Ehnatoni-aegne kunst. Amenhotep IV e. Ehnaton oli esimene Uue Riigi vaarao, kelle valitsusajal toimus ainuke tõsine katse murda vana kunsti põhimõtteid. Amenhotep IV suhted Amoni templite preesterkonnaga halvenesid, sest nende rikkus ja mõju hakkasid ohustama vaarao võimu. Amonist ja tema preestritest vabanemiseks kehtestas Amenhotep IV uue riigiusundi. Amoni ja arvukate kohalike jumalate asemel kuulutati ainujumalaks Aton. Mitmejumalausk (polüteism) asendus usuga ühte jumalasse (monoteismiga). Erinevalt Amonist polnud Aton aga inimesekujuline. Atoni kehastuseks peeti kiirgavat päikeseketast. Atoni auks võttis
Ehnatoni-aegne kunst Evely Kullamägi Küg 10 B 2013 Tekkimine ● Traditsioonilised vormid püsisid mitutuhat aastat ● Muutusi toimus vähe ● Loodusläheduse tugevnemine ja nõrgememine ● Kanooniline ja tardunud kunst Kunsti murdmine ● Uue Riigi vaaroa Amenhotep IV ehnatoni ajal (14.saj. Ekr) ● Amonhotep III ajal ehitati jumal Amonogile pealinna Teebasse suur tempel. Ainujumal ● Amonhotep IV kehtestas uue riigiusundi. ● Ainujumal Aton (kiirgav päikeseketas) ● Polüetism asendati monoteismiga ● Varem olid egiplased kummardanud looma ja inimesi kujusid. Atoni tempel Amenhotep ● Vaaroa võttis uue nime Ehtanoni ( „Atoni lemmik“) ● Lahkus Teebasse
EGIPTUSE VAARAO TUTANHAMON Kaisa-Kristi Kruuspak 6. klass Juhendaja : õp. Veronika Uussaar 16 Oktoober, 2008 1 Kes oli Tutanhamon ? Tutanhamoni päritolu on siiani segane. Ühel Solebi templi suurel punasest graniidist lõvil olev raidkiri nimetab tema isaks Amenhotep III-t. Kui Ehnaton valitses umbes 16 aastat ja Tutanhamon oli troonile asudes umbes 9-aastane, siis on täiesti võimatu, et Amenhotep oleks võinud olla tema pärisisa (rääkimata sellest, et kuninganna Tii oli lapsekandmiseks liiga vana). Pigem kasutati sõna "isa" ülekantud tähenduses, rõhutamaks noore valitseja aatelisi sidemeid Amenhotep III ja vana usu juurde tagasipöördumisega. Seega oli Amenhotep III pigem tema vanaisa ja Ehnaton isa.
riigivalitsemisviisi võimalikust eripärast1 Tarmo Kulmar Teesid: Artiklis uuritakse, mil moel on Vana-Egiptuse Uue riigi vaarao Amen- hotep IV (Ehnatoni) religioonireform seotud muutustega riigivalitsemissüs- teemis. Analüüsist, mis tugineb ajaloolisele andmestikule ja lähtub autori nn varatotalitaarse riigi kontseptsiooni skeemist, ilmneb, et Ehnatoni valitse- misviis vastab täielikult või peaaegu täielikult varatotalitaarse riigi tunnus- tele ainult ajaloolis-poliitiliste põhjuste ja ideoloogia faktorite osas, osaliselt administratsiooni ja õiguskorra osas, vaid vähesel määral võib leida varatota- litaarsuse tunnuseid majanduse ja sotsiaalelu vallas. Välispoliitika faktor ei näita Ehnatoni valitsemisviisi puhul varatotalitaarsuse tunnuseid. Üsna suu-
kividest. Reljeefi näited Urnanse oma perekonnaga, Hammurapi päikesejumala ees, Akadi kuninga Naram-Sni võidusteel. Skulptuurid: preester- kuningas Gudea, preestri või valitseja pea Ninivest. Inimkehade proportsioonid sumeri skulptuuris on tihti ebaloomulikud, kehade asend veider. Mõjuvad okeilt. Sumeri reljeefikunstis nt Urnanse ja tema perekonna kujutistes on figuuridel kehaliselt võimatu poos. Assüüria ja uus-babüloonia kunst Asüüria valitsejatel olid Mesopotaamia suurimad lossid. Nt Sargon II loss Hosrabadis. Assüüria losside väravas seisid tiivulised viiejalgsed lõvid ja härjad kellel oli habemiku mehe pea. Seintel leidus madalreljeefe kotkapäiste ja-tiivuliste, aga inimkehadega jumalatega. Assüüria kujutava kunsti peateemaks on oma kuninga ülistamine. Säilinud on palju reljeefe. Pidulikud tseremooniad, jahitseenid, lahingud, vangide võtmised. Assüüria sõdurid sõjavankritega.
VANA-EGIPTUSE KUNST Aime Peever Kaart Vana-Egiptuse ajaloo periodiseering • Lõuna – ja Põhja-Egiptuse ühendamine u.3000.a.e.kr. • Vana – Riik 1.-6.dünastia 2850 – 2263.a.e.kr. • Keskmine – Riik 11.-13.dünastia u.2050- 1652.a.e.Kr. • Uus – Riik 18.-20.dünastia 1570 – 1070.a.e.Kr. • Hiline – Riik 1070 – 332.a.e.Kr. Egiptuse kunsti kõrgaeg oli 2700 – 1000.a.e.Kr. Egiptuse jumalad • Amon – loomise ja õhu jumal • Anubis – surnute jumal • Apis – härgjumal – viljakusjumal • Geb – maajumal • Hathor – armastuse jumalanna • Hnum – viljakusjumal • Horos – Isise ja Osirise poeg • Isis – naiste kaitsejumal • Nut – taeva ja maa jumal • Osiris – allmaa ja ülestõusnute jumal • Seth – kurjuse kehastus Anubis • Ra - päikesejumal
Nende, viimaste võim Lähis Idas oli nii suur, et P.B.Shelley sõnad "Maailm, mu hiilgust näe ja värise!"peegeldavad tõepoolest nende kõigeväelisust. UUS RIIK - 1567 -1085. Seda mõõdetakse ka valitsemisaegadega 18-20 dünastia, mil võimul olid erinevad vaaraode perekonnad. Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni (ka Ehnaton) ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik. Egiptuse suurim reformaator ja oli Egiptuse valitseja 14. Sajandil. Ehnaton (Amenhotep IV) juhatas sisse revolutsioonilise ajajärgu. Kehtestas monoteismi ainujumala kummardamise. ATON - päikesejumal. Geneetisel või mingil muul põhjusel Ehnatoni keha ja pea moonutatud, nägi välja pisut androgüünne,
Sellele järgneb langusperiood- Egiptus killunes uuesti väikesteks riigikesteks ja kultuurielus oli seisak. Uus õitseaeg algab Keskmises riigis (u.2100 - 1800 a. e.Kr), mida valitsesid XI- XIII dünastia. Seejärel tungib Egiptusesse võõras röövrahvas. Segadustele ja rahutustele teeb lõpu Uus- Riik (umbes 1600 1100 a. e.Kr.), riigi pealinnaks saab Teeba. Edasi algab langus, lõpuks vallutavad Egiptuse pärslased, aastal 332 Aleksandr Suur, aastal 30 e.Kr. roomlased. Egiptuse kunsti ajalooga tutvumisel võlub meid eriti asjaolu, et kunst säilitas kogu aeg vankumatult omapära ja iseseisvuse. Ligi 3000 aasta pikkuse arengu kestel puutus Egiptuse kunst kahtlemata kokku teiste maade kunstidega ja sai neilt mõjutusi. Need ei suutnud aga peaaegu üldse muuta egiptuse kunsti põhilaadi. Nagu kõigis vanaaja ühiskonades, nii oli ka Egiptuses kunst lahutamatult seotud religiooniga. Vana-Egiptuse religioon oli polüteistlik, see tähendab, et usuti ja austati paljusid jumalaid
Kõik kommentaarid