Meedia, tänapäeva inimese tähtsaima infoallika vahendusel saame päevast päeva kõikvõimalikku teavet alates ilmateadetest ja spordivõistluste resultaatidest kuni poliitiliste intriigide ning kultuuriliste tippsündmusteni. Seejuures ei märka me sugugi, kuivõrd me sellest informatsioonist sõltume ning mil määral ajakirjandus (selle mõiste kõige laiemas tähenduses) meid ja meie riigi üldist arengut mõjutab. Ma arvan, et Eesti ajaloos on ajakirjandusel väga suur tähtsus - tänu Jakobsoni "Sakalale", Jannseni "Eesti Postimehele" ning veel mõnele väiksemale lehele tekkis üldse mõte oma riigist. Ilma propagandata, mille teostamise antud juhul võtsid enda peale ajakirjanikud, poleks iialgi suudetud organiseerida selliseid massiüritusi nagu laulupeod,
Ajakirjandus peab ühiskonda parandama Meedia, tänapäeva inimese tähtsaima infoallika, vahendusel saame päevast päeva kõikvõimalikku teavet alates ilmateadetest ja spordivõistluste resultaatidest kuni poliitiliste intriigide ning kultuuriliste tippsündmusteni. Seejuures ei märkagi me, kuivõrd me sellest informatsioonist sõltume ning mil määral ajakirjandus (selle mõiste kõige laiemas tähenduses) meid ja meie riigi üldist arengut mõjutab. Meedial, või neljandal võimul nagu teda mõnel pool kutsutakse, on palju erinevaid funktsioone ning mitmeid mooduseid ühiskonna mõjutamiseks. Tähtsamateks peaksin kritiseerivat-analüüsivat ja informeerivat-harivat rolli, millest mõlemad võivad inimestele ja riigi arengule nii positiivselt, kuid samas ka negatiivselt mõjuda. Kui palju keegi aga ennast
Muidugi ei avalda meedia elanikkonnale alati positiivset mõju, mõnikord võib leida ka negatiivseid külgi. Milline on siis meedia vägi ja vald? Meedia on juba aastaid olnud inimkonnale vajalik. Rahvas on saanud kuulda ja lugeda oma riigis ja mujal maailmas toimuvatest sündmustest. Seega on meedial üsna tugev mõju ühiskonna arengule, sest kõike, millest kirjutatakse või telesaadetes räägitakse, enamasti ikka usutakse. Kui poleks meediat, siis ei informeeriks rahvast keegi otsustest, mis on vastu võetud või mis üleüldse kuskil toimub . Tänu sellele, mis ajakirjanduses kirjutatakse, saavad paljud riigiametnikud teada elanike suhtumisest nende poolt vastu võetud otsustesse. Kajastavad ju mitmed ajalehedajakirjad rahva huve, tänu sellele on paljud asjad ka muutunud, sest riigiametnikud kuulavad ja loevad meediat ja saavad sealt omakorda teada mida rahvas nende otsustest arvab.
Kas Eestis on meedial suur või väike roll demokraatia tagamisel? Eestis kajastab meedia üsnagi sõltumatult igasuguseid poliitilisi uudiseid ning toob rahvani enamik lugusid just nii nagu nad on, ilma neid moonutamata. Meedia roll ongi teavitada rahvast kõigest toimuvast. Näiteks kajastati hiljuti väga aktuaalset teemat Reformierakonna rahastamisskandaal, kus üks erakondlastest Silver Meikar otsustas avalikustada erakonnasisesed rahapetuskeemid. Ajakirjandus esitas asjaolusid just nii nagu need tol hetkel välja paistsid. Ajakirjanduse roll minu arvates on panna inimesed mõtlema asjade üle, mille üle kas ei mõelda või ei julgeta mõelda. Selle põhjal võin väita, et meedial on suur roll demokraatia tagamisel kuna ilma meediata jääks palju informatsiooni rahvale edastamata. Teisalt aga on meedia väga äraostetav. Tean seda omast käest, sest olen töötanud kaks aastat ajalehetoimetuses ajakirjanikuna
mõni ajalehte. Lähen mööda tänavat ja näen igasuguseid reklaame, kauplustest ka, ja seal mõnikord uudised on ka. Ühe sõnaga meedia on ümber meid, aga me ei pane seda tähele. Me lihtslat kuulame seda kõike ja eriti ei mõtle selle peale, kuid see jätab meie pähe mingi mulje. Meedias on väga suur võim inimeste peale, ta saab teha kõike. Kui meedia hakkab ühest firmast halvasti rääkida, siis arvatavasti paljud juba ei osta neid tooted, või kui meediast kirjutatakse, et linnas jalutab mingi vanglast jooksnud inimene ja ta on ebanormaalne, siis arvatavasti ma ei lähe õue, eriti õhtul ja öösel. Aga keegi ei too meile kinnust selle kohta, isegi kui tuuakse, me ei hakka seda kontrollima. Meedia on küll hea asi, aga peab tähele panema mida ta annab. Ma ei tea, kas olen ühtegi valikut oma elus teinud ilma et meedia mind oleks mõjutanud. Ei ole kindel, kas kuulan Nina Simone`I
mõni ajalehte. Lähen mööda tänavat ja näen igasuguseid reklaame, kauplustest ka, ja seal mõnikord uudised on ka. Ühe sõnaga meedia on ümber meid, aga me ei pane seda tähele. Me lihtslat kuulame seda kõike ja eriti ei mõtle selle peale, kuid see jätab meie pähe mingi mulje. Meedias on väga suur võim inimeste peale, ta saab teha kõike. Kui meedia hakkab ühest firmast halvasti rääkida, siis arvatavasti paljud juba ei osta neid tooted, või kui meediast kirjutatakse, et linnas jalutab mingi vanglast jooksnud inimene ja ta on ebanormaalne, siis arvatavasti ma ei lähe õue, eriti õhtul ja öösel. Aga keegi ei too meile kinnust selle kohta, isegi kui tuuakse, me ei hakka seda kontrollima. Meedia on küll hea asi, aga peab tähele panema mida ta annab. Ma ei tea, kas olen ühtegi valikut oma elus teinud ilma et meedia mind oleks mõjutanud. Ei ole kindel, kas kuulan Nina Simone`I
Tegelikkus ja meediategelikkus Infoühiskonnas elamine tagab teabe levimise kiirelt ja üsnagi tõepäraselt. Meediat aga mõjutavad mitmed erinevad faktorid. Eestis on küll demokraatia ning seega sõnavabadus, kuid kõike ei ole sünnis välja öelda. Sellest tulenevalt on ajakirjaniku ülesanne edastada infot seadustega kooskõlas. Meediaallikaid on palju, seega tuleb teistest erineda, et püsida konkurentsis. Meedias avaldatavat mõjutavad mingil määral ka omanikud, uudiste koostajad ja ka rahastajad. Kuna iga inimene käsitab antud teemasid ja olukordi erinevalt, tekib mitmeid arusaami
külmkapi poole, peale mõne toiduaine reklaami televiisoris? Kui filmis süüakse midagi maitsvat, tahaks ise ka kohe seda proovida. Kuigi me ise seda ei märka, ongi nõiaring täis. Meedia sai mis tahtis, me läksime ja hankisime endale sedasama mida meile näidati. Jällegi tootja on rahul , turustaja on rahul, müüja on rahul ja meie oleme ka rahul. Vähemalt mõnda aega. Lõpetuseks tõstatame küsimuse, kas on võimalik elada ilma meediast sõltumata? Vastus on lihtne Ei! Me oleme ise endile selle olukorra kujundanud, me oleme sellega liiga ära harjunud ning tagasi pöördumine oleks võimatu. See on nagu arvutiklaviatuur. Miks just klaviatuur? Sest praeguse QWERTY-asetusega klaviatuur võeti algselt kasutusele selleks, et kirjutusmasinal kirjutajate trükkimist aeglustada, kuna tol ajal oli oht, et kiire trükkimine lõhub kirjutusmasina ära. Ja enam me tähekombinatsiooni mugavamaks muuta ei viitsi
Tänapäeva meediavabadus Eestis Ajakirjandus on olnud läbi aegade ühiskonna lahutamatu osa.Igal hommikul saabuvad ajalehed postkastidesse, tehes lahti Interneti või pannes tööle televiisori ,oleme ühenduses meediaga.Milles seisneb see võlu, et ajakirjandus naelutab inimesi enese külge? Tänapäeva infoajastul on meedial tohutu mõjujõud. Pea igal perel on olemas kas raadio, televiisor, internet või koju tellitud ajaleht. Seega on paratamatu, et kõik inimesed on meediast suuremal või vähemal määral mõjutatud. See aga tähendab, et meediakanalitel on väga kerge inimeste mõtteid kallutada ning suunata neid valesid järeldusi tegema. Näitena võib tuua 2009. aastal alanud ning suurt meediakära tekitanud seagripi ,,epideemia". Sellest
24. aprillil 2010 avaldas Postimees muljetavaldava uudise: ,,Eesti hinne Freedom House'i ülemaailmses meediavabaduse edetabelis on võrreldes mullusega paranenud ühe punkti võrra 16-lt 15-le skaalal, kus parim oleks 0 ja halvim 100. Ülemaailmses edetabelis tähendab see Eestile 14. kohta 195 riigi seas." Kas see on uudis, mille üle eestlased peaksid suurt uhkust tundma või on meediavabadusel ka negatiivseid tagajärgi? Kuidas mõjutab ajakirjandus inimeste argielu ning milliseid meediakanaleid võib nüüdisajal usaldada? Tänapäeva infoajastul on meedial tohutu mõjujõud. Pea igal perel on olemas kas raadio, televiisor, internet või koju tellitud ajaleht. Seega on paratamatu, et kõik inimesed on meediast suuremal või vähemal määral mõjutatud. See aga tähendab, et meediakanalitel on väga kerge inimeste mõtteid kallutada ning suunata neid valesid järeldusi tegema. Näitena võib tuua 2009
Võib välja tuua näite poliitika valdkonnast, 20. jaanuaril 2017. aastal Ameerika Ühendriikides võimule tulnud Donald Trump´i rassistlik viha mehhiklaste vastu mõjutas meedias Donald Trumpi toetavaid inimesi, et Trumpi toetajad hakkasid internetiportaalides mehhiklaste vastu halvustavaid pilte ja tekste saatma ja nende suhtumine mehhiklastesse oli kohutav. Meedia mõju saab väga hästi välja tuua elanikkondade käitumise vaatel. Eesti rahvas ei tarbi venekeelset meediat ja Vene rahvas ei tarbi eestikeelset meediat, venekeelne rahvas saab informatsiooni venekeelsetest internetiportaalidest ja Vene tekekanalitest. 2007. aasta pronksiöö selle sündmuse näitel võib välja tuua kui suur mõju ja jõud on massimeedial inimeste ja nende käitumise üle, kuigi tegemist oli välismeedia mõjuga. Muutunud on ka meedia kättesaadavuse allikad, inimesed loevad ja saavad esmase informatsiooni interneti vahendusel, alles siis valivad inimesed
Tihti jäävad just põnevate telesaadete või Internetis poole ööni surfamise tõttu tähtsad kohustused tegemata, õpilastel nimelt koolitööd. Tänapäeva ühiskonnas on üsna võimatu veeta tervet ööpäeva meediata, kui sa just 24 tundi järjest ei maga. Et end infovoost ära lõigata, peab veetma päeva teistest täiesti isoleeritult. See on üsna raske ülesanne. Meedia keskel olemisel on minu arvates rohkem positiivseid omadusi kui negatiivseid ning enda meediast ära lõikamisel pole erilist mõtet. Siiski oli põnev seda katset läbi viia ning selle käigus end analüüsida.
Meedia mõju ühiskonnale Igal inimesel on õigus avaldada oma arvamust ning seisukohti meie ümber toimuvast. Keegi ei saa meile ütlema tulla, kas need on õiged või väärad, kuid ei saa välistada, et meid keegi selles osas mõjutada ei saa ega tohiks. Mõjutada võivad meid teised inimesed, sündmused jne. 21.sajandil on selles väga suur roll meedial. Arvatavasti ilma meediata me enam toime ei tuleks. Meedia alla kuuluvad kõik televisioon, raadio, ajakirjandus jne. Igapäev näeme ja kuuleme teleritest uudiseid ja meelelahutussaateid. Igal kanalil on oma uudistesaade ning paljusid uudiseid näidatakse inimestele erineva vaatenurga alt. Lisatakse rohkem või vähesemal määral oma kommentaare, mis hakkab kohe tavainimese arvamust ja seisukohti tahest tahtmata mõjutama nii, et inimene sellest ise arugi ei saa. See on üks hea näide sellest, kuidas meedia võib inimestega manipuleerida või ümber käia.
Kahjuks ei saa meedia kunagi olla täielikult objektiivne. Ajakirjanik lähtub tahes-tahtmatult kuigivõrd oma arusaamadest ning nendest tulenevatest väärtushinnangutest. Iga kuulaja, lugeja ja vaataja annab saadud informatsioonile oma tähenduse. Sõnumi tähendus sõltub aga suuresti käsitlemise viisist. Samade faktide põhjal on erineva tõlgenduse korral võimalik kujundada täiesti vastandlikke arusaamu. Teoreetiliselt peaks ajakirjandus olema sõltumatu ning erapooletu, kuid reaalselt on see võimatu. Tervikliku pildi saamiseks peame hoolikalt analüüsima erinevate allikate argumente. Meedias kajastust leidvad sõnumid on alati kellegi valiku tulemus. Kollases ajakirjanduses käsitletud teemad näivad sageli üsna jaburad. Paljudel tabloidpealkirjadel puudub konkreetne sündmus, piisab sellest, et esikaanel on mõne tõsielusarja staar, kelle puhul pole oluline mitte tema tegevus, vaid kuulsus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
