kaasa rääkisid- vennad Aleksander ja Friedrich August Saebelmann, Aleksander Eduard Thomson, Carl Robert Jakobson, Aleksander Läte, Andreas Erlemann jt. 6. Kus ja millal toimus esimene eesti laulupidu ja milline (ainus) kooriliik tohtis seal osaleda? 2p Vastus: 1869.a. Tartu ühendkoorid meeskooride liik. 7. Nimeta esimesel laulupeol kõlanud laul, mis on tänaseks eestlaste jaoks väga tähtis (pealkiri, helilooja ja sõnade autor). 2p Vastus: F. Pacius -Mu isamaa, mu õnn ja rõõm- sõnad: J. V. Jannsen 8. Mis oli esimese eesti laulupeo tähtsus? 2p Vastus: Esimese üldlaulupeo mõju rahva isamaalistele tunnetele on võimatu üle hinnata. Ühise ürituse õnnestumine sisendas usku ja lootust. Laulupidu andis hoogu koorilaulu edasiseks arenguks, pannes aluse suuri rahvahulki haaravale koorilaulutraditsioonile. Laulupeol peetud kõnedest on läinud ajalukku J. Hurda
Muusika arvestus 1. Impressionism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering . Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 19. sajandi lõpp kuni 20. sajandi algus. Sai alguse 19. sajandil 90-ndail. Helilooja justkui maalib helidega; harmoonia väljus klassikalistes piiridest; muusikat iseloomustas pidev voolavus; selles muusikas puuduvad tugevad elamused, võitlus pinged; värske ja värviküllane; kõla ilu; heterofoonia - häälte paralleelne liikumine (mitme kordistatud ühehäälsus); polütonaalsus - mitme helistiku üheaegne kõlamine. Heliloojad: Claude Debussy, Maurice Ravel, Ottorino Respighi. 2. Neoklassitsism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja
vähemalt pooled laulud kavast oleksid eesti laulud. · III üldlaulupidu 1880 Tallinnas · Osalesid Põhja-Eesti koorid; 684 lauljat ja 98 mängijat · Üldjuhid Johannes Kappel, David Otto Wirkhaus · Laulupeod innustasid eestlasi laule kirjutama ja neid avaldama · Eesti laulude osakaal suurenes igal peo kavas · Soomlaste esimene üldlaulupidu toimus 1884 Jyväskyläs, kus lauldi ja eesti autorite laule Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) · Andekas helilooja, organist, koolmeister · Rahvusliku koorimuusika rajaja · Sündis köstri perekonnas; Valka õpetajate seminar · Õpetas Paistus, Valka seminaris, Peterburis, Gatsina eesti koolis; Kolppana seminaris · Süveneva tuberkoloosi tõttu lõunasse Poltaavasse. · Osales I üldlaulupeo ettevalmistamisel (2 laulu!) · Teadaolev looming 5 algupärast laulu ja 10 rahvaviisiseadet on säilinud tänu Jakobsoni laulikutele. · "Sind surmani", "Mu isamaa on minu arm",
Sajandil muusikahariduse edendajana kantor J. V. Meder? GAGis 14. Kes korraldasid esimese laulupeo Eestimaal? Baltisakslased 15. Kes koostas eesti koorilaulude kogumikud „Wanemuise kandle healed“ I ja II? Aleksander Kunileid 16. Kuidas on Janis Cimze seotud eesti muusikaga? Eestlased said Cimze seminaris õppida muusikat 17. Kus hakati eestimaal 19. Sajandil asutama koore? Kirikute ja koolide juurde 18. Kus õppisid esimesed eesti koorimuusika loojad? Nad olid asjaarmastajad, õppisid ise (?) 19. Mille asutas J. V. Jannsen 1865. Aastal tartus? Vanemuise seltsi 20. Kes osalesid algselt Vanemuise lauluseltsis (üldiselt) Mehed 21. Millele pühendati esimene üldlaulupidu? Pärisorjuse kaotamise 50.le aastapäevale 22. Kes olid esimese üldlaulupeo korraldajad? Vanemuise selts, Jannsen, Kunileid, Willigerode 23. Millised kollektiivid esinesid esimesel üldlaulupeol
Eesti esimesed heliloojad Nad olid kõik asjaarmastajad, nendel ei olnud muusikalist kõrgharidust. Heliloojate elukäikudes on palju sarnast. Nad olid lõpetanud Cimze seminari, edasi läksid elama ja töötama Peterburgi. Nende loomingu tähtsaim zanr oli koorimuusika, -laul. Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) Tema oli Eesti esimene helilooja ja ta oli väga omapärase helikeelega. Tema elust on vähe teada, kuna elu lõpul sõitis ta Poltaavasse tervist parandama, kuid suri seal. Ta on sinna maetud. Tema loomingust on säilinud ainult Eestis valminud teosed (6-7 koorilaulu ja umbes 10 rahvaviisi seadet). Tema laulude iseloomustus: -laulud on vabad Saksa liedertafeli mõjudest -ta võttis eeskuju hoopis Soome rahvaviisidest, kus ta leidis ühist Põhjamaist hõngu -tema lauludes esines ka polüfooniat
ning töötas pedagoogina ja organistina Venemaal ja Ukrainas. Tema loomingust on säilinud 15 laulu, millest 10 on rahvaviisi seaded. Tähtsamad teosed on koorilaulud ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" L. Koidula tekstidele. Need kõlasid ainsate eestikeelsete lauludena I üldlaulupeol Tartus 1869. aastal. Aleksander Eduard Thomson (1845-1917) Laialdaste huvidega aktivist, kes suundus pärast mõnda aega kodumaal töötamist Venemaale. Ta oli kuulsa vene pianisti ja helilooja Anton Rubinsteini peres lastele koduõpetajaks. Üldse kirjutas ta 70 lüürilist laulu, millest on säilinud umbes pooled. Tuntumad on ,,Ketra Liisu", ,,Pulmalaul" ja ,,Kannel". Friedrich August Saebelmann (1851-1911) Oli A.Saebelmann-Kunileiu noorem vend. Õppis Valgas ja ühe aasta Peterburi konservatooriumis klaveriklassis. Töötas Paistu kihelkonnakoolis muusikaõpetajana, oli organist, koorijuht, pianist, tsellist ja helilooja. Loominguga tegeles vähe umbes 20 laulu.
orjalaulud jt) · Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 3. Kooride tegevus 19.saj. teisel poolel: Laulu- ja mänguselts "Vanemuine" Asutati 1865 J. V. Jannseni eestvedamisel. "Vanemuine" polnud ainult Tartu keskne, tal oli üle-eestiline tähtsus. "Vanemuine" õhutas ja näitas eeskuju pasunakooride, laulukooride ja näiteringide loomiseks. " 1869 aastal toimunud esimesel üldlaulupeol laulsid ainult meeskoorid. .). Ilmusid esimesed eesti keelsed muusikaõpikud ja laulukogumikud (Jannseni ,,Eesti laulik", Hermanni koorilaulu kogumikud ja Jakobsoni ,,Wanemuise Kandle Haeled"). 4. Cimze seminar: Cimze seminar oli lätlasest pedagoogi ja muusiku Janis Cimze (Zimse) juhitud Liivimaa kihelkonnakooli õpetajate ja köstrite seminar Valgas. Seminari võeti vastu iga kolme aasta tagant, õppetöö kestis samuti kolm aastat. Seminari pääsemiseks nõuti kirikuõpetaja soovitust ja kihelkonnakooli lõputunnistust.
saateta, sageli improviseeriti tekst laulikutes. Nii kinnistuvad kindlad esituse kägus, esitajateks naised. autorid ja loojad EESTI MUUSIKA ARENGULUGU · info enne 12 saj. On napp · üksikud teated on jõudnud juhuslike märkustena vanadest kroonikatest · 1164 andmed kuusalu kiriku kohta · Orel; 1329 esimesed orelid. Helme, Paiste · Suhteliselt suurele kontaktile rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab kristlike kirikupühadega seotud kalendrilaulude suur osatähtsus Eesti folklooris · Nn. Profesionaalne muusika kõlas ordulossides · 1521. Võeti linnadesse tööle palgalisi muusikuid. MUUSIKAELU 17. SAJANDIL · 1629. Kogu Eesti mandriosa Rootsi valduses · 1632. Academia Gustaviana · 1684. Bengt Gottfried Forselius asutas seminari, kus valmistati ette köstreid. Siit saab
Kõik kommentaarid