Ajastu põhizanriks on ooper. Uued zanrid mis tekkisid romantismiajastul- soololaul (häälele klaveri saatel), sümfooniline poeem (ühe osaline programmiline teos sümfoonia orkestrile), ,,sõnadeta laul" (väike teos klaverile, nt mendelson armastas neid kirjutada). Klaveritranskriptsioon- suurteoste ümberkirjutus klaverile. Operett (meelelahutus zanr mis on tekkinud koomilise ooperi baasil) Vararomantism 1815-1830. Peale seda kõrgromantism 1830-1890, hilisromantism 1890-1925. Franz Schubert (1797 1828) Laulis kirikukooris ja mängis viiuliorkestris. Oli väga andekas. Schuberti aad ühised koosviibimised, muusika, kirjandusega ja vahel veini ja väljasõitudega. (olemine koos oma sõpradega) Ta noote hakati trükkima sõprade ettekäändel. Materjaalne külg ei lubanud abielluga oma armastatud naisega, sest naise ema ei lubanud seda. Sel perioodil kirjutas ta ühe lause: õnnelik on see kes leiab tõelise sõbra, õnnelikum on see, kes leiab selle sõbra oma naises.
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Referaat FRANZ SCHUBERT Agnes Ott 12e Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 Elulugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-6 Looming . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-8 Laulutsüklid . . . . . .
FRANZ SCHUBERT 2007 Franz Schubert (31. jaanuar 1797 19. november 1828) Franz Schubert oli austria helilooja. Oma lühikese elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erineva teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Schubert oli sõbralik, heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. Elulugu Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis, kus tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina. Schubert oli lühinägelik (magas prillid peas), väikest
Tartu Karlova Gümnaasium Referaat FRANZ SCHUBERT Koostas: Liina-Mari Roolaht 9.a Tartu 2013 1. SISSEJUHATUS Käesolev referaat heidab pilgu romantismiajastu helilooja Franz Schuberti lühikesele elule. Huvi tema vastu ning soov elukäiku lähemalt uurida tekkis mul nähes Schuberti loomingu hulka, mis on müstiliselt suur kõigest 31 aasta kohta. Töö alguses olen välja toonud pisikese ülevaate helilooja üldisest elust. Sellele järgneb kokkuvõte eluloost ning loomingust, kuhu lisatud täiendavaks mitmeid fakte. Lühikeses kokkuvõttes on kirjutatud uuesti välja tähtsaim muusiku elust
Ta on esimene suur helilooja, kes tegutseb algusest lõpuni täiesti sõltumatult feodaalse õukonna või kiriku teenistusest. Loomingulise iseseisvuse eest pidi ta aga kallilt maksma ja ei saanud oma eluajal peaaegu mingisugust ametlikku tunnustust. Schuberti elu 1. Õpinguaastad (1797-1813) Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis, kus tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina. Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist ja juba 5aastaselt hakkab Schubert süstemaatiliselt isa juures õppima (klaverit ja viiulit). Kaks aastat hiljem kiriku kooriregent (kapellmeister organist) Michael Holzer õpetab talle kompositsiooni ja orelimängu. Kuid Schubert lapsepõlve kasvatuses puudub professionaalne element ja peaaegu kõik oma teadmised võlgneb ta oma erakordsele muusikalisele intuitsioonile ja agarale isetegevusele. Kogu tema hilisemale loomingule annavadki suuna just see asjaarmastajalik suhtumine muusikasse ja väikekodanlik kodune miljöö
plüüzsohva- romantika). Ajastule iseloomulik vaimustus tehnikast peegeldus ka muusikas ja pillimängutehnikas, mis arenes väga kõrgele tasemele ( näit. Paganini, Liszt jpt.). Kõrvuti klassitsistlike zanridega ilmusid mõned uued liigid: poeetilised klaveriminiatuurid (Chopin, Schumann), soololaulud (Schubert), sümfoonilised poeemid (Liszt), muusikalised draamad (Wagner). Iseloomulik oli poeetilise sõna ja idee ülekandumine instrumentaalmuusikasse. Schubert võttis oma laulude meloodiaid Lehekülg 1 instrumentaalmuusikasse, mitte vastupidi ja isegi Wagneri ühiskunstiteoses (Gesamtkunstwerk) juhtis muusika. Harmoonia Arendatakse edasi klassikalist harmooniat kromatiseerimise, altereerimise, enharmoonia kaudu kuni atonaalsuse piirini sajandi lõpus.Armastati sekventse ja tertsi kaugusel olevate helistike vastandamist. Meloodia Nii nagu klassikutel,oli ka romantikute meloodial juhtiv tähtsus
· Ajastu põhizanriks on ooper. · Tekkisid uued zanrid: soololaul (laul häälele klaveri saatel), sümfooniline poeem (üheosaline teos sümfooniaorkestrile, see on programmiline ehk sellel on sisu), kammerlikud väiketeosed klaverile (nokturn öömuusika; ballaad; ,,sõnadeta laul"), klaveritranskriptsioon (suurteose ümberkirjutus klaverile) ja operett (meelelahutuszanr, mis tekkinud koomilise ooperi baasil). Rober Schumann ,,Unelm" Franz Schubert (1797-1828) On Austria helilooja, kes sündis paljulapselises peres. Isa oli range koolmeister. Kodus armastati muusikat. Oma isa ja vendade eeskujul hakkas õppima erinevaid pille ja kirjutama ka muusikat. Schubert töötas abiõpetajana mõned aastad, tekkis konflikt isaga. Schubert oli veendunud, et tahtis kirjutada muusikat. Ta kirjutas muusikat erakordse kiirusega. Sõbrad olid Schuberti jaoks väga tähtsad. Sõbrad korraldasid schubertiaade.
sümf. orkestrid; uuelaadsed muusikaühingud (kodanlus ühineb kooridesse- meeslauluühingud; koduseks pilliks klaver- väikevormide viljelemine)Romantismile omaseid jooni leidus Haydni, Mozarti kui Beethoveni loomingus. Romantiline ooper- teemaks inimene üleloomulike jõudude mõjusfääris, süüa ja lunastada idee; teisalt kodanlik suund-salmilaulude ja hubase miljööga laulumäng, rahvalikud elemendid. F.Schubert oli esimene romantik muusikas.(tema iidoliks oli Beethoven) 2. Franz Schubert (1797- 1828) Sündinud Viini lähistel, isa õpetaja, elav kodumuusika harrastus. Laulupoiss, pedagoogiline stuudium, abiõpetaja, hiljem sõprade toetusel vabakutseline. Varaküps helilooja ilma põhjaliku teooriakoolituseta, (18 aastaselt 150 laulu sh. "Metshaldjas")Kõrgete vaimsete huvidega sõpradering luuletajatest ja kunstnikest. Suri 31 aastaselt närvipalavikku, veidi enne surma Viini õueorganist ja teoreetiku Sechteri teooriaõpilane.
Kõik kommentaarid