Lihavõttesaar. Rapa Nui ja tema ökoloogilised probleemid. (1)

Lihavõttesaar ehk Rapa Nui on Tšiilile kuuluv saar Vaikses ookeanis. Saare pindala on 163,6 km² ja elanike arv 2002. aasta andmete järgi 3791. Rapa Nui’d võib kahtlemata nimetada üheks kõige kuulsamaks saareks maailmas. Saare lugu on klassika – tuhat aastat tagasi hakkas Rapa Nui rahvas oma saarele moai nimelisi skulptuure püstitama. Ja tegi seda kuus sajandit järjest kuni ükskord sai otsa mets, mille palke nad kasutasid kujude edasivedamiseks. Metsa hukkudes kadusid ka saare põlisasukad. Varem lopsaka metsa ja viljaka mullaga saare asustanud inimesed elasid seal aastasadu rikkalt, aga rahvaarvu kontrollimatu suurenemine ja keerukad ning eelkõige inimkesksed usud viisid kiiresti täieliku hulluseni – hõimud sõdisid pidevalt omavahel, püstitasid kuulsaid kivikujusid, võtsid maha metsa ja lõpuks seisid silmitsi metsatu ja viljatu saarega.
Lihavõttesaare ökoloogiline häving kujutab endast seda, et saare elanikud raiusid saarel maha kõik puud, püstitamaks muuhulgas rannikule suuri puukujusid; seeläbi viis nende tegevus ökoloogilise katastroofini ja tsivilisatsiooni hukuni. Mitmed uuringud on näidanud, et saarel oli varem mets, kus võis leida ohtralt pöösaid, sõnajalgu ja kõrrelisi heintaimi. Katastroof viis väljasuremisele Tšiili veinipalmi, mis oli üks domineerivaim puu Lihavõttesaarel ja Toromiro puu, mis hävis täielikult 20. sajandil.
Saar on ilmekas näide tsivilisatsiooni laastavast toimest keskkonnale. Saare ajaloo uurimine on näidanud, et saart asustanud hõimud on ajaloo jooksul hävitanud kunagi seda katnud palmisalud ja metsad ning seetõttu kaotanud võimaluse ehitada laevu ja paate ning sõita merele kalastama ja kontakti muu maailmaga . Ülerahvastatus ja toidu nappus on põhjustanud veriseid sõdasid saare hõimude vahel ning inimsöömist, põhjuseks see, et saareelanikud kaotasid mõtte valmistada kala õngi, et hankida süüa.
Moai’d on Lihavõttesaare kaubamärgiks. Täpselt on moa’d tardunud vulkaanilisest tuhast tahutud inimkujud , mis vaatavad paari kuni paarikümne meetri kõrguselt merele. Saare külastajatele on Rano raraku mäe jalamil avatud omamoodi moai’de vabrik ehk siis mäe see külg, kus kujusid ilmselt valmistati ning hiljem mööda saart laiali viidi. Kujud püstitati tõenäoliselt esivanemate auks ning paljude all on matmispaigad .
Nüüdseks on Lihavõttesaare kujud sattunud ohtu. Oht ei tulene millestki muust kui ilmastikust ja saastatusest, mis tufist hiiglasi pidevalt ründavad. 1992. aastal hakkasid arheoloogid paari tükkideks pudenenud skulptuuri taastama . Nüüd on need kokku kleebitud ja kileümbrise alla kuivama pandud. Kuid olemasolevad meetodid ei suuda kõiki kujusid päästa. Saare 887 moai seast tuleb paratamatult valida mõned, mida kaitsta.
Puude puudumise tõttu ilmneb mõnes kohas pinnaseerosiooni ja pooled kohalikest taimedest on kadunud ning taimestik on saarel traagiliselt muutunud.