Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Lydia Koidula (6)

1 HALB
Punktid
Lydia Koidula #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 94 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tsuky Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Lydia Koidula

metafoorne.Ühelt poolt on ööbik tagasihoidlik väike lind,kes varjub põõsastesse ja ei taha ennast näidata,teiselt poolt aga on õõbik kõige virtuoossem laululindude hulgas. 1.Selles kogus on kesksel kohal romantiline isamaalüürika.Koidula varasemaid luuletusi,kus esineb isamaa-motiiv on- "Miks sa nutad lillekene?"-siin on juba olemas need metafoorid,mille kaudu hakati hiljem eesti rahva ajalugu kujutama-muistne rõõmupõlv,järgnenud raske aeg ja uue hommiku saabumine ,,Koit on saanud isandaks! ".Nii lootusrikkalt lõpeb Koidula ajalookirjeldus. ,,Sind surmani"-räägib sellest,et poetess tahab surmani meeles pidada õitsvat Eestimaad.Parem on puhata Maarjamaa mullas kui võõrsil elada.Aga tihti võib Eestimaa silmis näha pisaraid.Luuletaja kutsub üles lootma,et ajad muutuvad ja seni käima sirge seljaga. ,,Mõtted Toomemäel"-jutustab,kuidas kangelane seisab Kalevi kalmul ja mõtiskleb Eestimaa saatuse üle.

Kirjandus
thumbnail
13
doc

Lydia koidula

Lydia Koidula Referaat Juhendaja: Siiri Meidla Koostas: Annie Leesment Abja 2008 Sissejuhatus Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12

Kirjandus
thumbnail
2
rtf

Lydia Koidula

LYDIA KOIDULA (1843­1886) Lidia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. a Vändras köstri ja kihelkonnakooli õpetaja Johann Voldemar Jannseni perekonnas. Koidula ema oli sakslanna ja seetõttu räägiti Jannsenite perekonnas enamasti saksa keeles ja Koidula eesti keele oskus oli lapsepõlves kesine. 1850 kolisid Jannsenid Pärnusse. HARIDUS Enne Pärnusse kolimist õpetas Koidulat kodus isa. 1854­1861 õppis ta saksakeelses Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis. 1862 sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami. Koidula sai kõrgeima hariduse, milleni naised sel ajal võisid jõuda. 1857 hakkas J. V Jannsen välja andma ajalehte Pärnu Postimees ja õige pea sai Koidulast isa abiline lehe juures, ta aitas isal algul Pärnus, hiljem Tartus Eesti Postimeest toimetada. Ajakirjanikutöö kõrvalt osales Koidula aktiivselt Tartu kultuurielus. 1870 lavastas Vanemuise seltsis oma näidendi "Saaremaa onupo

Kirjandus
thumbnail
4
docx

Lydia Koidula

Lydia Koidula  sündis 24. detsembril 1843 Vana-Vändra vallas  nende peres oli 8 liiget (vanemad ja 6 last)  kodanikunimi Lydia Emilie Florentine Jannsen  kõrgeim haridus mis oli võimalik naistel saada  Koidula nime andis C. R. Jakobson, sest see tähendab koiduaega  laulupeoga  põhižanriks isamaaluule, luuletused, proosa  kõige väärtuslikum on isamaaluule  luulet iseloomustab tunderõhulised laused, apostrofeerimine, kõigi heakõla vahendite rõhutamine, ulatuslik personifikatsioon, rohked võrdlused ja metafoorid  „Emasüda“- ema on meile alati kõige kallim. „Mu isamaa on minu arm“- isamma jääb meile alati armsaks, „Tee lahti

Kirjandus
thumbnail
2
doc

Lydia Koidula

Lydia Koidula 1843-1886 Lydia Emilie Florentine Jannsen sai oma kirjaniku nime Koidula Carl Robert Jakobsonilt, kes nägi noores luuletajas ja tema loomingus eesti rahva ärkamise algust ­ koidu aega. Ta sündis Vändras. Õppis isaga kodus. 1854 hakkas õppima Pärnu saksa tütarlastekoolis. Sealt on pärit esimesed kirjanduslikud katsetused. Ta tõlkis ja mugandas saksa keelest jutte isa ajalehe ,,Perno Postimees" tarbeks. 1862. sooritas Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami (pärast koolilõpetamist)

Kirjandus
thumbnail
13
ppt

Lydia Koidula

Lydia Koidula Koostas Kristiine Sakkool Elukäik: Sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen Sündinud 24. detsembril 1843 Vana-Vändras Suri 11. augustil 1886 Kroonlinnas rinnavähki Johann Voldemar Jannseni tütar Tegevused Lydia Koidula oli: Luuletaja Jutu- ja näitekirjanik Ajakirjanik Eesti teatri rajaja Eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju Lydia Koidula perekond Isa - Jaan Jensen ( kirjanikunimega Johann Voldemar Jannsen Ema - Emilie Jannsen Õde - Eugenie Vennad- Julius, Leopold, Harry ja Eugen Perekond 21. novembril kihlus Lydia Eduard Michelsoniga

Kirjandus
thumbnail
9
doc

Lydia Koidula

VÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUS Suurkõõgi kokk ÕK26 EERO FEDULIN Lydia Koidula Referaat ajaloost Väike-Maarja 2013 SISUKORD: 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Koidula tähtsus Eesti kultuuris 4. Suhted kultuuritegelastega 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus 2 SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks Lydia Koidula, sest olen temast palju kuulnud ja tema isiksus pakub mulle huvi. Tema täisnimi on Lydia Emilie Florentine Jannsen. Kirjanikunimega Lydia Koidula -oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega, on Eesti esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane.

Kirjandus
thumbnail
3
rtf

Lydia Koidula

Lydia Koidula Sissejuhatus Koidula oli oma aja koidulaulik ­ paljude ärkamisaja püüdluste teerajaja. Kirjanikunime Lydia Koidula soovitas Lydia Jannsenile Carl Robert Jakobson, sest see tähistas koidu aega. (Sel ajal oli Eestis ärkamisaeg (1850-1885).) Koidula on kirjutanud palju isamaaluulet, millega ta suutis teha eestlastele isamaa mõiste tajutavaks. Üks tuntumaid isamaalisi laule on ,,Mu isamaa on minu arm" , mida esitati ka Eesti esimesel üldlaulupeol 1869. aastal Tartus. Koidula on ka eesti algupärase näitekirjanduse ja eesti teatri alusepanija. Selles referaadis teengi kokkuvõtte Koidula parimast näidendist ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola", 1872. Elulugu Lydia Koidula (kodaniku nimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, 1873. aastast Michelson) oli luuletaja, näite- ja jutukirjanik. Sündinud Vändras Johann Voldemar Jannseni esimese lapsena; 1850 asus perekond Pärnu Ülejõele.

Kirjandus



Lisainfo

koidula looming

Kommentaarid (6)

7sword profiilipilt
7sword: enam vähem, vigu oli ja mõnes kohas ei saanud millestki aru
17:53 22-01-2009
malin profiilipilt
malin: väga hea, aitäh
19:29 08-01-2010
kaiisa profiilipilt
kaiisa: Lühikee,
15:32 04-10-2011





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun