRBETAIMED TAIMKATE koosneb suurt kuumust ja kuivust taluvaist, pisilehistest ja lehituist, astlalistest, turdlehistest, vahakirmekattega, lühikese vegetatsiooniperioodiga, aeglase kasvuga ning suhteliselt hästi arenenud pindmise ja haruneva (pinnaseveetoitelistest) või sügava ja väheharuneva juurestikuga (põhjaveetoitelistest) taimedest. Tavalisimad on efemeerid, ühe ja kaheidulehelised tava ja turdpüsikud, poolpõõsad, kõvalehised ja lehitud võrapõõsad ning ­puud ja turdpuud. Paljudel kõrbetaimedel on suur toiteväärtus (ka pärast taime kuivamist), neid tarvitatakse sööda ja toidutaimedena, paljusid ravim ja tehni

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
62
ppt

Puittaimed

Puittaimed Õpetaja Andres Vaasa Õppetöö maht 30 tundi Puittaimede eluvormid: puud, põõsad, liaanid, kääbuspõõsad ja poolpõõsad. Igi- ja suvehaljad puittaimed ja nende perekonnad. Puittaimed Puittaimede kasvukohanõuded, külma- ja talvekindlus, elueapikkus, kasvukõrgus, haabitus, õitsemise ajad ja nende paljundamine. Hindamine Sügissemestril, kaalutudkeskmise hindena Põhjalik, ca 500 küsimusega kirjalik test Praktikumi käigus kogutud õpimapi koondhinne, milles järgmised arvestused: 1) Okaspuude oksad ja käbid 2) Lehtpuude üheaastased oksad 3) Lehtpuude herbaarium- 100 herbaarlehte 4) Võrakujude joonised Puittaimed Õpetus puudest ja põõsastest Kujunenud praktilisest vajadusest teada puu- või põõsaliigi tunnuseid: kasvukuju, kasvukiirus, nõudeid mullastiku ja kasvukoha suhtes Intensiivne sortide aretamine nõuab pidevalt uusi sordikirjeldusi ja uusi dendroloogiaraamatuid Taimesüstemaat

Dendroloogia
102 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Eesti imetajad

Pesa teeb ta maha tihnikusse. Talvel meeldivad ilvestele männikud, sest sinna kogunevad metskitsekarjad. Ilvestele sobivad veel haavikud-kaasikud ja kaljumaastikud. Ilvesed vallutavad 2000-meetriseid mägesid, kuid kivised mägismaad neile siiski elamiseks ei sobi. Erandina on ilvest kohatud metsatus Dagestanis, kus ta punailvese kombel rahuldub põõsastega. Ilveseid elab ka peaaegu ilma metsadeta Pamiiris jaHimaalaja alpiluhtadel. Enamasti hoiab ilves metsa ligi. Seal, kus vanemad metsad segunevad noorendike ja raiesmikega ning kus on oja, jõgi, mõned rabalaigud või isegi üleujutatavad orud, võib olla ilvese elukoht. Igal isailvesel on sõltuvalt vanusest ja saakloomade arvukusest keskmiselt 100–200, harvem 300 ruutkilomeetri suurune või veelgi suurem eluala, Eestis kuni 100 km². Iga isase territooriumil elab mitu emast. Sigimine - Kuigi ühel isasel on mitu "naist", võtab isailves poegade kasvatamisest osa, õpetab, hooldab ja toidab neid vahel

Loodus
30 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Mesinduse referaat

................5 Taimede nektarieritusele avaldavad mõju järgmised tegurid:................................... 5 Agrotehnika................................................................................................................6 Nektari suhkrusisaldus.................................................................................................. 6 Meetaimede liigitamine kasvukoha järgi:...................................................................6 Tähtsamad meetaimed:............................................................................................. 6 Tähtsamad õietolmutaimed:...................................................................................... 7 Kokkuvõte......................................................................................................................8 Mesilaste korjebaasi moodustavad põldudel, parkides, halajasaladel, metsades,

Mesindus
83 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Referaat: ,,Mesilaspere meesaaki mõjutavad tegurid\'\'

Mesilane korjab taimedelt 40-60 mg nektarit, kuid lendamiseks kasutab ta energia saamiseks sedasama nektarit. Näiteks, kui lennuteekond asub 5 km kaugusel, siis koju jõudes pole tal midagi alles. Kuid mis on kaugus ? Mesilastele on sobivaim kaugus 750 m. Oma kodu lähedalt nad ei korja, sest see on vajalik mustadeks päevadeks jätta. Veel tekib küsimus, kui palju mesilaspere vajab oma toodetust endatarbeks ? Mesilaspere vajab aastas eluks 80-90 kg mett. Soodsates meesaagikust mõjutavate tegurite oludes 150-180 kg mett, aga Eesti oludes on normaalne siiski 18-30 kg mett pere kohta. Teiseks teguriks leidsin Maalehest mesilasperede tihedus korjemaa hektari kohta. Normaalne oleks 3-4 hektari kohta, ülirikka korjemaa puhul kuni 10 peret. Eestis tehakse mesinike poolt viga, et hoitakse kodu lähedal üle 10 mesilaspere. Temperatuur, niiskus jm. Ilmastikuolud, seega kolmandaks teguriks on ilmastikutingimused. Esiteks temperatuur

Mesindus
30 allalaadimist
thumbnail
84
docx

Botaanika eksami konspekt 2017

võimalusel mõned suured sigimikud seemnealgmete silmaga vaatlemiseks- kõrvits, tulp) Viljalehel areneb seemnealgmes nutshell (=megasporangium). Lootekotis paiknevad munarakk ja teistuum, milled viljastamise järel areneb seeme. Ühel viljalehel võib paikneda (1)2 kuni palju seemnealgmeid ühe munarakuga. Lisaks neile õie anatoomilistele osadele on paljudes õites veel 1 füsioloogiline osa – nektaarium. Seal tekib magus mahl tolmeldajate ligimeelitamiseks, millest mesilased toodavad mett. Nektaarium võib paikneda kõigil õie osadel, harva isegi väljaspool õit – õieraol või kõrglehtedel. ÕIEOSA MUUDENDID Õie osade kuju võib varieeruda küllaltki suurel määral, ilma et nende ülesanne muutuks. Esiletoomist väärib 2 muudendit, mille olemasolu on tingitud nende erilistest ülesannetest. Lisaks on omapärane pikenenud, kaelataoline õiepõhi, mis kannab kas ainult emakaid (günofoor-kappar) või ka tolmukaid

Aiandus
28 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Mesindus

Sissejuhatus Valge iminõges on tavaline taim Eestis. Kasvab elamute ümbruses, teeservades. Hea nektari- ja õietolmutaim. Õitseb maist septembrini. Paju esimene nektari andja kevadel. Mesilased meelsasti külastavad paju, saadest lõhnavat nektarit ja kuldkollast õietolmu. Must sõstar õitseb mai alguses kuni 10 päeva. Mesilased on peamised musta sõstra tolmendajad. Mesilased saavad peale nektari ka õietolmu. Võilill annab rohkelt õietolmu. Üle +20C ilmadega eritab ta küllalt nektarit. Võilille õitsemise ajal on õhtuti mesitarude ümber aromaatne mee lõhn mis kandub kümnete meetrite kaugusele. Võilille mesi on kollane, aromaatne ja kristalliseerudes peene kristalliga. Kristalliseerub kärgedes üsna kiiresti ja ei sobi mesilastele talvesöödaks. Tamm õitseb mai lõpus juuni alguses enne lehtimist. Tamme meeproduktiivsus on väike, kuni 10 kg/ha

Mesindus
52 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Õietolm

Suir Suir on mesilaste poolt ümber töödeldud õietolm, mis on vitamiini-, ja valgurikas. Lisaks sisaldab mineraalsooli ja orgaanilisi happeid, vähesel määral ka fermente ning hormoone. Nõnda võiks öelda ka, et suir on õietolmuga võrdsete omadustega omamoodi õietolmu kontsentraat. Selle toiteväärtus on nii kõrge, et inimene võiks suirast elada, kuid maol poleks siis enam looduse poolt loodud rolli.Juba õitelt korjamise ajal niisutavad mesilased õietolmuteri sülje või nektariga ja veeretavad väikesteks tombukesteks, lisades juurde mett. Töömesilased kannavad õietolmu tarusse, asetavad selle kärjekannudesse ja tambivad oma peaga kinni. Ühte kärjekannu paigutatakse tavaliselt kuni 18 õietolmutombukest. Kärjekannud täidetakse 2/3 ulatuses ja kaetakse pealt meekihiga. Tavaliselt on ühes kärjekannus mitmelt erinevalt taimelt pärit õietolm. Kärjekannudesse paigutatud õietolmus

Mesindus
11 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

MESI

MESI MEE KOOSTIS Nektar ja õietolm vett ligi 17­20%, vitamiine (B1, B2, niatsiin, B6) fütokemikaale (ensüümid, õietolmuterad, maitse, värvi ja aroomained) ligi 2%, happeid 0,6%, valke 0,3% mineraaltoiteained (kaalium, kaltsium, magneesium, mangaan, naatrium, raud ja vask) 0,2% ulatuses. MEE LIIGID KOGUMISE JÄRGI Õitelt ja okastelt kogutud mesi on taimse päritoluga, valmistatud mesilaste poolt õitest kogutud nektarist või kuumade ilmadega okka pinnale erituvast "kastest". Lehemesi võib olla nii taimse kui loomse päritoluga. See tähendab, et sarnaselt okkameega võivad mesilased lehemett toota kuumade ilmadega lehe pinnale erituvast "kastest" või putukate eritistest. Enamik meest (sealhulgas puuliikidelt kogutud meest) on õiemesi ning enamik lehemeest on taimse päritoluga.

Mesindus
9 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Umbrohud

altpoolt. Varreharud on viltu üles suunatud ja pikad. Kogu vars on heledamate kantidega ja kaetud helbeliselt võrkjate valkjate kuni hõbedaste karvadega. Taimel on sammasjas harunev juur, mis ulatub mullas kuni 20 cm sügavusele. Rukkilill kasvab peamiselt põlluumbrohuna eriti taliviljapõldudel, kuid ka tee- ja kraaviservadel ning jäätmaadel. Eelistab liivakaid muldi, kuid kasvab ka mujal. Valguslembene, kuid talub ka varju. Rukkilill on 7 hea meetaim. Tolmeldavad putukad saavad taime õitest rohkesti nektarit. Peamised tolmeldajad on mesilased. Rahvapärased nimed: härja pead, rukkisinine, rüälill, sinilill jt. Ravimtaim Tuntud ka ravimtaimena: tema äärisõite leotist kasutatakse uriini- ja sapieritust soodustava vahendina, samuti silmakompressideks. Rahvameditsiinis on õite viina- või veeleotist kasutatud köha- ja palavikuvastase vahendina. Taim sisaldab rikkalikult C-vitamiini, seemnised õli. Õitest saadakse ka sinist värvi

Aiandus
21 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Botaanika Eksam

Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=pal

Botaanika
180 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Referaat - mesilane

Sisukord Erakmesilased 2 Mesilasema 2 Lesed 3 Töölised 3 Mesilaste käitumine 4 Sülemlemine 4 Mee tootmine 4 Mee tootmise vajalikus 5 Kuidas mesilased mett kasutavad? 5 Mesindus 5 Kasutatud kirjandus 7 1 Mesilane (apis) on kiletiivaliste seltis kuuluv, mesilaste sugukonda kuuluv lendav karvane putukas. Nad on pärit Aafrikast, sealt edasi sattusid Aasiasse ja sealt Euroopasse. Mesilasi on üle 20 000 liigi ja neid leidub kõikjal kus on õistaimi. Nad on tähtsad taimede tolmendajad. Mesilaste keha on kohastunud nektari ja õietolmu kogumiseks

Bioloogia
35 allalaadimist
thumbnail
162
odt

Puittaimede hooldusjuhend

HARILIK PLOOMIPUU (Prunus domestica) Joonis 4. Ploomipuu. http://ak.rapina.ee/jaan/pk/victor-t.jpg Iseloomustus Harilik ploomipuu ehk aed-ploomipuu (Prunus domestica) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv viljapuu. Harilik ploomipuu on levinud Euraasias, Põhja- Ameerikas ning Põhja- ja Lõuna-Aafrikas. Aed-ploomipuu hõlmab enamusse aedades kasvatatavatest ploomisortidest. Tänapäeval tuntakse maailmas üle 2000 ploomisordi. Ploomipuu õitseb hiliskevadel. Ta on meetaim. Õitseajal suudavad mesilased 1 ha ploomipuumetsalt korjata kuni 10 kg mett. Ploomid sisaldavad hulgaliselt vitamiine ja mineraalaineid. A-vitamiini on eriti palju tumedates viljades. Puu kõrgus on tavaliselt 6 – 12 meetrit, kuid on ka kääbussorte. Mõned sordid on põõsakujulised. Mõned vormid on ogadega. Ploomipuu elab teistest puudest vähem, kõigest 15-60 aastat. Õied on valged ja asuvad ühe kuni kolme kaupa. Õied puhkevad kevadel. Tuntumad sordid

Ilutaimede kasutamine
26 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Botaanika Eksam

Sugul.protsess on kujunenud nii, et sug.paljunemine pole võimalik- apomiksis (esineb võilill, kortsleht?) Apomiksis on õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest. Apomiksise erivormid: A) Partenogenees e. neitsisigimine ­ viljastamata munarakust toimub kromosoomide kahekordistumine. Areneb normaalne järeltulija. Võimalik nii haploidne kui ka diploidne vorm. Loomadest levinud selgrootutel, kaladel, kahepaiksetel, roomajatel. Näiteks: lehetäi, mesilased, kiletiivalistel(mesilased, sipelgad). Võib olla: 1. Obligatoorne - esineb kogu aeg (mesilane) 2. Fakultatiivne - vaheldub normaalse viljastumisega (hõbekoger, lehetäi) Võimalusi: 1. Meioos ei ole täiuslik 2. Munarakk säilitab diploidse kromosoomistiku (arenevad tavaliselt emasloomad)(vesikirp), 3. Munarakk võib ühineda reduktsioonkehaga. B) Appogaamia- esineb taimedel, seeme areneb suvalisest sigimiku rakust. Esineb tsitrulistel kõrvuti sug

Inglise teaduskeel
46 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Mesila rajamine

Kokkuvõtte............................................................................................................................. 5 Viited...................................................................................................................................... 6 2 Sissejuhatus Mesindusel on rahvamajanduses küllalt suur osatähtsus. Mesilased ei tooda üksnes mett, vaha, taruvaiku, mesilasmürki ja mesilasema toitepiima, vaid nad aitavad tunduvalt tõsta ka putukalembeste põllumajanduskultuuride seemne - ja viljasaake. Mesindussaadusi kasutatakse järjest rohkem toiduainetena, ravimitena ning toor- ja abimaterjalidena paljudes tööstusharudes. Mesilaste pidamiseks on loonud inimesed tarud, ning mesitarude kogumit nimetataksegi mesilaks. Käesolevas referaadis tutvumegi lähemalt sellega, kuidas rajada omale mesila. 1

Mesindus
208 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Mesi

Tartu Kustehariduskeskus 5 10 15 Mesi Toiduainete õpetuse alused 20 25 30 Koostaja: Merili Tamm Õpperühm: HT13 35 40 45 50 2014 Mee ajalugu Mee kogumine on iidne tegevus. Inimesed hakkasid mett koguma vähemalt 8000 aastat tagasi, 55 millest annab tunnistust Hispaanias olev koopamaal. Maalil on kujutatud kahte meest, kes koguvad mett metsiku mesilase pesast. Kujud kannavad korve ja kasutavad redelit või nööre, et ulatuda metsiku mesilase pesani. Seni on vanimad säilmed meest leitud Gruusiast. Arheoloogid on leidnud iidsete hauakambrite savinõude sisepinnalt mee jääke, mis pärinevad 4,700-5,500 aastat tagasi. Gruusias pandi mesi surnutele hauda kaasa hauatagusteks reisideks. Kaasa pandi mitut erinevat mee 60 sorti- pärna, marja-ja heinamaa lille sortitelt saadud mett

Toidutehnoloogia
7 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Metsabotaanika

jõud, vaim serpere- roomama. Eestikeelne nimi liivatee ütleb, et tegemist on liival kasvava taimega, millest saab teed teha. Sugukond huulõielised. Kasvukoht: nõmm-liivatee katab kuivadel liivastel nõlvakutel, randadel, männikutes ja loopealsetel tiheda vaibana maapinda. Õitsemisajal, juunist augustini, on see vaip säravlilla, meeldivalt lõhnav ja sumisev, sest taimede õisi külastavad hoolega mesilased. Taim ise on kuni 10 cm kõrguste harudega mitmeaastane pool-kääbuspõõsas, mille varred on ruljad, ümberringi karvastunud. Lehed on väikesed kuni 8 mm pikad ja 3 mm 4 laiad, iseloomuliku lõhnaga. Õisik peajas, kompaktne, varre tipul. Nõmm-liivatee on rikas eeterlike õlide poolest, ta sisaldab antiseptilisi aineid- tümooli, borneooli jne.

Eesti loodus ja geograafia
44 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Referaat Mesila rajamine

............................................................................................................................ 6 Viited...................................................................................................................................... 7 2 SISSEJUHATUS Rahvamajandses on mesindusele omistatud suur tähtsus ja roll. Mesilased ei tooda mitte mett, vaha ja taruvaiku, vaid nad aitavad tunduvalt suurendada põllumajanduskultuuride seemne- ja viljasaake tolmeldamise läbi. Järjest enam on hakatud kasutama mesindussaadusi: toiduainetena, ravimina ja toormaterjalina mitmetes tööstusharudes. Mesilaste pidamiseks on loonud inimesed mesitarud. Mesitarude kogumit aga nimetatakse mesilaks. Antud referaadi eesmärgiks olekski tutvustada, kuidas rajada endale mesila. Foto 1. Mesitaru. Allikas: erakogu

Bioloogia
33 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Dendroloogia eksami konspekt

1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ­ ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) ­ nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi- ja reso

Dendroloogia
237 allalaadimist
thumbnail
73
doc

Dendroloogia

Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies ­ kreeka k. bios ­ elu ja aei ­ alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek

Dendroloogia
53 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Botaanika (süstemaatika)

1. MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed ­ valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat rühma (alamad taimed) kuuluvad vetik

Botaanika
214 allalaadimist
thumbnail
18
doc

MESINDUST MÕJUTAVAD TEGURID

Toetudes autori väitele, et kui ikka ennast nähtavaks või kuuldavaks teha ei suudeta, siis pole teid ka olemas, on vaja oskusi ja teadmisi, et oma ettevõtte toodangut realiseerida. (Sildnik, 2006). Reklaamimise viise on väga palju, näiteks reklaamiks võib pidada ka purgisilte, kus mesiniku kontaktandmed peal. Autoomanikest mesinikud võiksid kaaluda reklaamkleebise paigaldamist sõiduki külge. Ka oma põhitootele ehk meele mõeldakse välja erinevaid huvitavaid mett sisaldavaid tooteid nagu saunameed ja -õlid. Mett toodetakse näiteks koos astelpajuga, jõhvikaga, küüslauguga, taruvaiguga, õietolmuga ja mesilasema toitepiimaga. Eraldi müüakse veel ka õietolmu, taruvaiku, kaanetist. 2. MEESAAKI MÕJUTAVAD TEGURID Neid tegureid, mis tugevalt saagikust otseselt mõjutavad on üpriski mitu: korjeallika kaugus mesilaspere kodust, mesilasperede tihedus, ilmastikuolud ja taimestik. 5 2.1

Uurimistöö
75 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Probleemid mesinduses

temperatuur hea saagi saamiseks. Teises peatükis on räägitud võimalikest mesilashaigustest ning nende sümptomitest ning kolmandas peatükis on kirjeldatud rändel esinevad mureküsimusi. 1. MEESAAKI MÕJUTAVAD TEGURID Mesilaste saagikusele suurimat mõju avaldavaks teguriks on ilmastik. Esiteks on vaja kindlalt temperatuuri, mis võimaldab mesilastel saagi korjamist. Suurem osa taimedest eritab nektarit 20­25 °C juures, varakevadised meetaimed, nagu näiteks paiseleht, pajud, murelid, lumikellukesed 6­10 °C juures. Eestis võib ilmastik pärssida head saaki, sest ebasoodsa ilmastikuga aastal jääb meesaak eriti väikseks. Välistatud pole ka põua esinemine, mille puhul õhutemperatuur üle 30 °C kuivatab nektari. Samuti võib määravaks faktoriks saada veel õhuniiskus. Kõige sobivamaks õhuniiskuseks on mesilaste jaoks 60­80%. Kui pikka aega esinevad

Ainetöö
6 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Ilutaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi kontpuu

Ilutaimede kasutamine
66 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun