John Keatsi elulugu ja looming (0)
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
John Keats
(1795-1821)
2010
John Keats,
by William Hilton
Põhifaktid
Sündis 31.oktoober 1795 Moorfield, London ja suri
23.veebruaril 1821 tuberkuloosi
Briti luuletaja
Erines teistest kirjanikest juba sellega, et pärines alamklassist
Õppis Enfieldi koolis, oli kirurgiõpilane, velsker ja haavaarst
Hariduse lünklikkuse korvas ta iseõppijana
Tee luuletajaks saamiseni
Ta isa,Thomas Keats, suri kui poeg oli 8-
aastane ning ema, Frances Jennings Keats,
suri kui John oli 14-aastane
Tal oli kaks venda-George(1797-1841) ja
Tom(1799-1818) ning õde Frances Mary(1803-
1889)
Ta alustas kirjutamist 1814.aastal, 1817.aastal
avaldas ta esimest korda oma loomingut,
pälvides palju negatiivset tagasisidet.
Tee luuletajaks saamiseni
Kuid Leigh Hunt jätkas tema tööde
avaldamist ning tutvustas teda paljudele
mõjukatele inimestele, sh John Hamilton
Reynoldsile, kellega John sai väga
headeks sõpradeks.
Ta armus Fanny Brawne'i, oma
naabritüdrukusse ning ei saanud temast
üle oma eluajal
Tema looming
Tema luule on keeleteadlik ja meeleline,
vahelduvad elurõõm ja kaduvusetunnetus
Tema loomingut iseloomustab eriline
iluihalus
Poeet ülistab loodust, maalides sellest
oma värssides täpseid ja kujundirikkaid
pilte
Täht, selge täht, kui võiksin olla sama erk, liikumatu ent
öö mustal siidil, kui valvur jäetud üksi valgustama vett,
mis viib une vanal eremiidil ja aina pöörleb, voolab
taevast üle ning lihvib puhtaks unelevaid hingi. Tekk
katab pehmelt mäe ja orusüle ja valgeid helbeid
pöörleb ümberringi... kuid mina valvel: erk ent
liikumatu, palg kummargile kohal hapra rinna ning
kuulatan, meel unund lumesattu, ta hingamist... täht
jäänud sinna, ööst muutma sügavaks mu hinge hurma.
Ah valvata - või maitsta õilsat surma.
Tõlkinud Indrek Hirv
Nuusktubakas ja vein ja kaunis naine -
neid, issand, anna meil, et poleks kaine.
Kui terved rahvad tõusvad üles hauast,
siis minagi ehk kerkin kõrtsilauast,
et oma kolmikainsusele anduda - ja ikka
üksnes sellele, võin vanduda!
Tõlkinud Indrek Hirv
Huvitavat
2005.aasta BBC rahvaküsitlus näitas, et
kaks Keatsi luuletust- "Ood ööbikule" ja
"Sügisele" olid inglaste 10 esimese
lemmikluuletuse seas.
Tsitaate
"Ilu on tõde ja tõde on ilus," -- see on kõik,
mida me siin maailmas teame ja teadma
peame.
Sa pole surmaks loodud, surematu Lind!
Ei nälginud sugupõlved hambu haara sind.
Pimesi kuulan, nii mõnigi kord
armumas sinusse, muretu Surm.
Igat liiki kunsti teeb täiuslikuks ilu ja tõe
valgus, mille paistel kõik ebameeldiv muutub
olematuks.
Tsitaate
On põline seadus:
Kes ilu poolest rikkam, see väelt vägevam.
Luule ei peaks üllatama ebatavalisuse, vaid
elegantse liialdusega; rabama lugejat tema enda
salamõtete sõnastamisega ning ülenduma
mälestuseks.
http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/john_keats
Tänan tähelepanu eest!
Slideshow
Sarnased õppematerjalid
0
docx
V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Ilusa * ajal oli nii vana, et siit otsiti nende toredate ehituste jälgi, mida oli lasknud püstitada
kuningas Robert* ja mida on kirjeldanud Helgaldus *. Peaaegu kõik on kadunud. Mis on
jäänud kabinetist, kus Louis Püha «oma abielu sõlmis»*? Aiast, kus ta õigust mõistis,
«seljas kamlotist tuunika, jämedast riidest käisteta ülekuub ja selle peal mantel mustast
sandalriidest, kui ta oma sõbra Joinville'iga * vaipadel pikutas»? Kus on keiser Sigismond'i
* tuba? Ja Charles IV * oma? John Maata * oma? Kus on trepp, millelt Charles VI * oma
armuedikti välja kuulutas? Kus kiviplaat, millel Mar-cel dofääni juuresolekul mõrvas Robert
de Clermonti ja Champagne'i marssali *? Kus jalgvärav, mille juures vastupaavst
Benedictuse bullad puruks kisti * ja mille kaudu nende toojad pilkeks mitrasse ja
kirikukuube ehituna tagasi läksid, et siis minna avalike patukahetse-jatena läbi Pariisi? Ja
kus on suursaal oma kulla ja sinaga, oma teravkaarte ja raidkujudega, oma sammaste ja
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid