isikuandmete kaitsmine – Tõesus – andmete kontrollimine ja parandamine; – Usaldus – seotud konfidentsiaalsusega 3. Eetikakoodeksite roll. Võimalikud probleemid Eesti ja teiste riikide näitel. Eesti eetikakoodeks on aktsepteeritud kõikide Eesti meedia organisatsioonide poolt ning mõlemad pressinõukogud teevad õigusmõistmist selle alusel. Selle eetikakoodeksi iseärasuseks on asetada ajakirjanduse kvaliteedi eest vastutamise nii ajakirjanikele kui meediaorganisatsioonidele. Koodeksit ei ole täiendatud, see pärineb 1997.aastast. Üheks põhjuseks on jätkuv vastasseis kahe pressinõukogu vahel. Teiseks põhjuseks võib olla see,et ajakirjanikud ei ole omaks võtnud eetikakoodeksit kui esmast juhti nende igapäevatööks. Soomes on eetikakoodeks tunduvalt paremini toimiv instrument kui Eestis. Küllap mängib olulist rolli see, et see on palju vanem, seda on mitmeid kordi uuendatud ja täiustatud regulaarsete intervallidega
Kõige tavalisemad pseudosündmused on pressikonverentsid, briifingud, esitlused jms sündmused, mis on tegelikult suhtekorraldustöö osad. Lisaks on pseudosündmused vahel demonstratsioonid, koosolekud, miitingud jms, millel ilma meedias vahendamata pole väärtust väljaspool pisikest osavõtjate ringi. Alles siis kui neist saab uudis, saavutavad nad suure mõju. Selliseid pseudosündmusi võib allikaks pakkuda avalikena, ette teada sündmustena või valmis uudisena. Aga võib esitada ajakirjanikele ka eriti salajaste sündmustena. Selleks on mitu võimalust: 1. Infot antakse eksklusiivsena teatud reporteritele mõjukates ajalehtedes, lähtudes sellest, et lehtedel on kalduvus eksklusiivselt materjali võimendada. 2. Siseinfo saadetakse meediasse allikat nimetamata. Kui avalikkus on ideele vastu, siis ei saa kedagi häbistada. Kui avalikkus aktsepteerib, siis nimetatakse isik ametisse jne. 3
Organisatsiooni esindaja ning auditi korraldaja valivad koos välja võimalikult mitmekülgse grupi sihtrühma esindajatest. Kvalitatiivuuringu (valdavalt või ainult suulised intervjuud) puhul on küsitletavate tavapärane hulk 3050 inimest, kvantitatiivuuringu puhul (üldjuhul kirjalikud ankeedid) võib arv olla palju suurem. Tuleb aga silmas pidada, et küsitletavate hulgast on olulisem rääkida õigete inimestega, et kaardistada ja analüüsida nende arvamusi, hinnanguid ning ootusi. Audit algab tavaliselt organisatsiooni esindajate intervjueerimisega, mille tulemusena kaardistatakse suhtluse peamised kitsaskohad sellisena, nagu need organisatsioonile endale paistavad, seejärel liigutakse välissihtrühmade küsitlemise juurde. Otsus, kas kasutada kommunikatsiooniauditi koostamiseks kvantitatiivset ankeetküsitlust või kvalita- tiivseid tehnikaid (tavaliselt süvaintervjuusid) sõltub auditi eesmärgist ja kajastatavatest teemadest,
Ühiskondliku korralduse vormid, mis annavad oskused ja reeglistiku tehnoloogiate kasutamiseks laiemas sotsiaalses kontekstis. 6. Trükimeedia areng: poliitiline ajakirjandus Üks ajalehe tavalisemaid vorme on parteipoliitiline ajaleht, mille eesmärgiks on aktiviseerida, informeerida ja organiseerida. Parteilise pressi ideel on isegi kahanenud vormis demokraatlik roll. Ajaleht ei sõltu tavaliselt riigivõimust, on professionaalselt valmistatud, tõsise sisuga ja püüab kujundada arvamusi. Lehe unikaalsus seisneb lugejate köitmises partei pooldamise alusel, taotluses esindada kildkondilkke huve ja mobiliseerivas funktsioonis parteiliste eesmärkide saavutamiseks. Nt kommunistlike reziimidega parteipress. Parteipressi eesmärgiks on aktiviseerida, informeerida ja organiseerida. 7. Trükimeedia areng: tabloid vs. Kvaliteetpress Tabloid. Tabloidide sisu on kergem, meelelahutuslikum, üldinimlikku huvi rõhutav, märgatavalt
seaduspärasusi, üldistusi.. toetub ühele uurimismudelile kommunikatiivse käitumise ja selle põhjuste kvantitatiivsele uurimisele. Selle kirjeldamisele on omaks saanud raskused, mille on kaasa toonud .tehnoloogia areng, mis on hägustanud piiri avaliku ja privaatse kommunikatsiooni vahel Kom.võrgustiku olemasoluks on vajalikud ühest küljest vahendid sõnumite levitamiseks ja .vahetamiseks, teisalt peab toimima pidev teadete voog :Kommunikatsiooniteooria ja uurimise üldised küsimused Kes kellega suhtleb? Miks suheldakse? Kuidas kommunikatsioon toimib? Mida teatatakse? Millised ?on kommunikatsiooni tagajärjed Analüüsi alternatiivsed traditsioonid: strukturaalne- ühiskonnakeskne, käitumuslik- .(sotsiaal)psühholoogia, kultuuriline- antropoloogia ja keeleteadus Massikommunikatsioon hõlmab institutsioone ja tegutsemisviise, mille kaudu sellele spetsialiseerunud
..................................................................... 12 Kasutatud allikad:.......................................................................................................................... 13 2 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on kirjutatud põhiseaduse § 45 põhjal sõnavabadusest. Sõnavabadus ehk väljendusvabadus on tagatud põhiseaduse §-ga 45 ,,Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaiseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistjatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusmõistmise huvides
leiutamist. Johannes Gensfleisch zum Gutenberg hakkas 1440. a paiku tekste kokku seadma lahtistest tähetüüpidest (esialgu olid need puust, pärast tinast valatud). On andmeid, et Hollandis hakanud Costeri-nimeline mees Gutenbergist varem eraldi trükitüüpe kasutama. Gutenberg varjas oma trükkalitegevust, et mitte olla süüdistatud NÕIAKUNSTIS (oli ju keskaeg). Alles tema surma järel hakati teda trükikunsti leiutajaks nimetama. Varem tehti plokiraamatuid, st tõmmiseid võeti ühelt puuklotsilt. Ja veel varem kirjutati raamatuid käsitsi ümber ainuüksi Pariisi illuminaatorite tsunftis oli 6000 käsitsikirjutajat! Gutenbergi isa oli kullassepp, mistõttu G. tundis graveerimist ja müntide vermimist. Trükikunsti aluseks kujunesid üksikute trükitähtede e tüüpide valamiskunst ja nende valmistamiseks kohase metallisegu koostamine. Trükipressi eeskujuks oli viinamarjapress. Esialgu oli trükikunst mitte ainult tehnika, vaid tõeline kunst. 16. sajandil trükitud
kahesuunaline asümmeetriline sk- kommunikats toimub mõlemal suunal- allikalt vastuvõtjale ja SK rollid ühskonnas ja mujal- lahendab konflikte, loob suhteid. Lõpptulemus on sellise sots süsteemi vastupidi. Asüm tähendab, et sk tulemusel ei muudeta o-i vaid püütakse muuta sihtgruppide hoiakuid ja loomine ja alalhoidmine, mis rahuldab in mat ja sots vajadusi. Aitab o-l ette aimata, teada saada avalikkuse käitumist. ettekujutusi, arvamusi, uusi väärtusi ja neile reageerida. Reflektiivne- normide, väärtuste, seisukohtade 3. mudel Tampere järgi- kahesuunaline asümmeetriline- vt punkt 3. Tehakse uurimusi suhtumise analüüs, normid, väärtused, vaated eesmärgi ja strateegiate arendamisele. Juhtiv- rahvagruppidega väljaselgitam. Et luua efektiivne kampaania. suhtlemiseks ja suhete säilitam tegevuskavade väljatöötlem, ja suunatud o eesmärgi ja strateegiate 4
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR NOORSOOTÖÖ JA TÄIENDUSÕPPE OSAKOND Maarika Tungal NT 31 ÜHISKONNAS VALITSEVAD STEREOTÜÜBID MÕJUTAMAS NOORTEVAHELISI SEKSUAALSUHTEID Kursusetöö Konsultant: Luule Press TALLINN 2012 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 2 Noorte seksuaalsuhtlus ja ühiskonna stereotüüpide omavaheline side .............................6 Soo-ja sugupoolesüsteem.......................................................................................... 6 Ühiskonna väärtused ja normid seksuaalelus.............................................................9 Ühiskonna antiseksuaalsed stereotüübid .................................................................12
on samal arvamusel, siis nii peab see ka olema. (Aava 2003: 56) Näiteks „Aga politseinik, ma ei vääri trahvi; kõik sõidavad nii kiiresti. Kui ma liiguks natukenegi aeglasemalt, siis ma ei läheks liiklusvooluga kaasa." (Philosophy Lander) Inimeste mõjutamiseks kasutatakse enamjaolt rahvamasse. Kuna grupi kaudu mõjutamine on väga efektiivne, organiseerivad propagandistid rahvarohkeid üritusi. Selliste gruppide puhul on osavatel kõneisikutel hea võimalus voolida inimeste arvamusi ja tekitada negatiivseid stereotüüpe. Stereotüüp on kujutlus, kus mõni negatiivne või positiivne omadus omistatakse tervele grupile. (Aava 2003: 58) Näiteks süüdistas Natsi-Saksamaa juht Adolf Hitler oma kõnedes riigi ebastabiilsuses juute ja seepärast said juudid – vähemalt Saksamaal, kui mitte mujalgi – tagakisatuks Grupimõtlemise tõttu kinnistuvad stereotüübid inimese mõttemaailma olenemata sellest, kas need on tõesed või mitte
jooksul väljakujunenud üldise olukorra, mida kirjeldavad paljud religioonisotsioloogid.1 Seda olukorda iseloomustab vajaduse vähenemine religiooni institutsionaalse vormi järgi, eriti kajastub see just protestantlike kirikute puhul. Eesti ja EELK kontekstis väljendub see kõige paremini konkreetsemalt liikmeskonna jätkuvas kahanemises, millele omakorda sekundeerib sekulariseerumine oma erinevates vormides ja etappides. Teisalt aga on inimestel jätkuvalt kõrge huvi vaimsuse ja religioossusega seonduva vastu. Kirikute poolt vaadatuna võib selliseid arenguid iseloomustada kriisi mõistega, mis kerkib esile Eesti kontekstis juba 1990ndate algul ja on sealtpeale jooksvalt kasutusel vastavates aruteludes, mis kirjeldavad kiriku olukorda. See tähendab samas aga ka arutlemist oma identiteedi ja kiriku rolli üle ühiskonnas. Uurimisülesanne ja -küsimused
2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused........................................................................................................................... 7 1.4. Ajakirjandus ja poliitika............................................................................................................. 8 Poliitilise korrektsuse saab tinglikult jagada kaheks: ühelt poolt igasuguse teksti viisakusega seonduvaks ja teisalt võimu või muu mõne hüve osaliste koosseisu puudutavaks (OK 2004 nr 1: 19)..............................................................................................................................................9 1.5. Uudis keelekujundajana............................................................................................................. 9 2. Jõgeva maakonna ajalehed........................................
Avalikud suhted Suhtekorralduse kujunemislugu Mis on suhtekorraldus? · Suhtekorraldus on kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine eesmärgiga saavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide vahel; see on kindel planeeritud ja pidev jõupingutus rajada ning säilitada head tahet ja vastastikust mõistmist organisatsiooni ning tema sihtgruppide vahel (F. Seitel, 1996) · 1923.a. oli suhtekorralduse isa E.Bernays (1891-1995) defineeritud suhtekorraldust kui avalikkusele antavat veenmiseks suunatud informatsiooni, et korrigeerida suhtumist ja tegusid ning jõupingutusi, et vastastikku integreerida organisatsiooni suhtumisi ja tegevusi organisatsiooni avalikkuse omadega. E. Bernay hakkas terminit kõige aktiivsemalt kasutama ja nimetas end esimesena suhtekorraldusnõustajaks. Bernays esimesena esitas
vägivalda anima- ja õudusfilmides, kuid on suhteliselt vastuvõtlikud vägivallale mänguja dokumentaalfilmides." (Raudla, 2012.) 80nendate keskel Helsingis läbi viidud eksperiment kinnitas, et televägivalla nägemine muudab laste käitumist. Juhuslikult valitud lapsed jagati kahte rühma, esimestele näidati vägivalda sisaldavat filmi ning teistele sellist, kus vägivalda ei esinenud. Hiljem koos mängides olid vägivaldset filmi näinud lapsed märgatavamalt agressiivsemad. Teisalt ollakse seisukohal, et televisioon on ainult üks mitmest lapse arengut mõjutavast tegurist; lisaks veel vanemad, eakaaslased, kool jne. TV ei loo uusi hoiakuid, vaid võimendab varem olemas olnuid. Üheski uurimuses ei ole väidetud, et televisioonis esitatud vägivalla vaatamine oleks lapse psüühilise arengu seisukohalt ohutu või tähtsusetu. Puudub üksmeel, kui suurt ohtu vägivallaga seotud meelelahutuste jälgimine siiski kaasa toob. 1972. aastal tegi esinduslik USA
näited. Tahaks uskuda, et loodaval kontrollinstitutsioonil (praeguses käsitluses Soolise Võrdõiguslikkuse Komisjon) on piisavalt aega ning ka ehk tahtmist kontrollida paragrahvis 8, lõige 1 sätestatut. Sellega keelatakse avalikustada reklaami, mis kujutab või süvendab naiste ja meeste vahelise ebavõrdsust kujutavaid stereotüüpseid soorolle, samuti reklaami, mis on üht sugu halvustav või mõjub ühe soo inimväärikust alandavalt. Siinkirjutaja peab seda punkti üsna oluliseks, sest ühelt poolt on reklaam ühiskonnakorralduse peegeldus ning teisalt on reklaam ka see, mis arusaamu kujundab. Ühtegi seadust ei täideta enne, kui selle normid on isiklikul tasandil aktsepteeritavad. Suhteliselt loosungi tasandile jääb paragrahv 9, lõige 1, mis ütleb, et riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused on kohustatud naiste ja meeste võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama. Nende ülesanne on
kujunemas on selgelt erinevad kasutuspraktikad. (Eesti Inimarengu Aruanne 2008) Internetikasutajate tüübid Küsitluse ―Mina. Maailm. Meedia‖ andmetest on otsitud internetikasutajate tüüpe juba 2002. aastast. Klasteranalüüsi abil on leitud kuus põhilist internetikasutaja tüüpi, mis on oma iseloomult võrdlemisi sarnasena püsinud läbi erinevate küsitluste. Tüüpe võib jagada üldisemalt kaheks – ühelt poolt kolm aktiivsemat internetikasutaja tüüpi (mitmekülgne kasutus, praktiline- pragmaatiline infokeskne kasutus, meelelahutusele ja suhtlemisele orienteeritud kasutus) ning teiselt poolt kolm passiivsemat internetikasutaja tüüpi, kelle seas on samuti informatsioonile ning 19 meelelahutusele orienteeritud kasutajad ning vähekasutajad, kes puutuvad internetiga kokku nii harva, et pole võimalik eristada selgelt väljakujunenud praktikaid
algatama mingit tegevust. Tarbetekstide ring on väga lai, ulatudes bussi sõiduplaanist või juhendist pangaautomaadi ekraanil kuni liikluseeskirja või rahvusvaheliste seadusteni. Suurema osa tarbetekstidega puutub inimene kokku lugeja positsioonilt, kuid mõningaid väga olulisi tarbetekste peaks oskama ka ise kirjutada. Tarbetekst erineb teistest tekstidest selle poolest, et reeglina annab ta edasi põhiliselt faktilist informatsiooni, harvemal juhul ka arvamusi ja tundeid. Tarbetekstideks saame nimetada õpikuid, käsiraamatuid, reisijuhte, teatmeteoseid, sõnaraamatuid, telefoniraamatuid, kirju, postkaarte, telegramme. 5 Oluline on osata neid koostada ja kasutada. Ega siin tegelikult midagi keerulist olegi, sest tänapäeval pole eriti vaja avaldustki ise kirjutada, sest kõikjal on olemas vastavad blanketid, mis tuleb vaid õigesti täita. Kindlasti on tähtis, et seda tehakse õigesti, nii,
hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonna kohta kirjutatud käsitlustest negatiivses toonis. Tarbimiskultuur on olnud pigem hukkamõistev sõna kui kirjeldav sõna
Loodi printsiibid - VÕRDSUS ja VABADUS. Võrdust käsitletakse erinevalt, fundamentaalne konstseptsioon ütleb, et teatud viisil on inimesed võrdsed,Prantsuse deklr. ütleb, et loomu poolest oleme võrdselt. Arvamus on, et kohelda tuleb võrdselt, kuigi Eesti ja Soome arusaamas on siiski erisusi - unisex on Soomes väga teema ja Eestis mitte. Vabadus tähendab valikuvabadust, saame otsustada, kuidas elada, keegi ei saa tulla seletama. Sõnavabadus, usuvabadus jne. Kuigi ükski vabadus ei ole absoluutne. Läbi seina siiski ei saa minna, sama sõnavabadusega - nilbused ja solvamised on siiki taunitud. Allikas loomupärased õigused mida ei saa ära võtta, inimloomus Immanuel Kant- inimõigused on seotud väärikusega universaalsus. Hobbes ja Locke leiavad, et olemas. K. Marx ja J. Bentham, Mill ja Rousseau kahtlevad selles. Postmodernistid- arvasid et inimõigused on mingi konstrueeritud lugu isiku ja ühiskonna vahel.
selgus, et see omakorda jagunes järgmiselt: 52.5 % kuulamine, 16.3 % rääkimine, 17.3 % lugemine ja 13.9 % kirjutamine. /3/ Seega on kuulamine sagedamini kasutatav suhtlemise viis. Uurimused on ka näidanud, et inimesed peavad aktiivse kuulamise oskust üheks tähtsaimaks elemendiks suhtlemisel, kuid sellele vaatamata oskavad seda hästi vaid suhteliselt vähesed. /10/ Seega, küsimus on: "Miks on inimesed nii halvad kuulajad?" Kuulmine pole veel kuulamine. Kuulmine on passiivne tegevus. Teisalt aga kuulamine on oskus, õpitud käitumine. Kuulamine nõuab aktiivset osalemist, oskusi ning motivatsiooni neid kasutada. /4/ 3.1 Mis on kuulamine ehk kuulamisprotsessi olemus Kuulamine on keeruline protsess: sõnumi vastuvõtmine, fokuseerimine, deshifreerimine, aktsepteerimine, vastamine/talletamine. Sõnumi vastuvõtmine Sõnumi vastuvõtmine sisaldab endas kaks poolt: nägemise ja kuulmise. Nägemine on tähtis näoilme, zhestide ja keha liigutuste põhjal tekstist
koheselt ka hitt. Esimene trükk müüdi läbi ühe päevaga ning sellest ei saanud hitt mitte ainuüksi Saksamaal, vaid kogu maailmas ning kuulsusega kaasnesid nii omad võlud kui ka pahupooled. Remarque on oma raamatu kohta öelnud järgmist: „Ma kirjutasin „Läänerindel muutuseta“ selleks, et pääseda millestki, mis mind masendas ja kui ma kirjutamise lõpetasin, siis tundsin, et olen neist kohutavatest sündmustest vabanenud“ on ta pihtinud ajakirjanikele. „Ent nüüd ripub mu kohal see uus terror. Ma ei saa põgeneda selle huvi eest omaenses isiku vastu. Inimesed..., käsikirjad...., kirjakandja..., igaüks, kellega kohtun, kuhu ma ka ei läheks“ (Tims 2003 : 73). Pärast teose ilmumist alustas kirjanik ka järje kirjutamist ning selle nimeks sai „Tagasitee“. 1933. aasta alguses põgenes Remarque Šveitsi, kuna kartis oma julgeoleku pärast.
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Rahvusvaheline keskkond hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaitse tõhustamine ja kõrgt
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Error! Reference source not found.Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik- poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil organisatsiooni esindajana tule
10 3. "Värviline Stirlitz ajas Peterburi kommunistid marru" (54 kommentaari) Lugu sellest, kuidas mustvalge film Maksim Issajevist ehk Standartenführer Max Otto von Stirlitzist muudeti telekanal Rossija poolt värviliseks. Tegu ajas Peterburi ja Leningradi oblasti kommunistid tagajalgadele. Artiklis pole midagi kahemõttelist ega arusaamatut. Kommentaatoritele teeb teema pigem nalja. CDE 04.05.2009 14:50 "ROLF, XD :D AHAHAHAHAHAAA. Ma saa naeru pidama..... XD Punased tahavad mustvalget :D" On ka asjalikke kommentaatoreid, kes hindavad klassikat ja leiavad, et selline tegevus on tõesti kohut väärt. Ats 04.05.2009 15:24 "Ma olen nendega ühel meelel, et seda filmi ei tohiks värviliseks teha. See film on spetsiaalselt mustvalgena tehtud. Ta peabki selline olema. Varsti hakkavad Tretjakovi galeriis maale ka üle värvima, et ilusti sätendaksid ja säraksid". 4
keelt ja uurida, milline rahvas seesmiselt on. Iga põlisrahva kultuur on nii keeruline, et ei ole võimalik seda lihtsalt kirjeldada. III Psühholoogilise lähenemise algataja. Prantsuse sotsioloogiline koolkond (E. Durkheim) üritas leida üldist seletust kultuuri arengule, tuleb leida uurimise objektiks sotsiaalne fakt. Ühiskonnad pole olulised, tähtsad on sotsiaalsed nähtused indiviidi piire ületav tegevus või mõte, mis suunatakse üksikisikule peale. Sotsiaalne fakt võidakse peale suruda organiseerimatult (nt moraal) või organiseeritult (nt seadused). Funktsionalism Malinowski (1884-1942) kõik ühiskonna institutsioonid täidavad oma liikmete vajaduste rahuldamise funktsiooni. Inimestel on 7 põhivajadust: toitumine, järglaste taastootmine, kehaline heaolu, julgeolek, puhkus, liikumine, kasvamine. Inimesi juhivad impulsid tegevus rahuldus. 3. loeng
tulemustest. Heiki Kripsi poolt 1992 a. seisuga tehtud üldistused Eesti juhtide peamiste probleemide kohta on järgmised: 1) juhid ei pööra tähelepanu alluvate vajadustele, soovidele ega isiksuse omadustele; 2) juhid ei toeta alluvate ametialast ega isiksuse arengut; 3) juhid varjavad alluvate eest olulist informatsiooni; 4) juhid kamandavad; 5) juhtidel on kalduvus suhtuda alluvatesse nagu lastesse; 6) alluvate arvamusi ei arvestata, kui need on vastuolus juhi mõtetega; 7) eksimuste korral püütakse inimest karistada, selle asemel, et keskenduda vea parandamisele; 8) juhid ei talu altpoolt tulevat initsiatiivi; 9) juht ei lähe vastuollu oma ülemusega isegi siis kui tal on õigus; 10) juhid väldivad vastutust nii palju kui võimalik. Tõsi, et seda loetelu võib kritiseerida kui pea 20 aasta tagust seisu, kuid samas jõuavad
ja õpilaste toimetulek" näitas, et koole, kellele palju inimlikku on võõras. kus valitseb hea koolikliima ja kus ei Vanameelsed uuendajad. Loovas õpita üksnes hinnete nimel, on ligi neljandik. inimeses on konvergentne ja divergentne Tasub tähele panna, et neis koolides mõtlemine koos. Ühelt poolt austab on kõrge õppeedukus! Kui loovus ta kultuuripärandit ja suurkujusid, teisalt pole pärsitud, võib juhtuda, et head hinded mässab nende vastu. Vahel ei saa ta tulevad liigse närvikuluta. aru sellest, mis teistele tundub enesestmõistetav. Csikszentmihalyi märgib, et loovatel Juri Lotman on öelnud, et inimestel on enamasti hea haridus, mis mittearusaamine on tarkuse eeldus. Albert on andnud neile erilise vaistu, intuitsiooni, Einstein ei saanud koolifüüsikast
· Uurijal on teatud eetiline vastutus uurimissubjektide ees. Iga uurimusega loome uut teadmist ühiskonnas. Sellel on mõju ühiskonnale ja seega on ka vastutus. · Suhted uurija ja uurimissubjektide vahel on erilise vaate all: o informatsiooni valdamine kui võim. Võimusuhted sõltuvad infost ja selle valdamisest. Ilmselge: kui teame midagi kellegi kohta, on tema üle ka teatav võim. o võimusuhted uurimuses. Kahetised: ühelt poolt, kui viid läbi mingis institutsioonis, siis oled ise ka teataval määralt alluvas rollis kellelgi kõrgemal on õigus uurimuse läbi viimise osas mõjutada. · Uurimissubjekt või osaleja peab teadma, et teda uuritakse. Erandid puudutavad vaatlust: o kui uurimus toimub avalikus kohas (tänav, kauplus, kohvik, teater), kus inimene arvestab sellega, et teda võidakse vaadelda.
Poplaarkultuur väljendab rahva enda sügavamaid soove. NT: populaarne oli HIPi kultuur USA's (60ndad). Tähtis pole see, kas jumal on olemas või mitte, tähtis on see, et paljud usuvad temasse. Ühel juhtumil ohustab populaarkultuur eliidi väärtusi. Teiseltpoolt on tegemist rahva manipulatsiooniga, et rahvast millekski ära kasutada. Ehk siis ühelt poolt : Inimesed loevad räpmskirjandust meil on õigus neid põlastada. - Muretseme nende inimeste pärast, sest nad on ohvrid. Matthew Arnold (teoreetik) oli mees, kes vaatas populaarkultuuri kultuuri üldise mõiste sees. Tema raamat oli ,,Culture and Anarchy" 1869 (algselt kultuur ja tema vaenlased). Selles raamatus pakkus ta välja oma kultuuri definitsooni ja uuris anarhiat.
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ... Psühholoogia
ministeeriumi juht esindab tugevalt eeskätt enda juhitava organisatsiooni huve ning vajadusi (D. V. Edwards, 1998, p. 466; Gitelson jt, 1996, lk. 245-246). Samuti võib president ise pidada kabinetti pigem kasutuks organiks ning sellega mitte arvestada nt küsis Lincoln kord kabinetilt nõu, kuid kõik liikmed hääletasid tema seisukoha vastu. Selle peale teatas president, et "Seitse vastu, üks poolt, järelikult minu võit". (Gitelson jt, 1996, lk. 246) Teisalt on presidendi võim valitsusvaldkondade üle ka limiteeritud, kuna ta saab küll nimetada iga haldusala ministri, ent vaid üliväikese osa iga osakonna töötajatest ning seega on elluviidava poliitika mõjutamine tema jaoks raskendatud. Näiteks Ameerika Ühendriikide Välisministeeriumi ametnikest saab president omal äranägemisel ametisse nimetada alla 2% ning see on ühtlasi suurim protsent kõikide teiste ministeeriumitega võrreldes. Üheks
pakendis), kinnistas see just seda halli reaalsust. Kultuuritööstus oli see, mis säilitas ühiskonda. Need "pealesurumisprotsessid" on keerulised, kuid see toimub ülevalt alla ja selle eesmärgiks on säilitada mingit kindlat ühiskondlikku korda, kohandada inimest valitseva võimuga, käituda teatud "sotsiaalse tsemendina". Adorno "Kultuuritööstus: valgustus kui massipettus" Marxi sõnul tuleb töölisklassi kõnetada väljaspool ühe riigi piire. Adorno leiab, et vormiliste tunnuste kaudu tuleb püüelda millegi uue poole: positiivne sisu ei aita, kui midagi on vormiliselt rüvetatud. Näiteks Hollywood: mis tahes sõnumit seal edasi ka ei kantaks, on Hollywoodi filmi vorm paha. Kunstiteose potentsiaal peab olema nähtav vormis. Adorno ei olnud mingi traditsioonilise kõrgkultuuri kummardaja, kellele saaks kõrge ja madala kultuuri väärtused kaela määrida. Tema ütles, et erinevad inimesed hindavad erinevaid väärtusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
