kannatavad Põhja-Korea elanikud ei saa isegi elementaarset meditsiinilist abi ning haiglates on ebahügieenilised tingimused, mis soodustavad epideemiate levikut. Ka ajaloost teame suuremaid epideemiaid nagu muhkkatk ja 1917-1920 levinud Hispaania gripp. Sellised haigused nõuavad alati väga palju inimelusid. Epideemiate ennetamiseks tuleks lisaks puhta vee tagamisele ka meditsiinilist abi pakkuda ning inimesi teavitada sellistest ohtudest. Kuigi võib tunduda, et globaalprobleemid on nuhtluseks vaid arengumaadele, siis see nii siiski pole. Kliimasoojenemine on ülemaailmne mure, ning me kõik saaksime selle heaks midagi teha. Peaksime olema rohkem n-ö rohelise mõtteviisi pooldajad ehk kasutama vähem autosid, säästma elektrit ja vett ning ka prügi sorteerimine oleks väga hea mõte. Kuna me elame kõik ühel planeedil, siis arengumaade mured peaksid olema ka meie mured. Me peaksime austama kõiki inimesi, ning abistama neid, kes ise enda abistamisega toime ei tule.
Taastuvate loodusvarade hulka kuuluvad näiteks muld, mets, veevarud, turvas aga ka osa energiavarusid (päikese, tuule, jõgede ja biomassi energia). Mullastiku ja metsade uuenemiseks kulub aastakümneid. Turvast moodustub ühe aastaga umbes 1 mm. Taastumatud loodusvarad Taastumatud loodusvarad on metallimaagid, kaevandatavad kütused (põlevkivi, maagaas, kivisüsi,nafta), mineraalsed maavarad (fosforiit), maapõuesoojus ja tuumaenergia. Loodusvarade liigse tarbimisega kaasnevad probleemid: Taastumatud loodusvarad saavad otsa; Moodustuvad jäätmed (nt põlevkivist elektrienergia tootmisel tekivad süsihapegaas ning tuhamäed); Loodusvarade kaevandamisega kahjustatakse looduslikku keskkonda; Kuidas hoiduda loodusvarade ammendumisest: Mitmeid loodusvarasid saab kasutada korduvalt nt metallid; Tuleks parandada loodusvarade kaevandamise ja edasise töötlemise tehnoloogiaid;
Taastuvate loodusvarade hulka kuuluvad näiteks muld, mets, veevarud, turvas aga ka osa energiavarusid (päikese, tuule, jõgede ja biomassi energia). Mullastiku ja metsade uuenemiseks kulub aastakümneid. Turvast moodustub ühe aastaga umbes 1 mm. Taastumatud loodusvarad Taastumatud loodusvarad on metallimaagid, kaevandatavad kütused (põlevkivi, maagaas, kivisüsi,nafta), mineraalsed maavarad (fosforiit), maapõuesoojus ja tuumaenergia. Loodusvarade liigse tarbimisega kaasnevad probleemid: Taastumatud loodusvarad saavad otsa; Moodustuvad jäätmed (nt põlevkivist elektrienergia tootmisel tekivad süsihapegaas ning tuhamäed); Loodusvarade kaevandamisega kahjustatakse looduslikku keskkonda; Kuidas hoiduda loodusvarade ammendumisest: Mitmeid loodusvarasid saab kasutada korduvalt nt metallid; Tuleks parandada loodusvarade kaevandamise ja edasise töötlemise tehnoloogiaid;
Tuul kannab need mürgise tolmuna ümberkaudsetele aladele kuni 1500 km kaugusele. Soolakõrbed on moodustunud ka kunagistele puuvillaistandustele Amudarja ja Sõrdarja alamjooksul. Araali mere äärsete alade elanikel esineb tihti teatud vähktõve vorme (söögitoruvähk) ja kopsuhaigusi, samuti muid haigusi (sapikivitõbi, gastriit, allergilised ja geneetilised haigused). Pinnasesse sattunud sool on hävitanud taimestiku, sealhulgas saagid. Need on vaid mõned probleemid, mis meie elu ja loodust ohustavad. Kurvaks teeb siinjuures asjaolu, et suur osa nendest on põhjustatud inimtegevusest. Kui me tahame, et tulevased põlved Maal rahulikult elada saaks, tuleks meil kähku ennast käsile võtma ning päästma, mis päästa annab. 3
Pärnu Koidula Gümnaasium GLOBAALSED PROBLEEMID Referaat Kristiina Marchesani Juhendaja: Marge Kanniste 10R Pärnu 2007 2 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. ÖKOLOOGILISED PROBLEEMID ....................................................................................5 1.1 Magevee varude puudus....................................................................................................5 2.KLIIMAMUUTUS.................................................................................................................. 8 2.1 Kasvuhooneefekt...............................................................................................................8 2
Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad ei suuda sellega kohastuda, seetõttu muutuvad paljude liikide levialad ja kliimamuutused ohustavad bioloogilist mitmekesisust ning ökosüsteeme. Liike, mis küllalt kiiresti ei levi ,võib sel juhul tabada väljasuremine. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed. Temperatuuri tõusuga võivad kaasned suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses. Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks lisaks maailmamere pind. Kõrbed ning teised kuivad või poolkuivad ökosüsteemid muutuvad veelgi elukõlbmatuteks. Tõenäolislt muutuvad kõrbed kuumemaks, kuid sademete kasvu ei ennustata. Tulevikus muutuvad ilmselt tornaadod, üleujutused, põuad ja nakkushaigusedjärjest sagedamaks. Paljud inimesed kannatavad maailmas kliimamuutuste all. Mitmeid suurlinnu,
Tööstussektoris toimunud kasv kiirendas järsult üldist majanduskasvu selle saj esimestel kümnenditel,kasvas mobiilsus.linnastumine,globaliseerumine *olulisemad tehnoloogilised leiutised 19-20.saj:kosmosetehnoloogia saavutused,uued põlljumaj masinad,fossiilkütustes leiduva energia rakendamine,rongid,sisepõlemismootor ja auto,lennuk,tel levik,antibiootikumide kasutuselevõtt,uued ravimid,organite siirdamine,arvuti(pos-rohkem tööd),internet! *suuremad probleemid,mida inimkond peab lahendama 21.saj-l:üleminek kk säästvale majandusele,globaalprobleemid(kliima soojenemine,rahvastiku kasv,nälg,loodusressursside vähenemine,puhta joogivee vähesus,õhu saastatus,liikide mitmekesisuse vähenemine),HIV-i ravimi leiutamine *säästva maj peamine tunnus: arusaamade muutus ning väärtused,mis toetaksid globaalse majanduse restruktureerimist nii,et majanduslik areng jätkuks
sealhulgas ka õhu ja vee, maha laristanud nagu homset ei olekski, ja sellepärast homset ei tulegi. ("Kodumaata mees", 2005). Kurt Vonnegut, 1922-2007 oli ameerika romaanikirjanik. Teemavalik oli etteantud ning oluline sellejaoks, et töötaksin läbi globaliseerumisega seotud infot, selle kasulikkust ning ka kahjulikkust endale teadvustades. Töö eesmärk on anda aru kuidas olen mõistnud teemaga seonduvat. Aru saanud millised tähtsamad globaliseerumisega seotud probleemid maailmas esile on kerkinud kõige teravamalt, mis mõjutab kogu meie järeltulevaid põlvi, kaasaarvatud meid ennast. Järgnevas töös selgitan lahti globaliseerumise mõiste ning annan ülevaate selle ajaloolistest faktidest. Püstitan endajaoks tähtsaimad globaliseerumisega seotud probleemid ja selgitan neid probleeme lahti põhjalikumalt. Enda valitud probleemi käsitlen süüvinumalt ja veelgi põhjalikumalt kui eelmisi, see näitab globaalprobleemi mis on minujaoks kõige
Kõik kommentaarid