Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k�
................................ 47 14. KOOSKONNAD, KODANIKEÜHISKOND, SOTSIAALSED LIIKUMISED....................51 15. ÜHISKONDLIK MUUTUS....................................................................................................54 Käesolev konspekt on mõeldud kasutamiseks õppetöös. Selle kasutamiseks muudeks otstarveteks tuleb luba küsida konspekti autoritelt. 1. MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG? Mis ühendab Ronald Reaga, ML King, Saul Bellow, Robin Williams'it? - Sotsioloogi elukutse ei kuulu kõige tuntumate hulka. * Nende tuntuim roll Eestis on avaliku arvamuse uurimuste läbiviijatena ja kommenteerijatena. * turuuuringud * Statistiliste andmete kogumine, mis aitab planeerida sotsiaalpoliitikat. * Organisatsioonide tõhusat tegutsemist takistavate tegurite välja selgitamine. Sotsioloog kui ühiskonna planeerimise abistaja -Kujutame ette, et sotsioloogiat ei ole. - suurel määral vaadeldav eelmises ühiskonnas, kus riigivõim kontrollis lähedalt kõike, mis
Marx kritiseeris küll teravalt proletariaadi olukorda 19. sajandi tööstusühiskonnas, oli ta kapitalismi tuline pooldaja, kuna kapitalism tundus talle ratsionaalne ja efektiivne. Oma põhiteoses "Kapital" tõi Marx välja kapitalistliku tootmise kaks põhijoont vältimatu vajaduse toota kasumit ja püsida konkurentsis. Kasumijanu toob küll kaasa halastamatu ekspluateerimise ja konkurents laostab paljud ettevõtted, kuid samas sunnib selline keskkond pidevalt tootmist täiustama. Max Weber. Ühes oma kuulsamas töös "Protsetantlik eetika ja kapitalismi vaim" on väitnud, et nendes kristlikes maades, kus toimus reformatsioon, arenes kapitalistlik tootmisviis jõudsamalt kui katoliiklikes või mittekristlikes maades. Weber uskus, et protsetandtlikud väärtused soosivad selliste turumajandusega hästi sobivate iseloomujoonte kujunemist nagu tööarmastus, kokkuhoidlikkus, ausus ning arvepidamine.
Antiikeetika keskne idee: tõeline, õnnelik, õnnestunud (kordaläinud) elu. Antiikmõtlejad arvasid, et tunnetus on võimalik meelelise kogemuse kaudu. Aristoteles (,,Nikomachose eetika") Eetika avaldub inimeste käitumises, mis omakorda on seotud koduse majapidamise (oikos maja, kodu) ja poliitikaga. Eetika, ökonoomika ja poliitika moodustasid Aristotelese käsituses terviku, mille käsitlemist ta nimetas ,,praktiliseks filosoofiaks". Nikolo Machiavelli (1469 1527) Lahutas poliitikast eetilise ja religioosse aspekti. Nihutas poliitika keskpunkti võimu ja riigi. Sestpeale muutus poliitika keskseks probleemiks võimu saamine ja hoidmine. Poliitika teaduslikku uurimist hakati nimetama riigiteaduseks. Anglosaksi ja romaani kultuuri piirkonnas levis avaram poliitikakäsitus. See pööras tähelepanu riigile, kodanikele (nende poliitilistele õigustele ja tegevusele) ja erakondadele. Tundis alates 18.sajandist
Policy - tähendab valitsemisinstitutsioonide poolt vastu võetud ametlikku tegevuskava ning reaalselt toime pandud tegevusi nende kavade elluviimisel - > kesksel kohal ühiskonnaelu kujundamine Polity - riik või muu ühisruum, kus poliitikaprotsessid toimuvad Valitsetus e governance- poliitika kujundamise ja elluviimise viis, mida iseloomustab laia hulga huvide kaasamine poliitilisse protsessi selle eri järkudel ehk ei tee tänapäeval poliitikat ainult poliitikud, vaid ka ametnikud, eksperdid, spetsialistid, aktiivsed kodanikud. Detsentraliseeritud Mitmetasandiline, horisontaalne Paindlik, mitmekesine Eneseregulatsioon, koordineeriv riik Kodanikel mitmeid juurdepääse poliitikale nt valimised, kaasamine Rõhk pideval protsessil Valitsus e government - võib tähendada riigi valitsemissüsteemi koos kõigi
valimas käimisest revolutsioni korraldamiseni) Poliitikas osalejate tüübid on (aktiivsuse järjekorras) : Revolutsionäärid - kasutavad vägivalda riigikorra vastu Protestijad korrladavad meeleavaldusi, keelduvad täitmast teatud seadusi Parteiaktivistid parteiliikmed, Kogukonnaaktivistid aktiivsed kohalike probleemide lahendamisel "Suhtlejad" (communicators) Kirjutavad ajakirjanduses, on poliitikast teadlikud ja osalevad poliitilistes diskussioonides lepingulised spetsialistid aitavad kohalikke või riiklike ametnikke teatud kindlate probleemide lahendamisel Hääletajad Toetajad ja patrioodid maksavad makse, armastavad isamaad Mitteaktiivsed Poliitilise osaluse määr Selle osa mõte on kokkuvõtvalt järgmine: Poliitilise osaluse määr on igal maal väga erinev. Üldiselt on ka see, mis tüüpi poliitikas osalejaid rohkem on, igal maal erinev.
........ 15 2.2. Herbert Spencer (1820 1903).............................................................................17 2.3. Harriet Martineau (1802 1876)..........................................................................20 2.4. Emile Durkheim (1858 1917)............................................................................21 2.5. Karl Marx (1818 1883)......................................................................................24 2.6. Max Weber (1864 1920)....................................................................................26 2.7. Wilfredo Pareto (1848-1923)................................................................................30 3. Kaasaegsed sotsioloogia teooriad................................................................................31 3.1.1. Funktsionalistlik teooria................................................................................ 31 3.1.2
Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, avalik haldus. Politoloogid tagavad üldise raamistiku, et ajakirjanikud, poliitikud, huvigrupid ning valijaskond saaksid aru, mis poliitilisel maastikul täpsemalt toimub ning seda läbi süstemaatilise ja teadusliku lähenemise. Poliitika eksisteerib eelkõige tänu inimeste vahelistele eriarvamustele. Inimesed vaidlevad selle üle, kuidas peaks elama, kuidas võim ja teised ressursid peaksid olema jagatud või jaotatud. Kas ühiskond peaks tuginema koostööle või konfliktile jne. Samuti vaidlevad inimesed selle üle, kuidas teha ühiseid otsused, kui suurt mõju
1.9. Mis panuse andis Emile Durkheim (1858-1917) sotsioloogia arengusse? Nagu Comte - vaatles ühiskonda omaette reaalsusena. Oli huvitatud sotsioloogia loomisest eraldiseisva akadeemilise distsipliinina - võimalik rõhutada ühiskonna unikaalsust ja võimatu taandada ühiskonna uurimist üksikindiviidide uurimisele. Sotsiaalse statistika leiutaja. Sotsiaalne käitumine, uskumused, ideed on sotsiaalse struktuuri osad, peegeldavad ühiskonda. 1.10. Mis panuse andis Max Weber (1864-1920) sotsioloogia arengusse? Marxiga sarnased huvid, arusaamad (orgaaniline konseptsioon, ajalooline analüüs). Maailmapaljastus: "Kui tadus avalikustab loodusseadused, hävineb osa eksistentsi imest ja müstikast." Arvas, et tehnoloogia ja kaasaaegsed organisatsioonid muutuvad uut tüüpi vanglaks. Weberi rõhk oli ideedel. Uurijad pidid püsima objektiivsete vaatlejatena. Weberi 2 vaatenurka: väärtusvaba uurimise vajadus, oht teadmiste väärkasutamise ees. Weber nõudis,
ühiskonnas toimuvale. Poliitikas osalemise konventsionaalsed vormid on osavõtt valimistest, osalemine valimiskampaaniates, mõjutamine propaganda ning osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest. Mittekonventsionaalsed vormid on meeleavaldused ja piketid, allkirjakogumine, streigid, kodanikuallumatus ning vägivald võimuesindajate, tavainimeste, institutsioonide ja omandi vastu (terrorism). 12. Tutvusta poliitikas osalejate tüüpe (astmeid): kõik inimesed ning eraldi aktiivsed poliitikud. Poliitikas osalejate tüübid on revolutsionäärid, protestijad, parteiaktivistid, kogukonnaaktivistid, vahendajad, eksperdid, nõustajad, hääletajad, toetajad ja patrioodid, mitteaktiivsed. 13. Tutvusta kapitali mõistet ja põhilisi liike. Kapital on igasugune vahetusväärtusega omadus, nähtus või ese (ehk teisiti öeldes igasugune eelis). Suurem kogus kapitali annab vahetuses (elus) eelise, sest selle eest saab rohkem teisi vajalikke nähtusi, esemeid või omadusi
(nt. Mitterrnad vs Chirac 1988) · Kui peaminister ja president eri parteidest, siis presidendi mõju poliitikale väga piiratud · Soome 2000 a. võeti presidendilt õigus parlamenti laiali saata, president pole ka enam välispoliitika juht · Kokkuvõte: Presidentaalses süsteemi pluss: president saab tõusta kõrgemale parteide võitlusest. Miinus: süsteemi vähene paindlikkus Parlamentaarne süsteemi plussiks: paindlikkus. Miinuseks parteide erihuvide domineerimine Võrrelge omavahel presidentaalset ja parlamentaarset süsteemi! - Võrrelge omavahel presidentaalset ja poolpresidentaalset süsteemi! - Kui Eesti oleks presidentaalne süsteem, milline siis Eesti valitsemissüsteem välja näeks! Kirjeldage! - Kui Eesti oleks pool-presidentaalne süsteem, milline siis Eesti valitsemissüsteem välja näeks! Kirjeldage! Kuidas toimub valitsuse moodustamine parlamentaarsetes riikides, millised on üldpõhimõtted ja milles võivad
võrdset jaotamist inimeste vahel, tuntakse kommunismi nime all. Kommunistlik ideoloogia on säilinud veel Põhja-Koreas, Vietnamis, Hiinas, Kuuba. 2) Sotsiaaldemokraatia on enamlevinud just skandinaaviamaades, Taani, Norra, Rootsi jne. Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile. See tähendab et ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõiguse võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Edasi sõltub heaolu juba sellest kuidas ta suudab kasutada ühiskonna poolt pakutavaid võimalusi. Majanduses pooldatakse segamajandust, kus erasektori kõrval eksisteerib ka kaalukas riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust eeskätt maksusüsteemi abil. Levinud on astmeline tulumaks, selle põhieesmärgiks on vältida suuri toimetulekuerisusi rikaste ja vaeste vahel. Suurema tulu saajad peavad maksma
Rassid jaotatakse: a. Aarialased- kultuuri loojad ja arendajad b. Rahvad, kes on võimelised kultuuri kandma, kuid mitte looma c. Juudid- kultuuri purustajad Fiskaalpoliitika Eelarve ja maksupoliitika. 1) Kõrged või madalad maksud. Maksude ülekoormus on muidugi seotud majandustasemega, kuid et maksuliike on erinevaid, siis saavad poliitikud varieerida. 2) Otsesed ja kaudsed maksud. Otsesed on need, mida makse koguv ametkond (maksuamet) otseselt maksumaksjatelt sisse kasseerib (tulumaks), kaudsed aga need, mis on kaupade ja teenuste hinna sees (käibemaks, aktsiis, tollimaks). 3) Otsemaksu peamine liik on tulumaks. Tulumaksu juures on oluline lahendada küsimus, milline on maksuvaba miinumum ning milliseid maksusoodustusi teha. Tulumaksu võib määrata 3 moodi: a. Proportsionaalselt
rahva rahulolematusele järele ning võtta vastu populistlikke, majanduse toimimise põhitõdesid eiravaid otsuseid. See võib mõjuda hukutavalt rahandussüsteemile, mille tulemusel elanike elujärg halveneb veelgi. Siirdeühiskonna probleemiks on kujunenud ka reformide ebaühtlane tempo. Põhiseaduse reform ja vabad valimised õnnestuvad tavaliselt kiirelt, demokraatlik poliitiline kultuur juurdub aga aeglaselt, ametnikud ja poliitikud pole veel piisavalt asjatundlikud, esineb korruptsiooni ja väärtusvaakumit. Analüütikute arvates kujuneb demokraatliku ühiskonna kujundamisel võtmeküsimuseks just reformide tasakaalustamine.). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes - võim on inimeste või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine (Max Weber). Võim on teatud laadi inimsuhe. Võim mõjutab kõiki ühiskonnasfääre, olemasolevaid ressursse, et need saaksid
Epikuurlaste vastus Probleem : kas vooruslik rattale tõmmatud inimene on õnnelik? Nad ütlevad, et ilma naudinguta ei saa me õnnest rääkida. Ainus tõeline hüve ongi nauding. Õnn on eriline naudingutunne ataraxia me oleme vabad igasugusest valust ja vaimsest rahutusest. Ataraxia on mõõdetamatu suurus . See kas on või seda pole. Selline seisund saavutatakse vooruse läbi, eeldab : häid sõpru ; ihade ja ootsute piiramist, et vältida pettumusi. Kas poliitik saab olla õnnelik? Epikuurlaste vastus : õnnelik elu on poliitikast eemal, sõprade ringis. Kokkuvõte mis on õnn? Tavaarusaam õnn on see kui meil on surres kõige rohkem asju. Platon, Aristoteles ja stoikud õnn on teatud sorti tegutsemisvõime (aktiivne mitte passiivne). Epikuurlased : õnn on teatud passiivne seisund. Õnneliku elu erinevad vormid: Aristoteles. Riigimehe elu poliitiline juht, kes rakendab teatavaid voorusi selleks, et kogukonda
suurte ja häbiväärsete kaotuste osaliseks, mille tulemusena need pol jõud, kes on lib vastu meelestatud hakkavad kritiseerima armeed ja nende juhtkonda-> mõju hakkavad aavaldama ka sõjas pettunud sõjaveteranid. ) Liberaalid , kui ,,vana" jõud: olid ebaõnnestunult püüdnud olla radikaalsed ( sõda) ja teiste jõudude hulgast silma pasita. Nüüd proovivad lahendada olukorda vanade eetoditega (Garibaldi kõrvaldamine poliitikast.)Ürit haarata pol vastased enda rüppe ja seal vastased neutraliseerida või vaigistada. Liberaalide näide fasismile (II) Fasistid ( Benito Mussolini) kui ,,uus" jõud. Neid ei saa keegi veel süüdistada ebaõnnestumises. Nad võivad olla piiritult radikaalsed ilma vastutust kandmata. Itaalia au taastamine. Kõik üh kihid näevad fasistide radikaalsuse lahendust oma probleemidele. Pooled fasistide pooldajatest on töölised. Liberaalide näide fasismile (III)
See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib võrdõigluslikkuse printsiip, puuduvad sünniõigused privileegid kodanik tunneb, et valitsus on nende valitsus ja valitsus tegutseb meie kõigi huvides ja on meie poolt ise volitatud. kadunud on kiriklikud sakntsioonid ja religioosed seadused ja autoriteet, kellel on voli ühiskonda oma näo järgi kujundada. Usutunnistusvabadus.
Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamidesse. o Kui kirjutada kahe teksti võrdlust, siis järgib see täiesti omaette loogikat, võrdlevast poliitikast või politoloogia metodoloogiast suurt kasu ei ole (vahest ainult kvalitatiivse võrdleva analüüsi osas on kokkulangevusi). 1. loeng (06.02.06). Sissejuhatus ainesse. Poliitikafilosoofia teke. Vana-Kreeka. Platon. 4 suurt küsimust, millele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused (Portis 1998 Political Theory from Plato to Marx: 9-11): 1) küsimus inimloomusest, mis on inimesele kui liigile eriomane? Inimeseks olemine seisneb
Seminarile kutsutute nimekiri õisis. Sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda ja inimese käitumist ühiskonnas, mis puudutab inimeste vahelist suhtlemist sotsiaalses keskkonnas. Õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast. Seda distsipliini saame vaadata nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, sest see teadus asub õigusteaduse ja sotsioloogia piirimail. Distsipliin on mõlemal pool olemas. Miks seda distsipliini tarvis oli? 19. sajandil hakkas Euroopas levima veendumus, et ühiskonda on võimalik loodusteaduste eeskujul uurida ja kindlasti on olemas teatud meetodid, millega seda ühiskonda uurida. Sotsioloogia tekkeks sai 2 olulist tõukejõudu: teaduslikud juured ja poliitiliste juurte olemasolu (19. sajandi kodanlus oli huvitatud oma positsioonide kindlustamisest). Sotsioloogia kui teadus ei ole poliitilistele ringkondadele südamelähedane olnud, sest sotsioloogia toob välja ühiskonnas esinevaid kitsaskohti probleeme ja
ja pole halb, kui saadud teadmisel on ka teatav praktiline väärtus Teooriate ulatus • Teooriaid liigitakse vastavalt nende abstraktsuse astmele. USA sotsioloogi R. Merton’i klassifikatsioon: – Suured teooriad (grand theory) – väga abstraktsed, seos igapäevaeluga väike, seletavad suuri süsteeme ja üldisi seaduspärasusi (kuidas ük. töötab, kuidas toimivad poliitilised süsteemid). Empiiriliselt raske või võimatu kontrollida (nt. Weber, Marx, Easton, Habermas, jt). – Keskmise ulatusega teooriad (middle rage theory) – pole nii abstraktne, võimalik empiiriliselt testida, fokuseeritum (nt. sotsiaalse mobiilsuse teooriad, valimiskäitumise teooriad, Putnam’i sotsiaalse kapitali teooria, agenda setting’u teooria, ratsionaalse valiku teooria, jne). • BA-töös kasutage “keskmise ulatusega teooriad” • Paradigma – suured koolkonnad, mis eristuvad üksteisest oma reaalsuse tunnetamise ja analüüsimise viisides
Hiljuti USAs aset leidnud sündmuste ülevaade Obama kirjutas alla seaduseelnõule, mis suurendab USA võlalimiiti President Obama kirjutas alla Kongressi mõlemast kojast läbi pääsenud seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi Kansase ja Arizona kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõudes on aga kirjas, et kedag
Riik peab tegelema nende probleemidega siis, kui esimene tasand ei toimi; Riigi ülesanne on kaitsta inimeste varanduslikku ja füüsilist julgeolekut. Sellega peavad tegelema politsei ja kohus. o Sotsialism - kujunes 19. sajandi keskpaiku koos töölisklassi valjakujunemisega. See on töölisklassi ideoloogia. Tänapäeval on selle omaks võtnud sotsiaaldemokraatlikud parteid. Ühiskond peab tagama igale liikmele inimõigused - võimaluse saada haridust, omandada elukutse ja saada tööd; Pooldatakse niisugust majandust, kus riigis on nii erasektor kui ka riigisektor, kuid tähtsamad majandusharud ja kommunikatsioon peab olema riigi käes. Valitsus peab reguleerima kogu riigi majandust - nii riiklike kui ka erasektorite tegevust; Sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et tuleb kehtestada astmeline tulumaks - suuremad sissetulekud = suuremad maksud. Kogu riigis pooldatakse kõrgeid makse.
sisu: millist naudingut peaksime otsima? · Eriline naudingutunne ataraxia valu ja vaimse rahutuse puudumine. Oleme õnnelikumad siis, kui vähem ihaldame, piirdume vähese, kui see-eest olulisega · Saavutatakse vooruse kaudu. Eeldab: · Häid sõpru · Ihade ja ootuste piiramist pettumuste vältimine, maailma melust kõrvaletõmbumine (nt poliitiline elu ei tee suure tõenäosusega õnnelikuks) · Õnnelik elu: elu sõprade ringis, eemal poliitikast Vahekokkuvõte: Tavaarusaam õnn seisab teatud asjade omamises Stoikud õnn on teatud sorti tegutsemisvõimes, aktiivne Epikuurlased õnn on passiivne seisund, mitte tegutsemine, vaid rahuliku seisundi saavutamine Õnneliku elu erinevad vormid: Aristoteles Riigimehe elu poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks. Ta ei suuda aga rakendada tarkuse voorust oma elus. Rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes.
Siirdeühiskonnad ja nende probleemid 2 Siirdeühiskond on ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele (näit. Eesti, mis läheb totalitarismist demokraatiasse, käsumajandusest turumajandusse) - revolutsioon reform Algatavad dissidendid Algatav valitsev partei Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkond Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg ja oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda rahumeelne Muutuvad võimu ja valitsemissuhted Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad samaks Edukas üleminek diktatuurilt demokraatiasse saab toimuda vaid evolutsiooniliselt kõiki eluvaldkondi hõlmavate reformide kaudu
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muut
impersonaalse turu jaoks. Kui me defineerime selliselt tarbimiskultuuri, mida kannab tarbimisühiskond, siis me oskame ka vaadata ajalooliselt, kunas tekkis selline ühiskondliku käitumise vorm, kus asju ei toodetud või vahetatud enam isikuliselt, vaid umbisikuliselt. Sellest räägime täpsemalt järgmises loengus. Selle põhjuseks traditsiooniliselt peetakse industriaalset pöörest 19 sajandi keskel. Ellugu oli 16-18 sajandil toimunud reformatsiooniga seotud mõtlemise muutus. Max Weber: Protestantliku eetika tõus ja kapitalismi vaim (1904). Erinevus 16-17 sajandi mõtlemises tulenes katoliikluse asendumises protestantismi ja eriti selle askeetliku vormi kalvinismiga. Katoliiklikus elus oli esikohal kollektiiv ning elada tuli tema jaoks. See pidi kestma 1000 aastat ja kõik, siis on halleluuja jne. Selle asemel kasinus, enese eest hoolitsemine, Jumal aitab seda, kes ennast ise aitab jne. Säästmine aitas kapitalimahutustesi kokku hoida.
komisjonärid peavad olema iseseisvad ja tegutseda kogu institutsiooni huvides vastavalt nende kohustustele. Komisjoni liikmeid nomineerivad liikmesriigid va EK presidendi. Ei ole isegi lootust, et komisjonärid täiesti loobuvad oma riigi huvidest, peetakse heaks isegi kui nad ei rõhuta liiga palju oma riike huvesid. Ei ole täpselt määratud, mis taustaga komisjonärid peavad olema. Tavaliselt need on kõrgtasandi poliitikud, eelnevad ministrid pro EL-i vaatega, kes ei kuulu ekstremistlike erakondadesse. President Kõige tuntuim komisjonäär. Komisjoni esindaja suhetes teiste EL-i institutsioonidega ning EL-ist väljas. Suunab kogu komisjoni. Jaotab komisjonääride portfelle. Saab esitada komisjonäride nõue väljaastuda. Peab ülevaatama EK peamisi administratiivseid teenuseid, näiteks EK sektretariaati, mis vastutab EP-ga ja EN-ga suhtlemise eest.
mida pardal leidub, ja muuta reisi seda laadi joobnud lõbusõiduks, nagu võib oodata. Lõpuks, nende imetlus kuulub mehele, kes teab, kuidas kaptenit jõu või pettusega oma kontrolli alla saada; nad kiidavad tema meresõiduoskusi ja navigeerimist ning meretundmist ja peavad kõiki teisi kasutuiks. Neil pole aimugi, et tõeline meresõitja peab õppima tundma aastaaegu, taevast, tähti, tuuli ja teisi selle elukutse juures kohaseid aineid, kui ta tõesti tahab sobida laeva juhtima; ja nende arvates on täiesti võimatu omandada sääraseks juhtimiseks vajalikke ametioskusi (ükskõik kas nad tahavad või ei, et laeva niimoodi juhitaks) ja nende meelest pole üldse olemas sellist asja nagu meresõidukunst. Kui see kõik leiab pardal aset, kas ei kaldu siis säärasel laeval olevad madrused pidama tõelist meresõitjat jutupuhujaks ja
igale kihile on omased omad käitumisreeglid ja väärtushinnangud. Omapärase kihistumise näitajaks on ka haridus. Üldiselt on nii, et madala haridusega inimesed kuuluvad ka alamklassi ja kõrgharidusega inimesed kuuluvad kõrgklassi, kusjuures keskklassi kuulub mõlemaid. Selline hariduse järgi jaotamine ei pea olema aga absoluutne N: väga hea haridusega inimene töötab madalapalgalisel töökohal, sest tal puudub läbilöögivõime. Pluralismi olemus ja tähtsus. Pluralism on veendumus, et on või peaks eksisteerima ideede paljusus. Sellega kaitstakse arvamuste, institutsioonide ja ühiskondade mitmekesisust ning väideldakse 6 vastu monismile - veendumusele, et on või peaks olema ainult üks asi. Pluralism sai alguse kui filosoofia, milles püüti veenda, et reaalsust ei saa seletada ainult ühe substantsi või printsiibi abil. Samamoodi tunnistab ja väärtustab poliitiline pluralism
Webberi õpetus töötati välja 20. sajandi alguses. Talcot Parsons - Inglise päritoluga USA teadlane ja teda peetakse 20. sajandi tipp- sotsioloogiks. Ta lähtub ühiskonna stratifitseerimisel 3 kriteeriumist: kvaliteet inimese teatud omadused, oskused ja kvalifikatsioon täitmine kuidas inimene täidab endale võetud rolli: kas oskuslikult, kuidagiviisi või halvasti valdamine kas ja kui palju on inimesel ainelisi või vaimseid ressursse. Pluralismi tähtsus Pluralism on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. Pluralism sai alguse kui filosoofia, milles püüti veenda, et reaalsust ei saa seletada ainult ühel viisil. Poliitiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses, institutsionaalses ja ideoloogilises praktikas. Pluralismil on 5 olulist tunnust: 1) Pluralism sai alguse kui rünnak riiklikule monismile, mis filosoofiliselt oli väljendatud suveräänsuse doktriinis või mis praktiliselt kehastus tsentraliseeritud, absolutistlikes riikides
sajandi alguses. Talcot Parsons - Inglise päritoluga USA teadlane ja teda peetakse 20. sajandi tipp-sotsioloogiks. Ta lähtub ühiskonna stratifitseerimisel 3 kriteeriumist: kvaliteet inimese teatud omadused, oskused ja kvalifikatsioon täitmine kuidas inimene täidab endale võetud rolli: kas oskuslikult, kuidagiviisi või halvasti valdamine kas ja kui palju on inimesel ainelisi või vaimseid ressursse. Pluralismi tähtsus Pluralism on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. Pluralism sai alguse kui filosoofia, milles püüti veenda, et reaalsust ei saa seletada ainult ühel viisil. Poliitiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses, institutsionaalses ja ideoloogilises praktikas. Pluralismil on viis olulist tunnust: Pluralism sai alguse kui rünnak riiklikule monismile, mis filosoofiliselt oli väljendatud suveräänsuse doktriinis või mis praktiliselt kehastus tsentraliseeritud, absolutistlikes riikides
Webberi õpetus töötati välja 20. sajandi alguses. Talcot Parsons - Inglise päritoluga USA teadlane ja teda peetakse 20. sajandi tipp- sotsioloogiks. Ta lähtub ühiskonna stratifitseerimisel 3 kriteeriumist: kvaliteet inimese teatud omadused, oskused ja kvalifikatsioon täitmine kuidas inimene täidab endale võetud rolli: kas oskuslikult,kuidagiviisi või halvasti valdamine kas ja kui palju on inimesel ainelisi või vaimseid ressursse. Pluralismi tähtsus Pluralism on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. Pluralism sai alguse kui filosoofia, milles püüti veenda, et reaalsust ei saa seletada ainult ühel viisil. Poliitiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses, institutsionaalses ja ideoloogilises praktikas. Pluralismil on viis olulist tunnust: Pluralism sai alguse kui rünnak riiklikule monismile, mis filosoofiliselt oli väljendatud
3.5 Mussolini diktaatorina....................................................................................................17 4 Diktatuuride teke....................................................................................................................19 2 1 Adolf Hitler Adolf Hitler sündis 20. aprill 1889 Austrias, Braunau Inni ääres ja suri 30. aprill 1945 Berliinis, oli Austriast pärit Saksamaa poliitik. Alates 1921. aastast oli ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht, 1933. aastast riigikantsler ja 1934. aastast natsionaalsotsialismi ajal "füüreri ja riigikantslerina" samaaegselt Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea. Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Ta aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, mis võimaldas Saksamaal väljuda Esimesele maailmasõjale järgnenud majanduskriisist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
