Vanaaja muusika (3)

VANAAJA MUUSIKA
Vanaaja muusika sai alguse 5.saj. e.m.a. ning kestis kuni Kristuse sünnini. Veini- ja viljakusjumala Dionysose auks peeti kaks korda aastas lärmakaid pidustusi ning etendati tragöödilisi näidendeid. Vana-Kreekas tekkis kaks kunsti vormi: komöödia ja tragöödia. Tuntumad tragöödia autorid: Aischylos, Sophokles , Euripides. Vana-Roomas tekkis uue kunsti liigina pantomiin. Vana-Roomas tekkisid palgalised plaksutajad e. glaköörid. Muusikakultuur saavutas suhteliselt kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides – Egiptus (Babüloonia, Assüüria), Inda, Hiina, Süüria, Palestiina . *Just Dionysose auks peetud pidustustest kujunes välja muusika.
Muusikutest arvati, et kui ta mängis pilli , siis toetasid neid jumala käed. Vanaaja mõistes oli muusik üheaegselt nii laulja, pillimess, helilooja , dirigent kui ka luuletaja, tantsija. Iga antiikrahva muusika oli omapärnae. Nt. Egiptuse templites armastati suursugust rõhutatult värika rütmiga laulu (löökpillidel oli väga suur osa), mida saatsid flöödid ja muusika harfid. Süürias aga eelistati lärmakat muusikat, millele erilise varjundi andis terava kõlalised, kahe toruga oboed.
Muusika kuulus kõikjal luule ja tantsu juurde. Muusika oli tavaliselt ühe häälne ja põhines viiel helireal e. pentatoolikal. Täiuslikul kujul esines antiikmuusika Vana-Kreekas, kus igakülgselt arenenud harmooniline inimese kasvataminel oli muusika kõige olulisem. Eelistatud pillid : aulos, lüüra, kitara.
Muusika tuleb kreeka keelsest sõnast musike (kreeka k. muusade kunst ).
Vana-Kreeka kultuur jaguneb nelja järku:
1) Arhailine (8-6 saj. eKr.)
2) Klassikaline (5 saj. – 330 a. eKr.)
3) Hellenism (330a. – 146a. eKr.)
4) Rooma võimu ajajärk (146a. eKr. – 395a. pKr.)
*Sellel ajal tegutsesid kahte sorti muusikud : rändlaulikud e. rapsood ning kutselised muusikud e. aoidid.
Hellenismi ja Rooma võimu ajastul esines ka mitmehäälset muusikat, sellest ajast on pärit vanimad säilinud tähtsüsteemis muusika üleskirjutused. Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris Pythagoros . Sellega seoses kujunes kreeklastel välja 7-me astmeline laadidest helisüsteem.
Dooria - helilaad – tõsine, mehelik, kindlameelne .
Früügia – meeleline , kirglik, orgialik.
Lüüdia – muusika, mis oli kaeblik, õrn, intiimne.
Vara kristlikust muusikast on pärit kaks laulu tüüpi:

• psalmoodid -tekst vanast testamendist, alguses kreeka ning hiljem ladina keeles
  
• hümnoodia -uutele tekstidele loodud laulud (usuga seotud muusika).