Esimesed kõrgharidusega muusikud Eestis (0)

19. SAJANDI LÕPP. ESIMESED KÕRGHARIDUSEGA MUUSIKUD (konspekt)
Tähtsamad faktid: Eesti muusikas oli sajandi lõpuni valitseval kohal rahvaliku koorilaul. IV üldlaulupeol 1891. aastal Tartus osalesid esimest korda segakoorid. Järgmistel laulupidudel (1894, 1896) esines üha rohkem erinevaid koore. Sajandi viimasel kümnendil asusid tegutsema meie esimesed kõrgharidusega muusikud, Peterburi konservatooriumi kasvandikud.
Johannes Kappel (1855-1907) Helilooja , organist ja koorijuht Johannes Kappel õppis aastail 1876-1881 Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Kappel valiti III, V ja VI üldlaulupeo üldjuhiks, kuigi ta elas Peterburis. Kappeli looming on põhitoonilt lüüriline, tugeva romantilise alatooniga. Kappel on loonud umbes 50 koorilaulu ( tuntuimad neist „Oleksin laululind“, „Õhtuõhtud sõudvad sala“ ja „Ööbik“ ). Kappelil on ka kolm suuremat teost, väärtuslikeim neist on 1892. aastal valminud koorikantaat „Päikesele“. 1903. aastal andis Kappel välja „ Muusika algõpetuse“ ning pikka aega oli eesti koolides kasutusel tema koostatud „Kooli-laulmise raamat Eesti rahvakoolidele“.
Miina Härma (1864-1941) Helilooja, organist, koorijuht ja aktiivne muusikategelane. 1883. aastal siirdus Peterburi konsevatooriumi orelit õppima. Hiljem kogusid ta orelikontserdid palju menu . Miina Härma oli tõenäoliselt esimene eesti interpreteet, kes pälvis tunnustust ka kodust kaugemal. Härma kuulus paljudesse kulturiorganisatsioonidesse sh Tartu Helikunsti Seltsi, Eesti Lauljate Liidu Tartu osakonda jne. Aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele. Tema loomingus on ülekaalus koorilaulud, kuid on ka paar suuremat teost. Tema koorilaulud jagunevad kolmeks haruks 1. Isamaalaulud ( „Meeste laul“, „Enne ja nüüd“ , „Veel kaitse, kange Kalev“) 2. Lüürilised laulud („Küll oli ilus mu õieke“, „Ööbiku surm“, „Ei sa mitte vaiki olla“)+ soololaulud(6) tuntuim „Kui sa tuled, too mull’ lilli“. 3. Rahvaviisiseaded („Lauliku lapsepõli“, „Pidu hakkab“, „Tuljak“)
Konstantin Türnpu (1865-1927) Helilooja, organist, legendaarne koorijuht. 1886 . aastal astus Peterburi konservatooriumi oreliklassi, pärast täiendas end Saksamaal koorijuhtimise alal. 1916. aastal kutsuti Türnpu Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuhiks. Türnpu initsiatiivil pandi 1921. aastal alus Eesti Lauljate Liidule. Türnpu loomind piirdub vokaalmuusikaga, ligi 60 koorilaulu ja 7 soololaulu. Tuntuimad teosed on „Mu isamaa nad olid matnud“, „ Priiuse hommikul “, „Kevade tunne“, „ Talvine õhtu“ ja „ Luiged “. Rahva seas on ka laialt levinud „Lahkudes“, „Meil aiaäärne tänavas“, „Troost“
Aleksander Läte (1860-1948) Mitmekülgne muusikategelane, koori- ja orkestridirigent, helilooja, muusikakriitik, muusikaõpetaja, klaveri- ja orelisolist. 1900. aastal moodustas ta kooliõpilastest, üliõpilastest ja õpetajatest esimese eesti sümfooniaorkestri. Aleksander Läte looming sisaldab ligi 150 koorilaulu kõrval ka 15 soololaulu, kantaate, orkestri-, klaveri-, ja viiulipalu. Läte on eelkõige hinnatud koorikomponist. Tuntuimad koorilaulud: „ Kus Põhjalahe kohiseb“, „Kuldrannake“, „Malemäng“, „Ärka üles, isamaa“, „Laul rõõmule“, „Küla kõrtsis“ „Pilvedele“. Soololauludest on tuntuim „Primula veris“.Orkestriteostest võib avamägu „Kalevala“ kõrval nimetada ja lühemaid palu – „Eesti tants“, „Tempo di mazurka“. Kantaatidest „Rändaja ja tähed“.