Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vulkaanid (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Vulkaanid
Silver Ratnik
Kenno Epler
Mihkel Välja
11a
Sisukord
3 ­ Vulkaani mõiste
4 ­ Vulkaanide levik
5 ­ Magma
6 ­ Kilpvulkaanid
7 ­ Kihtvulkaanid
8 ­ Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused
9 ­ Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused
10 ­ Vulkaanipursete ennustamine
11 ­ Kasutatud kirjandus
Vulkaani mõiste
· Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi,
mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad
maapinnale.
· Vulkaanide seisundid:
1) Kustunud ­ inimajaloo jooksul mitte pursanud
2) Seiskuvad ­ ajutise purske rahu seisundis olevad
3) Aktiivsed ­ pidevalt või mõne aastase vahega tegutsevad
Vulkaanide levik
· Levivad eelkõige litosfääri laamade piirkonnas ­ massiliselt on neid
ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise
vööndeis
· Vulkaanid võivad esineda ka laamade sisealadel nii kuuma täpi kui ka
kontinentaalse rifti piirkonnas
Magma ja laava
· Magma on maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass
· Vulkaani kuju, ehitus ja purskeprotsessi iseloom on tihedalt seotud teda toitva
magma omadustega
· Laava on vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale
jõudnud.
Kilpvulkaanid
· Kilpvulkaanid tekivad räni ning gaasidevaesest väikese viskoossusega
basaltsest magmast
· Magma voolab rahulikult maapinnale
· Kõik ookeanipõhjas leiduvad vulkaanid on kilpvulkaanid
· Tuntuimad kilpvulkaanid: Mauna Loa, Kilauea
Kilauea Mauna Loa laava
Kihtvulkaanid
· Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ja märgatavalt
suurenenud viskoosusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest
magmast
· Laavavoolud on sellistes vulkaanides lühikesed ja harvad
· Selline magma tardub juba sageli vulkaanilõõres
· Tuha ­ja laavakildude maha sadamisel moodustuvad paakunud kivimassid ­
tuffikihid
· Tuntumad kihtvulkaanid: Etna, Stromboli, Hekla, Askja, Kilimanjaro ja Fuji
Etna Stromboli
Vulkaanidega kaasnevad
nähtused
· Vulkaanipurske ajal moodustub gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust
lõõmpilved
· Sellised pilved on matnud enda alla Bombej linna, samalaadne pilv hävitas
1902. aastal Saint Pierre'i linna
Vulkaanipursete ennustamine
· Ennustamine:
1) Mõõdetakse infrapunasensoritega vulkaanikoonuse temperatuuri
2) Mõõdetakse maapinnalt põhjavete seisundi muutusi
3) Seismiline vaatlus
4) Vulkaanikraatri kohalt mõõdetakse SO2 ja CO2 sisaldust õhus
5) Mõõdetakse maapinna kõrguse muutusi
Vulkaanide kasulikud omadused
· Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas, tänu mineraalainete
kõrgenenud sisaldusele
· Hõbe, kuld, vask ja paljude metallide sulfiidid on maavaradena sadenenud
vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest
· Kuum vesi on kasutatav energiaallikana, nt. Islandil
· Mudavoolud ­ lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume
ja liustikke vete segunemisel vulkaanilisega materjaliga
· Vulkaani sisemuses liikuva magma poolt tekitatud maavärinad põhjustavad
varinguid
· Geisrid ja kuumaveeallikad tekkivad ka vulkaanipurske tagajärjel
Geiser Strattur Islandil
Mudavoolud Kaukasuses
Vulkaanid väljaspool Maad
Vulkaanid ei ole ainult Maal. Näiteks on Marsil olemas vana, suur,
kustunud vulkaan nimega Olympus. Selle kõrgus on 17 km ja laius üle
350 km. Päikesesüsteemis on kaks vulkaaniliselt aktiivset keha - Maa ja
Jupiteri kaaslane Io. Io'l on sadu pidevalt purskavaid vulkaane.
Olympus Marsil
Kasutatud kirjandus
1. "Üldmaateadus gümnaasiumile"
2. http://en.wikipedia.org/wiki/Magma
3. http://en.wikipedia.org/wiki/Laava
4. http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/vulkaanid.html

Vasakule Paremale
Vulkaanid #1 Vulkaanid #2 Vulkaanid #3 Vulkaanid #4 Vulkaanid #5 Vulkaanid #6 Vulkaanid #7 Vulkaanid #8 Vulkaanid #9 Vulkaanid #10 Vulkaanid #11 Vulkaanid #12 Vulkaanid #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 122 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kenno19 Õppematerjali autor
hea powerpoint esitlus

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Vulkaanid, nõlvaprotsessid ja maavärinad

magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale.Liigitatakse seisundi järgi: kustunud- inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad- ajutise purskerahu seisundis, aktiivsed- pidevalt või aastaste vahedega tegutsevad. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel, massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis (island, vaikne ookean). Vulkaanid võivad esineda ka laamade sisealadel nii kuuma täpi kui kontinentaalse rifti piirkonnas (havai, ida- aafrika). Vulkaane toidavad magmakolded, mis tekivad kivimite ülessulamisel ja on erineva räni sisaldusega. Astenosfääri basaltne aluseline magama: 35%- 52%, ränisetteid sisaldava ookeanilise koore ülessulamisel 52%- 65%-keskmine, andesiitne magma. Liiva- ja savikivimi rikkast mandrilisest koorest tekib 65%- 75% happeline (graniitne) magma.

Geograafia
thumbnail
1
doc

Litosfäär

Kivimid sulavad osaliselt üles ning süviku kõrvale tekib magmast vulkaaniline saarkaar. Kui ookeaniline laam "upub" vastu mandri serva, tekib mandi äärele vulkaanilin mäestik. (Vaikse ookeani tulerõngas). Uus mandriline maakoor võib tekkida siis, kui ookeaniliselt koorelt "kraabitakse" isa kivimeid mandriääre külge. Toimub kivimite tardumine. See omakorda põhjustab ookeaninõo ahenemist ja kurdmäestike teket. Kuum täpp on vulkaan, mis tähistab süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohta. See võib tekitada ookeanilaama kohale vulkaanide aheliku. (Havai, Mauna Loa vulkaan). Kui kuum täpp paikneb paksu mandrilise laama all, tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Võib tekkida kontinentaalne rift. Nimetatud protsesside tulemsuena toimubki mandriliste laamadae lõhkumine ja uute ookeaninõgude moodustumine.

Geograafia
thumbnail
5
doc

Litosfäär

Kuidas toimub mandriliste laamade lõhkumine? Nii ookeanides kui mandritel võib leida vulkaane, mis tähistavad süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukoti Maa pinnal ­ nn kuumi täppe. Kuumad täpid paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. Kui kuuma täpi kohalt triivib üle suhteliselt väikese paksusega ookeanilaama, siis tekib kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku, kusjuures tekkinud vulkaanid on erineva vanusega. Kui kuum täpp paikneb aga paksu ja rakselt läbitava mandrilise laama all, siis tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Võlvkerke laes tekitavad venituspingeid ideaaljuhul kolmeharulise rebendi ­ kontinentaalse rifti . rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. Nii tekibki pangasmäestiku reljeefiga ja vulkaanidega kontinentaalne rift. Mandrilist

Geograafia
thumbnail
32
docx

Ooeaniline ja mandriline kliima

4. Vulkaanide tekkepõhjused, levikud ning liigitamine kuju (kiht- ja kilpvulkaan) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid) http://images.google.com/url? q=http://users.telenet.be/argadiels.aardrijkskunde/html/home_body.htm&usg=AFrqEzd4touBK3MF_67LhWU6RNtX13JS-w VULKAAN - – koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Euroopa aktiivseim vulkaan - Etna MAGMA – maakera sisemuses tulikuum vedel kivimite sulamass. Kui maapinnale purskab ja siis voolab on laava. LAAVA - vuulkaanipurskel väljavoolanud magma KIHTVULKAAN – koonusekujuline vulkaan, mis moodustub tardunud laavast ja pursete ajal välja paiskunud tuha kihtidest. Tardunud tuha ja laavakihid vahelduvad üksteisega. Nt. Etna vulkaan – Euroopa aktiivseim. Sellised on

Geograafia
thumbnail
3
doc

Litosfäär.

(Nt Havai). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist. Kontinentaalne rift ­ kontinentaalse koore rebend. Vulkaanid Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale.Vulkaan võib olla kustunud, suikuv või aktiivne.Vulkaane leidub laamade piirialadel ( islandi ja vaikse ookeani tulerõnga vulkaanid ) ning ka laamade sisealadel kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkonnas ( havai saarestiku ja ida-aafrika vulkaanid ). Kilpvulkaanid ­ tekivad räni ja gaaside vaesest basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai.Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid (nt. Mauna Loa) Kihtvulkaanid ­ moodustuvad ränist ja gaasidest rikastatud suure viskoossusega magmast,

Geograafia
thumbnail
7
doc

Litosfäär

sulanud astenosfäär. Astenosfääris konvektsioonivoolude tulemusena liiguvad laamad erineva kiirusega erinevates suundades. Laamade põrkumine · Mandriline ja ookeaniline o Ookeaniline sukeldub subduktsioon tekivad süvikud, moondekivimid, maakoore hävimine o Mandrilisel maakoorel tekib kurdmäestik o Esinevad vulkaanid ja maavärinad o N: Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam · Mandriline ja mandriline o Tekib kurdmäestik, esinevad maavärinad o Ei ole vulkaanilist tegevust o N: Euraasia laam ja India-Austraalia laam · Ookeaniline ja ookeaniline o Üks neist sukeldub subduktsioon tekivad süvikud,

Geograafia
thumbnail
3
docx

Litosfäär

tekkinud kaarjas, oma tipuga üle merepinna ulatuvate vulkaanide rida. Vulkaaniline mäestik ­tekib mandri äärele kui ookeaniline laam ,,upub" vahevöösse vastu mandri serva. Mandrite triiv ­ mandrilised alad teevad läbi ulatuslikke horisontaalsuunalisi triive, kusjuures triivide suunad ei ole juhuslikud. Kuum täpp ­ vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala. Kuumad täpid paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee jaasa laamatriive. Kui kuum täpp paikneb aga paksu ja raskelt läbitava mandrilise laama all, siis tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Kontinentaalne ehk mandrilift ­ kontinentaalse koore rebend, tüüpiliselt pangamäestikulise reljeefiga. Vulkaanid

Geograafia
thumbnail
10
docx

Vulkaan

SISSEJUHATUS Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast vulkaaniline materjal.Vulkaane on ka teistel taevakehadel. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Inimesed on läbi ajaloo olnud vulkaanidega tihedalt seotud, sest nende ümbruses levivad viljakad mullad. Vulkaanilisest kivimist on isegi valmistatud lõikeriistu. Tänapäevalgi on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud paljud maavarad, näiteks sulfiidsed maagid ja väävel, ning nende vahetus ümbruses elab palju inimesi, keda tuleb ohu korral evakueerida. VULKAANIDE ASUKOHAD Peamised ohtlikud piirkonnad, kus paiknevad vulkaanid. Vulkaanid ei paikne ükskõik kus. Vaba ruumi aga laamade vahel pole, mistõttu nad pidevalt omavahel hõõrduvad ja kokku põrkavad. Maa sügavusest tõusvate kuumade ainevoogude kohal laamad lahknevad. Tekkinud tühimikku

Loodus




Meedia

Kommentaarid (2)

mathilda profiilipilt
mathilda: üsnagi hea aitäh:)
17:10 09-11-2008
v0lc0m profiilipilt
Peeter Puristaja: oli abiks:)
13:22 20-10-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun