Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hispaania ja flaami kunst 17.sajandil (0)

1 Hindamata
Punktid
Hispaania ja flaami kunst 17.sajandil
Hispaania
Hispaania skulptuur ei ole Itaalia poolt mõjutatud, kuid jätkus keskaegne puuskulptuuride traditsioon. Katoliku kirikud vajasid palju värvilisi kujusid , barokk muutis neid realistlikumaks, isegi naturalistlikuks. Kasutati ka nt. klaassilmi, päris juukseid ja riideid.
Velasquez – Caravaggio eeskujul, aga tema looming heledam, õhulisem, kergem. Olustikumaalid, ka mütoloogilised. Esialgu polnud maalidel kordumatud isikud, vaid oma klassi anonüümsed esindajad. Hiljem sai õukonna portreteerijaks
„Vulcanuse sepikoda“Apollon tuli Vulcanust hoiatama, ainuke jumal, keda töötavana kujutatud
Õuedaamid“ – keeruline kompositsioon . Keskel infanta Margareta , peeglist paistavad kuningas ja kuninganna, kunstnik maalib ilmselt neid, veel mitmed kääbused ja ümmardajad.
Infant Balthasar Carlos
Hispaania kuninganna Mariana
Innocentius X – „liiga sarnane“
Breda alistamine“ hispaanlaste võit Madamaade linna üle, nii võitjad kui kaotajad väärikalt kujutatud
Zurbaran – usuline temaatika , põhiliselt ordude tellimused , askeetlik ja vaga laad, ka värvide poolest
Murillo – sügav ja siiras usutunne, ka ilutsemist ja idealiseerimist, nt. „Madonna ja laps“. Realistlikumad on tänavapoisid, nt. „Noor kerjus“
Flandria – äärmuslikult barokne maalikunst
Rubens – lai haare , maastikud , portreed, mütoloogia, allegooria , dekoratiivsed teosed jne.
Ühendas eluläheduse ja idealiseerimise. Lopsakad figuurid , hoogne diagonaalne kompositsioon, ülevoolav fantaasia , mütoloogilistes töödes ohjeldamatu meeleline nautlemine
Lüürilised maastikud ning portreed tagasihoidlikumad
Tellimusi oli nii palju, et tihti õpilaste abi. Mitmed teosed väga suuremõõdulised, uhke ateljee
Minerva kaitseb Paxi Marsi eest“
Leukippose tütarde röövimine“
Õlgkübar“
Ristilt võtmine“
Van Dyck – paraadportree rajaja. Toretsev taust, kuid mitte liiga tähtsustatud. Poosid vabad ja juhuslikuna näivad, paremates portreedes avas õukonna pingelist hingeelu .
Charles I – tegelikult oli lühikest kasvu, kujutatud vägevamana
Printsess Mary Stuart ja Oranje Willem
Draperii taustal
Jordaens – talupoegade kujutamine, rahvalik, kohati naturalistlik, enamasti ohjeldamatult pidutsemas ja söömas
Oakuninga pidu“
Hispaania ja flaami kunst 17 sajandil #1 Hispaania ja flaami kunst 17 sajandil #2
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sandravos Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Hispaania ja Flandria kunst 17 sajandil
2
docx

Hispaania ja Flandria kunst 17.sajandil.

KUNSTIAJALUGU 20. Hispaania ja Flandria kunst17.sajandil. Hispaania · Hispaania 17. Saj skulptuuris pole peaaegu märgata itaalia renessanssi mõjusid · Keskaegse puunikerdamise jätkamine · Skulptuuri tellimine kirikute poolt · Skulptuur muutus elulähedasemaks , tunnete väljendamiseks maaliti kujude näod elavaks, nende silmad tehti mõnikord klaasist, vahel lisati isegi tõelisi juukseid ja riideid. · Maalikunst muutus elulähedasemaks · Manerismist loobumisele andis olulise tõuke Caravaggio looming

Kunstiajalugu
Hispaania ja Flandria kunst 17
10
docx

Hispaania ja Flandria kunst 17

Kordamisküsimused ja piltide nimekiri 1) Hispaania maalikunst: suurim realist, milliseid teemasid käsitles. DIEGO VELÁZQUEZ (1599-1660) suurim realist hispaania barokkmaalis oli 17. sajandil Velázquez. Usulise temaatika asemel maalis ta kaasaegseid inimtüüpe ja olmestseene. Isegi mütoloogilisele teemale andis ta olustikuse tähenduse (“Vulcanuse sepikoda”). Olmepiltides kujutati sel ajal inimesi oma kihi anonüümsete esindajatena, mitte kordumate isiksustena. Isiksusi hakkas Velázquez maalima pärast 1623. aastat, kui temast oli saanud Hispaania kuninga õuemaalija. Portreed kuningast, tema

Ajalugu
Kunst 17 sajand Euroopa
4
doc

Kunst 17.sajand Euroopa

KUNST 17.SAJANDIL ÜLDISELOOMUSTUS: · Absolutismi väljakujunemine. Euroopas valitsesid 17.saj monarhid. · Revolutsioonid ja ususõjad · Murrang maailmapildis. Geograafilised avastused ja kauged mereteed, tutvumine eksootiliste kultuuridega ja loodusega. · Euroopa jagunemine kunsti alusel: Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. Kunstis olid esikohal kiriku huvid. Habsburgide dünastia alad: Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola- Leedu. Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundas õukond. Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhid. Kolmandaks piirkond, mille keskuseks oli kapitalistlik ja protestantistlik Holland, kus põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti. Põhja-saksamaa, Skandinaavia, Rootsi, Eesti. · Barokk on tulnud prant. Keelest ja tähendas korrapäratut

Kunstiajalugu
Romaani stiilist Flandria kunstini
23
doc

Romaani stiilist Flandria kunstini

Profaanarhitektuur: 1. Linnused · Eelduseks võimsad kaitsetornid ja ­müürid · Veekogude ja nõlvade lähedus · Suuris Süürias Crac des Chevalier 2. Donjon ehk Bergfried · Ümmargune või neljakandiline London Tower 11 saj lõpp, Windsor Visby kaitsemüürid 12 saj Romaani kujutav ja tarbekunst Ottode kunst: Püha Keisririik Gero rist: · Puuskultuur ristilöödud Kristusest · Krutsifits ümarskulptuur Hildesheimi toomkiriku pronksuksed · Kujutavad stseene Piiblist · Haarav jutustus, nt Paradiisist väljaajamine, Aadam ja Eeva Valitsevad reljeefid uste juures palestikul, tümpanonil, nt Apostlite teod, ka tervel fassaadil nt Notre-Dame-la-Grande, kujutati Viimset kohtupäeva Ornamentika kasutus, seinamaalid erksavärvilised piiblistseenidega, vähe säilinud. Miniatuurmaalid

Kunstiajalugu
kunstiajalugu renessansist romantismini
38
docx

kunstiajalugu renessansist romantismini

kolmnurkne viil kasutas tihti poolsambaid ja sambaid , mis üle mitme korruse (kolossaalorder) * Villa Rotonda Vicenzas - ruudukujuline põhiplaan, igal küljel kolmnurkse viiluga sammasportikused ja laiad trepid leonardo ja raffael 63-67 ✱ 15. saj. on Itaalia killustatud ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism rikkusest ligi meelitatud Hispaania ja Prantsusmaa sõjakäigud ✱ kunstielu keskuseks saab Rooma (paavstid kutsuvad vaimuinimesi sinna hiilguse rõhutamiseks) Kõrgrenessanss ei ole vaid vararenessansi ideaalide teostamine vaid ka neist eemaldumine → uued rõhuasetused ja eesmärgid. kunstniku tähtsuse tõus; kunstnik kui looja (mitte ainult jumal), erineb tavainimesest → kunstniku inspiratsioon pärineb jumalalt

Kategoriseerimata
Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile
14
doc

Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile

Botticelli hilislooming on usuliselt kirglik ja kohati lausa gootipärane. 6) Kirjelda Sulle enim meeldinud Itaalia kõrgrenessansi kunstniku loomingut, too näiteid loomingust! Leonardo da Vinci. Leonardo da Vinci üks iseärasusi oli maalimislaadil juba välja kujunenud. Võime näha romantilist ja salapärast meeleolu. Tema arhitektuuri ja skulptuurialane looming koosneb peaasjalikult teoreetilistest kavanditest, kuid neist ellu on viidud vähesed. Tema kunst on üldistav ja suurejooneline, kuid selle loomisel teotub ta rohkem kogemusele ja nägemistajule, kui matemaatikale. Leonardo da Vinci loomingust on pärit ,,Madonna kalujukoopas", ,,Püha õhtusöömaaeg" ja ,,Mona Lisa". 7) Kirjuta teose taha, millise kuulsa Itaalia renessansi kunstniku töö see on!) * Veenuse sünd ­Sandro Botticelli. *Püha õhtusöömaaeg-Leonadro da Vinci *Taavet- Michelangelo. *Mona Lisa- Leonardo da Vinci. *Sixtuse madonna- Raffael. *Mooses- Michelangelo.

Kunstiajalugu
kunstikultuuri ajalugu 11 klass
52
docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapiteel India vabariigi vapil. 3. saj. E.m.a. ka stuupade ehitus – poolkerakujulise kupliga kaetud ehitised Buddha mälestuseks

Kultuuriajalugu
Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester
16
doc

Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester

saj teisel poolel välja manerism. Kunsti tunnusjooned: Maalikunst Arenes freskotehnika. Tahvelmaalis hakati puutahvli kõrval kasutama aluspinna raamile pingutatud lõuendit. Vararenessanssi teosed olid enamasti loodud temperavärvidega. Freskomaalide õitseng oli Itaalias. Õlivärve kasutasid Madalmaade kunstnikud (Jan van Eyck, Hubert van Eyck), juba 15 saj alguses, Itaalias levisid, need sajandi lõpus (Messina, Bellini, eriti Veneetsia kunstnikud, paljuski niiskuse tõttu). Arenes ilmalik kunst, mis ülistas vürstide ja linnade elulaadi. Inimesekultus väljendus portreemaalis, keerukates allegoorilistes teemades ning ajaloolistest maalides. Religioosne kunst rikastus uute teemadega. Jumala kuju inimesestus, teema valikus oli rõhk Jeesuse sündimisel, elul ja surmal, Neitsi Maarja emadusel. Loodi maale antiikmütoloogia teemadel, antiigi eeskujul 1

Kunstiajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun